Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-44-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2005. a määrus S. H. määruskaebuses riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale — RT III, 2005, 18, 186

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-44-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 9. mai 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi S. H. määruskaebus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 18. märtsi 2005. a määrus nr ÕA-1-1-/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigi õigusabi taotleja S. H. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S. H. taotlus talle riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. 26. jaanuaril 2004. a alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et X talumaade tagastamisel S. H.-le X maakonnas X vallas selgus, et tagastatavalt kinnistult on toime pandud ebaseaduslik metsaraie ning varastatud metsamaterjali. 23. septembril 2004. a lõpetati selles asjas menetlus X külas toime pandud metsaraie osas ning eraldati X külas toime pandud metsaraie osas materjalid iseseisva kriminaalmenetluse alustamiseks. S. H. esitas Riigiprokuratuurile menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse, sest ta pidas menetluse lõpetamist põhjendamatuks. 2. Riigiprokurör Jaan Naabri 31. jaanuari 2005. a määrusega jäeti S. H. kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et menetluse lõpetamise määrus oli põhjendatud ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 3. S. H. esitas Riigiprokuratuuri 31. jaanuari 2005. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Jõgeva politseijaoskonna kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, Riigiprokuratuuri määruse, millega jäeti eelnimetatud määrus tühistamata, ning tunnistada ta menetlusosaliseks. Ühtlasi palus S. H. tunnistada põhiseadusevastaseks KrMS § 208 lg 1 osas, mille alusel on isikul ringkonnakohtusse kaebuse esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 4. Tartu Ringkonnakohtu esimehe 7. märtsi 2005. a kirjaga selgitati S. H.-le, et vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 saab ta ringkonnakohtusse kaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel. Seepeale esitas S. H. 9. märtsil 2005. a taotluse määrata talle kaebuse esitamiseks tasuta õigusabi. 5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 18. märtsi 2005. a määrusega jäeti S. H. taotlus talle riigi õigusabi osutamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu kohtunik märgib, et S. H. ei olnud tema poolt viidatud metsaraie toimepanemise ajal veel maatüki omanik. See tagastati talle alles X Vallavalitsuse hilisema korraldusega. Määruses märgitakse, et käesoleval juhul tuleb keelduda S. H.-le riigi õigusabi osutamisest riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 4 alusel, kuna kulud õigusteenusele ei ületaks eeldatavalt taotleja kahekordset keskmist ühe kuu netosissetulekut. Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt on S. H. igakuuline pension 1820 krooni. Sellest summast ei peeta kinni sundkindlustuse makseid ja S. H. ei ole ülalpidamiskohustust. Kohtuniku hinnangul ei saa justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 «Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord» §-dest 15 ja 17 lähtudes kaebuse koostamise kulud eeldatavalt ületada S. H. kahekordset keskmist kuusissetulekut. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. S. H. esitas Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 18. märtsi 2005. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu kohtuniku määruse tühistamist ning talle riigi õigusabi andmist. 7. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMS § 384 lg 2 kohaselt võib menetlusväline isik, kelle õigusi või seaduslikke huve ringkonnakohtu määrusega piiratakse, esitada selle peale määruskaebuse advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul on S. H. esitanud aga määruskaebuse isiklikult, mistõttu tuleb jätta see läbi vaatamata. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siiski vajalikuks selgitada veel järgmist. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et S. H. taotles kriminaalmenetluse alustamist talle tagastatud talumaal enne tagastamist ebaseadusliku metsaraiega toime pandud metsavarguse uurimiseks. Samas, nähtuvalt toimiku materjalidest, ei olnud S. H. raie teostamise ajal maa omanik ning see kuulus taluseaduse alusel raiet teostanud isiku kasutusse, kes oli raie teostamiseks õigustatud. Seega on ringkonnakohtu määruses S. H.-le selgitatud tema kaebuse sisulist perspektiivitust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu selle seisukohaga. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 350 lg 2 p-st 2 ja § 388 lg-st 4 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S. H. taotluse õigusabi määramiseks läbi vaatamata. Peeter VAHER Ott JÄRVESAAR Lea KIVI