Rahandusminister — Ministeeriumi valitsemisala 2006. aasta eelarve projekti koostamise tingimused ja projekti vormid, investeeringute kava koostamise kord ja selle vormid, tegevuskava vormid ning eelarve projekti esitamise tähtaeg — RTL, 55, 784

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 10 lõike 7 alusel. § 1. Üldsätted (1) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 1 lõikega 2 rakendatakse käesolevat määrust ka Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel. (2) Ministeeriumide ja nende valitsemisalade 2006. aasta eelarve projekti (edaspidi eelarve projekt) koostamisel lähtutakse seadusest tulenevatest tuludest ja kuludest ning valitsussektori eelarve tasakaalu printsiibist. § 2. Eelarve projekti koostamise lähtealused Eelarve projekti koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) seadusest tulenevad kulud vastavad Rahandusministeeriumi poolt koostatud ja 14. veebruari 2005. a avalikustatud tuluprognoosidele ja/või kehtivatele õigusaktidele; 2) eelarvetuludega seotud kulud vastavad 14. veebruari 2005. a tuluprognoosile; 3) tegevuskulud ei ületa «2005. aasta riigieelarve seaduses» (RT I 2004, 92, 630) sätestatud tegevuskulude taset; 4) eraldisteks ja investeeringuteks ette nähtud kulud vähenevad võrreldes «2005. aasta riigieelarve seaduses» sätestatuga lõppevate tegevuste võrra; 5) uued ja/või senisest oluliselt täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid nõudvad tegevused kajastuvad finantsplaanis eraldi veerus. 6) tegevuste mahtude põhjendused on esitatud seletuskirjas. § 3. Eelarve projekti vormid Kehtestada eelarve projekti vormidena: 1) «Tegevusvaldkondade finantsplaan 2006–2009» (lisa 1) tegevuskava osana; 2) «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009» (lisa 2); 3) «Investeeringute kava 2006–2009» (lisa 3). § 4. Eelarve projekt (1) Eelarve projekt koostatakse tegevusvaldkondade lõikes riigiasutuste järgi. Iga tegevusvaldkonna kohta esitatakse tegevusvaldkonna kirjeldus seletuskirja ja tegevuskava osana ning tegevusvaldkonna finantsplaan. «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009» ja vorm «Investeeringute kava 2006–2009» täidetakse finantsplaani lisana. (2) Tegevusvaldkond on ministeeriumi või valitsemisala riigiasutuse põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupp või muul viisil defineeritud valdkond, mille lõikes seatakse strateegilised eesmärgid, kusjuures tegevusvaldkondade määratlus peab tagama nende stabiilsuse ja välistama uute tegevusvaldkondade sagedase lisamise või olemasolevate ümbergrupeerimise. Tegevusvaldkonna strateegilised alused on valdkondlikku arengut eesmärgistavad olemasolevad strateegilised dokumendid, sh üleriigilist tähtsust omavad strateegilised dokumendid ja erinevad valdkondlikud arengukavad, millest vastava tegevusvaldkonna raames lähtutakse. (3) Üheaastane tegevuskava aastaks 2006 on tegevusvaldkondade finantsplaani ja seletuskirja osa. § 5. Tegevusvaldkondade finantsplaan (1) Tegevusvaldkondade finantsplaan on osa ministeeriumi valitsemisala eelarve projektist ning selles kajastuv peab olema kooskõlas eelarve projekti ülejäänud osadega. (2) Tegevusvaldkondade finantsplaan koostatakse iga eelarve projekti tegevusvaldkonna osas meetme põhiselt 2004.–2009. aasta kohta ning selles kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides järgmises detailsuses: 1) 2006 aasta esitatakse vähemalt artikkel 15, 500, 505, 506, 55, 600, 601, 608, 65 detailsuses ning eraldised ja finantseerimistehingud eelarve klassifikaatori detailsusega; 2) aastateks 2004–2005 ja 2007–2009 esitatakse meetmete maksumus meetme koondsummana. (3) Tulud kajastatakse meetmete eelarve osana vastavas tegevusvaldkonnas, kusjuures meetmete tulude prognooside summa peab võrduma ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni eeldatava tulude mahuga. (4) Meetme eelarves esitatavad kulud on meetmega otseselt seotud tegevuste kulud ning kaudselt seotud kulud (tugiteenused). Meetmete kulueelarvestamine toimub vastavalt eelarve projekti koostamise tingimustele (lisa 4). (5) Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste ja muude toetuste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht peab olema kooskõlas vastava tulu prognoosiga. (6) Allika «laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud näitab laekumise saaja, mitte andja; selgitustes tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud. (7) Finantseerimistehingud kajastatakse meetmete eelarve osana vastavas tegevusvaldkonnas. Selgituses tuuakse välja, milliste konkreetsete varade ja kohustuste osas muutused toimuvad ning milliste tegevuskavas kajastuvate eesmärkide saavutamiseks ja milliste meetmetega seonduvalt finantseerimistehingut kavandatakse. § 6. Välisvahenditega seotud kulude vorm (1) Välisvahenditega seotud kulude vorm on finantsplaani lisana täiendav planeerimisvorm Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste arvelt kavandatavate kulude osas. (2) Vormis kajastatakse toetuste arvelt planeeritavate kulude ja kaasfinantseerimise võetud kohustuste ja kassapõhiste väljamaksete prognoos välisvahendite allikate lõikes, milles ühtlasi näidatakse seos välisvahenditega seotud projekti eelarve projekti meetme(te)ga, tuues välja vastava meetme nimetus. Juhul kui projekt panustab mitme meetme saavutamisesse, siis lisatakse vastav selgitus projekti eelarve jagunemise kohta. (3) Vormis esitatakse allika nimetused ning bilateraalse abi korral vastava riigi nimetus. Samuti tuuakse välja projekti eesmärk, ministeeriumi hinnang projekti valmiduse faasile, projekti kavandatav kestus ning informatsioon projekti finantseerimise kohta aastatel 2004–2009 (iga aasta kohta tuuakse välja nii võetud kohustuste kui ka kassaliste väljamaksete prognoos). (4) Vormi täitmisel tuleb projektide puhul eristada kavandamisfaasi (enne vastava memorandumi allkirjastamist), ettevalmistusfaasi (memorandum allkirjastatud, kuid projekti pole veel ellu viima hakatud) ning rakendusfaasi (toimub projekti elluviimine, mis toob kaasa ka väljamaksete tegemise eelarvest). (5) Kaasfinantseerimise osas tuuakse välja nii riigieelarveline kaasfinantseerimine kui ka informatsioon riigieelarve välise kaasfinantseerimise kohta allikate lõikes, mille osas esitatakse selgitused konkreetse kaasfinantseerija kohta. § 7. Investeeringute kava (1) Investeeringute kava vormis esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. Investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele kajastatakse selle ministeeriumi investeeringute kavas, kelle tegevusvaldkonda antud investeerimisobjekt kuulub. (2) Investeeringute kava koostatakse projektide lõikes finantseerimisallika põhiselt tegevusvaldkonda ja meedet kasutades. Kui projektiga on seotud mitu tegevusvaldkonda või meedet, siis esitatakse projekt suurima valdkonna lõikes ja kommentaaris tuuakse proportsionaalselt teiste valdkondade ja meetmete osakaal projekti kogumaksumuses. Kui lineaarset seost erinevate valdkondade ja meetmete ning nende osakaalude vahel pole võimalik esitada, siis esitatakse projekt vastavalt tema reaalsele jagunemisele valdkondade ja meetmete vahel. (3) Täiendavalt esitatakse investeeringute kava kogumaht uusehituste, renoveerimiste ja soetuste lõikes. (4) Investeeringute kava koosseisus esitatakse ülevaade kavandatavatest tehingutest kinnisvaraga tuues välja tehingu sõlmimisega seotud olulised tingimused (sh ka olemasolevate objektide osas kavandatavad rendimaksete aastagraafikud, hoonete/rajatiste hinnanguline turuhind jms). § 8. Seletuskiri kui tegevusvaldkondade kirjeldus (1) Seletuskirjas esitatakse tegevusvaldkonna nimetus, strateegilistest dokumentidest tulenevad tegevuse alused, tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs, strateegilised eesmärgid, meetmed eesmärkide saavutamiseks, sh meetme vahetud tulemused ja olulisemad tegevused, uued algatused. (2) Seletuskirjas esitatakse 2006. aasta tegevuskava kirjeldus, milles on selgitused kavandatavate üheaastaste eesmärkide saavutamise, avalike teenuste kvaliteedi parandamise ja organisatsiooni arendamiseks kavandatavate meetmete kohta, informatsioon aastaste eesmärkide seostest strateegiliste eesmärkidega. (3) Tegevusvaldkondade üleselt kirjeldatakse ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste arendustegevused, mis hõlmavad avalike teenuste ja nende osutamise kvaliteedi parandamiseks ning organisatsiooni arendamiseks ja toimimise tõhustamiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust. (4) Tegevusvaldkondade üleselt arendustegevuste maksumus kajastub tegevusvaldkondade finantsplaanides, kusjuures organisatsiooni arendustegevus ei ole määratletav eraldiseisva meetmena. Tegevuste juures tuuakse numbriliselt välja nii selle rakendamiseks tehtud kulud kui ka saavutatud/saavutatav kokkuhoid. (5) Tegevusvaldkondade üleselt tuuakse välja tegevused, mida on rakendatud või kavandatakse rakendada kulude kokkuhoiuks ja tulemuste parandamiseks. (6) Seletuskirjas esitatakse 2006. aastaks planeeritud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja sellega kaasnevate erisoodustusmaksudeks vajalike vahendite hulk. (7) Seletuskirjas esitatakse aastate lõikes arvestused ametnike, kohtunike jt suhtes õigusaktide alusel tagatud eripensionite ehk määratavate pensionite saavate ja lisanduvate isikute arvude, keskmiste pensionite kasvu ja keskmise pensioni suuruse kohta. (8) Seletuskirjas esitatakse ministeeriumi üleselt tegevusvaldkondade põhiselt igas valdkonnas vastaval aastal reaalselt hõivatud töötajate ja ametnike arv. § 9. Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs (1) Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab valdkonna probleemide, saavutuste ning olemasolevate ohtude ja võimaluste analüüsi, olles aluseks strateegiliste eesmärkide seadmisele ja ressurssi vajaduse hindamisele. (2) Hetkeolukorra analüüsi koostamisel on oluline hinnata «Riigi eelarvestrateegias 2005–2008» kajastatud peamisi probleeme aasta jooksul toimunud muudatuste ja seatud eesmärkide saavutamise määra valguses. Seonduvalt eelnevaga on hetkeolukorra analüüs tihedalt seotud ka eelneva aasta tegevuskava täitmise aruannetega. Eelnimetatud seoste olemasolu peab hetkeolukorra analüüsi kirjeldusest olema tuvastatav. (3) Hetkeolukorra analüüsi koostamisel võetakse võimalusel arvesse kõiki vastavas tegevusvaldkonnas tehtud teaduslikke uuringuid, mis on valminud perioodil 2000.–2004. a, viitega uuringu koostajale ja valmimisajale. Eesti hetkeolukorra analüüsi teostamisel erinevates tegevusvaldkondades võrreldakse võimalusel valdkonda kirjeldavaid statistilisi andmeid Euroopa Liidu keskmiste vastava valdkonna indikaatoritega ja 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide vastava valdkonna statistiliste andmetega. (4) Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs hõlmab ka hinnangut ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste enda valmisolekule või suutlikkusele seatavate eesmärkide elluviimiseks ja meetmete rakendamiseks. (5) Kui on organisatsiooni riskide analüüs koostatud, siis tuleb kajastada iga konkreetse tegevusvaldkonna all vastava riskianalüüsi tulemusi. § 10. Eesmärgid tegevusvaldkonna kirjelduse osana (1) Strateegiline eesmärk ja aastaeesmärk peavad olema varustatud eesmärgi täitmise kvantitatiivset, ajalist mõõdet ja/või kvaliteeti iseloomustavate indikaatori(te)ga, mille abil on võimalik eesmärgi täitmist mõõta või hinnata ja mis on mõjupõhised. Indikaatori väärtus määratakse hetkeolukorra analüüsi teostamise aja seisuga. (2) Strateegiline eesmärk on ministeeriumi pädevuses oleva tegevusvaldkonna raames hetkeolukorra analüüsi alusel keskpikaks perspektiiviks (3–4 aastat) püstitatud konkreetne mõõdetav eesmärk. Strateegilisi eesmärke võib ühe tegevusvaldkonna raames olla mitu. (3) Aastaeesmärgid 2006. aastaks seatakse strateegiliste eesmärkide alusel. § 11. Meetmed ja uued algatused tegevusvaldkonna kirjelduse osana (1) Meetmed on tegevusvaldkonna raames strateegiliste eesmärkide saavutamise abinõud ja tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sh programmid, suuremad projektid, strateegilised investeeringud. Tegevusvaldkonna kirjelduses esitatakse meetmete loetelu (soovitatavalt olulisuse järjekorras eesmärgi suhtes), tuues esile meetmete seosed seatud eesmärkidega. (2) Iga meetme kohta esitatakse meetme olulisemad tegevused meetme raames ning vahetud tulemused, millena käsitletakse lühiajalisel perioodil saavutatavaid tulemusi, mis on kirjeldatavad väljundina või programmi ja projekti vahetulemustena. (3) Meetmete all kirjeldatakse ning nende maksumustes kajastatakse ka rutiinseid tegevusi, kusjuures täiendav informatsioon meetmete maksumuste kohta esitatakse tegevusvaldkonna finantsplaanis. (4) Uute algatustena käsitletakse meetmeid või selle raames algatatavaid tegevusi, kui need on uued ja/või nõuavad oluliselt täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (sh valitsemisala sisese ümberpaigutamise teel). Uute algatustena tuleb esitleda ka valitsuskoalitsiooni poolt tehtavad tegevused, mis tulenevad koalitsioonileppest. (5) Uued algatused tuuakse välja finantsplaanis eraldi veerus. (6) Uute algatuste prioriteetsuse järjekord esitatakse seletuskirjas. (7) Eraldiste taotlemisel eelarve projektis äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole vastavalt kas aktsionär või osanik, asutaja või liige, on ministeeriumid kohustatud esitama selgitused, millest nähtub, milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud. Avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele eraldise taotlemise aluseks on ministeeriumi ja vastava isiku vahel sõlmitava lepingu projekt. § 12. 2006. aasta eelarve projektide esitamine (1) Eelarve projekt esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 27. maiks 2005. a allkirjastatuna paberkandjal ning elektrooniliselt, kasutades Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil http://www.fin.ee/?id=12081 esitatud valitsemisala põhiseid faile. (2) Juhul kui esitatud eelarve projekt ei vasta käesoleva määrusega sätestatud nõuetele, on rahandusministril õigus nõuda esitatud projekti kooskõlla viimist käesoleva määruse nõuetega uueks määratud tähtajaks. (3) Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil http://www.fin.ee/?id=12081 on käesoleva määruse lisad esitatud järgmiste numbrite all: 1) määruse lisa 1 on «Tegevusvaldkondade finantsplaan 2006–2009»; 2) määruse lisa 2 on «Välisvahenditega seotud kulude vorm 2004–2009»; 3) määruse lisa 3 on «Investeeringute kava 2006–2009»; 4) määruse lisa 4 on «Eelarve projekti koostamise tingimused». § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 16. veebruari 2005. a määrus nr 18 «Ministeeriumi valitsemisala 2006. aasta eelarve projekti koostamise tingimused ja projekti vormid, investeeringute kava koostamise kord ja selle vormid, tegevuskava vormid ning eelarve projekti esitamise tähtaeg» (RTL 2005, 26, 365) tunnistatakse kehtetuks. Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, Rahandusministeeriumi 19.05.2005. a kiri nr 1-5.7/7118 ja riigisekretäri 20.05.2005. a resolutsioon nr 17-1/0504548.) Minister Aivar SÕERD Kantsler Aare JÄRVAN