Haridusminister — Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi kinnitamine — RTL, 46, 598

Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192, RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998; 57; 859; 61, 980; 64/65, 1007, 1999, 10, 150) paragrahvi 6 lõike 2 punktile 18 ja arvestades kõrgharidust andvate õppeasutuste õppeprorektorite 2. oktoobri 1998. a nõupidamisel tehtud ettepanekuid määran: Kinnitada «Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem» (lisatud). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 11. veebruari 1999. a määrusega nr 10 Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem 1. Käesolev kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem (edaspidi hindamissüsteem) on aluseks kõrgharidust andvates õppeasutustes õppivate üliõpilaste õpitulemuste hindamisel. 2. Käesolevat hindamissüsteemi rakendatakse ka keskhariduse baasil tegutsevate kutseõppeasutuste kutsekõrghariduse õppekaval õppivate üliõpilaste hindamisel. 3. Käesolevast hindamissüsteemist erinevat hindamissüsteemi kasutavad kõrgharidust andvad õppeasutused võtavad käesoleva hindamissüsteemi oma üliõpilaste õpingutulemuste hindamisel aluseks hiljemalt 1. septembrist 1999. a. 4. Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt: 1) hinne «5» -- «suurepärane» -- silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91--100 protsenti; 2) hinne «4» -- «väga hea» -- õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81--90 protsenti; 3) hinne «3» -- «hea» -- õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71--80 protsenti; 4) hinne «2» -- «rahuldav» -- õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61--70 protsenti; 5) hinne «1» -- «kasin» -- üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51--60 protsenti; 6) hinne «0» -- «puudulik» -- üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aine mahust on omandatud 0--50 protsenti. 5. Eksam või arvestus loetakse positiivselt sooritatuks eksami või arvestuse hindamisel hindele «1» kuni «5». 6. Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või selle osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on «arvestatud» ning negatiivne tulemus «mittearvestatud».