Eesti Haigekassa Nõukogu — Eesti Haigekassa 2004. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamine — RTL, 59, 861

Otsus tehakse «Eesti Haigekassa seaduse» § 43 lõike 4, § 12 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 «Eesti Haigekassa põhikiri» § 8 punkti 17 alusel juhatuse ettepanekul. 1. Kinnitada Eesti Haigekassa 2004. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne ja 2003. aasta raamatupidamise aastaaruande muudatused seoses eelmiste perioodide jaotamata tulemi korrigeerimisega (lisatud). Eesti Haigekassa nõukogu esimees Jaak AAB EESTI HAIGEKASSA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2004 Nimi Eesti Haigekassa Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri number 74000091 Aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn Telefon (0) 620 8430 Faks (0) 620 8449 E-post info@haigekassa.ee Kodulehekülje internetiaadress www.haigekassa.ee Majandusaasta algus 1. jaanuar 2004 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2004 Põhitegevusala riiklik ravikindlustus Juhatus Hannes Danilov (esimees) Arvi Vask Maigi Pärnik-Pernik Audiitor KPMG Estonia Olulisemad näitajad 2002–2004 Tabel 1. Eesti Haigekassa olulisemate näitajate kokkuvõte aastatel 2002–2004 2002 2003 2004 2004/2003 % Kindlustatute arv 1 284 076 1 272 051 1 271 558 –0,04% Tulud tuh kr 5 099 324 5 690 137 6 350 129 11,60% Ravikindlustuse hüvitiste kulud tuh kr 4 647 939 5 292 194 6 136 989 15,96% Haigekassa tegevuskulud tuh kr 82 953 86 625 80 112 –7,52% Eriarstiabi kasutanud kindlustatute arv 919 470 914 611 917 275 0,29% Keskmine ravipäevade arv 7,2 6,8 6,6 –2,94% Vältimatu abi osakaal eriarstiabi ravikulust %: – ambulatoorne 14,4 13,9 15,0 7,91% – statsionaarne 56,4 56,6 60,0 6,01% Eriarstiabi ravijuhu keskmine maksumus kr – ambulatoorne 275 346 409 18,21% – statsionaarne 6 264 7 566 8 701 15,00% Retseptide arv 4 050 231 4 012 989 4 775 221 18,99% Retsepti keskmine maksumus Haigekassale 180,6 171,2 180,0 5,14% Hüvitatud töövõimetuspäevade arv 6 411 107 6 717 278 7 321 490 8,99% Ühe päeva töövõimetuse hüvitise maksumus 128 138 151 9,42% Lühiülevaade Eesti Haigekassast 1992. aastast rakendati Eestis ravikindlustuse seadus ning moodustati maakondades ja vabariikliku alluvusega linnades 22 haigekassat. Eestis läbi viidud haldusreformi tulemusel tekkis kaheastmeline haldussüsteem – riik ja omavalitsus. Sellest tingituna tsentraliseeriti ka 1994. aastal ravikindlustuse süsteem ja moodustati Keskhaigekassa, mille ülesanne oli korraldada kohustuslikku ravikindlustustust piirkondlike osakondade kaudu. Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi 2001. aastal ja mis korraldab ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustuse hüvitisi. Eesti Haigekassa ülesanne on aidata kaasa ravistandardite ja ravijuhendite koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti. Peale selle on haigekassa ülesanne korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist, osaleda tervishoiu planeerimisel, avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Eesti Haigekassa eesmärgid, ülesanded, pädevuse ja tegevuse alused ning organid sätestab Eesti Haigekassa seadus. Organisatsioon Eesti Haigekassa kõrgeim organ on nõukogu, kuhu kuulub 15 liiget, kellest 5 esindavad tööandjaid, 5 kindlustatud isikuid ja 5 riigivõimu. Eesti Haigekassa eesotsas on kolmeliikmeline juhatus. Haigekassa struktuuri on alates 1992. aastast tänaseni muudetud mitmel korral. 2001. aastal jäi vahepealsest 17 piirkondlikust osakonnast alles 7 ja viimane struktuuri muudatus 2003. aastal kahandas osakondade arvu 4-le. Harju osakond teenindab Tallinna ja Harjumaa kindlustatuid; Pärnu osakond koos Kuressaare, Kärdla, Haapsalu ja Rapla bürooga vastavalt Saare, Hiiu, Lääne ja Rapla maakonna kindlustatuid; Tartu osakond ühes Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru bürooga Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakonna kindlustatuid; Viru osakond koos oma Paide, Rakvere ja Narva bürooga vastavalt Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna kindlustatuid. 1. jaanuari 2004. a seisuga oli haigekassas 256,5 ametikohta, 251 töötajat, neist 88% naised ja 12% mehed. Töötajate jagunemine haridustaseme, staaži ja vanuse alusel on toodud järgmises tabelis. Tabel 2. Eesti Haigekassa töötajate jagunemine haridustaseme, staaži ja vanuse alusel 2004. a Haridustase Staaž Vanus kesk-eri 22,3% kuni 1 a 17,2% 22–30 a 16,3% kesk 21,5% kuni 3 a 33,9% 31–40 a 25,9% kõrgem 56,2% kuni 5 a 8,8% 41–50 a 25,1% üle 5 a 40,1% 51–65 a 32,7% Haigekassas on alates 2001.–2002. aastast juurutatud mitu rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimismetoodikat – nii tegevuspõhine eelarve, tasakaalus tulemuskaart, kompetentside juhtimine kui ka protsessijuhtimine. Tegemist on tõsiste ja suuremahuliste arendusprojektidega, mis hõlmavad kõiki organisatsiooni töötajaid. Eelmise aasta seisuga võib öelda, et süsteemid on organisatsioonis hakanud toimima – sellest annab tunnistust töötajate poolne tagasiside ja ka organisatsioonile osaks langenud väline tunnustus. 2004. aasta septembris esines haigekassa Eestit esindava avaliku sektori organisatsioonina ettekandega Euroopa avaliku sektori 4. kvaliteedikonverentsil Rotterdamis. Teist aastat järjest omistati haigekassale avaliku sektori läbipaistvaima ja sisukaima majandusaasta aruande eest finantsaruandluse lipulaeva tiitel avaliku sektori organisatsioonide arvestuses. Missioon Eesti Haigekassa missioon on luua kindlustatud isikutele turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel. Visioon Solidaarsusel põhineva kindlustuse kaudu rahastab haigekassa tervishoiu teenuseid läbipaistvalt ja kindlustatukeskselt, tagades tervishoiuasutuste jätkusuutlikkuse. Põhiväärtused Edumeelsus – meie tegevus on suunatud pidevale ja jätkusuutlikule arengule, mille eelduseks on kompetentsed, lojaalsed, tulemusele pühendunud töötajad. Hoolivus – oleme usaldusväärsed, avatud ja sõbralikud. Teeme otsuseid teisi arvestades ja läbipaistvalt. Koostöö – loome usaldusväärse õhkkonna organisatsiooni sees ning suhetes partnerite ja klientidega. Juhatuse esimehe pöördumine 2004. aasta oli haigekassa jaoks arenemise aasta. Tähtsal kohal oli Euroopa Liiduga liitumise mõju. Rakendasime ühtse Euroopa ravikindlustuskaardi, mis annab Eesti kindlustatutele võimaluse saada vajalikku arstiabi Euroopa Liidu liikmesriikides reisimisel või töötamisel. Euroopa tööjõuturu avanemine tõi endaga kaasa meditsiinitöötajate palgatõusu nõudmise, mis viib 2007. aastaks arsti miinimumpalga 75 kroonini tunnis. Selleks et täpsemalt määrata palga osa tervishoiuteenuste hinnas, valmistas haigekassa koos raviasutustega ette tegevuskuludel põhineva teenuste loetelu. See oli väga mahukas töö. Ehkki nõukogu 2004. aastal loetelu veel ei kinnitanud, jätkub tegevus ka 2005. aastal. Olen kindel, et suudame tegevuskulude põhised hinnad rakendada juba lähemas tulevikus. Möödunud aastal alustati ka pikalt ettevalmistatud protsessi haiglate rahastamise muutmiseks. 10% ulatuses viidi sisse statsionaarse ravi diagnoosipõhine rahastamine, mis asendab teenusepõhist rahastamist. Diagnoosipõhine rahastamisviis aitab kulusid kontrollida ning suureneb ka raviasutuse tegevuse orienteeritus tulemusele. Nõudlus tervishoiuteenuste järele suureneb ja seetõttu on ravijärjekorrad tekkinud enamikus Euroopa riikides. Just diagnoosipõhises rahastamisviisis nähakse võimalust hoida ravi maksumust ühe diagnoosi piires kontrolli all, motiveerides nii samal ajal haiglat rohkem diagnoose ravima. 2004. aastal alustasime süstemaatilist ravijärjekordade pikkuse jälgimist raviasutuste kaupa ning alates septembrikuust avalikustasime ravijärjekordade andmed oma koduleheküljel. On selgunud, et Tallinna ja Tartu suurhaiglates on järjekordade põhjuseks peamiselt arstide või vajalike operatsioonitubade nappus, mitte aga haigekassalt saadava raha puudus. Maakonnahaiglates seevastu nimetamisväärseid järjekordi ei ole. Järjekindlalt on haigekassa täiustanud raviasutustega lepingute sõlmimise ja jälgimise süsteemi. Lepingudistsipliin on poolte vahel väga hea. Eriarstiabi rahastamise lepingud täideti ca 3,24 miljardi krooni ulatuses ehk ligi 100%. 2003. aastal alustasime 3-aastaste tulude ja kulude prognooside koostamist ning 2004. aastal tõstsime oluliselt prognoosi aluseks olevate andmete kvaliteeti ning nüüdseks on 3-aastane prognoos igal aastal eelarve koostamise aluseks. Kogu meie organisatsioonile oli 2004. aasta arenemise ja uue piirkondliku struktuuriga kohanemise aasta, sest alates 1. jaanuarist 2004 vähenes piirkondlike osakondade arv seitsmelt neljale. Aitäh kõigile, kelle toetus ja panus aitasid haigekassal nii suuri muudatusi läbi viia. Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov MAJANDUSAASTA ARUANNE 2004 Käesolev aruanne koosneb kolmest alajaotusest

Eesti Haigekassa tegevusaruanne Eesti Haigekassa arengukava 2004–2006 ja 2004. aasta tulemuskaardi täitmise kohta eesmärkide lõikes.

Ravikindlustuse hüvitiste kasutamise analüüs ja eelarve täitmise seletuskiri.

Raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.2004. TEGEVUSARUANNE 2004 Lühikokkuvõte 2004. aastal juhindus Eesti Haigekassa juhatus organisatsiooni juhtimisel ja strateegia elluviimisel kahest haigekassa nõukogu kinnitatud dokumendist: Eesti Haigekassa arengukava aastateks 2004–2006 ja Eesti Haigekassa tulemuskaart 2004. Strateegia arendamiseks ja elluviimiseks kasutab haigekassa juba 2002. aastast tasakaalus tulemuskaardi meetodit, mis võimaldab süsteemselt ja kõikehõlmavalt organisatsiooni strateegilisi eesmärke püstitada, neid omavahel siduda ning selgel ja mõõdetaval viisil nii struktuuriüksustele kui ka juhtimistasanditele edasi viia. Järgnev on Eesti Haigekassa juhatuse kokkuvõttev hinnang arengukava ja tulemuskaardi täitmisele 2004. aastal. Eesti Haigekassa tulemuskaart kattis kõik arengukavas määratletud ja mõõdetavad strateegilised eesmärgid. Eesti Haigekassa 2004. aasta peamised tulemused strateegiliste eesmärkide lõikes on esitatud alljärgnevalt, alameesmärkide täitmise detailsem ülevaade on toodud pärast lühikokkuvõtet ja tabelit 3. 1. Kindlustatute rahulolu ja teadlikkus oma õigustest ja kohustustest – täidetud 91% ulatuses. 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet – täidetud 94%. 3. Ravikindlustuse hüvitiste (edaspidi RKH) vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus – täidetud 78% ulatuses. 4. Eesti Haigekassa klienditeeninduse kvaliteet – täidetud 100%. 5. Haigekassa juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus – täidetud 90%. Kokkuvõttes hindab juhatus haigekassa 2004. aasta arengukava ja tulemuskaardi täitmist hindega «hea». Täitsime kõik peamised planeeritud ravikindlustuse süsteemi ja haigekassa organisatsiooni arengulised ülesanded. Tabel 3. Eesti Haigekassa tulemuskaart 2003–2004 Eesmärk Mõõdik Kaal** Ühik 2003 täitmine 2004 eesmärk 2004 täitmine Täitmise % 1. Kindlustatute rahulolu ning teadlikkus oma õigustest ja kohustustest 15% 91% 1.1. Kindlustatu rahulolu ravikindlustusega* % 66 75 65 87 1.2. Kindlustatu teadlikkus oma õigustest % 61 70 66 94 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet 30% 94% 2.1. Tunnustatud ravijuhendeid tk 6 6 6 100 2.2. Kontrollitud ravijuhtusid tk 14 186 10 000 10 243 100 2.3. Lepingute täitmise kvaliteet hinne tasemel «hea» tasemel «hea» 100 2.4. Kliiniliste auditite arv tk 4 5 5 100 2.5. Kindlustatu osakaal soodusravimite tasumisel % 32 36 88 2.6. Tähtaegselt perearsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid % 100 97 98 100 2.7. Tähtaegselt eriarsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid % 98 97 99,9 100 2.8. Ravijärjekorra pikkus (ambulatoorses eriarstiabis rahalisel põhjusel ei tohi ületada 3 nädalat) % 100 64 64 3. RKH vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus 25% 79% 3.1. Ravikindlustuse hüvitiste eelarve/täitmine hüvitiste liikide kaupa ja kogusummas hinne tasemel «hea» tasemel «hea» tasemel «hea» 100 3.2. Riigikontrolli/audiitori hinnang haigekassa tegevuse ja vahendite kasutamise eesmärgipärasusele oluliste märkusteta oluliste märkusteta oluliste märkusteta 100 3.3. Diagnoosipõhiste hindadega finantseeritav % statsionaarsetest raviteenustest % Hinnad on loetelus 10 10 100 3.4. Valiku korras ostetud ravikindlustuse hüvitisi eriarstiabis, hooldus- ja hambaravis % 20 20 19 95 3.5. RKH vajaduste analüüsi kvaliteet hinne 0 tasemel «hea» – 0 4. Haigekassa klienditeeninduse kvaliteet 15% 100% 4.1. Kindlustatute rahulolu haigekassa teenindusega % 82 80 84 100 4.2. Tööandjate rahulolu haigekassa teenindusega % 95 85 96 100 4.3. Partnerite rahulolu haigekassa teenindusega % 78,2 80 79,6 99,5 5. Haigekassa juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus 15% 90% 5.1. Personali kompetents % 98 100 93 93 5.2. Töötajate rahulolu hinne 2,5 4 3,24 81 5.3. Põhiprotsesside kulu muutus % 50 50 50 100 5.4. Tehinguid elektroonilistes kanalites % 6 90 78 87 KOKKU 100% 91% * 2003. a täitmist on korrigeeritud võrreldavuse saamiseks ** Eesmärkide mõõdikute kaalud jagunevad mõõdikute vahel võrdselt Eesmärk 1. Kindlustatu rahulolu ning teadlikkus oma õigustest ja kohustustest 2004. aasta septembris/oktoobris küsitles uuringukeskus Faktum Eesti elanike hinnanguid tervishoiuteenuste kohta ja elanike rahulolu saadud arstiabiga. Valimis oli 1000 15–74-aastast Eesti elanikku. Uuringu eesmärk oli välja selgitada: • elanike hinnangud oma tervisele ja suhtumine tervislikesse eluviisidesse; • kokkupuuted arstiabiga, hinnangud selle kättesaadavusele ja rahulolu: º perearstiga; º ambulatoorse eriarstiabiga; º statsionaarse eriarstiabiga; • teadlikkus õigustest saada erinevaid tervishoiuteenuseid; • hinnangud arstiabisüsteemile, sh rahulolu haigekassaga. 1.1. Kindlustatute rahulolu ravikindlustusega 2004. aasta eesmärk oli saavutada kindlustatute rahuloluks 75%. Tegelikult saadi tulemuseks 65%. Seega on alameesmärk täidetud 87% ulatuses. Tabel 4. Kindlustatud inimeste rahulolu ravikindlustuse eri valdkondadega (liidetud on nii «väga rahul» kui ka «üldiselt rahul» hinnangud) Valdkonnad 2001 2002 2003 2004 Üldarstiabi 79% 87% 88% 87% Eriarstiabi 87% 86% 91% 87% Teenuste kättesaadavus 56% 50% 52% 52% Teenuste kvaliteet 70% 62% 56% 59% Teenuste valik 43% 44% 41% Keskmine 73% 65,6% 66,2% 65,2% 1.2. Kindlustatute teadlikkus oma õigustest 2004. aasta eesmärk oli saavutada olukord, kus 70% kindlustatud inimestest teaksid oma õigusi ja kohustusi. Faktumi läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et 66% küsitletutest teab hästi oma õigusi. Seega on alameesmärk täidetud 94% ulatuses. Tabel 5. Küsitluse valdkonnad 2003 2004 Üldarstiabi 73,6% 75% Eriarstiabi 35,6% 58,7% Rahalised hüvitised 52,7% 56,6% Soodusravimid 69,5% 59% Ravikindlustuskaitse ulatus 71% 81% Teadlikkuse tase kokku 60,5% 66% Kindlustatute teadlikkuse tõstmiseks koostas haigekassa 2004. aastal järgmised infomaterjalid: • Haigekassa Teataja II väljaanne Eesti Päevalehe vahel ja lisana • Meditsiinilised abivahendid ja hüvitised • Voldik rasedatele ja noortele vanematele • Töövõimetushüvitiste arvestamise ja väljamaksmise kord • Kehaväline viljastamine • Hambaravi hüvitised • FIE õigused ja kohustused (3. kordustrükk) • Ravikindlustusalased õigused Euroopa Liidus Kõigist ravikindlustuse seaduse ja muude seadusandlike aktide muudatustest teavitas haigekassa ennetavalt ja regulaarselt eri meediakanalites: keskajalehed, maakondlikud väljaanded, eriväljaanded, aga ka elektroonilise meedia kanalid. Põhjalik selgitustöö oli ravimihindade kolme aasta ülevaate ja selle järelduste kohta ning lepingupartnerite valiku põhimõtetest. Eriarstiabi ravijärjekordade avalikustamine haiglavõrgu arengukavas määratud haiglate kohta haigekassa kodulehel alates 2004. aasta septembrist tekitas tõsise huvi järjekordade teema vastu. Suurenes tähelepanu ka haigekassa rahastatavate ennetusprojektide ja kogu tervise edendamise alase töö suhtes. Eesmärk 2. Raviteenuste kättesaadavus ja kvaliteet 2.1. Tunnustatud ravijuhendeid 2004. aasta eesmärk oli kooskõlastada ja tunnustada 6 ravijuhendit. 2004. aasta jooksul tunnustas haigekassa 6 ravijuhendit. Haigekassa korraldab erialaseltside poolt ravijuhendite ettevalmistamist sihiga soodustada parima praktika kasutamist optimaalsete vahenditega. Memorandumid ravijuhendite tunnustamiseks allkirjastati järgmiselt: – «Reumatoidartriidi ravijuhend» Eesti Reumatoloogide Seltsiga, – «Ägeda pankreatiidi ravijuhend» Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga, – «Laste hambaravi juhised» Eesti Stomatoloogia Seltsiga, – «Koolitervishoiu tegevusjuhend» Eesti Õdede Liiduga, – «Insuldi Eesti ravijuhend» L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga, – «Koduõenduse tegevusjuhend» Eesti Õdede Liiduga. 2.2. Kontrollitud ravijuhtusid tervishoiuasutustes 2004. aasta eesmärgiks oli kontrollida 10 000 ravijuhtu. Ravidokumentide kontrolli eesmärk on tagada ravikindlustuse hüvitiste õigsus ja põhjendatus. 2004. aastal kontrolliti kokku 10 243 ravijuhtu ning ravidokumentide alusel kontrolliti: – sapikivitõve diagnostika ja ravi käsitlust statsionaarses eriarstiabis ja peptilise haavandi diagnostika ja ravi käsitlust perearstiabis; – ortooside väljakirjutamise vastavust õigusaktides sätestatule; – erinevatel arstiabi tasanditel hüpertooniatõve diagnostika ja ravi käsitlust; – teatud ravimite (statiinid, granisetroon) retseptide väljakirjutamise juhte; – viidi läbi järelkontroll üldkirurgia kliinilisele auditile. Ravidokumentide kontrolli tulemusel on esitatud tervishoiuteenuste osutajatele nõudeid kokku 449 579 krooni ulatuses. 2.3. Lepingute täitmise kvaliteet 2004. aasta eesmärgiks oli tervishoiuasutuste lepingute täitmise kvaliteet põhitingimuste osas tasemel «hea». Eesmärgi täitmisel oli ülesandeks kontrollida haiglavõrgu arengukava haiglaid ravijärjekordade pidamise osas. Haigekassa kontrollis 2004. aasta I poolaastal kõiki haiglavõrgu arengukava haiglaid ravijärjekordade pidamise osas, puuduste korral esitati haigla pidajale kirjalikud ettepanekud ning anti tähtajad puuduste likvideerimiseks. Aasta teisel poolel kontrolliti ettepanekute täitmist. Kõik haiglavõrgu arengukava haiglad peavad ravijärjekordi vastavuses õigusaktides sätestatuga. 2.4. Läbiviidud kliinilisi auditeid 2004. aasta eesmärk oli läbi viia 5 kliinilist auditit. Haigekassa korraldab kliinilisi auditeid eesmärgiga kontrollida haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Olulisimaks tulemuseks peab haigekassa auditite tagasiside abil motiveerida teenuse osutajaid pakkuma kvaliteetsemat teenust. Vaatluse all olevate kliiniliste auditite teemad tulenesid haigekassa piirkondlike osakondade ja erialaseltside ettepanekutest. Läbi viidi järgmised kliinilised auditid: – «Urotrakti infektsioonide antimikroobse ravi põhjendatus ja diagnoosi taktika kvaliteet» dr med P. Naaberi poolt; – «Regionaalhaiglate intensiivraviosakondade ravi taktika põhjendatus ning TISS (Therapeutic Intervention Scoring System)-lehtede täitmise õigsus ja kvaliteet vastavalt osutatud tervishoiuteenustele» dots J. Samarüütli poolt; – «Kommunikatsiooniaudit: Eesti keskhaiglates tervishoiuteenuste osutamine vastavalt oodatavale hoolele» T. Truusa ja K. Kirspuu poolt; – «Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearsti praktikas» dr med P. Naaberi poolt; – «Alla 19-aastaste kindlustatute piima- ja jäävhammaste kaariese, endodontilise ja paradontoloogilise ravi ja ravi maksumuse võrdlev hinnang II osa» dr S. Russaku poolt. 2.5. Kindlustatu osakaal soodusravimite tasumisel 2004. aastal oli seatud eesmärgiks saavutada kindlustatu osakaal soodusravimite eest tasumisel 32%. Vastavalt ravikindlustuse seadusele on kehtestatud omaosaluse alusmäär, mis on 20 krooni (100%, 90% ja 75% soodusmääraga ravimitele) või 50 krooni (50% soodusmääraga hüvitatavatele ravimitele) ühe retsepti kohta. Samuti ei võta haigekassa üle ravimi müügi eest tasumise kohustust piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda ületava osa eest. Tuleb ära märkida kindlustatu osa olulist erinevust soodusmäärade lõikes. Kui 100% soodusretseptiga ostetud ravimite puhul tasus kindlustatu 2004. aastal keskmiselt 4% ravimi maksumusest, siis 50% soodusmääraga hüvitatavate ravimite puhul oli sama näitaja 66%. Kindlustatu suur osakaal on siinjuures seletatav määruses sätestatud piiranguga, et oma osaluse alusmäära ületav osa kuulub haigekassa poolt hüvitamisele 50% ulatuses, kuid mitte enam kui 200 krooni ühe retsepti kohta. 75% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite eest tasus kindlustatu ise keskmiselt 37% ja 90% soodusmäära korral vastavalt 27%. Arvestades nii 50%, 75%, 90% kui ka 100% soodusmääraga hüvitatavaid ravimeid, moodustas 2004. aastal kindlustatu osa soodusravimite eest tasumisel 36%. 2.6. Tähtaegselt perearsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid 2004. aasta eesmärk oli, et 97% kindlustatuid peab pääsema tähtaegselt perearsti vastuvõtule. Vastavalt perearsti ja haigekassa lepingu tingimustele peab perearst kindlustatule kättesaadav olema ägeda haigusega pöördumisel samal päeval ja kroonilise haigusega pöördumisel kuni 3 tööpäeva jooksul. 2004. aastal pääses kroonilise haigusega lubatud kolme tööpäeva jooksul perearsti vastuvõtule 98% kindlustatutest. Joonis 1. Tähtaegselt perearsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid 2004. aastal

2.7. Tähtaegselt eriarsti vastuvõtule pääsenud kindlustatuid 2004. aasta eesmärk oli, et 97% kindlustatutest peab pääsema tähtaegselt eriarsti plaanilisele vastuvõtule. Raviasutuste poolt esitatud järjekorra andmete alusel on nii ambulatoorse kui ka statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus rahalisel põhjusel 99,9%. 2004. aasta tulemused kvartalite kaupa on toodud tabelis 6. Kõik näitajad on leitud rahalise ressursi vähesusest tingitud järjekordade kohta. Tabel 6. Eriarstiabi kättesaadavus. Patsiente, kes ootavad rahalise ressursi vähesuse tõttu kauem kui ravijärjekorra maksimumpikkus1 (1000 kindlustatu kohta) Ambulatoorne Statsionaarne Osakond I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 4,9 0,3 1,1 1,5 0,7 0,1 0,1 0,1 Pärnu 0,0 0,6 0,7 0,2 0,0 0,4 0,5 0,1 Tartu 6,6 4,3 0,3 0,2 0,0 3,0 0,1 0,5 Viru 7,5 0,3 2,4 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 Kokku 5,2 1,4 1,1 0,7 0,3 0,9 0,2 0,2 Nende tervishoiuteenuse osutajatega, kus järjekordade tekkimise põhjuseks on haigekassa lepingu rahaline maht, asub haigekassa läbirääkimistesse kättesaadavuse probleemide lahendamiseks eelarve vahendite piires. 2.8. Ravijärjekorra pikkus Eesmärgiks oli avalikustada interneti kodulehel andmed lepingupartnerite kohta koos infoga pakutavast erialast, teenuse pakkumise asukohast ning ravijärjekorra pikkusest igal erialal. Selline ravijärjekordade avalikustamine peaks tegema avalikkusele selgemaks ja arusaadavamaks ravijärjekordade pikkused ja andma kindlustatutele ülevaate ooteaegade pikkusest samal erialal erinevates haiglates. See võimaldab kindlustatul valida lühema ooteajaga tervishoiuteenuse pakkuja. Alates 16. septembrist 2004. aastal on haigekassa kodulehel informatsioon kindlustatutele haiglavõrgu arengukava haiglate ravijärjekordade pikkuse kohta. Andmed on esitatud eraldi ambulatoorse ja statsionaarse arstiabi erialade kohta piirkondlike osakondade lepingupartnerite lõikes. Andmeid uuendatakse iga kuu 16. kuupäeval. Eesmärk 3. RKH vahendite ja hüvitiste tasakaal ning eesmärgipärasus 3.1. Ravikindlustuse hüvitiste eelarve/täitmine Eesmärgiks oli kindlustatud isikute ravivajaduse optimaalne rahuldamine haigekassa eelarveliste vahendite piires, tagades tervishoiuteenuste kättesaadavuse haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekorra maksimumpiirides, eelarve tasakaalu ja vahendite sihipärase kasutamise tasemel «hea». 2004. aasta tervishoiuteenuste eelarve täideti kulude osas 99,5%, sh eriarstiabi kulude osas 99,9%. Võrreldes 2003. aastaga on ravijuhtude arv suurenenud 1% võrra. Raviasutuste poolt esitatud järjekorra andmete alusel on nii ambulatoorse kui ka statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus rahalisel põhjusel 99,9%. Seega on eesmärk täidetud tasemel «hea». 3.2. Riigikontrolli/audiitori hinnang Haigekassa eesmärgiks oli saada riigikontrolli/audiitori hinnang «oluliste märkusteta» haigekassa tegevuse ja vahendite kasutamise eesmärgipärasusele. Haigekassa audiitorfirma KPMG auditeeris 2003. aasta majandusaasta aruannet ja tegi sügisel eelauditit 2004. aasta majandusaasta aruandele. KPMG audit ja eelaudit olid 2004. aastal oluliste märkusteta. Riigikontroll viis 2004. aastal läbi kaks auditit: oftalmoloogia teenuste kättesaadavus ning eriarstiabi lepingute sõlmimise korraldus Eesti Haigekassas. Esimesel juhul tegi Riigikontroll ettepaneku kontrollida senisest veelgi tõhusamalt raviasutuste poolt edastatavat järjekorrainfot. Teise auditi puhul soovitati täpsustada eriarstiabi lepingute muudatuste tegemise protseduure ja arendada tervishoiuteenuste taotluste hindamise asjaolusid. 3.3. Diagnoosipõhiste hindadega (DRG) finantseeritav % statsionaarsetest raviteenustest Eesmärgiks oli rakendada alates 1. aprillist 2004. aastal statsionaarse eriarstiabi ja päevakirurgia finantseerimisel 10%-list DRG osakaalu, st et 10% raviarve summast tasutakse DRG piirhinnast lähtudes ning 90% teenusepõhiselt. DRG rakendamise eesmärk on motiveerida raviasutusi efektiivsemale ressursikasutusele. DRG-põhise rahastamise loogika on, et sarnase kliinilise kulu ja sarnase ressursikasutusega haigusjuhud grupeeruvad ühte diagnoosigruppi ning nende eest tasutakse üks fikseeritud summa ehk DRG piirhind. DRG piirhind väljendab antud diagnoosigruppi kuuluvate ravijuhtude keskmist maksumust. Kui seni kehtinud teenusepõhine rahastamine motiveerib teenuse osutamist, siis DRG süsteem loob raviasutuse-poolse motivatsiooni efektiivsemaks ressursi kasutuseks. DRG-põhine rahastamine ei rakendu esmase järelravi, psühhiaatria ja taastusravi raviarvete korral ning juhtudel, kui teenusepõhise raviarve summa väljub määratud DRG-põhisele maksmisele kuuluvatest raviarve summa piiridest. 3.4. Valiku korras ostetud ravikindlustuse hüvitisi 2004. aasta eesmärk oli saavutada valiku kaudu rahastatavate tervishoiuteenuste mahuks kuni 100% hambaravi ja vähemalt 20% koduõendusteenuse ning ambulatoorse eriarstiabi ravijuhtude arvust. Valiku väljakuulutamise vajadus tuleneb ravikindlustuse seadusest. Valiku tulemused piirkondlike osakondade lõikes: • kõikides haigekassa piirkondlikes osakondades kuulutati valik välja ja rahastati kuni 19-aastaste kindlustatute hambaravi, ennetuse ja ortodontia ravijuhtude maht 100%; • ambulatoorses eriarstiabis ja koduõenduses moodustasid valikule kuulunud ja rahastatavad ravijuhud kõikidest 2004. aastaks planeeritud ravijuhtudest järgmise osakaalu: º Harju osakonnas – 15%; º Tartu osakonnas – 22%; º Viru osakonnas – 24%; º Pärnu osakonnas – 15%; º Eesti tervikuna – 19%. Erinevused ravijuhtude osakaaludes haigekassa piirkondlike osakondade vahel on tingitud nii valiku kaudu lepingumahu saanud tervishoiuteenuse osutajate erinevast arvust kui teenuse osutajate võimsusest ravijuhtude osutamisel. 3.5. RKH vajaduste analüüsi kvaliteet 2004. aasta eesmärk oli mõõta ja hinnata planeerimise kvaliteeti. 2004. aastal töötati kvaliteedi mõõtmiseks välja vastavad kriteeriumid, kuid kriteeriumeid hakatakse rakendama alates 2005. aastast, mistõttu ei saa antud eesmärki täidetuks lugeda. Ravikindlustuse hüvitiste vajaduse planeerimise kvaliteedi parendamiseks: – jätkati nii kindlustatute vajaduse kui nõudluse hindamist tervishoiuteenuste järele; – planeeritakse alates 2004. aastast tervishoiuteenuste puhul nii ravijuhud kui ka ravijuhu keskmised maksumused 2 aastat ette; – peeti läbirääkimisi tervishoiuteenuste vajaduse võtmepositsioonidel (kõrge haigestumine ja/või suremus, suurimad kulud) olevate erialade esindajatega; – analüüsitakse uute ravimihüvitiste taotluste menetlemisel konkreetse ravimi vajadust kolme aasta perspektiivis. Eesmärk 4. Haigekassa klienditeeninduse kvaliteet 4.1. Kindlustatute rahulolu haigekassa teenindusega 2004. aasta eesmärk oli saavutada klientide rahulolu haigekassa teenindusega 80% ulatuses, mis ka täideti. Kindlustatute rahulolu haigekassa teenindusega on aasta-aastalt tõusnud. Haigekassa teenindusega rahulolevate kindlustatute osakaal oli 2002. aastal 79%, 2003. aastal 82% ja 2004. aastal 84%. Kindlustatute rahulolu tõusule on ühelt poolt kaasa aidanud kindlustatu infotelefoni rakendumine 2004. aasta aprillis, mille tulemusena langes klientide arv teenindussaalides ning teiselt poolt elektrooniliste teeninduskanalite võrgu jätkuv laienemine. Näiteks saab kindlustatud isik tellida oma postiaadressile Euroopa ravikindlustuskaardi, kasutades selleks x-tee kodanikuprotaali. 4.2. Tööandjate rahulolu haigekassa teenindusega Haigekassa viib igal aastal läbi tööandjate rahulolu küsitluse, eesmärgiga selgitada välja tööandjate rahulolu haigekassa asjaajamise ja teeninduskvaliteediga. 2004. aasta eesmärgiks oli saavutada tööandjate rahulolu 85% ulatuses. Sarnaselt 2003. aastaga on ka 2004. aastal haigekassa teeninduskvaliteedi ja asjaajamisega rahul 96% küsitletud tööandjatest, andes hinnanguks «väga rahul» või «üldiselt rahul». Sihtgrupiks olnud 500 ettevõttest üle Eesti edastasid 73% oma töötajate ravikindlustuskaitsega seotud andmed haigekassale elektrooniliselt. 2003. aastal oli vastav näitaja 58%. Märgatavalt on tõusnud rahulolu haigekassa kodulehekülje ja sellel kajastatava infoga ning internetirakendusega, mille kaudu tööandja oma töötajate ravikindlustusega seotud andmeid edastab. Viimane näitaja on tõusnud koguni 99%-ni võrreldes 2003. aasta 51%-ga. Rahulolu tõusu võib seletada eelkõige uue kodulehe kasutusele võtmise ja tööandjate rakenduse uue versiooni käivitamisega 2004. aastal. 4.3. Partnerite rahulolu haigekassa teenindusega Eesmärgiks oli saavutada, et 80% partnerite hinnang haigekassa teenindusele on tasemel «hea». 2004. aasta veebruaris viis haigekassa lepingupartnerite seas läbi järjekordse küsitluse selgitamaks välja rahulolu koostööst haigekassaga 2003. aastal. Keskmine rahulolu hinnang oli positiivne – 4 palli 5-pallilisel skaalal. Kokku küsitleti 500 lepingupartnerit, neist 203 perearsti, 66 hambaravi teenuse osutajat, 80 eriarstiabi teenuse osutajat ja 151 apteegi juhatajat. Haigekassast saadud vastuste/probleemide tagasisidet hindas 495 partnerit, kellest 80% hindas seda üldiselt positiivselt ja väga positiivselt. Eesmärk 5. Haigekassa juhtimine ja tööprotsesside efektiivsus 5.1. Personali kompetents Haigekassa 2004. aasta eesmärgiks oli saavutada kõigil töötajatel iga kompetentsi tase 4-palli süsteemis vähemalt tasemel 2, mis annab tulemuste osas 100%. Läbiviidud hindamiste tulemusena on haigekassa keskmine kompetentsitase küll 2,3, kuid osadel töötajatel jäid mõnede kompetentside tulemused siiski alla teise taseme ning seetõttu on tulemuse täitnud 93% hinnatud töötajatest. Kompetentside ehk töötajate teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute rakendamise hindamine on strateegiline vahend ja kõigi personalijuhtimise protsesside alus ning eeldus tulemuste saavutamisel. Haigekassa põhikompetentsid, mida arendatakse ja hinnatakse pea kõikide töötajate puhul on järgmised: analüüs ja planeerimine, valdkonna tundmine, töö efektiivsus, kliendisuhete juhtimine; juhtidel lisanduvad: vastutuse võtmine, otsustamine ja meeskonnatöö. 5.2. Töötajate rahulolu Haigekassa 2004. aasta eesmärk oli saavutada oma töötajate rahulolu tasemel 4. 2004. aasta lõpus läbi viidud iga-aastase töötajate rahulolu uuringu tulemusena hindas 53% töötajaist rahulolu oma rolliga, tulemusjuhtimise, töö ja töökorraldusega, infotehnoloogia, kommunikatsiooni, koostöö, juhtimisega jne vähemalt tasemel «hea» ehk hindega «4», mis tähendab eesmärgi täitmist tasemel 3,24. Uuringus osales sel korral 64% (2003. aastal 47%) haigekassa töötajatest. Rahulolu mõõtmine aitab juhtkonnal olla regulaarselt kursis töötajate meelsuse ja motivatsiooniga ning saada ettepanekuid organisatsioonikultuuri ja -keskkonna parendamiseks. 2004. aasta kevadel viidi läbi ka töötajate strateegia teadlikkuse uuring ja selle seosed rahuloluga. 2004. aasta tulemused ei olnud ettearvatult eriti kõrged, sest teadlikku ja sihipärast organisatsiooni visiooni ja eesmärkide ning igapäevase tegevuse seostamist ei olnud seni toimunud. Joonis 2. Töötajate rahulolu aastatel 2002–2004

5.3. Põhiprotsesside kulu muutus Tegevuskulude kasutamine moodustas planeeritud eelarvest 89%, millega täideti eesmärk ohjata tegevuskulude eelarve kasvu mitte rohkem kui 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. 5.4. Tehinguid elektroonilistes kanalites Eesmärk oli menetleda 90% raviarvete, soodusretseptide ja kindlustuskannete aastamahust elektrooniliselt. Raviarvete osas menetleti 2004. aastal elektrooniliselt 100%, soodusretseptide osas 77% ning elektroonilisi registrikandeid oli 47% ulatuses. Keskmiselt teostati tehinguid elektrooniliste kanalite vahendusel 78% ulatuses. 2004. aasta jaanuaris käivitati partnerite e-keskkond raviarvete edastamiseks. Samuti töötati välja ning käivitati sarnane keskkond soodusretseptide edastamiseks. E-keskkond võimaldab raviasutustel ja apteekidel laadida raviteenuste arveid ning soodusretsepte otse haigekassa infosüsteemi, muutes protsessi oluliselt kvaliteetsemaks ja vähem ressurssi nõudvaks. EELARVE TÄITMISE SELETUSKIRI JA RAVIKINDLUSTUSE HÜVITISTE KASUTAMISE ANALÜÜS 2004 Sissejuhatus Eelarve täitmise seletuskiri kajastab Eesti Haigekassa 2004. aasta eelarve täitmist ja ravikindlustuse hüvitiste kasutamise analüüsi. Tabel 7. Eesti Haigekassa üldised näitajad 2002–2005 Üldised näitajad 2001 2002 2003 2004 2005* Sotsiaalmaksu osakaal kogutuludest 99,5 99,2 98,9 98,9 98,9 Üldarstabi osakaal kogukuludest 7,4 7,9 8,0 7,7 8,6 Eriarstiabi osakaal kogukuludest 47,6 45,3 49,9 51,0 52,5 Töövõimetushüvitiste osakaal kogukuludest 16,5 16,1 16,2 17,4 17,7 Ravimite osakaal kogukuludest 14,6 15,2 12,0 13,6 12,6 Tegevuskulude osakaal kogukuludest 1,7 1,6 1,5 1,3 1,3 Reservide osakaal kogukuludest 0,0 3,7 9,9 10,1 8,1 Ravikindlustuse hüvitiste osakaal SKP-st; % 4,5 4,0 4,2 4,4 4,6 * – kinnitatud eelarve Kindlustatud Haigekassas oli 2004. aasta 31. detsembri seisuga kindlustatud 1 271 558 inimest. Kindlustatute arv on võrreldes 2003. aasta detsembri lõpu seisuga vähenenud 493 inimese võrra ja võrreldes 2002. aasta detsembri lõpu seisuga vähenenud 12 518 inimese võrra. Tabel 8. Kindlustatute arv Isikud 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 Muutus % 2004/2003 Osakaal kogu kindlustatute arvust (2004. a) Töötavad kindlustatud isikud 578 673 584 885 595 734 1,85% 46,85% Riigi poolt kindlustatud isikud 48 469 49 119 43 869 –10,69% 3,45% Kindlustatutega võrdsustatud isikud 656 926 631 830 626 438 –0,85% 49,27% Välislepingu alusel kindlustatud isikud 8 6 217 5 517 –11,26% 0,43% Kokku kindlustatud 1 284 076 1 272 051 1 271 558 –0,04% 100,00% Joonis 3. Kindlustatute osakaalud ning tasutud sotsiaalmaks

Töötavad kindlustatud moodustavad ligi 47% kindlustatute üldarvust ning ligi poole hõlmavad kindlustatutega võrdsustatud isikud. Aastas tasuvad töötavad kindlustatud ligi 10 362 krooni inimese kohta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, samas kui kindlustatutega võrdsustatud isikute panus on 0 krooni. Kuigi perioodil 2003–2004 on töötavate kindlustatute arv hõivatud tööjõu kasvu mõjutustel suurenenud 1–2% võrreldes 2001–2002. aastaga, on situatsioonis, kus alla poole kindlustatud isikutest tasuvad ligikaudu 96% kindlustatud isikute ravikuludest, raske vastata ühiskonna ootustele tervishoiuteenuste osas. Tingituna elanikkonna vananemisest, kindlustatute teadlikkuse suurenemisest ja ootuste tõusust ning meditsiinitehnoloogia arengust ühelt poolt ja tervishoiule suunatava rahalise ressursi nappusest teiselt poolt, vastavad tulevikus tegelikud võimalused üha vähem ootustele. Eelarve täitmise koondaruanne Tabel 9. Eelarve täitmise koondaruanne 2002–2004 HAIGEKASSA TULUD tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Sotsiaalmaks 5 059 996 5 629 127 6 079 229 6 276 578 103,2% 111,5% Tulud kindlustatud isikuga võrdsustamisest lepingu alusel 0 17 109 25 200 27 493 109,1% 160,7% Sissenõuded teistelt isikultelt 14 938 16 917 16 000 11 005 68,8% 65,1% Finantstulud 20 652 25 531 35 000 31 078 88,8% 121,7% Muud tulud 3 738 1 453 1 1610 3 975 34,2% 273,6% EELARVE TULUD KOKKU 5 099 324 5 690 137 6 167 039 6 350 129 103,0% 111,6% HAIGEKASSA RAVIKINDLUSTUSE HÜVITISTE KULUD Tervishoiuteenuste hüvitised 3 025 728 3 583 963 4 079 624 4 059 759 99,5% 113,3% Haiguste ennetus 42 400 45 547 64 000 60 480 94,5% 132,8% Üldarstiabi tervishoiuteenused 400 225 454 694 502 209 491 661 97,9% 108,1% Eriarstiabi 2 310 635 2 840 898 3 242 739 3 238 607 99,9% 114,0% Hooldusravi 49 006 75 019 95 712 95 177 99,4% 126,9% Hambaraviteenuse hüvitised 223 462 167 805 174 964 173 834 99,4% 103,6% Tervise edendamise kulud 13 218 13 800 14 000 13 480 96,3% 97,7% Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 772 368 682 937 815 924 863 847 105,9% 126,5% Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 819 257 923 929 973 242 1 101 980 113,2% 119,3% Muud rahalised hüvitised 67 476 156 293 72 437 46,3% 107,4% Muud ravikindlustuse hüvitiste kulud 17 368 20 089 38 144 25 486 66,8% 126,9% Ravikindlustuse hüvitiste kulud kokku 4 647 939 5 292 194 6 077 227 6 136 989 101,0% 116,0% HAIGEKASSA TEGEVUSKULUD tuh kr Personali- ja juhtimiskulud 42 796 43 960 49 789 44 773 89,9% 101,8% töötasu 32 058 32 940 37 295 33 545 89,9% 101,8% sh juhatuse liikmete tasu 1 829 1 719 2 113 1 699 80,4% 98,8% töötuskindlustus 158 149 187 158 84,5% 106,0% sotsiaalmaks 10 580 10 871 12 307 11 070 89,9% 101,8% Majandamiskulud 14 047 15 705 17 562 16 236 92,4% 103,4% Infotehnoloogia kulud 14 561 12 428 11 965 9 096 76,0% 73,2% Ravikindlustuse hüvitiste arvlemisega seotud kulu 1 284 Arenduskulud 2 465 3 103 4 578 4 169 91,1% 134,4% koolitus 1 668 1 748 2 005 1 756 87,6% 100,5% konsultatsioonid 797 1 355 2 573 2 413 93,8% 178,1% Finantskulu 514 601 888 898 101,1% 149,4% Muud tegevuskulud 7 287 10 828 5 030 4 940 98,2% 45,6% blanketid ja trükised 476 1 057 1 602 1 082 67,5% 102,4% ravikindlustuse süsteemi järelevalve 527 1 066 1 475 945 64,1% 88,6% avalikud suhted / teavitamine 1 185 752 1 030 914 88,7% 121,5% muud kulud 5 099 7 953 923 1 999 216,6% 25,1% Haigekassa tegevuskulud kokku 82 954 86 625 89 812 80 112 89,2% 92,5% EELARVE KULUD KOKKU 4 730 893 5 378 819 6 167 039 6 217 101 100,8% 115,6% Eraldised 368 431 311 318 0 133 028 42,7% Eraldis reservkapitali 225 597 77 956 0,0% Eraldis riskireservi 142 834 Jaotamata tulem 233 362 133 028 57,0% KOKKU 5 099 324 5 690 137 6 167 039 6 350 129 103,0% 111,6% Tulud Tabel 10. Tulud Tulud tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Sotsiaalmaks 5 059 996 5 629 127 6 079 229 6 276 578 103% 112% Tulud kindlustatud isikuga võrdsustamisest lepingu alusel 0 17 109 25 200 27 493 109% 161% Sissenõuded teistelt isikutelt 14 938 16 917 16 000 11 005 69% 65% Finantstulud 20 652 25 531 35 000 31 078 89% 122% Muud tulud 3 738 1 453 11 610 3 975 34% 274% Kokku 5 099 324 5 690 137 6 167 039 6 350 129 103% 112% Sotsiaalmaks Eesti Haigekassa 2004. aasta eelarves oli planeeritud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tuluks kokku 6 miljardit 79 miljonit 229 tuhat krooni. Laekus 6 miljardit 276 miljonit 578 tuhat krooni. Ülelaekumine eelarvest 2004. aastal oli 3,2% ehk 197 miljonit 349 tuhat krooni. Joonis 4. Sotsiaalmaksu laekumine aastate lõikes (milj kr)

Sotsiaalmaks moodustab ligi 99% kogu haigekassa tulubaasist. Viimasel 5 aastal on sotsiaalmaksu laekumine aastas kasvanud enam kui 10% (vt joonis 4). Tulude kasvu on põhjustanud reaalpalga ning tarbijahinnaindeksi tõus, samuti majanduskeskkonna paranemine ning maksude kogumise efektiivistamine. 2004. aasta lõpus sõlmis haigekassa Maksuameti algatusel kokku 10 organisatsiooni ja asutusega koostöölepingu võitluseks ümbrikupalkade vastu. Joonis 5. Sotsiaalmaksu laekumise kasv aastatel 1994–2004

Tulud kindlustatud isikuga võrdsustamisest Tulud kindlustatud isikuga võrdsustamisest lepingu alusel on täidetud 109% ulatuses eelarvest. Ravikindlustust mitteomavad isikud saavad end kindlustada, sõlmides haigekassaga lepingu ja tasudes ise igakuised kindlustusmaksed. Lisaks laekuvad siia tulud Eesti Vabariigis elavate Vene Föderatsiooni relvajõudude mittetöötavate pensionäride eest. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi leping Eestis elavate Vene Föderatsiooni relvajõudude mittetöötavate pensionäride meditsiinilise teenindamise üleviimisest kindlustusprintsiibile jõustus 2003. aasta maist. Sissenõuded teistelt isikutelt Eelarve on täidetud 69% ulatuses. Sissenõuete tulu langus on tingitud eelkõige Riigikohtu üldkogu otsusest, millega tunnistati Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõige 2 vastuolus olevaks põhiseaduse §-ga 32 koostoimes §-ga 11. Riigikohtu otsuseni esitas Eesti Haigekassa nõudeid sotsiaalmaksu võlglastele, kelle poolt kindlustatud töötajad olid maksuvõlgnevuse perioodil saanud ravikindlustuse hüvitisi. Riigikohus on asunud seisukohale, et Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõige 2 piirab isiku vabadust otsustada temale kuuluva tulu kasutamisviisi üle ning seega piiras isiku põhiseaduslikku õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohtu otsuse alusel loobus haigekassa sotsiaalmaksu võlglastele esitatud nõuetest ca 4 miljoni krooni ulatuses, sest nende edasine menetlemine osutus õiguslikult põhjendamatuks. Finantstulud 2004. aastal saadi intressitulu 7 miljonit 556 tuhat krooni ja tulu võlakirjade õiglasesse väärtusesse ümberhindamisest 23 miljonit 522 tuhat krooni. Haigekassa vabad finantsvahendid on jaotatud kaheks: likviidsusportfell ja reservkapitali investeeringud. Tabel 11. Haigekassa likviidsusportfelli ja reservkapitali investeeringute põhinäitajad 2004. a Likviidsusportfell Reservkapitali investeeringud Fondi maht soetusmaksumuses 855 075 606 427 798 360 Fondi maht turuväärtuses 854 704 995 433 367 165 Realiseeritud kasum/kahjum aasta algusest 18 833 463 9 785 937 Ümberhindluse kasum/kahjum: –370 611 5 568 804 Tulusus 30 päeva (aasta baasil) 2,39% 2,28% Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 2,39% 3,61% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,38% 2,97% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,228 1,147 Likviidsusportfelli ja reservkapitali eesmärgid on mõnevõrra erinevad. Kui likviidsusportfelli eesmärk on eelkõige tagada igapäevane sujuv rahavoo juhtimine, siis reservkapitali investeeringud on selgete investeerimispiirangutega pikaajalisem investeering makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Seetõttu on kummagi investeerimisportfelli keskmine kestus ehk duratsioon väga erinev – likviidsusportfellil lühike, 0,23 aastat, ning reservkapitalil pikem, 1,15 aastat. Samuti erineb portfellide instrumentide koosseis – likviidsusportfellis on kohalikud deposiidid ja kommertspaberid; reservkapitali investeeringutest moodustavad 83% väga kõrge investeerimisreitinguga Euroopa emitentide võlakirjad ning ülejäänud paigutused on tehtud Eesti pankade kommertspaberitesse. Kummagi investeerimisportfelli tulusus ei ole seega üks-üheselt võrreldav. Investeerimisportfellide tulususe võrdlemiseks kasutatakse normportfelle ja sarnaseid teisi investeerimisportfelle – riigi kassatagavara, stabiliseerimisreserv ning nende normportfellid. Joonis 6. Haigekassa ja riigi reservide tulususte võrdlus 2003. ja 2004. aastal

Muud tulud Muud tulud koosnevad peamiselt põhivara müügi kasumist summas 2 miljonit 485 tuhat krooni. Eesti Haigekassa müüs 2004. aasta esimesel poolel oma bilansis oleva hoone Kuressaares. Alatäitmine tuleb sellest, et muude tulude alla planeeritud teiste EL liikmesriikide kindlustatute poolt tarbitavate ravikindlustuse teenuste eest esitatakse arved teistele riikidele 2005. aastal. Kulud Eesti Haigekassa kulud jagunevad

Ravikindlustuse hüvitiste kulud

Ravikindlustuse administreerimise ehk haigekassa tegevuskulud Tabel 12. Haigekassa kulude protsentuaalne jaotus aastate lõikes 2002. aasta 2003. aasta 2004. aasta Muutus 2004 / 2003. aasta Ravikindlustuse hüvitiste kulud 91,15% 93,01% 96,64% 3,6% Haigekassa tegevuskulud 1,63% 1,52% 1,26% –0,3% Jaotamata tulem 7,23% 5,47% 2,09% –3,4% I. Ravikindlustuse hüvitiste kulud 2004. aastal haigekassa ravikindlustuse hüvitiste kuludes toimunud olulised muutused ja nende põhjused: Tervishoiuteenuste kulud

Eriarstiabi rahalise ressursi kasv 2004. aastal oli 14% ning ravijuhtude arv on suurenenud 1% võrra.

Hooldusravi teenuseid on osutatud 2004. aastal 27% rohkem võrreldes 2003. aastaga, kusjuures suurenenud on ambulatoorsete ehk hooldushaigetele kodus võimaldatavate hooldusteenuste hulk. Koduõendus ja vähihaigete kodune toetusravi moodustab 40% kõikidest hooldusravi juhtude arvust.

Ambulatoorselt ja päevakirurgias teostatud operatsioonide osakaal on suurenenud 1% võrra ning moodustas 2004. aastal 32% kõikidest operatsioonidest. Ravimid

Kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kogusumma oli 2004. aastal 863 miljonit 847 tuhat krooni, mis moodustas 106% aasta eelarvest. Ravimihüvitisteks ettenähtud kulude ületäitmise tingisid peamiselt järgmised asjaolud: – 2004. aasta märtsis ja aprillis ilmnenud ravimite hüvitamise märkimisväärne kasv, mille põhjuseks saab pidada teatud ravimite müügilt kadumise kartuses toimunud tarbimise olulist suurenemist enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga; – alates 1. augustist jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatused, mis suurendasid oluliselt 100% ja 90% soodusmääraga ravimeid saavate isikute hulka; – jätkuvalt sõlmimata hinnakokkulepped kompenseeritavatele ravimitele; – piirhindade arvutamise uue metoodika jõustumisega 2005. a jaanuaris seotud elanikkonna ostupaanikat õhutanud meediakajastused tõid detsembris kaasa ravimihüvitiste kulude enam kui 70%-lise kasvu. Töövõimetushüvitised Võrreldes 2003. aastaga on kulutused ajutise töövõimetuse hüvitistele kasvanud 2004. aastal 19%. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulutuste jätkuva tõusu aastatel 2001–2004 on toonud kaasa

ühe päeva keskmise tulu kasv, mis on tingitud brutopalga jätkuvast tõusust;

töövõimetuspäevade kasv, mille on kaasa toonud

töötavate kindlustatute arvu jätkuv suurenemine;

muutused tööjõu vanuselises struktuuris;

ravikindlustuse seaduse muudatused 2002. aastal;

majanduskeskkonnast tingitud muudatused. 1. Tervishoiuteenuste hüvitised Tabel 13. Tervishoiuteenuste hüvitiste eelarve täitmine 2003–2004 Tervishoiuteenuste hüvitised tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Haiguste ennetus 45 547 64 000 60 480 95% 133% Üldarstiabi tervishoiuteenused 454 694 502 209 491 661 98% 108% Eriarstiabi 2 840 898 3 242 739 3 238 607 100% 114% Hooldusravi 75 019 95 712 95 177 99% 127% Hambaraviteenuse hüvitised 167 805 174 964 173 834 99% 104% Kokku 3 583 963 4 079 624 4 059 759 100% 113% 43% tervishoiuteenuste kogukuludest kulus ambulatoorsete ja 57% statsionaarsete (haiglaravi) teenuste eest kindlustatud isikutelt tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Tabel 14. Ambulatoorselt ja statsionaarselt osutatud tervishoiuteenuste kulud Ambulatoorselt ja statsionaarselt osutatud tervishoiuteenuste hüvitised tuh kr 2003 täitmine 2004 täitmine 2004 täitmine / 2003 täitmine % Haiguste ennetus 45 547 60 480 133% Üldarstiabi tervishoiuteenused 454 694 491 661 108% Ambulatoorne eriarstiabi 811 732 973 210 120% Ambulatoorsed keskostu tervishoiuteenused 23 656 27 431 116% Ambulatoorne hooldusravi 6 452 13 408 208% Hambaraviteenuse hüvitised 167 805 173 834 104% Ambulatoorsed tervishoiuteenuste hüvitised kokku 1 509 886 1 740 024 115% Statsionaarsed keskostu tervishoiuteenused 25 165 22 836 91% Statsionaarne eriarstiabi 1 944 334 2 178 610 112% Statsionaarne hooldusravi 68 567 81 769 119% Statsionaarsed tervishoiuteenuste hüvitised kokku 2 038 066 2 283 215 112% Valmisolekukulud 36 011 36 520 101% Ambulatoorsed ja statsionaarsed tervishoiuteenuste hüvitised kokku 3 583 963 4 059 759 113% Haiguste ennetus Haiguste ennetamise eesmärk on inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks. Ennetava tegevuse põhjus-tagajärg seosed vähendavad haigekassa kulusid konkreetsete terviseprobleemide ravile. Haiguste ennetamisele planeeritud 64 miljonist kroonist kulus 60 miljonit 480 tuhat krooni, mis moodustab 95% kogu aasta eelarve täitmisest. Tabel 15. Haiguste ennetamise projektide ja muude ennetustegevuste täitmine Ennetuse tegevus tuh kr 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % Koolitervishoid 34 902 34 115 98% Noorte reproduktiivtervise projekt 4 773 4 992 105% Rinnavähi varajase avastamise projektid 7 650 7 666 100% Fenüülk. ja hüpot. uuringute projektid 885 858 97% Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika 7 249 6 715 93% Osteoporoosi varajane avastamine 1 100 870 79% Südamehaiguste ennetamise projektid 3 704 2 640 71% Vaktsineerimine B-hepatiidi vastu 1 744 1 467 84% Emakakaelavähi varajane avastamine 1 726 985 57% Ennetuse muud projektid 267 172 64% Kokku 64 000 60 480 95% Emakakaelavähi varajase avastamise projekti planeeritust väiksem täitmine on seotud asjaoluga, et uuringuid korraldati väljaspool tavapärast vastuvõttu kutsete põhjal, kuid ebapiisava teavituskampaania tõttu oli uuringutel osalemine prognoositust oluliselt madalam. B-hepatiidi vastane vaktsineerimine lõpetati 2003. aasta sügisel alustatud 1991. aastal sündinud lastele. B-hepatiidi planeeritust väiksem hõlmatus on seotud vabal tahtel põhineva vaktsineerimisega, mis kujuneb laste, lastevanemate, perearstide ning kooliarstide ja -õdede ühises töös. Lisaks vaktsineeriti arstiteaduskonna tudengid. Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise projekti raames tegutses planeeritud 200-st perearstipraksisest 156, mistõttu haarati sihtrühma vaid 59% võrreldes planeerituga. Osteoporoosi ennetamise projekti täitmine on seotud sihtrühma spetsiifilisusega ja uuringute kättesaadavusega Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Projektis ei ole hästi käivitunud ravivõimlemise õpetamine. Tabel 16. Haiguste ennetamise projektide tulemused 2004. aastal Ennetuse tegevus Hõlmatud sihtrühm, 2003 Planeeritud sihtrühm, 2004 Hõlmatud sihtrühm, 2004 % planeeritud sihtrühmast Tulemused Koolitervishoid 207 612 198 995 193 804 97% Kutseõppeasutused hõlmati koolitervishoiu teenusega peamiselt II poolaastast Noorte reproduktiivtervise ja sugulisel teel levivate haiguste (STLH) ennetamise projekt 22 676 24 000 23 821, sh 7736 STDL uuringuid 99%, lisaks 8379 telefoni- nõustamist Esmaste pöördumiste osakaal 18%, külastajatest 4% noormehi. Avastati STLH 715 juhul (9%), rasedusega suunati arvele 82 ja abordile 229 15–19-aastast noort Rinnavähi varajane avastamine 17 457 18 500 18 932 102% Dif. diagnostikale suunati 644 naist e 4% uuritavatest. Vähijuhtude avastatavus üle 5 vähijuhu / 1000 uuritud naise kohta, sh varajases staadiumis avastatud vähihaiguste osakaal üle 70% Fenüülketonuuria ja hüpotüroosi uuringud 13 206 14 000 14 489 104% Skriiningu tulemusel normist erinevaid leide ei esinenud Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika 1 135 1 310 1 293 99% Loote kromosoomianomaalia leiti 33 juhul Osteoporoosi varane avastamine 1 334 2 000 1 616 81% Avastati osteoporoos 29% uuritutest ja osteopeenia 51% uuritutest Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise projekt 10 986 16 150 9 538 59% Südame-veresoonkonnahaiguste risk avastati ligikaudu igal 4 mehel ja igal 5 naisel, SVH riski vähenemine projekti käigus üle 4% B-hepatiidi vastane vaktsineerimine I pa / II pa 55 966 18 370 15 758 86% Vaktsineerimise tase sõltub koolitervishoiu, perearstide ja lapsevanemate koostööst Emakakaelavähi varajane avastamine 3 822 9 400 5 339 57% Avastatavus üle 1,5 vähijuhu 1000 uuritu kohta, sh varajases staadiumis avastatud vähihaiguste osakaal üle 70% Vastsündinute kuulmisskriining 700 516 74% Skriiningu tulemusel normist erinevaid leide ei esinenud Üldarstiabi tervishoiuteenused Tabel 17. Kulutused üldarstiabile 2004. aastal, võrdlus 2003. aastaga Üldarstiabi tervishoiuteenuste eelarve tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 / 2004 eelarve % 2004 / 2003 % Baasraha 56 284 63 024 62 148 99% 110% Kauguse lisatasu 2 007 2 125 2 022 95% 101% Tunnistuse lisatasu 8 656 9 420 9 123 97% 105% Pearaha kuni 2 a 7 823 13 410 12 845 96% 164% Pearaha 2–70 a 279 373 290 736 292 910 101% 105% Pearaha üle 70 a 44 429 46 936 46 197 98% 104% Uuringute fond 56 122 71 972 66 416 92% 118% Üldarstiabi reserv 4 586 Kokku 454 694 502 209 491 661 98% 108% Üldarstiabi kulud 2004. aastal olid 491 miljonit 661 tuhat krooni. Kulude kasv võrreldes 2003. aastaga oli 8% ehk 36 miljonit 967 tuhat krooni. Üldarstiabi kulud on aastate vältel pidevalt suurenenud tingituna baasraha ja pearaha piirhindade tõusust, kusjuures kindlustatute arv on jäänud muutumatuks. Joonis 7. Kindlustatud isikute arv ja üldarstiabi kulud 2001–2004

Baasraha maksti 2004. aastal 783 perearstipraksisele üldsummas 62 miljonit 148 tuhat krooni. Võrreldes 2003. aastaga tõusis baasraha kulu 10% ehk ligi 6 miljonit krooni. 52 praksisele tasuti baasraha koefitsiendiga 1,5, kuna perearsti nimistu paikneb territoriaalselt väga suurel maa-alal ja perearsti vastuvõtud on organiseeritud 2 või enamas tegevuskohas. Kauguse lisatasu maksti 2003. ja 2004. aastal 175 perearstipraksisele. Pearahaks planeeritud eelarve täitmine oli 2004. aastal ligikaudu 100%, kusjuures pearahana tasutud summa suurenes pearaha piirhinna tõusust tingituna 20 miljoni krooni võrra võrreldes 2003. aastaga. Uuringute fondi eelarve on täidetud 92%, kusjuures uuringute eest tasuti 10 milj krooni rohkem võrreldes 2003. aastaga. Eelkõige maainimeste madalamast sissetulekust tingitud väiksema liikumisvõimaluse ja maapiirkonna perearstide poolt kindlustatud isikute vähese uuringutele suunamise tõttu jäi kasutamata 2004. aastaks planeeritud uuringute fondi rahast 5 miljonit 556 tuhat krooni. Perearsti tunnistuse lisatasu said 2004. aastal 761 arsti ehk 97% nimistuga töötavatest perearstidest. Tabel 18. Üldarstiabi 2003–2004. aastal Perearstipraksiste ja isikute arv 2003 täitmine 2004 täitmine 2004 / 2003 % Baasraha (praksised) 796 783 98% Kauguse lisatasu (praksised) 175 175 100% Tunnistuse lisatasu (praksised) 796 761 96% Pearaha kuni 2 a (isikud) 24 631 23 890 97% Pearaha 2–70 a (isikud) 1 100 478 1 099 346 100% Pearaha üle 70 a (isikud) 146 965 150 351 102% Isikud (kindlustatuid) kokku 1 272 074 1 273 587 100% Keskmine nimistu 1 598 1 627 102% Perearsti nimistu keskmine suurus oli 2004. aastal 1627 isikut, mis on 2003. aastaga võrreldes suurenenud. Aastaga on arsti nimistusse lisandunud keskmiselt 29 isikut ehk suurenemine on 2%. 2004. aasta lõpul oli alla 1200 isikuga nimistuid 47 (sealhulgas 8 nimistut, mille suurus oli piirkonnast tingituna alla 1000 inimese) ja üle 2000 isikuga nimistuid 217 (sealhulgas 2 nimistut, mille suurus on üle 3000 isiku). Lubatud piirsuuruses nimistute (1600±400) ja üle 2000 isikuga nimistute kontrollimisel ei ilmnenud 2004. aastal erinevust perearsti vastuvõtule pääsemiseks – mõlemal juhul pääseb kroonilise haigusega samal päeval arsti vastuvõtule ligikaudu 45% soovijatest ja järgmisel päeval 24% pöördujatest. Kättesaadavus oli tunduvalt parem alla 1200 isikuga nimistute puhul, kus pöördumise päeval saab arsti vastuvõtule 75% soovijatest. Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi (v.a keskostu tervishoiuteenused) Eesti Haigekassa kulu 2004. aasta ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi (v.a keskostu tervishoiuteenused) tervishoiuteenuste katteks oli 3 miljardit 188 miljonit 340 tuhat krooni, millest 31% moodustasid ambulatoorsete (sh päevaravi) ning 69% statsionaarsete tervishoiuteenuste kulud. 2004. aasta jooksul võttis haigekassa tasu maksmise kohustuse üle 2 630 323 ravijuhu eest, millest 90% olid ambulatoorsed (sh päevaravi) ja 10% statsionaarsed ravijuhud. Alates 2004. aastast kajastuvad ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi all ka haiglate ööpäevaringse valmisoleku kulud ning nende täitmine. Tabel 19. Kulutused ambulatoorsele ja statsionaarsele eriarstiabile erialati (sh valmisolekukulud) Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Kirurgia 602 904 671 130 692 436 103% 115% Otorinolarüngoloogia 91 774 107 654 102 884 96% 112% Neuroloogia 104 458 114 777 112 389 98% 108% Oftalmoloogia 111 160 130 046 122 511 94% 110% Ortopeedia 275 141 294 490 289 233 98% 105% Onkoloogia 169 248 213 116 222 520 104% 131% Sünnitusabi ja günekoloogia 300 283 348 988 343 367 98% 114% Pulmonoloogia 71 468 75 691 84 873 112% 119% Dermatoveneroloogia 32 978 38 143 38 745 102% 117% Pediaatria 140 417 148 019 146 334 99% 104% Psühhiaatria 132 976 153 300 148 023 97% 111% Nakkushaigused 31 619 36 067 38 164 106% 121% Sisehaigused 632 175 735 597 737 144 100% 117% Esmane järelravi 7 437 14 682 10 004 68% 135% Taastusravi 46 097 57 886 57 415 99% 125% Klassifitseerimata erialad 5 931 5 601 5 778 103% 97% Valmisolekukulud 36 011 38 613 36 520 95% 101% Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi kokku 2 792 077 3 183 800 3 188 340 100% 114% Tabel 20. Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ravijuhud Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi ravijuhud tk 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Kirurgia 343 959 348 405 340 715 98% 99% Otorinolarüngoloogia 191 005 196 828 192 314 98% 101% Neuroloogia 132 778 130 611 129 388 99% 97% Oftalmoloogia 264 164 276 104 272 731 99% 103% Ortopeedia 217 937 220 654 216 460 98% 99% Onkoloogia 73 797 75 451 77 959 103% 106% Sünnitusabi ja günekoloogia 470 874 481 674 467 137 97% 99% Pulmonoloogia 55 849 58 143 54 531 94% 98% Dermatoveneroloogia 151 211 159 142 157 317 99% 104% Pediaatria 124 158 123 584 134 709 109% 108% Psühhiaatria 172 640 179 777 181 728 101% 105% Nakkushaigused 20 517 20 552 20 620 100% 101% Sisehaigused 334 130 337 168 329 114 98% 98% Esmane järelravi 1 320 2 177 1 469 67% 111% Taastusravi 30 968 34 270 37 777 110% 122% Klassifitseerimata erialad 16 854 18 649 16 317 87% 97% Valmisolekukulud 37 Ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi kokku 2 602 161 2 663 189 2 630 323 99% 101% Võrreldes 2003. aasta kuludega suurenes rahaline ressurss 2004. a 14% ja ravijuhtude arv on suurenenud 1% võrra. Seega on 2003. aasta 1. juulist tõusnud piirhinnad avaldanud tuntavat mõju 2004. aasta ravikulude kasvule. Nakkushaiguste, pulmonoloogia ja dermatoveneroloogia erialal ning esmases järelravis on kulusid tõstnud peamiselt voodipäevade piirhindade tõus. Nimetud erialadel moodustavad märkimisväärse osa teenustest just voodipäevad, mille tulemuseks on ka rahalise ressursi kulu tõus nendel erialadel. Onkoloogia eriala 31% kulude tõus on tingitud asjaolust, et 2004. aasta alguses toimus muudatus tervishoiuteenuste loetelus ning oluliselt tõusid kahe onkoloogilise kompleksteenuse piirhinnad (tsütostaatilised ravikuurid). Lisaks on onkoloogia eriala ravikulusid suurendanud 6% ravijuhtude arvu kasv 2004. aastal. Võrreldes 2003. aastaga on 2004. aastal osutatud rohkem ravijuhte 9 põhierialal 16-st, sh onkoloogia, pediaatria, taastusravi, psühhiaatria, dermatoveneroloogia jt erialadel. 2004. aasta ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi eelarve on ületatud 4 miljoni 540 tuhande krooni võrra, seega kulude osa on täidetud 100%, ravijuhtude osas on 1%-line alatäitmine. Eelarve ületamine kulude osas on kaetud keskostu tervishoiuteenuste eelarve alatäitmise vahendite arvelt. Planeeritust suuremad on ravikulud 6 põhierialal (kirurgilistel erialadel, onkoloogias, pulmonoloogias, dermatoveneroloogias, nakkushaiguste ning klassifitseerimata erialadel). Ravijuhtusid on planeeritud eelarvega võrreldes osutatud rohkem onkoloogias, pediaatrias, psühhiaatrias ning taastusravis. Ülejäänud juhtudel on ravikulud ja ravijuhtude arv jäänud planeeritud eelarve tasemele või alla selle. Tabel 21. Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi (v.a valmisolekukulud) 2004. aasta tervishoiuteenuse kasutuse olulisemate näitajate võrdlus 2003. aasta andmetega Kriteerium 2003 täitmine 2004 täitmine 2004 / 2003 täitmine % A S A S A S Ravikulu tuh kr 811 732 1 944 334 973 210 2 178 610 120% 112% Ravijuhtude arv tk 2 345 164 256 997 2 379 939 250 384 101% 97% Ravijuhu keskmine maksumus kr 346 7 566 409 8701 118% 115% Vältimatu abi osakaal ravikulus t% 13,9 56,6 15,0 60,0 1,1% 3,4% Vältimatu abi osakaal ravijuhtudest % 14,1 51,1 14,4 54,9 0,3% 3,8% Keskmine ravil viibimine päevades 6,8 6,6 97% Statsionaarsed ravipäevad 1 759 032 1 660 307 94% Ambulatoorsed vastuvõtud tk 3 234 385 3 152 033 98% Ambulatoorseid vastuvõtte ravijuhu kohta 1,38 1,32 96% Operatsioonid 41 871 93 078 41 694 90 628 100% 97% Ravijuhu keskmise maksumuse tõus on tingitud nii 2003. teisel poolaastal toimunud tervishoiuteenuste piirhindade tõusust kui ka ravijuhu maksumuse struktuursest kallinemisest. Võrreldes aastataguse perioodiga on vältimatu ambulatoorse ravikulu osakaal suurenenud 1,1% ning statsionaarse puhul 3,4% võrra. Samal perioodil on vältimatu abi korras osutatud ambulatoorsete ja statsionaarsete ravijuhtude osakaal tõusnud vastavalt 0,3 ja 3,8%. 2003. aastaga võrreldes on vähenenud nii keskmine statsionaarsel ravil viibimise aeg kui ka statsionaarsete ravipäevade arv vastavalt 3 ja 6%. Vaadeldes keskmist ravil viibimist neljal ressursimahukamal põhierialal on iseloomulik 3 erialal (sisehaigused, ortopeedia ja sünnitusabi-günekoloogia) ravil viibimise aja mõningane pikenemine mõlema aasta viimases kvartalis. Samal ajal on kirurgia erialal toimunud teatav langus. Kvartalite ning erialade vahelised keskmise ravil viibimise kestuse erinevused on tingitud profiilsete voodipäevade piirhindade tõusu mõjust 2003. aasta teisel poolaastal, sesoonsetest iseärasustest, vältimatu ja plaanilise ravi osakaalust erialadel, DRG rakendumise mõjust alates 01.04.2004. Joonis 8. Statsionaarse ravijuhu keskmise pikkuse muutus päevades kvartalite lõikes 2003–2004. aastal

Ambulatoorsete vastuvõttude koguarv 2004. aastal on võrreldes 2003. aastaga langenud 2,5%. Vähenenud on ka vastuvõttude arv ühe ambulatoorse ravijuhu kohta, mis viitab korduvate vastuvõttude vähenemisele ühe ravijuhu käigus. Hinnates ambulatoorsete vastuvõttude arvu muutust suhtarvuna 1000 kindlustatu kohta, on langus Eestis tervikuna 2%. Haigekassa piirkondlike osakondade lõikes on ambulatoorsete vastuvõttude arvu muutus 1000 kindlustatu kohta 2003. ja 2004. aasta võrdluses toodud juuresolevas tabelis. Tabel 22. Vastuvõttude ja operatsioonide arvu muutus 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga haigekassa piirkondlike osakondade lõikes (andmed 1000 kindlustatu kohta) Piirkondlik osakond 2003 2004 04/03% 2003 2004 04/03 % 2003 2004 04/03 % Vastuvõtud Operatsioonid kokku Operatsioonid statsionaaris Harju 2 875 2 769 –3,7% 101 98 –2,3% 70 68 –3,3% Pärnu 2 151 2 185 1,6% 105 107 2,0% 74 77 4,0% Tartu 2 108 2 109 0,0% 117 112 –4,4% 74 71 –3,4% Viru 2 662 2 589 –2,7% 103 102 –0,5% 78 74 –4,7% EHK kokku 2 529 2 479 –2,0% 106 104 –1,9% 73 71 –2,6% Võrreldes 2003. aastaga on operatsioonide koguarv 2004. aastal langenud 1,9% võrra, kusjuures statsionaaris teostatud operatsioonide arv on vähenenud ca 3%. Ambulatoorsete operatsioonide arv on jäänud 2003. aasta tasemele. Viimaste aastate järjepidev ambulatoorsete ja päevakirurgiliste operatsioonide osakaalu kasvu tendents on jätkunud ka 2004. aastal, mil kõikidest teostatud operatsioonidest 32% toimusid ambulatoorselt või päevakirurgias. Võrdluseks – vastav näitaja 2001. aastal oli 27%, 2002. aastal 30% ja 2003. aastal 31%. Tabel 23. 2004. aasta erijuhtude summade ja ravijuhtude tegelik täitmine võrreldes 2003. aasta tegeliku täitmisega Erijuhud 2003 tegelik 2004 tegelik 2003/2004 Ravikulu RJ Ravikulu RJ Ravikulu RJ tuh kr tk tuh kr tk % % Endoproteesid 110 572 2 684 109 710 2 469 99% 92% Katarakti op-d 60 568 7 992 63 771 8 161 105% 102% Kardiokirurgilised op-d 74 106 809 84 045 811 113% 100% Sünnitused 78 180 12 730 88 831 13 508 114% 106% 2004. aastal rahastas haigekassa plaanilisi endoproteesi operatsioone 215 ravijuhtu ehk 8% juhtusid vähem kui 2003. aastal. Kuna tegemist on suhteliselt kallite operatsioonidega (ravijuhu keskmine maksumus on ligikaudu 45 000 krooni), siis kasutas haigekassa endoproteeside operatsioonide arvu vähendamisest kokkuhoitud summat vältimatu abi (näiteks kardiokirurgilised operatsioonid) ravijuhtude rahastamiseks. Seetõttu pikenes aga endoproteeside operatsioonide ravijärjekorra maksimumpikkus haigekassa mõnes piirkonnas üle 3 aasta. Keskostu tervishoiuteenused Keskostu tervishoiuteenuste eest tasus haigekassa 2004. aastal 50 miljonit 267 tuhat krooni (85% aastaks planeeritud summast). Tabel 24. Keskostu tervishoiuteenuste eelarve täitmine 2004. aastal Keskostu tervishoiuteenused tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Luuüdi transplantatsioon 2 521 4 400 4 958 113% 197% Plaaniline ravi välisriigis 2 015 7 500 1 554 21% 77% Peritoneaaldialüüs 21 220 24 400 23 280 95% 110% Kindlustatute vältimatu transport (lennuk, kopter) 1 301 2 700 1742 65% 134% Noorsportlaste terviseuuringud 2 436 4 400 4 151 94% 170% Onkoloogia ravikuurid* 13 406 0% Hematoloogia ravikuurid 5 722 10 200 9 241 91% 161% Antidoodid, raviseerumid 200 200 200 100% 100% Valmisolekutasu maksmine* 36 011 0 0 0% Kusepõie sfinkteri protees 0 587 587 100% Kohleaarimplantatsioon 0 4 554 4 554 100% Kokku 84 832 58 941 50 267 85% 59% * Onkoloogia ravikuuride kulud ja ööpäevaringse valmisolekutasu maksmise kulud on alates 2004. aastast planeeritud eriarstiabi eelarves. Eelarve alatäitmine keskostu tervishoiuteenustes on tingitud planeeritust väiksematest kuludest välisriigis teostatava plaanilise ravi ning kindlustatute vältimatu lennutranspordi osas. Planeeritust suuremaks osutus 2004. aasta IV kvartalis vajadus luuüdi transplantatsiooni osas, mis tasuti hematoloogia ravikuuride kasutamata vahenditest. Ülejäänud keskostu tervishoiuteenuste eest tasumiseks kavandatud summadest vabanev raha suunati eriarstiabi eelarve ülekulu katteks. Võrreldes 2003. aastaga on 2004. aastal eelnimetatud teenuste (v.a plaaniline ravi välisriigis) kulud suurenenud, mis on põhjustatud peamiselt ravijuhu keskmise maksumuse suurenemisest ja ravijuhtude arvu tõusust. Ravijuhtude arv on oluliselt tõusnud noorsportlaste terviseuuringute ja hematoloogia ravikuuride osas. Peritoneaaldialüüsi vajavatest patsientidest on suur osa neerusiirdamise järjekorras, seega mõjutab peritoneaaldialüüsi teenuse vajadust doonorneerude olemasolu ja neeru siirdamise võimalus. Välisriikidesse suunati 2004. aastal ravile 27 isikut, neist 17 olid lapsed. Ravi teostati 2004. aastal 9 kindlustatule, kellest 5 olid lapsed. Ülejäänud aruandeperioodil välisriiki suunatud isikute ravi on haigekassast mitteolenevatel põhjustel lükkunud 2005. aastasse. Hooldusravi 2004. a oli haigekassa üheks prioriteediks hooldusravi süsteemi arengu toetamine. 2004. aastal tasus haigekassa hooldusravi eest 95 miljonit 177 tuhat krooni, mis on 99% planeeritud eelarvest. Võrreldes 2003. aastaga on kulutused hooldusravile kasvanud 27% ehk üle 20 miljoni krooni. Tabel 25. Hooldusravi eelarve täitmine 2004. aastal Ambulatoorse ja statsionaarse hooldusravi eelarve tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Statsionaarne hooldusravi 68 567 88 216 81 769 93% 119% Ambulatoorne hooldusravi 6 452 7 496 13 408 179% 208% Kokku 75 019 95 712 95 177 99% 127% Hooldusravi eelarve oluline suurenemine võrreldes 2003. aastaga tagab hooldusraviteenuste järjepideva arengu, sest hooldusraviteenuste pakkumist on alustanud haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvad haiglad. 2003. aastal alustasid tööd ka koduõendusteenuse osutajad. Hooldusravi kulu tõusu peamised põhjused olid 2004. aastal eelkõige hooldusravipäeva kallinemine 01.07.2003 ning geriaatrilise hindamisteenuse lisandumine tervishoiuteenuste loetelusse. Vaadeldes ajavahemikku 2001–2004 on hooldusravi üldkulud suurenenud kokku üle 47 miljoni krooni, sealjuures on eriti kiiresti arenenud ambulatoorsete hooldusraviteenuste osutamine patsientidele. Joonis 9. Hooldusravi üldkulu ja kulu ambulatoorsele hooldusravile 2001–2004

2004. aastal käivitus uue teenusena geriaatriline hindamine ja teenust osutati kõigis haigekassa neljas piirkonnas kokku 533 tuhande krooni eest. Geriaatrilise hindamise eesmärk on hinnata klientide vajadusi ja võimaldada neile sobivate hooldusraviteenuste osutamist. Täpsem vajaduste hindamine ja teenuste osutamine vastavalt vajadustele aitab tagada teenuse osutamise sihipärasuse ja kuluefektiivsuse. Tabel 26. Hooldusravi juhud ja kesksmised maksumused 2003. ja 2004. aastal 2003 ravijuhte 2004 ravijuhte 2004 / 2003 ravijuhte 2003 ravijuhu keskmine maksumus 2004 ravijuhu keskmine maksumus 2004 / 2003 ravijuhu keskmine maksumus Ambulatoorne hooldusravi 4 150 8 115 196% 1 468 1 652 113% Statsionaarne hooldusravi 10 613 10 107 95% 6 495 8 090 125% Kokku 14 763 18 222 123% 5 082 5 223 103% Oluliselt on suurenenud ambulatoorse hooldusravi osakaal: 2004. aastal moodustasid haigetele võimaldatavad kodused raviteenused – koduõendus ja vähihaigete kodune toetusravi – 40% kõikidest hooldusravi juhtude arvust. 2004. aasta ravijuhu keskmise maksumuse osas on kõige märgatavam statsionaarse hooldusravijuhu kallinemine: 2003. aastal oli ravijuhu keskmine maksumus 6495 krooni ja 2004. aastal 8090 krooni, seega on ühe haige ravimiseks tehtud kulutused tõusnud 25% ehk 1595 krooni. Hambaravi Tulenevalt ravikindlustuse seadusest võtab haigekassa hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle alla 19-aastastelt kindlustatud isikutelt ja täiskasvanute vältimatu hambaravi korral osutatud teenuste eest. Tabel 27. Hambaraviteenuse hüvitiste 2004. aasta eelarve täitmine, võrdlus 2003. aastaga Hambaravi tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Laste hambaravi 130 539 132 630 133 949 101% 103% Ortodontia 19 781 22 987 21 387 93% 108% Hambahaiguste ennetus 12 512 14 886 12 574 84% 100% Täiskasvanute vältimatu hambaravi 4 973 4 461 5 924 133% 119% Kokku 167 805 174 964 173 834 99% 104% Kokku võttis haigekassa 2004. aasta jooksul mitterahaliste hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle 173 miljoni 834 tuhande krooni eest, mis moodustab 99% 2004. aastaks planeeritud eelarvest ning on 4% rohkem kui 2003. aastal. Alla 19-aastaste isikute hambaraviteenuste (sh hambaravi, ortodontia ja hambahaiguste ennetus) eest tasus haigekassa 2004. aastal 167 miljonit 910 tuhat krooni, mis moodustab 98% 2004. aastaks planeeritud eelarvest. Täiskasvanute vältimatu hambaravi (hamba eemaldamine, abstsessi avamine) eest tasus haigekassa 2004. a 5 miljonit 924 tuhat krooni. Summa on 33% võrra suurem kui vastava perioodi eelarve ning 19% suurem 2003. aasta sama perioodi kuludest. 2. Tervise edendamise kulud Tervise edendamise eesmärk on kujundada inimese tervist väärtustavat ja soodustavat käitumist ja elulaadi ning arendada sihipäraselt tervist toetavat elukeskkonda. 76-st 2004. aastal rahastatud projektist teostati 75 projekti ehk 99%. Tervise edendamisele planeeritud 14 miljonist kroonist kasutati 13 miljonit 480 tuhat krooni (96,3%). Tabel 28. Tervise edendamise 2004. aasta kulude täitmine tuh kr, võrdlus 2003. aastaga Tervise edendamise valdkond 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine 1 588 1 289 1 289 100% Kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine 2 474 3 115 2 950 95% Pahaloomuliste kasvajate ennetamine 1 700 1 589 1 574 99% Vaimse tervise probleemide ennetamine 1 844 1 849 1 847 100% Nakkushaiguste, sh sugulisel teel levivate haiguste ennetamine 1 430 1 055 1 020 97% Mitmele prioriteetsele valdkonnale suunatud projektid 4 764 5 103 4 800 94% Kokku 13 800 14 000 13 480 96% 2004. aastal jäi teostamata üks traumade ennetamise projekt. Teostamata projekt oli suunatud nägemispuuetega inimestele ning takistuseks kujunes asutuse ruumide reorganiseerimine ning uute nägemispuuetega inimestele kohandatud ruumide ettevalmistamine. Mitmele valdkonnale suunatud tervisliku toitumise alase märgistussüsteemi väljatöötamisele suunatud projektist teostati vaid I etapp, sest süsteemi rakendamise osas oli 2004. a palju küsitavusi ning see on edaspidi võimalik kas koostöös «Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia» või «Eesti Toidu arengukavaga». Sellest on tingitud ka eelarve planeeritust väikesem kasutus nendes valdkondades. Tabel 29. 2004. aasta projektide tegevuste kvantitatiivsed näitajad Tervise edenduse tegevus 2003 2004 Elanikkonnale mõeldud koolitustel ja üritustel ning spordis osalenute arv 67 700 76 720 Individuaalselt nõustatute arv 11 100 13 740 Tervishoiutöötajate koolitustel osalenute arv 1 200 1 540 Pedagoogide koolitustel osalenute arv 2 100 3 830 Teistele sidusrühmadele mõeldud (sotsiaaltöötajad, juhid, töörühmad) koolitustel osalenute arv 3 200 4 130 Erinevate trükiväljaannete arv 62 82 Trükiste kogutiraaž 273 000 293 800 Raadio- ja telesaadete/klippide arv 126 137 2004. aasta tervise edendamise projektide finantskontroll (20% rahastatud projektidest) ja sisuline hindamine (10% rahastatud projektidest) ning tervist edendavate projektide tulemuslikkuse analüüs toimub 2005. aasta I kvartalis. 2005. aastal toimub lähtuvalt muudatustest riigihangete seaduses üleminek riigihangete põhisele tervise edendamise rahastamisele. Varem kodanikualgatusel põhinevatele projektitaotlustele ülesehitatud projektide rahastamise süsteem muutub tsentraalselt planeeritud tegevuste tellimise ja järelevalve süsteemiks. Tsentraalselt planeeritava süsteemi rakendamine on küll administratiivselt keerukam, ent võimaldab rahastada tegevusi valdkondades, mis on tõenduspõhised, kulutulusad ning aitavad kaasa riigis kavandatavate süsteemsete muudatuste elluviimisele. Riigihangete põhimõtetest lähtuvalt on tagatud varasematest aastatest väiksema eelarvega tervise edendamise vahendite võimalikult efektiivne kasutamine. 3. Kulud ravimihüvitistele Soodusravimite kulu on haigekassale avatud kohustus. Selle kulu reguleerimiseks praegu kehtivate seaduste ja õigusaktide alusel on haigekassa kasutuses olev ainus vahend tagasiside kaudu mõjutada arstide ravimite väljakirjutamise käitumist. Ülejäänud kuluohjeldamise võimalikud meetmed, milleks on haiguste ja soodusravimite loetelud, piirhinnad, hinnakokkulepped, ravimite väljakirjutamise ja väljastamise kord, hulgi- ning jaemüügi juurdehindlused, kehtestab Sotsiaalministeerium ja Vabariigi Valitsus. Kindlustatutele kompenseeritud ravimite kogusumma oli 2004. aastal 863 miljonit 847 tuhat krooni ehk 105,9% aasta eelarvest. 2003. aastaga võrreldes kasvasid kulud ravimihüvitisele 180 miljoni 910 tuhande krooni võrra. Tabel 30. Ravimihüvitiste 2004. aasta täitmine võrrelduna 2003. aasta täitmisega Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid tuh kr 2003 täitmine 2004 täitmine 2004 täitmine / 2003 täitmine % 100% kompenseeritavad ravimid 214 113 301 219 141% 90% kompenseeritavad ravimid 261 493 320 779 123% 75% kompenseeritavad ravimid 78 604 81 678 104% 50% kompenseeritavad ravimid 123 956 156 323 126% Erandkorras kompenseeritavad ravimid 4 771 3 848 81% Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid kokku 682 937 863 847 126% 2004. aastal toimunud ravimihüvitiste kulude suure tõusu ühe põhjusena võib nimetada 2003. aasta I kvartali ebatavaliselt madalat ravimikasutust, mille tingis 2002. aasta lõpus toimunud retseptiravimite massiline kokkuostmine uue ravikindlustuse seaduse jõustumise ja toimeainepõhiste piirhindade kehtestamise ootuses. Seetõttu vähenes ravimihüvitistega seotud kulu eelkõige 2003. aasta jaanuaris ja veebruaris, kuid koos teostatud reformidega mõjutas kokkuvõttes ka kogu aasta tulemust. 2004. aasta andmed kinnitavad samas teiste riikide kogemust, et ravimihüvitiste kasvu pidurdumine pärast ulatuslikke reforme (piirhindade, positiivsete ravimite loetelude kehtestamine, soodusmäärade korrigeerimine) on üldjuhul lühiajaline ja ilma täiendavaid meetmeid kasutusele võtmata ajas pöörduv. Ravimihüvitistega seotud kulude ületäitmise põhjustajana saab lisaks välja tuua järgmised asjaolud

2004. aasta märtsis ja aprillis ilmnenud ravimite hüvitamise märkimisväärne kasv, mille põhjuseks saab pidada teatud ravimite müügilt kadumise kartuses toimunud tarbimise olulist suurenemist enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Kui veebruaris kompenseeris haigekassa ravimeid 60 miljoni krooni eest, siis märtsis kulus ravimihüvitisteks 72 miljonit ning aprillis 78 miljonit krooni.

Alates 1. augustist 2004 jõustusid ravikindlustuse seaduse muudatused, mis tõid kaasa haigekassa ravimite hüvitamisega seotud kohustuste olulise kasvu alljärgnevate kindlustatud inimeste gruppide osas: – alla 4-aastased lapsed – kõiki ravimite loetellu kantud ravimeid kompenseeritakse 100% soodusmääraga; – 4- kuni 16-aastased lapsed – 75% soodustusmääraga loetellu kantud ravimitele kehtib 90% soodusmäär (senini kehtis vastav soodustus kuni 10-aastastele); – ka enne 63-aastaseks saamist vanaduspensionile jäänule laienes 75% soodustusmääraga loetellu kantud ravimite puhul õigus 90% soodustusele.

Jätkuvalt rohkesti sõlmimata hinnakokkuleppeid soodustingimustel kompenseeritavatele ravimitele (protsess intensiivistus alles IV kvartalis).

Piirhindade arvutamise uue metoodika jõustumisega 2005. a jaanuaris seotud elanikkonna ostupaanikat õhutanud meediakajastused tõid detsembris kaasa ravimihüvitiste kulude enam kui 70% kasvu. Kui 2003. aastal ilmnes sesoonsusest põhjustatud ravimikulude kahanemine juunis, siis 2004. aastal toimus järsk kulude vähenemine juba mais. Ilmselt tingis seda ravimivarude soetamine märtsis ja aprillis, enne Euroopa Liiduga liitumist. Joonis 10. Haigekassa sesoonsed kulutused ravimite hüvitamisele aastatel 2002–2004

Senini oli läbi aegade suurima ravimihüvitiste kuluga kuu 2002. a september, st kuu enne uue ravikindlustuse seaduse jõustumist. 2004. a detsember ületab senise kuurekordi ligi 39 miljoni krooni ehk 50% võrra. Jätkuvalt on suurenenud kompenseeritavate retseptide arv. 2004. aastal kasvas soodusretseptide hulk võrreldes 2003. aastaga 20% võrra. Võrreldes Euroopa Liidu riikidega on Eestis ravimikasutus krooniliste haiguste ravis olnud aastaid madalam, seega on retseptide arvu tõus ootuspärane, lisaks on kasvus oma osa kindlasti ka detsembris toimunud ravimivarude soetamisel. Oluliselt on tõusnud ühele kindlustatud isikule kompenseeritud ravimihüvitiste summa. Kui 2003. aastal hüvitas haigekassa ühele kindlustatule ravimeid keskmiselt 539 krooni ulatuses, siis 2004. aasta kokkuvõttes on vastav summa 678 krooni (kasv 26%). Keskmine retsepti maksumus 2004. aastal oli 180 krooni, sama statistiline näitaja oli 2003. aastal 171 krooni. Retseptide keskmise maksumuse tõusu on põhjustanud peamiselt 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite osakaalu suurenemine. Tabel 31. Soodusretseptide (SR) arv ja keskmine maksumus aastatel 2003 ja 2004 2003 SR arv 2003 SR keskmine maksumus 2004 SR arv 2004 SR keskmine maksumus 100% soodusretseptid 316 735 676 427 868 704 90% soodusretseptid 1 347 902 194 1 645 021 195 75% soodusretseptid 411 539 191 436 781 187 50% soodusretseptid 1 936 813 64 2 265 551 69 KOKKU 4 012 989 171 4 775 220 180 Soodusravimitega seotud hüvitiste detailsest analüüsist ilmneb, et kõige suuremad kulud olid 2004. aastal südame- ja veresoonkonnahaiguste, suhkurtõve, bronhiaalastma, vähktõve ja primaarse hüperkolesteroleemia raviks kasutatavate preparaatide osas. Ootuspäraselt hüvitati kõige enam ravimeid seoses hüpertoonia diagnoosiga, mis kuulub 75% või 90% soodusmääraga kompenseeritavate haiguste loetellu. Hüpertooniatõve ravimitel oli 199 070 kasutajat ning hüvitatud summa moodustab 54% kõigist eespool nimetatud soodusmääraga kompenseeritud ravimitest. Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis surmapõhjusena esikohal ja Eesti Kardioloogide Seltsi ekspertgrupi hinnangul oleks medikamentoosset ravi vajavate patsientide tegelik arv 338 000. Seetõttu võib nimetada positiivseks asjaolu, et ravi saavate patsientide arv on võrreldes 2003. aastaga kasvanud 7% ja retseptide arv 24%, mis omakorda viitab aastaid probleemina välja toodud ravi järjepidevuse paranemisele. 100% ulatuses kompenseeritavate ravimite hulgas on 2004. aastal kulude poolest ülekaalukalt esikohal suhkurtõve ravis kasutatavad insuliini-rea preparaadid, mis moodustavad 33% vastava rühma kuludest. Analüüsides ravimihüvitistele kuluvat summat erinevate kompensatsioonimäärade lõikes on endiselt suurim kuluartikkel 90% soodusmääraga kompenseeritavad ravimid, mida on hüvitatud 320 miljoni 779 tuhande krooni ulatuses, moodustades 37% kogukulust. Samas on suurim tõus toimunud 100% ulatuses kompenseeritavate ravimite osas. Selles rühmas on kõige enam kallihinnalisi ravimeid, millel endiselt puuduvad geneerilised alternatiivid. Oluliseks mõjuriks on siinjuures tõsiasi, et hinnakokkulepete sõlmimise protsess on osutunud planeeritust aeglasemaks. Need asjaolud on tinginud 100% ulatuses hüvitatavate ravimite osakaalu jätkuva kasvu. Ootuspärane oli ka 100% ulatuses kompenseeritavate ravimite osakaalu järsk hüpe seoses augustist jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatustega. Ravimihüvitiste kogukuludest on 100% kompenseeritavate ravimite osakaalud kasvanud järgmiselt: – 2004. aasta jaanuaris 32%, – 2004. aasta juunis 34%, – 2004. aasta septembris 36%, – 2004. aasta detsembris 38%. Rahaliselt tähendab see kogukulu 301 miljonit 219 tuhat krooni, mis ületab eelmise aasta vastavad kulutused 87 miljoni 106 tuhande krooni võrra. 50% kompenseeritavatel ravimitel ei ole üldjuhul piirhinda ega ka hinnakokkulepet ning 50% soodusmääraga kompenseeritavatel retseptidel kehtib ravimihüvitise maksimaalmäär 200 krooni retsepti kohta. Seetõttu on nende ravimite hinnatõus senini retsepti keskmist maksumust vähe mõjutanud. Olukord muutus alates 1. augustist, kui neidsamu ravimeid hakati alla 4-aastastele lastele kompenseerima 100% ulatuses, see toob kaasa nende hinnatõusu mõju olulise suurenemise kogu ravimihüvitiste eelarvele. 75% ja 50% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite osakaal on olnud stabiilne, moodustades vastavalt 9% ja 18% kogukuludest. Erandkorras kompenseeris haigekassa 2004. aastal ravimeid 3 miljoni 848 tuhande krooni ulatuses, mis moodustab kogukuludest 0,45% ning on ravimihüvitistest ainus 2004. aastal vähenenud kulu. 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 2004. aasta eelarves oli ajutise töövõimetuse hüvitiste kuludeks planeeritud 973 miljonit 242 tuhat krooni. 2004. aasta tegelikud kulutused ületavad eelarves planeeritud kulusid 13% ehk 128 miljonit 738 tuhat krooni. Võrreldes 2003. aastaga on kulutused ajutise töövõimetuse hüvitistele kasvanud 2004. aastal 19%. Tabel 32. Töövõimetushüvitiste kulud 2003 ja 2004 Töövõimetushüvitiste kulud tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % Haigushüvitised 604 217 625 249 723 458 116% Hooldushüvitised 91 877 98 685 104 890 106% Sünnitushüvitised 204 727 228 993 253 219 111% Tööõnnetushüvitised 23 108 20 315 20 413 100% Kokku 923 929 973 242 1 101 980 113% Alates 2001. aastast on kulutused ajutise töövõimetuse hüvitisele näidanud jätkuvat kasvutendentsi. Haigushüvitise kulutused on nelja aasta jooksul kasvanud keskmiselt 13%, hooldushüvitised 7%, sünnitushüvitised 20%, tööõnnetushüvitised 2%. Ajutise töövõimetuse hüvitise kuludest moodustavad haigushüvitised 65%, sünnitushüvitised 23%, hooldushüvitised 10% ja tööõnnetushüvitised 2%. Selline töövõimetuse hüvitise kulude jaotus on aastate lõikes püsinud suhteliselt stabiilsena. Tabel 33. Töövõimetushüvitiste kulud 2001–2004 Töövõimetushüvitiste kulud tuh kr 2001 2002 2003 2004 2002/ 2001 2003/ 2002 2004/ 2003 Haigushüvitis Lehtede arv 357 439 345 554 382 685 412 363 –3% 11% 8% Päevade arv 4 550 804 4 503 983 4 732 748 5 222 195 –1% 5% 10% Hüvitise kulud 499 097 529 829 604 217 723 458 6% 14% 20% 1 päeva keskmine tulu 110 118 128 139 7% 9% 9% Lehe keskmine pikkus 12,7 13,0 12,4 12,7 2% –5% 2% Sünnitushüvitis Lehtede arv 10 623 12 330 11 241 11 537 16% –9% 3% Päevade arv 1 059 199 1 177 729 1 252 850 1 356 258 11% 6% 8% Hüvitise summa 148 353 182 022 204 727 253 219 23% 12% 24% 1 päeva keskmine tulu 140 155 163 187 10% 6% 14% Lehe keskmine pikkus 99,7 95,5 111,5 117,6 –4% 17% 5% Hooldushüvitis Lehtede arv 73 929 64 445 69 184 73 325 –13% 7% 6% Päevade arv 633 256 557 545 585 269 624 096 –12% 5% 7% Hüvitise summa 86 802 82 229 91 877 104 890 –5% 12% 14% 1 päeva keskmine tulu 137 147 157 168 8% 6% 7% Lehe keskmine pikkus 8,6 8,7 8,5 8,5 1% –2% 1% Tööõnnetushüvitis Lehtede arv 6 870 7 572 6 871 5 863 10% –9% –15% Päevade arv 151 097 171 850 146 411 118 941 14% –15% –19% Hüvitise summa 19 976 25 177 23 108 20 413 26% –8% –12% 1 päeva keskmine tulu 132 147 158 172 11% 8% 9% Lehe keskmine pikkus 22,0 22,7 21,3 20,3 3% –6% –5% Hüvitised kokku Lehtede arv 448 861 429 901 469 981 503 088 –4% 9% 7% Päevade arv 6 394 356 6 411 107 6 717 278 7 321 490 0,3% 5% 9% Hüvitise summa 754 228 819 257 923 929 1 101 980 9% 13% 19% 1 päeva keskmine tulu 118 128 138 151 8% 8% 9% Lehe keskmine pikkus 14,2 14,9 14,3 14,6 5% –4% 2% Töövõimetushüvitiste kuludest moodustavad 99% töölepinguga töötajate hüvitise kulud. Füüsilisest isikust ettevõtjate kulud moodustavad ligikaudu 1% kogukuludest. Selline jaotus on 2001–2004 lõikes olnud püsiv. Füüsilisest isikust ettevõtja kalendripäeva keskmine kulu oli 2004. a 57 krooni, tööandjal vastavalt 141 krooni. Tõus 2001–2004 on olnud vastavalt 18% ja 8%. Ajutise töövõimetuse hüvitise kulutuste jätkuva tõusu 2001–2004 on toonud kaasa: • ühe päeva keskmise tulu kasv, mis on tingitud brutopalga jätkuvast tõusust; • töövõimetuspäevade kasv, mille on kaasa toonud: º töötavate kindlustatute arvu jätkuv suurenemine; º muutused tööjõu vanuselises struktuuris; º ravikindlustuse seaduse muudatused 2002. aastal; º majanduskeskkonnast tingitud muudatused. Ühe päeva keskmise tulu kasv Töövõimetuspäeva keskmise maksumuse tõusu aastate lõikes on toonud kaasa brutopalga tõus, keskmiselt 9% aastas. Samuti avaldavad kalendripäeva keskmise tulu suurenemisele mõju alates 2003. aastast muutused kalendripäeva keskmise tulu arvutamise põhimõtetes2. Sünnitushüvitist taotlevate kindlustatute kalendripäeva tulu on ca 30% kõrgem haigushüvitist taotlenud kindlustatute tulust, sest enim on hakanud sünnitama kõrgema haridusega, vanemad ja seega ka majanduslikult enam kindlustatud naised3. Töövõimetuspäevade kasv Aastatel 2003–2004 on töövõimetushüvitise päevade arv aastas kasvanud vastavalt 5% ja 9%. Sünnitushüvitise päevade arvu suurenemine on tingitud sündide arvu kasvust. 2004. aastal esitati haigekassale sünnitushüvitise maksmiseks 11 537 sünnituslehte4, mis on 3% rohkem kui 2003. aastal. Sünnitajate arvu suurenemist on soodustanud vanemahüvitise maksmine sünnitanud naistele, samuti sünnitusikka jõudvate naiste suurem sünnipõlvkond ning asjaolu, et üheksakümnendatel aastatel sünnituse edasi lükanud naised nüüd sünnitavad5. Hooldushüvitiste päevade suurenemine alates 2003. aastast on põhjustatud sünnituste arvu kasvust alates 1998. aastast. 2000. aastal tõusis sündimus Eestis võrreldes 1998. aastaga 7%, selles ajavahemikus sündinud lapsed langesid 2003. aastal vanuserühma 3–5 eluaastat. Tööõnnetushüvitiste päevade arv on alates 2003. aastast langenud tulenevalt 01.07.2003 jõustunud seadusandlikust muudatusest, mille järgi ei loeta enam tööõnnetusteks teel tööle toimunud õnnetusi. Haigushüvitiste päevade arvu kasvu on tinginud järgmised põhjused

Töötavate kindlustatute arvu kasv 2001–2002 püsis töötavate kindlustatute arv samal tasemel, moodustades keskmiselt 45% ravikindlustatute arvust. 2003–2004 on töötavate kindlustatute arv hõivatud tööjõu kasvu6 mõjutustel suurenenud 1–2% ning moodustab ravikindlustatud isikute arvust 47%. Tabel 34. Ravikindlustatud isikute arv ja suhe töötavate kindlustatute arvuga 2001–2004 Isikute arv 2001 2002 2003 2004 2002/ 2001 2003/ 2002 2004/ 2003 Ravikindlustatud isikute arv 1 278 086 1 284 076 1 272 051 1 271 558 0% –1% 0% Töötavate kindlustatute arv 574 284 578 578 585 139 595 734 1% 1% 2% Töötavate kindlustatute osakaal ravikindlustatud isikutest 45% 45% 46% 47%

Muutused tööjõu vanuselises struktuuris Haigushüvitiste töövõimetuspäevade kasvule aitab kaasa aeglane, kuid järjekindel muutus töötajate vanuselises struktuuris. Üle 50-aastased töötavad kindlustatud moodustavad ligikaudu 29% töötavatest kindlustatutest ning nimetatud vanusegrupi kasv on ligikaudu 3 korda kiirem kui vanusegrupi «kuni 49 aastat» puhul (vt joonis 11). Samas kasvab vanuse tõustes haiguslehe keskmine pikkus. Kuni 50-aastaste töötajate haiguslehe keskmine pikkus on 8,9 päeva, üle 50-aastastel töötajatel 12,8 päeva. Joonis 11. Töötavate kindlustatute osakaalu kasv

Haiguslehtede keskmise pikkuse kasv vanemates vanusegruppides on seletatav asjaoluga, et vanemas eas inimesed põevad raskemaid ja pikemaajalisi haigusi kui nooremad. Näiteks vereringeelundite haigused ning lihasluukonna ja sidekoehaigused ning kasvajad haiguslehel oleku põhjustajatena on suurema osakaaluga alates 45. eluaastast.

Ravikindlustuse seaduse muudatus 2002. aastal kaotas kehtivuse Eesti Vabariigi ravikindlustuse seaduse säte, mis andis töötajale õiguse tööandjat informeerides puududa töövõimetusleheta töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas. Kuna enam ei ole kergema haigestumise korral võimalik kasutada tervisepäevi ning töölt puudumise õigustuse annab ainult töövõimetusleht, on see üheks haigushüvitiste töövõimetuspäevade arvu tõusu põhjuseks.

Muutused majanduskeskkonnas Üha stabiilsemaks muutunud ettevõtluskeskkond on toonud kaasa tööpuuduse7 vähenemise. Vähenenud on ka kartus kaotada töökohta ning haigestumise puhul lastakse arstil haigusleht üldjuhul alati välja kirjutada. Kuna haigushüvitise määr on suhteliselt soodne (80% kalendripäeva keskmisest tulust) ning hüvitist makstakse haigestumise teisest päevast, on ka see kindlasti töövõimetuslehtede kasutamist soodustavaks asjaoluks.8 2004. aastal pöördus haigekassasse 51 tööandjat palvega kontrollida 140 haiguslehe väljastamise põhjendatust, millest haigekassa kontrolli tulemusena loeti mittepõhjendatuks 4 juhtu. Väljastatud haiguslehe põhjendatuse tagantjärele kontrollimine on haigekassa jaoks keeruline, kui mitte öelda teostamatu, sest üldjuhul on inimene juba terveks saanud ja kontroll piirdub arsti poolt täidetud haigusjuhu põhjendatust kajastavate dokumentide korrektse täitmise ja põhjendatuse kontrollimisega. 5. Muud rahalised hüvitised a) Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis Hambaraviteenuse rahaliste hüvitiste eest tasus haigekassa 2004. aastal kokku 69 miljonit 617 tuhat krooni. Võrreldes 2003. aastaga suurenes eelarve 7% võrra. Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule hambaraviteenust alljärgnevates määrades: • vähemalt 19 a isikule summas 150 krooni; • rasedale 450 krooni; • suurenenud hambaravi vajadusega isikule 300 krooni; • alla 1 a lapse emale 300 krooni; • vähemalt 63-aastasele kindlustatud isikule ning vanaduspensionärile, kes on noorem kui 63 aastat, hambaproteeside hüvitust 2000 krooni 3 aasta jooksul. Tabel 35. Hambaraviteenuse hüvitise 2004. aasta eelarve täitmine Hambaraviteenuse hüvitised tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve Kasv 2003 / 2004 Proteesihüvitis 39 464 94 608 41 357 44% 105% Hambaravihüvitis 25 890 59 685 28 260 47% 109% Kokku 65 354 154 293 69 617 45% 107% 1. augustist 2004 jõustunud seaduse muudatus laiendas proteesitaotlejate ringi riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensionäride võrra, mis ei toonud aga kaasa oodatavat proteesihüvitise taotlejate arvu kasvu. Suurenenud on ka inimeste teadlikkus õigusest hambaravihüvitisele. Kui 2003. aastal teadis hambaravi teenuse hüvitise õigusest vaid 43% küsitletud isikutest, siis 2004. aastal on teadlikkus tõusnud 72%. Hoolimata teadlikkuse tõusust on hambaravihüvitise taotlejate hulk suurenenud vaid 1% võrra ja proteesitaotlejate protsent õigustatud isikutest on jäänud 2003. aastaga samale tasemele. Proteesihüvitist taotles 2004. aastal 10% ja hambaravihüvitist 18% õigustatud isikutest. 2003. aastal olid vastavad näitajad 10% ja 17%. Tabel 36. Hambaraviteenuse hüvitiste juhtude arv Hambaraviteenuse hüvitise juhtude arv 2003 planeeritud juhtude arv 2003 tegelik juhtude arv 2004 planeeritud juhtude arv 2004 tegelik juhtude arv 2004 täitmine Proteesihüvitis 47 320 23 992 52 561 27 851 53% Hambaravihüvitis 592 484 161 917 331 577 177 914 54% Kokku 639 804 185 909 384 138 205 765 54% b) Täiendav ravimihüvitis 2004. aastal maksis haigekassa täiendavat ravimihüvitist 704 isikule kokku 2 miljonit 820 tuhat krooni. Tabel 37. Täiendava ravimihüvitise 2004. aasta eelarve täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Täiendav ravimihüvitis tuh kr 2122 2000 2820 141% 133% Kindlustatud isikutel tekkis õigus saada täiendavat ravimihüvitist alates 1. jaanuarist 2003, mil jõustus ravikindlustuse seaduse § 47. Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on inimese poolt ühes kalendriaastas soodusravimitele tehtud kulutused. Korra kehtestamise eesmärk oli luua võimalus saada täiendavat rahalist hüvitist nendel inimestel, kes ühes kalendriaastas kulutavad haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks enam kui 6000 krooni. Maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas on kuni 9500 krooni. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil, – kelle raviskeemides on väga kallid ravimid; – kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel; – kes kasutavad mitmeid ravimeid kombinatsioonis. Võrreldes 2003. aastaga, mil esmakordselt tekkis õigus saada ravimite eest täiendavat hüvitist, kasvas 2004. aastal väljamakstav summa 33% võrra, ületades ka eelarves prognoositu. Sedavõrd suure kasvu põhjal võib järeldada, et uue täiendava hüvitise olemasolust ollakse päris hästi teadlikud. 6. Muud ravikindlustuse hüvitiste kulud Välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised Eesti Vabariik sõlmis omal ajal lepingud sotsiaalkindlustuse valdkonnas (kaasa arvatud ravikindlustus) Leedu, Läti, Rootsi ja Soomega. Rootsiga sõlmitud leping hõlmas ainult meditsiinilist arstiabi. Lepingute alusel said nimetatud riikide kindlustatud inimesed Eestis viibides vältimatut arstiabi Eesti Haigekassa vahendite arvelt. Välislepingud kehtisid 1. maini 2004 ehk ajani, mil Eestist sai täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Seetõttu prognoosis haigekassa eelnevate aastate välislepingutega seotud kulutuste alusel ravikindlustuse alaste välislepingutega seotud kulusid tervishoiuteenustele kuni 1. maini 2004. a ja seda üldsummas 480 tuhat krooni. Kokku tasuti välislepingute alusel lepingutega seotud riikide kindlustatute vältimatu arstiabi eest Eesti raviasutustele 495 tuhat krooni. Sealjuures Soome kodanike vältimatu arstiabi eest maksti 246 tuhat, Rootsi kodanike eest 206 tuhat, Läti kodanike eest 29 tuhat ja Leedu kodanike eest 14 tuhat krooni. Eestis kindlustatute tervishoiuteenuste hüvitised teistes Euroopa Liidu liikmesriikides 1. maist 2004 hakkas vältimatu arstiabi ja tervishoiuteenuse osutamist ning selle eest tasumist reguleerima EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus 1408/71 ja rakendusmäärus 574/72. Nendest määrustest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on haigekassale avatud kohustus. Ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, tekkis Eesti Haigekassa kindlustatutel õigus

saada teises liikmesriigis ajutiselt viibides vältimatut arstiabi. Alates 01.06.2004 vajaminevat arstiabi;

teises liikmesriigis elades igasugust arstiabi. Nimetatud arstiabi kulude kandjaks jääb Eesti Haigekassa. 2004. aasta vastavat kulu oli väga keeruline prognoosida, kuivõrd haigekassal puudus sel alal statistika, senine kogemus ja rahvusvaheline praktika. Seetõttu sai aluseks välislepingute statistika, mille alusel planeeriti haigekassa vastavaks kuluks 12 miljonit 86 tuhat krooni. Tegelik kulu oli 2004. aastal 1 miljon 856 tuhat krooni. Abivahendihüvitised Tabel 38. Abivahendihüvitiste eelarve täitmine 2004. aastal Abivahendihüvitised tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Esmased varajased proteesid ja ortoosid 6 201 7 560 7 560 100% 122% Diabeetikute testiribad 6 139 6 300 7 870 125% 128% Stoomihooldusvahendid 5 904 6 300 7 230 115% 122% Vahemahutid 0 400 94 24% Muud abivahendid 425 5 018 381 8% 90% Kokku 18 669 25 578 23 135 90% 124% Haigekassa kompenseeris 2004. aastal meditsiinilisi abivahendeid 23 miljoni 135 tuhande krooni eest (90% aastaks planeeritud summast). Abivahendite eelarve alatäitmine on tingitud vahemahutitele ja muudele abivahenditele reserveeritud vahendite väiksemast kasutusest. Muude abivahendite kasutamata raha arvelt on kaetud planeeritust suurem vajadus diabeetikute testiribade kuludeks. Esmaseid varajasi proteese ja ortoose hüvitati 1183 kindlustatule, sh esmaseid proteese 271 kindlustatule ja trauma- või operatsioonijärgseid ortoose 912 kindlustatule, kellest 238 olid lapsed. 2003. aastal kompenseeriti proteese ja ortoose kokku 739 kindlustatud inimesele. Võrreldes 2003. aastaga on kindlustatute teadlikkuse kasvu tõttu suurenenud ortooside saajate arv 94% võrra. Üks suuremaid kuluartikleid on aastate lõikes olnud glükomeetrite testiribad diabeetikutele. Siin on planeeritust suurema kulu põhjustanud soodustusega gruppi kuuluvate diabeedihaigete arvu kasv. Kui 2003. aastal oli testiribade kasutajate arv 3960 isikut, siis 2004. aasta lõpuks on hüvitise saajate arv tõusnud 24% võrra ehk 4899-ni. Stoomihooldusvahendite kulude 15% ületamine on tingitud peamiselt 2 uue stoomihooldusvahendi lisamisest abivahendite loetellu ja ühele isikule müüdavate hooldusvahendite koguse suurendamisest kalendriaastas. Määruse muudatus jõustus 2004. aasta II kvartalist ja selle tõttu stoomihooldusvahendite kuludele lisanduv 1,1 miljonit krooni kaeti muude abivahendite real oleva reservi arvelt. 2004. aastal hüvitati abivahendeid 1281 stoomiga isikule (2003. aastal hüvitati stoomihooldusvahendeid 1110 kindlustatule). Vahemahuteid kompenseeritakse astmahaigetele lastele alates 2003. aastast. Kuni 2004. aastani hüvitati neid muudele abvahenditele planeeritud rahast. 2004. aasta eelarve planeerimisel prognoositi vahemahuteid 800 kindlustatule, tegelikult hüvitati 201 kindlustatule. Muude abivahendite arvelt kompenseeris haigekassa põletushaigete surverõivaid (eelarve täitmine 85% prognoositud summast), ravikontaktläätsesid (eelarve täitmine 81% prognoositud summast) ja alates II kvartalist uue teenusena ühekordselt kasutatavaid põiekateetreid. Eelarve alatäitmine muude abivahendite osas on põhiliselt tingitud prognoositust väiksemast juhtude arvust ühekordsete põiekateetrite vajaduse osas (4,3% prognoositud summast). II. Haigekassa tegevuskulud Eesti Haigekassa ravikindlustuse hüvitiste administreerimise tegevuskulud 2004. aastal kokku olid 80 miljonit 112 tuhat krooni. Tegevuskulude eelarve on täidetud 89%. 7. Personali- ja juhtimiskulu Tabel 39. Personalikulude eelarve täitmine Personalikulud tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Töötasu kokku 32 058 32 940 37 295 33 545 90% 102% Põhitöötasu 26 067 27 159 30 005 27 686 92% 102% Tulemustasu 4 159 4 059 5 172 4 157 80% 102% Juhatuse põhi- ja tulemustasu 1 829 1 719 2 113 1 699 80% 99% Nõukogu tasu 3 3 5 3 60% 100% Töötuskindlustusmaks 158 149 187 158 84% 106% Sotsiaalmaks 10 580 10 871 12 307 11 070 90% 102% Kokku 42 796 43 960 49 789 44 773 90% 102% Personalikulude alla kuuluvad nii töötajate põhitöö- ja tulemustasu, juhatuse ja nõukogu tasud ning nende pealt makstav sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. 2004. aasta personalikulude eelarve on täidetud 90% ulatuses. Alatäitmine on tingitud väiksematest tulemustasudest ning nendelt arvestatud maksudest. Tulemuspalk oli eelarves planeeritud maksimummääraga, kuid tulemusjuhtimise protseduur sätestab tulemuspalga maksmise kriteeriumid, mille alusel tegelik tulemuspalk on otseses seoses saavutatud tulemustega. Samuti tuleneb personalikulude alatäitmine mõningatest struktuurimuudatustest osakondades. Haigekassa kasutab tegevuspõhist planeerimist, mille käigus vaadatakse üle organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikud tööprotsessid/funktsioonid ja planeeritakse nende funktsioonide täitmiseks vajaminev ressurss (inimaastad). Alljärgnevalt mõned näited haigekassa osutatavate teenuste mahtudest. Tabel 40. Näited haigekassa osutatavate teenuste mahtudest 2002–2004 tükkides 2002 2003 2004 2004 tk / 2003 tk Menetletavaid raviarveid 6 512 890 5 889 696 3 879 592 66% Menetletavaid soodusretsepte 4 118 000 4 012 989 4 775 221 119% Töödeldavaid töövõimetuslehti 444 364 639 882 506 355 79% Kontrollitavaid ravidokumente 5 966 14 186 13 400 94% Hallatavaid lepingulisasid 1 321 1 112 1 120 101% * 2004. aasta menetletavate raviarvete järsk langus on tingitud asjaolust, et eelnevatel aastatel loeti töödeldavate raviarvete hulka ka perearstide esitatud 0-arved. Seoses raviarvete elektrooniliste edastuskanalite kasutusele võtmisega ei kulu 0-arvete menetlemiseks enam inimressurssi. Sellest tulenevalt on elimineeritud ressursivajaduse arvutamisel nimetatud arved raviarvete koguarvust. Kontrollitavate ravidokumentide arv on fikseeritud haigekassa tulemuskaardis. Alljärgnevalt on toodud haigekassa ressursivajadus aastatel 2003–2005. Tabelist on näha, et 2004. aasta lõpuks on haigekassa protsesside täitmiseks vajalik ressurss vähenenud 4 inimaasta võrra. 2003. aasta lõpuks oli ressursivajadus võrreldes 2002. aastaga vähenenud 42 inimaasta võrra. Tabel 41. Eesti Haigekassa ressursivajadus aastatel 2003–2005 Tööprotsess ja vajaminev ressurss 2003 2004 2005 Muutus 2005–2004 (inimaastad) Ravikindlustatuse haldamine 37 42 40 –2 Suhtlemine partnerite ja kindlustatutega 43 39 25 –14 Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine 4 4 5 1 Ravikindlustuse hüvitiste analüüs 8 9 11 2 Ravikindlustuse hüvitiste planeerimine 3 4 4 0 Raviteenuste lepingute haldamine 12 7 9 2 Ravikindlustuse hüvitiste menetlemine 62 43 56 13 Soodusravimite menetlemine 10 3 8 5 Raviteenuste menetlemine 15 6 10 4 Töövõimetushüvitiste menetlemine 24 23 25 2 Rahaliste hüvitiste menetlemine 10 10 12 2 Muude raviteenuste menetlemine 3 1 1 0 Ravikindlustuse hüvitiste kontroll 49 41 35 –6 Ravikindlustuse hüvitiste arendamine 6 11 13 2 Personali haldamine ja arendamine 2 2 2 0 IT arendustegevuse korraldamine 3 4 4 0 Käideldavuse tagamine 12 8 7 –1 Asjaajamise korraldamine 15 7 5 –2 Majandustegevuse korraldamine 22 16 14 –2 Üldjuhtimine 16 15 18 3 Siseauditi teostamine 4 4 4 0 Vajaminev ressurss kokku 298 256 252 –4 Vähenemine on tingitud eelkõige tööprotsesside standardiseerimisest ja automatiseerimisest. Tööprotsessidega seotud ümberkorraldustest tulenevalt jätkub areng, mil haigekassas kasvab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal võrreldes rutiinsete ülesannete täitjatega. Seoses kvartaalse planeerimise rakendamisega on kasvanud ravikindlustuse hüvitiste analüüsi ressursivajadus, aga ka raviteenuste lepingute haldamise ressursivajadus eesmärgiga tõsta haigekassa planeerimise kvaliteeti keskpikas perioodis ja tõhustada lepingute ennetavat jälgimist. Kasvanud on ka ravikindlustuse hüvitiste arendamise ressursivajadus. Ravikindlustuse hüvitiste arendamise alla kuuluvad teenuste hinnakirja arendamine, ravijuhendite väljatöötamine, põhimõtete ühtlustamine ELiga, komplekshindade (DRG) arendamine jms. Ravikindlustuse hüvitiste arendamine toetab haigekassa strateegilise eesmärgi – tõsta tervishoiuteenuste kvaliteeti – täitmist. Ravikindlustuse hüvitiste kontrolli ressursivajadus on kahanenud elektrooniliste kontrollide rakendamise tulemusena. Elektrooniliste kontrollide rakendamine võimaldab vähendada kontrollitavate ravidokumentide arvu, kuid tõstab samas veelgi kontrolli kvaliteeti. 8. Majandamiskulu Majandamiskulu jaguneb kantseleikuluks, inventari soetamiseks, ruumide majandamiskuluks, lähetusteks, sõidukite ülalpidamiskuluks ja muudeks kuludeks. Tabel 42. Majandamiskulu eelarve täitmine Majandamiskulu tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Kantseleikulud 3 604 3 626 4 297 3 292 77% 91% Ruumide majandamiskulud 5 980 7 614 8 027 7 650 95% 100% Inventar 1 413 1 458 1 264 1 446 114% 99% Sõidukite ülalpidamiskulud 1 872 1 846 1 891 1 703 90% 92% Lähetused 280 461 987 793 80% 172% Muud majandamiskulud 898 700 1 096 1 352 123% 193% Kokku 14 047 15 705 17 562 16 236 92% 103% Majandamiskulu 16 miljonit 236 tuhat krooni moodustab 92% eelarvest. Eelarve täitmine kululiikide lõikes on erinev. Ületäidetud on inventar ja muud tegevuskulud. Alatäidetud on lähetused, kantseleikulu ja sõidukite ülalpidamiskulu. Kantseleikulu alla kuuluvad büroo-, posti- ja sidekulu ning ajalehtede ja trükiste kulu. Alatäidetud on posti- ja sidekulu. Inventari soetamise alla kuulub ruumide sisustus (mööbel), büroomasinad ning inventari hooldus ja remont. Eelarve täitmine on samal tasemel eelnevate perioodide täitmisega, ent 2004. aasta eelarve on ületatud 14%. Lähetuse alla kuulub töösõitudega seotud kulu kompenseerimine, sealhulgas isikliku auto kasutamise kompenseerimine. 2003. aastaga võrreldes on lähetuste kulu kahekordistunud, kuigi pole siiski realiseerunud planeeritud mahus, moodustades eelarvest 80%. Lähetuskulu alatäitmise põhjus on prognoositust väiksem ELga ühinemisega seotud lähetuste kulu. Muude kulude alla kuulub personali töölevõtmisega seotud kulu, kulud ravile ja tervishoiule ning muud ostetud teenused (sealhulgas tõlketeenused), esinduskulu ja erisoodustuse kulu. 9. Infotehnoloogia kulu Tabel 43. Infotehnoloogia kulu eelarve täitmine Infotehnoloogia tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Personaalne riist- ja tarkvara 921 1 776 1 311 2 187 167% 123% Infosüsteemide arendus 4 163 3 596 4 000 1 214 30% 34% Infosüsteemide hooldus 9 008 6 688 6 114 5 196 85% 78% Muu IT kulu 469 368 540 499 92% 136% Kokku 14 561 12 428 11 965 9 096 76% 73% Infotehnoloogia kulu eelarve täideti 76%. Personaalse riist- ja tarkvara kulu ületäitmine on seotud uue andmehoidla soetamisega, tagamaks tööprotsesside jätkuv toimimine pidevalt suurenevate andmemahtude tingimustes. 2004. aastaks planeeriti e-töövõimetuslehe ning kindlustatute registri projektide käivitumine. Lõpule jõuti 2004. aastal vaid analüüsi etapiga, mistõttu projekti kulud kandusid edasi 2005. aastasse ning IT arenduskulud ei täitunud prognoositud mahus. Põhilised infotehnoloogia-alased arendustööd 2004. aastal

raviteenuste arvete ja soodusretseptide menetlemine e-kanalis;

osaliselt mindi üle juhupõhisele raviteenuste tasustamise süsteemile (DRG). 10. Arenduskulu Tabel 44. Arenduskulu eelarve täitmine Arenduskulud tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Koolitus 1 668 1 748 2 005 1 756 88% 100% Konsultatsioonid 797 1 355 2 573 2 413 94% 178% Ärikonsultatsioon 341 1 022 1 833 2 048 112% 200% Juriidiline konsultatsioon 456 333 740 365 49% 110% Kokku 2 465 3 103 4 578 4 169 91% 134% Arenduskulu moodustab 91% eelarvest. Koolituskulu moodustab 88% aasta eelarvest. Eelarve alatäitmist on mõjutanud kompetentside hindamise ja IT-alaste arendusprojektide juurutamisega seotud koolitusprogrammide edasilükkumine. 2004. aastal läbi viidud koolituste aluseks olid strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavad valdkonnad – RKH analüüsi ja planeerimise süsteemi loomine, kindlustatute teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest, tööprotsesside automatiseerimine ning partnerite elektroonilise andmevahetuse toestamine. Ärikonsultatsioonide kulu all kajastub konsultatsiooniteenuste sisseost (põhiliselt komisjonid, eksperthinnangud, nõukoda ja töörühmad). Eelarve on täidetud 112% ulatuses. Seoses kulupõhise hinnamudeli väljatöötamisega ületati hinnakirja planeeritud summa 64% ulatuses. Komplekshindadele planeeritud 460 tuhandest kroonist kasutati 435 tuhat krooni. Tabel 45. Ärikonsultatsioonide eelarve täitmine Ärikonsultatsioonid tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % Hinnakiri 55 492 575 941 164% Tervishoiuteenuste komplekshinnad 0 195 460 435 95% Ravijuhendid 0 137 400 279 70% Soodusravimite loetelu 33 68 53 35 66% Raviteenus 0 48 137 115 84% Muud 253 82 208 243 117% Kokku 341 1 022 1 833 2 048 112% Juriidiliste konsultatsioonide alla planeeritud kulu on seotud nii õigusloome kui ka lepingute ja soodusravimite loeteluga (eelnõud, ekspertiisid). Juriidiline konsultatsioon on alatäidetud, moodustades 49% eelarvest. Eelarve alatäitmine on tingitud kindlustatud iskute kohtuasjade väiksemast mahust ning tervishoiuteenuse osutajate poolt ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tehtud otsuste võimalike põhiseaduslike vaidluste väikesest arvust (1 vaidlus). 11. Finantskulu Tabel 46. Finantskulu eelarve täitmine Finantskulud tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Panga teenustasud 435 495 790 804 102% 162% Riigikassa haldamiskulud 50 77 66 66 100% 86% Muu finantskulu 29 29 32 28 88% 97% Kokku 514 601 888 898 101% 149% Finantskulu (panga teenustasu ja reservkapitali haldamise tasu ning muu finantskulu) eelarve on täidetud 101%. Muu finantskulu koosneb peamiselt realiseeritud valuutakursi kahjumist. 12. Muud tegevuskulud Tabel 47. Muude tegevuskulude eelarve täitmine Muud tegevuskulud tuh kr 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % 2004 täitmine / 2003 täitmine % Blanketid ja trükised 476 1 057 1 602 1 082 68% 102% Järelevalve 527 1 066 1 475 945 64% 89% Avalikud suhted / teavitamine 1 185 752 1 030 914 89% 122% Muud kulud 5 099 7 953 923 1 999 217% 25% Kokku 7 287 10 828 5 030 4 940 98% 46% Muude tegevuskulude täitmine moodustab eelarvest 98%. Blankettide ja trükiste kulu täideti 68%. Eelarve planeerimisel oli retsepti blanketi hind 2004. aastal 1,5 korda suurem tegelikust hinnast. Järelevalve kuludesse planeeriti 2004. aastal finantsaudit, siseaudit ning ravikindlustuse meditsiiniauditid. Kasutamata on jäänud siseauditi ja osaliselt ravikindlustuse järelevalve kulud. Siseauditi eelarvesse oli planeeritud riskide hindamine ja välisaudit haigekassa protsesside kontrollimiseks. 2004. aastal puudus vajadus välisauditiks ning ka riskide hindamine viidi läbi haigekassa oma jõududega ja eelarvesse planeeritud ressurss jäi kasutamata. Tabel 48. Järelevalve kulude eelarve täitmine Järelevalve tuh kr 2003 täitmine 2004 eelarve 2004 täitmine 2004 täitmine / 2004 eelarve % Siseaudit 89 200 0 0% Ravikindlustus 586 935 672 72% Finantsaudit 391 340 273 80% Kokku 1066 1475 945 64% Avalike suhete ja teavitamise kulu moodustab ravikindlustusest teavitavad voldikud, Eesti Haigekassa Teataja ja muud infolehed, ravikindlustuse seaduse ja selle rakenduste tutvustamine ning teabepäevade korraldamine. Muud kulud. Ületäitmine on põhjustatud muu tegevuskulu all kuludeks kantud nõuetest summas 1 miljon 168 tuhat krooni. Lähtudes konservatiivsuse põhimõttest tunnistab haigekassa ebatõenäoliseks vanemad kui 1-aastased nõuded. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. 2003. aastal tunnistati lootusetuks ja ebatõenäoliseks nõudeks ning kanti kulusse vastavalt 2 miljonit 863 tuhat ja 4 miljonit 370 tuhat krooni. 13. Reservkapital Reservkapitali suurus oli 2004. aastal 8% eelarve mahust. 16. detsembril 2004. a võeti vastu haigekassa seaduse muudatused, millega kehtestati muuhulgas reservkapitali suuruseks 6% eelarve mahust. Muudatus jõustus 01.01.2005. 31.12.2004 seisuga on Eesti Haigekassa reservkapitali suurus 493 miljonit 363 tuhat krooni. Vastavalt haigekassa nõukogu otsusele võetakse 2005. aastal reservkapitalist kasutusele 70 miljonit krooni. Reservkapitali summa on 2005. aastal 423 miljonit 363 tuhat krooni. 2005. aasta eelarves eraldist reservkapitali plaanitud ei ole. Joonis 12. Eesti Haigekassa reservkapital 2001–2004 tuh kr

14. Riskireserv Riskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust. 31.detsembri 2004. aasta seisuga on Eesti Haigekassa riskireservi suurus 146 miljonit 148 tuhat krooni. 2005. aasta eelarves eraldist riskireservi plaanitud ei ole. Joonis 13. Eesti Haigekassa riskireserv 2001–2004 tuh kr

15. Jaotamata tulem 31.12.2004 seisuga oli haigekassa jaotamata tulem 874 miljonit 986 tuhat krooni. Nimetatud jaotamata tulem on kujunenud: 1) 2003. aruandeaasta jaotamata tulemist summas 233 miljonit 362 tuhat krooni. 2) 2004. aasta planeerituga võrreldes oli sotsiaalmaksu ülelaekumine 197 miljonit 349 tuhat krooni ehk 3,2%. Osa sotsiaalmaksu ülelaekumisest kasutas haigekassa ravimite ja töövõimetushüvitiste ülekulu katmiseks. Seda arvesse võttes kujunes 2004. aruandeaasta jaotamata tulemi suuruseks 133 miljonit 028 tuhat krooni. 3) Lisaks korrigeeriti 2004. aasta majandusaasta aruandega 2003. aasta jaotamata tulemit, sest muutusid Maksu- ja Tolliameti arvestuse põhimõtted. Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 14 lõike 1 alusel kajastatakse maksud selle riigiraamatupidamiskohustuslase tulemiaruandes ja bilansis, kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. Sellest tulenevalt pidi haigekassa korrigeerima 2003. aasta majandusaasta aruannet eelmiste perioodide jaotamata tulemi ja nõuete osas – eelmiste perioodide jaotamata tulem suureneb 502 miljonit 617 tuhat krooni Maksu- ja Tolliameti ning 5 miljonit 979 tuhat krooni Sotsiaalkindlustusameti poolt edasiantud saldo võrra. Eelmiste perioodide jaotamata tulemi suurendamine ei suurenda reaalseid rahavoogusid. Vastavalt Eesti Haigekassa nõukogu poolt vastuvõetud otsusele tasutakse ravi rahastamise lepingute alusel tervishoiuteenuse osutajatele 2005. aastal eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt 228 miljonit 399 tuhat krooni kindlustatud isikutele osutatud eriarstiabi eest. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2004 Juhatuse deklaratsioon Juhatus deklareerib oma vastutust lehekülgedel 55 kuni 72 esitatud Eesti Haigekassa 2004. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et

raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

raamatupidamise aastaaruanne kajastab Eesti Haigekassa finantsseisundit ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;

kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 31. märts 2005. a, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

Eesti Haigekassa on jätkuvalt tegutsev. Kuupäev Allkiri Juhatuse esimees Hannes Danilov Juhatuse liige Arvi Vask Juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik Bilanss Bilanss Bilanss Lisa 31.12.2003 31.12.2004 korrigeeritud AKTIVA Käibevara Raha ja pangakontod 212 300 600 394 103 852 2 Aktsiad ja muud väärtpaberid 753 997 276 601 400 250 3 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 7 847 431 3 654 406 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –4 358 753 –506 915 Kokku 3 488 678 3 147 491 Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 34 114 253 19 890 058 4,8 Viitlaekumised Intressid 357 369 501 545 Muud viitlaekumised 591 813 797 618 974 027 5 Kokku 592 171 166 619 475 572 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 858 910 1 386 019 Varud Ostetud kaubad müügiks 153 602 102 059 6 Käibevara kokku 1 597 084 485 1 639 505 301 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktsiad ja osad 180 000 90 000 3 Pikaajalised väärtpaberid ja võlakirjad 192 484 978 297 876 520 3 Mitmesugused pikaajalised nõuded 27 666 206 19 703 862 7,8 Kokku 220 331 184 317 670 382 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised 3 178 768 2 995 841 Masinad ja seadmed 8 474 822 7 653 338 Muu inventar 16 123 017 13 150 525 Akumuleeritud põhivara kulum –21 073 112 –15 493 633 Kokku 6 703 495 8 306 071 9 Immateriaalne põhivara Ostetud litsentsid 1 896 948 1 230 171 9 Põhivara kokku 228 931 627 327 206 624 AKTIVA KOKKU 1 826 016 112 1 966 711 925 31.12.2003 31.12.2004 Lisa PASSIVA korrigeeritud Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused 1 772 225 1 879 244 10 Võlad tarnijatele Raviasutustele teenuste eest tasumata arved 317 867 386 279 644 391 Apteekidele soodustingimustel väljastatud ravimite eest tasumata arved 50 626 211 106 175 460 Teistele tarnijatele ravikindlustuse hüvitiste eest tasumata arved 39 598 933 22 826 243 Muud tarnijatele tasumata arved 2 081 276 3 831 736 Tarnijatele tasumata arved kokku 410 173 806 412 477 830 Maksuvõlad 24 429 271 31 231 806 11 Viitvõlad Võlad töövõtjatele 5 728 728 6 241 161 Muud viitvõlad 292 983 194 889 Kokku 6 021 711 6 436 050 Lühiajalised eraldised 64 443 0 Lühiajalised kohustused kokku 442 461 457 452 024 931 Pikaajalised kohustused 2 085 284 190 051 10 Kohustused kokku 444 546 741 452 214 982 Omakapital Reserv Reservid 561 555 528 639 511 528 Tulem Eelmiste perioodide tulem* 508 595 726 741 957 843 Aruandeaasta tulem 311 318 117 133 027 572 Omakapital kokku 1 381 469 371 1 514 496 943 PASSIVA KOKKU 1 826 016 112 1 966 711 925 * 2004. aasta majandusaasta aruandega korrigeeritakse 2003. aasta jaotamata tulemit, sest muutusid Maksu- ja Tolliameti arvestuse põhimõtted. Eelmiste perioodide tulem koosneb Maksu- ja Tolliameti poolt edasiantud saldo 502 617 091 krooni ja Sotsiaalkindlustusameti poolt üleantud ettemakstud rendikulude 5 978 635 krooni. (Vaata lisaks punkti 15, Jaotamata tulem.) Tulemiaruanne 2003 korrigeeritud 2004 Lisa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine ja sissenõuded teistelt isikutelt 5 646 042 950 6 287 583 244 12 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 432 042 0 Ravikindlustuse kulud –5 292 194 090 –6 136 989 416 13 Brutotulem 354 280 901 150 593 828 Üldhalduskulud –75 195 385 –74 273 641 14 Tegevuskulude sihtfinatseerimine –432 042 0 Muud tegevustulud 18 562 438 31 467 195 Muud tegevuskulud –10 827 869 –4 940 145 Tegevustulem 286 388 043 102 847 236 Finantstulud 25 855 405 31 078 423 Finantskulud –925 331 –898 087 Aruandeaasta tulem 311 318 117 133 027 572 Rahavoogude aruanne 2003 2004 Rahavood põhitegevusest Laekunud sotsiaalmaks 5 621 542 666 6 250 504 965 Hankijatele tasutud arved –5 264 596 923 –6 164 534 965 Töötajatele tasutud –32 043 420 –33 020 981 Tööjõukuludelt tasutud maksud –11 100 488 –11 389 140 Muud laekunud tulud 67 857 298 89 175 888 Muud tasutud kulud –44 108 –563 855 Rahavood põhitegevusest kokku 381 615 025 130 171 912 Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest –2 498 712 –7 311 403 Laekunud põhivara müügist 15 543 2 484 987 Laekunud lühiajaliste finantsinvesteeringute eest 1 598 848 301 1 735 449 750 Tasutud lühiajaliste finantsinvesteeringute eest –2 016 720 691 –1 577 391 651 Laekunud pikaajaliste finantsinvesteeringute eest 309 226 737 586 960 637 Tasutud pikaajaliste finantsinvesteeringute eest –367 212 075 –688 560 980 Rahavood investeerimisest kokku –478 340 895 51 631 340 Raha ja pangakontode netomuutus –96 725 870 181 803 252 Pangakontod perioodi algul 309 026 470 212 300 600 Raha muutus –96 725 870 181 803 252 Pangakontod ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 212 300 600 394 103 852 sh lühiajalised deposiithoiused 180 000 000 372 000 000 Omakapitali muutuste aruanne 2003 korrigeeritud 2004 Reservid Reservid aasta alguses 189 810 061 561 555 528 Moodustamine 371 745 467 77 956 000 Reservid aasta lõpus 561 555 528 639 511 528 Eelmiste perioodide tulem Aasta alguses 371 745 467 819 913 843 Eelmiste perioodide tulemi korrigeerimine* 508 595 726 0 Kasutatud reservi moodustamiseks –371 745 467 –77 956 000 Aruandeaasta tulem 311 318 117 133 027 572 Aasta lõpus 819 913 843 874 985 415 Omakapital aasta alguses 561 555 528 1 381 469 371 Omakapital aasta lõpus 1 381 469 371 1 514 496 943 * 2004. aasta majandusaasta aruandega korrigeeritakse 2003. aasta jaotamata tulemit, sest muutusid Maksu- ja Tolliameti arvestuse põhimõtted. Eelmiste perioodide tulem koosneb Maksu- ja Tolliameti poolt edasiantud saldo 502 617 091 krooni ja Sotsiaalkindlustusameti poolt üleantud ettemakstud rendikulude 5 978 635 krooni. (Vaata lisaks punkti 15, Jaotamata tulem.) RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Haigekassa raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes raamatupidamise seadusest ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginevast Eesti heast raamatupidamistavast. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2004. a ja lõppes 31. detsembril 2004. a. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte kohaselt. Arvestuspõhimõtete muutus Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 14 lõike 1 alusel kajastatakse maksud selle riigiraamatupidamiskohustuslase tulemiaruandes ja bilansis, kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. Lähtudest sellest muutusid 2004. aastal Maksu- ja Tolliameti arvestuspõhimõtted ning korrigeeriti võrreldavuse tagamiseks Haigekassa eelmise perioodi andmeid järgmiselt: Muud viitlaekumised (sotsiaalmaksu nõue) +501 274 937 krooni Mitmesugused pikaajalised nõuded (sotsiaalmaksu nõue ja rendi ettemaks) +7 320 789 krooni Eelmiste perioodide tulem +508 595 726 krooni Aruandeskeemid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruandena kajastatakse raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes haigekassa tegevuse eripärast. Välisvaluuta arvestus Välisvaluuta tehingud kirjendatakse raamatupidamises ümberhinnatult Eesti kroonidesse tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva kursi alusel ja realiseerimata kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes. Tulude ja kulude arvestus Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividendid kajastatakse siis, kui tekib nõudeõigus dividendidele. Finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks on need väärtpaberid, mis on soetatud hilisema edasimüümise eesmärgiga bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetamismaksumuses. Pikaajaliste finantsinvesteeringute arvestus Pikaajalised finantsinvesteeringud on kajastatud bilansis õiglase väärtuse meetodil. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Nõuete ja laenude arvestus Nõuded ja antud laenud hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded ja antud laenud, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Nõuded ja laenud, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja. Varude arvestus Varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse kuludesse FIFO meetodil. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Materiaalse põhivara arvestus Materiaalseks põhivaraks loetakse üle 1-aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid (aastates) on järgmised

hooned ja ehitised 10–20

inventar 2–4

autod ja muud transpordivahendid 3–5

seadmed 3–5

mittemateriaalne põhivara 2–4 Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle 1-aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav vara, mida kasutatakse oma tegevuses ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Materiaalsele ja immateriaalsele varale tehtavad kulutused kantakse pärast soetamist üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal tulevikus tekitada esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu ja neid kulusid saab usaldusväärselt hinnata ning varaga seostada. Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Riskireserv Haigekassa eelarve riskireserv on reserv, mida reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 391 järgmiselt

Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustuse süsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Rriskireservi suurus on 2% haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust.

Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega. Riskireservi moodustamise kohustus on haigekassal alates 1. oktoobrist 2002. a, mil jõustus ravikindlustuse seadus. Nimetatud seadusega muudeti Eesti Haigekassa seadust, täiendades seda seadust paragrahviga 391. Eraldis riskireservi moodustatakse nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Reservkapital Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgmiselt

Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustuse süsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservkapitali suuruseks on 8% eelarve mahust (alates 01.01.2005 6%). Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni.

Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab sotsiaalminister ära haigekassa nõukogu arvamuse. Reservkapitali kantav summa moodustatakse nõukogu otsuse alusel pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2003 31.12.2004 Nõudmiseni hoiused 32 300 600 22 103 852 Tähtajalised hoiused 180 000 000 372 000 000 Kokku raha ja pangakontod 212 300 600 394 103 852 Tähtajalised hoiused tähtajaga: kuni 1 kuu 180 000 000 260 000 000 1 kuni 3 kuud 0 112 000 000 Kokku 180 000 000 372 000 000 Lisa 3. Aktsiad ja väärtpaberid Lühiajalised investeeringud Võlakiri Alguskuupäev Lunastamise tähtaeg Alusvaluuta Soetusmaksumus Õiglane väärtus Intress Sampo Panga võlakiri 16.06.2004 16.06.2005 EEK 19 486 320 19 777 970 2,60% ANZ Panga võlakiri 31.08.2004 23.02.2005 EUR 49 007 713 49 347 193 2,15% Hollandi valitsuse võlakiri 26.07.2004 31.03.2005 EUR 37 007 636 37 370 593 2,14% Prantsusmaa valitsuse võlakiri 11.10.2004 26.05.2005 EUR 46 310 511 46 552 766 2,16% Belgia valitsuse võlakiri 01.10.2004 14.07.2005 EUR 46 133 468 46 416 837 2,20% Belgia valitsuse võlakiri 31.12.2004 15.09.2005 EUR 55 466 734 55 476 929 2,17% Rabopanga võlakiri 01.10.2004 09.09.2005 EUR 31 908 111 32 192 141 2,32% KFW võlakiri 12.10.2004 28.11.2005 EUR 19 615 204 19 576 455 2,43% Eesti Ühispanga võlakiri 01.03.2004 01.03.2005 EEK 4 877 845 4 981 203 2,47% Eesti Ühispanga võlakiri 26.03.2002 01.04.2005 EEK 10 000 000 10 456 565 5,15% Eesti Ühispanga võlakiri 21.11.2002 01.04.2005 EEK 20 593 740 20 913 131 3,80% Eesti Ühispanga võlakiri 13.02.2003 01.04.2005 EEK 10 436 663 10 456 565 3,50% Eesti Ühispanga võlakiri 01.03.2004 01.04.2005 EEK 15 417 750 15 684 848 2,44% ABN Amro võlakiri 23.01.2004 23.01.2008 EUR 31 263 551 31 422 035 2,19% General Electric KP 10.05.2004 04.05.2011 EUR 15 608 561 15 636 411 2,24% Hansapanga võlakiri 19.10.2004 19.10.2009 EEK 31 426 147 31 489 496 2,41% Citigroupi võlakiri 03.11.2004 03.06.2011 EUR 24 974 477 25 032 380 2,24% Citigroupi võlakiri 16.01.2004 10.11.2008 EUR 31 243 210 31 368 809 2,21% Sampo Panga võlakiri 16.06.2004 16.06.2005 EEK 15 589 056 15 822 566 2,60% Prantsusmaa valitsuse võlakiri 08.10.2004 15.09.2005 EUR 61 273 763 61 642 337 2,26% Eesti Ühispanga võlakiri 14.06.2004 14.06.2005 EEK 19 495 940 19 783 020 2,55% Kokku 597 136 400 601 400 250 Väärtpaberite õiglases väärtuses kajastub ka kogunenud intress seisuga 31.12.2004. Lühiajaliste investeeringutena on kajastatud võlakirju, mille lunastamise tähtaeg on 2005. aastal, ning riskireservi paigutamiseks soetatud võlakirju, mis asutuse hinnangul tõenäoliselt lunastatakse 2005. aastal. Pikaajalised finantsinvesteeringud Eesti Haigekassa on soetanud aktsiaid nimiväärtuses alljärgnevalt: AS Viimsi Haigla aktsiad (soetusmaksumuses) AS Pärnu Mudaravila aktsiad (soetusmaksumuses) 2003 2004 2003 2004 Saldo aasta algul 90 000 90 000 90 000 90 000 Saldo aasta lõpul 90 000 90 000 90 000 – 2004. a müüdi AS Pärnu Mudaravila aktsiad. Aktsiate müügihind oli 198 000 krooni, tehingust saadi kasumit 108 000 krooni. Eesti Haigekassa osalus AS-s Viimsi Haigla on alla 20% aktsiatest. Eesti Haigekassa on soetanud pikaajalise lunastamistähtajaga võlakirju alljärgnevalt: Võlakiri Alguskuupäev Lunastamise tähtaeg Alusvaluuta Soetusmaksumus Õiglane väärtus Intress Hollandi valitsuse võlakiri 02.02.2004 15.01.2006 EUR 41 729 589 42 856 756 2,45% KFW võlakiri 08.06.2004 18.08.2006 EUR 30 917 682 31 342 073 2,84% Euroopa Investeerimispanga KP 06.08.2004 21.11.2008 EUR 15 650 266 15 728 467 6,34% Euroopa Investeerimispanga KP 21.06.2004 21.11.2008 EUR 15 648 303 15 728 467 6,34% Merrill Lynch võlakiri 27.04.2004 22.07.2014 EUR 31 315 431 31 445 545 2,65% Merrill Lynch võlakiri 06.08.2004 22.07.2014 EUR 16 349 560 16 508 911 2,63% Belgia valitsuse võlakiri 06.10.2004 28.03.2007 EUR 33 904 618 35 277 653 2,71% Itaalia valitsuse võlakiri 10.11.2004 01.09.2006 EUR 28 296 250 28 571 692 2,50% West LB võlakiri 05.11.2004 05.11.2007 EUR 46 794 756 47 115 784 2,86% Saksamaa valitsuse võlakiri 17.11.2004 17.08.2007 EUR 32 860 989 33 301 172 2,58% Kokku 293 467 444 297 876 520 Pikaajaliste finantsinvesteeringute kupongimaksed kajastuvad väärtpaberite õiglases väärtuses. Lisa 4. Muud lühiajalised nõuded 31.12.2003 31.12.2004 Nõue Vene Föderatsiooni vastu 17 018 111 3 344 237 Nõue AS-i Tallinna Diagnostikakeskus vastu 9 541 194 9 541 194 Väljastatud laenude lühiajaline osa (vt lisa 8) 6 870 483 6 763 042 Ülalpidamiskulude tagasimaksude nõuded 53 243 103 719 Nõuded kindlustusvõtjate vastu lepingu alusel 84 807 191 245 Ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks tunnistatud nõuded 0 –53 379 Vastavalt kokkuleppele ajateenijate ravi ja ravimite tagasinõue kaitseväeosadelt 546 415 0 Kokku 34 114 253 19 890 058 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna juures asuv sotsiaalosakond kustutab oma võla vastavalt eelnevale kokkuleppele 15 kuu jooksul alates jaanuarist 2004. a. Lisa 5. Muud viitlaekumised Muud viitlaekumised koosnevad 31.12.2004 seisuga nõudest Maksu- ja Tolliameti vastu arvestatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa eest 618 974 027 krooni (31.12.2003 591 813 797). Lisa 6. Varud Eesti Haigekassa on soetanud 31.12.2004 seisuga retsepti blankette 102 059 krooni suuruses summas (31.12.2003 153 602 krooni). 2004. aastal ei ole varude allahindlusi tehtud. Lisa 7. Mitmesugused pikaajalised nõuded 31.12.2003 31.12.2004 Eesti Haigekassa poolt raviasutustele antud laenude pikaajaline osa (vt lisa 8) 20 345 417 13 582 375 Pikaajaline maksunõue Maksu- ja Tolliametile 1 342 154 254 823 Sotsiaalkindlustusametile Pärnu osakonna ja Rapla büroo ruumide renoveerimise eest tasutud summa pikaajaline osa 5 978 635 5 866 664 Kokku 27 666 206 19 703 862 Lisa 8. Eesti Haigekassa poolt antud laenud Seisuga 31.12.2003 Raviasutus Laenu jääk 31.12.2003 sh laenu lühiajaline osa sh laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk seisuga 31.12.2003 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 23 680 168 5 400 000 18 280 168 0 sh endiste lepingute lõikes Mustamäe Haigla 13 033 500 3 600 000 9 433 500 0 Eesti Onkoloogiakeskus 10 646 668 1 800 000 8 846 668 0 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 3 535 732 1 470 483 2 065 249 190 333 Kokku 27 215 900 6 870 483 20 345 417 190 333 Seisuga 31.12.2004 Raviasutus Laenu jääk 31.12.2004 sh laenu lühiajaline osa sh laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk seisuga 31.12.2004 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 18 280 168 5 400 000 12 880 168 0 sh endiste lepingute lõikes Mustamäe Haigla 9 433 500 3 600 000 5 833 500 0 Eesti Onkoloogiakeskus 8 846 668 1 800 000 7 046 668 0 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 065 249 1 363 042 702 207 171 100 Kokku 20 345 417 6 763 042 13 582 375 171 100 Lisa 9. Põhivara Materiaalne põhivara Põhivara rühm Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 31.12.2003 3 178 768 8 474 822 16 123 017 27 776 607 Soetatud põhivara 495 841 2 542 089 2 500 985 5 538 915 Müüdud / mahakantud / võõrandatud põhivara –678 768 –3 363 573 –5 473 477 –9 515 818 31.12.2004 2 995 841 7 653 338 13 150 525 23 799 704 Akumuleeritud kulum 31.12.2003 2 010 915 6 787 312 12 274 885 21 073 112 Arvestatud kulum 141 878 727 854 2 474 315 3 344 048 Müüdud / mahakantud / võõrandatud põhivara –147 607 –3 320 319 –5 455 600 –8 923 526 31.12.2004 2 005 185 4 194 847 9 293 601 15 493 633 Jääkväärtus 31.12.2003 1 167 853 1 687 510 3 848 132 6 703 495 31.12.2004 990 656 3 458 491 3 856 924 8 306 071 Immateriaalne põhivara Põhivara rühm Ostetud litsentsid Soetusmaksumus 31.12.2003 7 949 651 Mahakantud põhivara –322 340 31.12.2004 7 627 311 Akumuleeritud kulum 31.12.2003 6 052 704 Arvestatud kulum 567 721 Mahakantud põhivara –223 285 31.12.2004 6 397 140 Jääkväärtus 31.12.2003 1 896 947 31.12.2004 1 230 171 Lisa 10. Rendivarad Kapitalirent Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed kapitalirendilepingute alusel renditud serverite kohta. Põhivara liik Muu inventar Muu inventar Lepingu lõpptähtaeg 01.01.2006 15.07.2006 Keskmine intressimäär 5,35% 5,30% Varade soetamismaksumus 6 849 960 205 320 Akumuleeritud kulum 5 280 178 91 253 Aruandeaastal arvestatud kulum 1 712 490 68 440 Aruandeaastal tasutud, sh 1 712 934 59 553 esialgne sissemakse tagasimaksed 1 712 934 59 553 Aruandeaastal arvestatud intressid 146 711 8 163 Kohustuse jääk 31.12.2004, sh 1 946 099 123 196 tagasimaksed järgmisel aruandeaastal (intressideta) 1 814 768 64 476 Kasutusrent Kasutusrendi makseid on kasumiaruandes kajastatud kogusummas 6 760 626 krooni eest. Sellest 566 625 krooni tasuti transportvahendite rendi eest, 1 222 975 krooni arvutustehnika kasutusrendi eest ja ruumide rendilepingute alusel on tasutud 4 971 026 krooni. 2005. aasta kasutusrendi maksed moodustavad kokku 6 715 899 krooni. Lisa 11. Maksuvõlad 31.12.2003 31.12.2004 Maksuliik Üksikisiku tulumaks 20 969 517 27 636 215 Sotsiaalmaks 3 273 648 3 363 265 Käibemaks 5 370 29 898 Erisoodustuse tulumaks 52 920 51 039 Töötuskindlustusmaks 83 917 96 597 Kohustusliku pensionikindlustuse makse 43 899 54 792 Kokku 24 429 271 31 231 806 Üksikisiku tulumaksuvõlg sisaldab haigekassa poolt kindlustatutele makstud töövõimetushüvitiselt kinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 26 474 659 krooni. Sotsiaalmaksu võlg sisaldab töötajatele väljamaksmata puhkusetasult arvestatud sotsiaalmaksu summas 610 147 krooni. Lisa 12. Tulud põhitegevusest Tulud põhitegevusest 2003 2004 Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 5 629 126 298 6 276 577 865 Sissenõuded teistelt isikutelt 16 916 652 11 005 379 Kokku 5 646 042 950 6 287 583 244 Lisa 13. Ravikindlustuse hüvitiste kulu Ravikindlustuse kulud 2003 2004 Tervishoiuteenuste hüvitised 3 583 962 989 4 059 758 040 sh Haiguste ennetus 45 547 199 60 479 775 Üldarstiabi 454 694 606 491 660 720 Eriarstiabi 2 840 896 937 3 238 606 621 Hooldusravi 75 019 049 95 176 938 Hambaraviteenuse hüvitised 167 805 198 173 833 986 Tervise edendamise kulud 13 800 037 13 480 490 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 682 936 833 863 847 683 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 923 928 846 1 101 979 611 Muud ravikindlustuse hüvitiste kulud 20 089 143 25 486 576 Välislepingutest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised 1 419 827 2 351 862 Abivahendihüvitis 18 669 316 23 134 714 Muud rahalised hüvitised 67 476 242 72 437 016 Ravikindlustuse hüvitiste kulud kokku 5 292 194 090 6 136 989 416 Lisa 14. Üldhalduskulud Üldhalduskulud 2003 2004 Personali- ja juhtimiskulud 43 960 323 44 772 187 töötasu 32 939 554 33 544 307 sh juhatuse liikmete tasu 1 718 730 1 698 504 sh nõukogu liikmete tasu 3 019 2 896 töötuskindlustus 149 476 158 225 sotsiaalmaks 10 871 293 11 069 655 Majandamiskulud 15 704 556 16 235 941 Infotehnoloogia kulud 12 427 678 9 096 303 Arenduskulud 3 102 828 4 169 210 Kokku üldhalduskulud 75 195 385 74 273 641 Lisa 15. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks on juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud ettevõtted. Juhatuse ja nõukogu liikmetega ning nendega seotud ettevõtetega tehingud puuduvad. Nõukogu ja juhatuse liikmetele 2004. a makstud tasud on toodud lisas 14. Majandusaasta aruande allkirjad Eesti Haigekassa juhatus on koostanud 2004. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, eelarve täitmise seletuskirjast ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja tulemi jaotamise ettepanek, on haigekassa nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Kuupäev Allkiri Juhatus: Juhatuse esimees Hannes Danilov Juhatuse liige Arvi Vask Juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik Nõukogu: Jaak Aab Aivar Sõerd Mai Treial Katrin Saluvere Ene Tomberg Sven Pärn Senta Michelson Harri Taliga Peeter Ross Toomas Annus Meelis Virkebau Kaido Kotkas Sandor Liive Toomas Niinemäe 1 Ravijärjekorra maksimumpikkus – eriarstiabis, päevakirurgias, hamba- ja hooldusravis haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekorra maksimumpikkus. 2 Alates 01.04.2003 võetakse töövõimetushüvitise arvestamisel aluseks kogu eelmise kalendriaasta jooksul isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa. Eelnevatel aastatel lähtuti hüvitise arvestamisel tööandja poolt esitatud 6 kalendrikuu töötasu andmetest. Töövõimetushüvitise määramisel aluseks võetavatesse tuludesse lisandusid ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutanud isikuna saadud tulud. 3 Eesti statistika aastaraamat 2004, lk 13, lk 35. 4 Lehtede arv sisaldab ka järglehti. 5 Eesti statistika aastaraamat, 2004. 6 2001–2004 on suurenenud tööhõive 1–1,5% (Tööjõu-uuringu andmed 2004. aasta III kvartalis). 7 2001–2003. aastal suurenes tööhõive igal aastal 1–1,5% (www.stat.ee). 8 Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust: 1) 80 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 12-aastase lapse haiglas põetamise korral; 11) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi; 2) 80 protsenti ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise, haige perekonnaliikme kodus põetamise, ajutiselt töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral; 3) 100 protsenti alla 12-aastase lapse kodus põetamise korral; 4) 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral; 5) 100 protsenti lapsendamispuhkuse korral; 6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral; 7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral.