Justiitsminister — Prokuratuuri põhimääruse kinnitamine — RTL, 54, 726

Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303) paragrahvi 12 alusel määran: 1. Kinnitada prokuratuuri põhimäärus (lisatud). 2. Prokuratuuriseaduse paragrahvi 67 lõike 3 täitmiseks riigi peaprokuröril ning maakonna ja linna vanemprokuröridel korraldada maa- ja linnaprokuratuuri prokuröridele nende ülesannete üleminek, mida enne prokuratuuriseaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, hiljemalt 1999. aasta 20. maiks. 3. Riigi peaprokuröril ning maakonna ja linna vanemprokuröridel viia prokuratuuri struktuur ja töökorraldus kooskõlla prokuratuuri põhimäärusega kahe kuu jooksul pärast prokuratuuri struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamist justiitsministri poolt. Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 18. märtsi 1999. a määrusega nr 16 PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, mis täidab seadusega talle pandud ülesandeid. 2. Käesoleva põhimäärusega sätestatakse prokuratuuri struktuur, struktuuriüksuste pädevus ja töökorraldus, juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused. II. Prokuratuuri struktuur ja juhtimine 3. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks maa- ja linnaprokuratuurideks. 4. Prokuratuuri juhib ja esindab riigi peaprokurör. Riigi peaprokurör otsustab prokuratuuri haldusküsimusi, kui seadusest või Vabariigi Valitsuse määrusest ei tulene teisiti. Käesolevas punktis nimetatud otsustusõiguse võib riigi peaprokurör delegeerida alamalseisvale ametnikule. 5. Riigiprokuratuuri juhib ja esindab riigi peaprokurör. Maa- ja linnaprokuratuure juhivad ja esindavad maakonna ja linna vanemprokurörid. 6. Riigi peaprokuröril ning maakonna ja linna vanemprokuröridel on õigus kooskõlas seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, korraldusi ning teenistuseeskirju. Käskkiri peab vastama Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud nõuetele, olema allkirjastatud ning see jõustub sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud ajal. Riigi peaprokurör saadab oma käskkirja viivitamatult justiitsministrile ning maakonna- ja linna vanemprokurör riigi peaprokurörile. 7. Riigi peaprokurör ning maakonna ja linna vanemprokurörid teostavad kooskõlas seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega teenistuslikku järelevalvet neile alluvates prokuratuurides. 8. Riigi peaprokurör vastutab ja annab aru justiitsministri ees ning maakonna ja linna vanemprokurörid vastutavad ja annavad aru riigi peaprokuröri ees ülesannete täpse ja otstarbeka täitmise eest neile alluvates prokuratuurides. III. Riigiprokuratuur 9. Riigiprokuratuur asub Tallinnas. 10. Riigiprokuratuuri tööpiirkond on kriminaalkoodeksi ruumilise kehtivuse ala. 11. Riigiprokuratuur jaguneb järgmisteks osakondadeks: 1) kohtuosakond; 2) järelevalveosakond; 3) personali- ja õigusosakond; 4) avalike ja välissuhete osakond; 5) info- ja sideosakond; 6) majandus- ja rahandusosakond; 7) üldosakond. 12. Kohtuosakonda kuuluvad riigiprokurörid: 1) esindavad riiklikku süüdistust Riigikohtus ja ringkonnakohtutes; 2) analüüsivad ja üldistavad kohtupraktikat; 3) koostavad aruandeid riikliku süüdistuse esindamise kohta Riigikohtus ja ringkonnakohtutes ning koondaruande riiklikku süüdistuse esindamise kohta maa- ja linnakohtutes; 4) nõustavad maa- ja linnaprokuratuuride prokuröre kohtuosakonna tegevusvaldkonnas; 5) kontrollivad maa- ja linnaprokuratuure kohtuosakonna tegevusvaldkonnas; 6) täidavad muid riigi peaprokuröri poolt antud ülesandeid. 13. Järelevalveosakonda kuuluvad riigiprokurörid: 1) täidavad prokuratuuriseaduse § 1 lõikes 1 nimetatud ülesandeid; 2) valvavad maa- ja linnaprokuratuuride prokuröride poolt prokuratuuriseaduse § 1 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 sätestatud ülesannete täitmise järele; 3) analüüsivad ja üldistavad menetluspraktikat järelevalveosakonna tegevusvaldkonnas; 4) koostavad aruandeid prokuratuurile seadusega pandud (v.a prokuratuuriseaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud) ülesannete täitmise kohta; 5) nõustavad maa- ja linnaprokuratuuride prokuröre järelevalveosakonna tegevusvaldkonnas; 6) kontrollivad maa- ja linnaprokuratuure järelevalveosakonna tegevusvaldkonnas; 7) täidavad muid riigi peaprokuröri poolt antud ülesandeid. 14. Personali- ja õigusosakond teeb prokuratuuri personalitööd, lahendab õigusteeninduse ja õigusloomega seotud küsimusi, korraldab prokuratuuri ametnike koolitust ning linna- ja maaprokuratuuride kontrollimist. 15. Avalike ja välissuhete osakond korraldab prokuratuuri välissuhteid, suhteid ajakirjandusega ning teabe liikumist. 16. Info- ja sideosakond arendab ja hooldab prokuratuuri info- ja sidesüsteeme ning korraldab infokaitset. 17. Majandus- ja rahandusosakond jaguneb majandus- ja rahandustalituseks. Rahandustalitus korraldab prokuratuuri raamatupidamist, koostab prokuratuuri eelarveprojekti ja kontrollib eelarve täitmist. Majandustalitus majandab prokuratuuri vallata antud riigivara, korraldab remondi- ja ehitustegevust ning riigihankeid. 18. Üldosakond korraldab Riigiprokuratuuri asjaajamist ja dokumentide säilitamist ning juhendab ja kontrollib maa- ja linnaprokuratuure üldosakonna tegevusvaldkonnas. 19. Osakonda (v.a kohtu- ja järelevalveosakond) juhib osakonnajuhataja. Majandustalitust juhib talitusejuhataja. Rahandustalitust juhib pearaamatupidaja. Kohtu- ja järelevalveosakonda juhib riigi peaprokuröri poolt määratud riigiprokurör. 20. Osakondade täpsema pädevuse ja töökorralduse võib kehtestada riigi peaprokurör osakonna põhimäärusega. IV. Maa- ja linnaprokuratuurid 21. Maa- ja linnaprokuratuurid on: 1) Harju Prokuratuur, mis asub Tallinnas ja mille tööpiirkond on Harju Maakohtu tööpiirkond; 2) Ida-Viru Prokuratuur, mis asub Kohtla-Järvel ja mille tööpiirkond on Ida-Viru Maakohtu, Kohtla-Järve Linnakohtu ja Sillamäe Linnakohtu tööpiirkond; 3) Jõgeva Prokuratuur, mis asub Jõgeval ja mille tööpiirkond on Jõgeva Maakohtu tööpiirkond; 4) Järva Prokuratuur, mis asub Paides ja mille tööpiirkond on Järva Maakohtu tööpiirkond; 5) Lääne Prokuratuur, mis asub Haapsalus ja mille tööpiirkond on Lääne Maakohtu ja Hiiu Maakohtu tööpiirkond; 6) Lääne-Viru Prokuratuur, mis asub Rakveres ja mille tööpiirkond on Lääne-Viru Maakohtu tööpiirkond; 7) Narva Prokuratuur, mis asub Narvas ja mille tööpiirkond on Narva Linnakohtu tööpiirkond; 8) Põlva Prokuratuur, mis asub Põlvas ja mille tööpiirkond on Põlva Maakohtu tööpiirkond; 9) Pärnu Prokuratuur, mis asub Pärnus ja mille tööpiirkond on Pärnu Maakohtu ja Pärnu Linnakohtu tööpiirkond; 10) Rapla Prokuratuur, mis asub Raplas ja mille tööpiirkond on Rapla Maakohtu tööpiirkond; 11) Saaremaa Prokuratuur, mis asub Kuressaares ja mille tööpiirkond on Saare Maakohtu tööpiirkond; 12) Tallinna Prokuratuur, mis asub Tallinnas ja mille tööpiirkond on Tallinna Linnakohtu tööpiirkond; 13) Tartu Prokuratuur, mis asub Tartus ja mille tööpiirkond on Tartu Maakohtu ja Tartu Linnakohtu tööpiirkond; 14) Valga Prokuratuur, mis asub Valgas ja mille tööpiirkond on Valga Maakohtu tööpiirkond; 15) Viljandi Prokuratuur, mis asub Viljandis ja mille tööpiirkond on Viljandi Maakohtu tööpiirkond; 16) Võru Prokuratuur, mis asub Võrus ja mille tööpiirkond on Võru Maakohtu tööpiirkond. 22. Maa- ja linnaprokuratuurid täidavad kõiki prokuratuurile pandud ülesandeid oma tööpiirkonnas, kui seadusest või käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 23. Kui teatud kohus lahendab mõnda liiki kriminaalasju tööpiirkonda arvestamata, on vastav pädevus ka maa- või linnaprokuratuuril, kelle tööpiirkonnas see kohus asub. 24. Maa- ja linnaprokuratuuri (v.a Tallinna Prokuratuur) koosseisu kuulub kantselei. Kantselei korraldab maa- või linnaprokuratuuri asjaajamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi ning dokumentide säilitamist. 25. Prokuratuuri asjaajamise korra kehtestab riigi peaprokurör. V. Tallinna Prokuratuur 26. Tallinna Prokuratuur jaguneb 8 osakonnaks. 27. Esimesse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 28. Teise osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Tallinna Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 29. Kolmandasse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 30. Neljandasse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 31. Viiendasse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiameti ja Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 32. Kuuendasse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiameti, piirivalveasutuste, tolliasutuste, Kaitsejõudude Peastaabi ja Tallinna Politseiprefektuuri suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 33. Seitsmendasse osakonda kuuluvad prokurörid täidavad prokuratuurile pandud ülesandeid tööjaotuskava alusel Vanglate Ameti, vanglate, eelvangistusmajade, interneeritute vastuvõtupunktide ja kriminaalmenetluse koodeksi § 105 lõikes 4 nimetatud uurija õigustega ametnike suhtes, esindavad kohtus riiklikku süüdistust ja täidavad muid Tallinna vanemprokuröri poolt antud ülesandeid. 34. Haldusosakond jaguneb asjaajamistalituseks, majandustalituseks ning info- ja sidetalituseks. Asjaajamistalitus korraldab Tallinna Prokuratuuri asjaajamist ja dokumentide säilitamist. Majandustalitus majandab Tallinna Prokuratuuri vallata antud riigivara ning korraldab remondi- ja ehitustegevust. Info- ja sidetalitus arendab ja hooldab Tallinna Prokuratuuri info- ja sidesüsteeme ning korraldab infokaitset. 35. Osakonda (v.a haldusosakond) juhib Tallinna vanemprokuröri poolt määratud prokurör. Haldusosakonda juhib osakonnajuhataja. Talitust juhib talitusejuhataja. 26. Osakondade täpsema pädevuse ja töökorralduse võib kehtestada Tallinna vanemprokurör osakonna põhimäärusega. VI. Töökorraldus 37. Kuriteoteadete registreerimise ja lahendamise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet teostab maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas vastav tegu toime pandi. 38. Kui uuritava teo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui uuritavad teod pandi toime erinevate maa- või linnaprokuratuuride tööpiirkondades, teostab kuriteoteadete registreerimise ja lahendamise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas kuriteoteade registreeriti, kriminaalasi algatati või selle algatamisest keelduti. 39. Kuriteoteadete registreerimise ja lahendamise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet kriminaalkoodeksi § 196¹ toodud kuritegudes ja kriminaalasjades, mis on seotud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse liikme kriminaalvastutusele võtmisega, teostab Riigiprokuratuur. 40. Kuriteoteadete registreerimise ja lahendamise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet kuritegude puhul, mille tõkestamiseks või avastamiseks on teostatud jälitustegevuse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud jälituse erandtoiminguid, teostab Riigiprokuratuur. 41. Politsei tegevuse seaduslikkuse järelevalvet kuritegude avastamisel teostab prokuratuur, kes valvab vastava kuriteoteate registreerimise ja lahendamise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järele. 42. Jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse järelevalvet teostab maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas jälitustoimik avatakse. Jälitustegevuse seaduse § 12 lõikes 2 toodud jälituse erandtoimingute seaduslikkuse järelevalvet teostab Riigiprokuratuur. 43. Maa- või linnakohtus esindab riiklikku süüdistust vastava kriminaalasja kohtusse saatnud prokuratuur. 44. Järelevalvet vabaduse võtmise ja piiramise seaduslikkuse üle maa- või linnaprokuratuuri tööpiirkonnas teostab vastav maa- või linnaprokuratuur. 45. Seaduslikkuse järelevalvet kinnipidamiskohtades teostab maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas vastav kinnipidamiskoht asub. 46. Kohtu poolt kohtuotsuse täitmisega seoses olevate küsimuste läbivaatamisest võtab osa maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas vastav kohus asub. 47. Rahvusvahelisest koostööst tulenevaid ülesandeid võib riigi peaprokurör või tema poolt määratud riigiprokurör delegeerida maa- ja linnaprokuratuuridele, kui rahvusvahelisest lepingust või seadusest ei tulene teisiti. 48. Kui maakonna või linna vanemprokurör teeb kindlaks, et vastava ülesande täitmine ei allu antud prokuratuurile või on muul põhjusel raskendatud, on ta kohustatud teostama vaid kohest täitmist vajavad ametitoimingud, mille edasilükkamine kahjustaks tõe tuvastamist, ja viivitamatult teatama sellest riigi peaprokurörile või tema poolt määratud riigiprokurörile, misjärel riigi peaprokurör või tema poolt määratud riigiprokurör määrab kindlaks pädeva prokuratuuri. Teostatud edasilükkamatutest ametitoimingutest teatatakse viivitamatult pädevale prokuratuurile. 49. Alluvusvaidlused maa- ja linnaprokuratuuride vahel lahendab riigi peaprokurör või tema poolt määratud riigiprokurör. Kantsler Mihkel OVIIR