Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla veevärgi kasutamise eeskirja kinnitamine — RTL, 45, 588

Võttes aluseks veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155) paragrahvi 3 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155) paragrahvi 6 lõike 1, Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Raasiku valla veevärgi kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja Lisas. 3. Määrus jõustub kümme päeva pärast avaldamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Andre SEPP Kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 9. veebruari 1999. a määrusega nr 1 Raasiku valla veevärgi kasutamise eeskiri I. ÜLDOSA 1. Eeskirja eesmärk Käesolev eeskiri reguleerib Raasiku valla (edaspidi vald) munitsipaalomandisse kuuluva veevärgi kasutamist. 2. Mõisted avalik veevõtukoht -- ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike seadmetega; ehitis -- hoone või rajatis; haldaja -- äriühing või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osutab vallas veemajandusteenuseid ning kelle halduses on valla veevärk; hoone -- maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; kinnistu -- kinnisasi või ehitiste kui vallasasjade teendinduseks määratud maa; kinnistu omanik -- kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja valdaja; kinnistutorustik -- kinnistupoolsed veevärgirajatised (kinnistu veevärk) alates piiritluspunktist ühisveevärgiga, sh ehitise sisevõrgud; liitumine -- ühinemine ühisveevärgiga veeteenuste edaspidiseks kasutamiseks; liitumistasu -- ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgiga ja mida kasutatakse veevõrgu arendamiseks; peakraan -- viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist, peakraan lõpetab ühendustoru; peatoru -- ühisveevärgi tänavatorustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine; piiritluspunkt -- koht, mis on piiriks ühisveevärgi ja kinnistutorustike vahel, piiritluspunkt on piiriks omandite vahel; rajatis -- maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone; sisendustoru -- kinnistu veetorustiku lõik piiritluspunktist veearvestini; veeandmise sulgemine -- veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas; vee kasutaja -- isik, kes on sõlminud haldajaga lepingu veevarustuse teenuse kasutamiseks; vee allkasutaja -- füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis olev veetorustik on vahetult ühendatud vee kasutaja veetorustikuga ning kes tarbib vee kasutaja veetorustikust vett; veemõõdusõlm -- veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga vee kasutaja veekulu mõõtmiseks; veemõõdukaev -- kaev, kus asub veemõõdusõlm; ühenduskraan -- veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; ühendustoru -- kinnistuveevärki veega varustav või kinnistukanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust piiritluspunktini; ühisveevärk -- ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning kasutamiseks kahjutule tõrjumisel. 3. Omandite piiritlemine 3.1. Piiri veevärgirajatistel, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas haldaja või vee kasutaja, määrab omandite kuuluvus, kui haldajaga ei ole kokku lepitud teisiti. 3.2. Piiritluspunktiks omandite vahel veevärgil on peakraan, sealjuures peakraan kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul enne kinnistu piiri või kruntimata hoonestuse puhul enne ehitisse sisenemist puudub sulgemisvahend, on peakraaniks ühenduskraan. Uute ühendustorude ehitamisel paigaldatakse peakraan 0,3--1,0 m väljapoole krundi piiri. 3.3. Piiritluspunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on veeteenuste kasutuslepingu lahutamatu osa. 4. Vee kvaliteet 4.1. Haldaja peab tagama kehtivale joogivee standardile ja normidele vastava joogivee kvaliteedi ühisveevärgis. 4.2. Haldaja ei vastuta kinnistutorustikes toimunud vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest. 5. Veevärgi kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ja tulekahjude kustutamiseks. 5.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult haldaja nõusolekul ja tingimustel. 6. Veeteenuste osutamine 6.1. Vee müümine vee kasutajale toimub veeteenuste kasutuslepingu alusel. Vee allkasutajad suhtlevad vee kasutamise osas vee kasutajaga. 6.2. Vee kasutaja veetarbe koguse oluline suurenemine, ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ja väljapoole kinnistut asuvate vee allkasutajate juurdeühendamine võib toimuda ainult haldaja nõusoleku ja tingimuste alusel. 7. Teenuste hinnad 7.1. Veeteenuste hindade reguleerimise korra kehtestab vallavolikogu, lähtudes riigi ja valla õigusaktidest. 7.2. Liitumistasu kehtestab vallavolikogu. 7.3. Muud teenuste hinnad lepitakse kokku haldaja ja teise lepingupoole vahel. II. ÜHISVEEVÄRGIGA ÜHENDAMISE KORD 8. Üldsätted 8.1. Kõigil haldaja teeninduspiirkonnas asuvate kruntide omanikel on õigus liituda (ka ehitiste rekonstrueerimise korral) liitumistasu maksmisel vastavalt eeskirjale sealasuva ühisveevärgiga, kui ühisveevärgi torud asuvad mitte kaugemal, kui 15 m krundi piirist. Muudel juhtudel on liitumine võimalik, kui liituja nõustub tasuma osamakse liitumiseks vajalike torustike rajamiseks. 8.2. Liituja peab liitumiseks taotlema eelnevalt haldajalt tehnilisi tingimusi järgmistel juhtudel: -- uute või täiendavate ehitiste püstitamisel, mis vajavad veevarustust; -- uute või täiendavate sisendustorustike ehitamisel või rekonstrueerimisel; -- veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; -- vee allkasutaja ühendamise taotlemisel. 8.3. Ehitatavad ühisveevärgi torustikud peavad asuma reeglina üldkasutataval maa-alal. 8.4. Igal krundil peab olema üldjuhul eraldi sisendustorustik. 9. Üldsätted 9.1. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma veerajatisi ühisveevärgiga, peab esitama vormikohase avalduse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis). Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära märgitud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. Haldaja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 10. Taotluse läbivaatamine 10.1. Haldaja vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul. Kui otsuse tegemiseks vajatakse rohkem aega, siis peab haldaja sellest teatama taotluse esitajale koos põhjenduse ja uue tähtaja teatamisega. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused. 10.2. Haldaja võib ühinemisest keelduda, kui: -- taotleja vee kulu raskendaks ühisveevärgi tööd või täita oma kohustusi olemasolevate vee kasutajate ees; -- lahendamata on ühisveevärgi ehitiste projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise asjaolud; -- ühendatavate ehitiste teenindamine eeldab tarbijate ühise lepingu sõlmimist või ühistu moodustamist ja seda ei ole avalduse esitamise ajaks tehtud. 11. Tehnilised tingimused 11.1. Tehnilised tingimused on ühinemise taotlemisel ühisveevärgiga haldaja poolt ühinejale kohustuslikuks täitmiseks esitatavad tehnilised nõuded veevärgi ehitiste väljaehitamiseks või rekonstrueerimiseks vastavalt kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele. 11.2. Tehnilistes tingimustes näidatakse ära: -- ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; -- projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; -- kasutada lubatud materjalid ja seadmed; -- nõuded mõõteseadmete kohta; -- kasutamiseks lubatud vee kogus ja nõuded tarbimisreþiimi kohta; -- lubatud vabasurve; -- tehnilised erinõuded; -- liitumistasu suurus liitumislepingu sõlmimiseks; -- tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. 11.3. Tehnilised tingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Tehniliste tingimuste pikendamisel on haldajal õigus esitada täiendavaid nõudmisi. 11.4. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui nendes märgitud aja jooksul ei lõpetatud veevärgitöid. 12. Liitumisleping 12.1. Liitumisleping on leping, mis sõlmitakse haldaja ja liituja vahel kokkuleppimiseks: -- liitumistasu maksmise korras ja tähtaegades; -- teenuste mahus ja tingimustes; 12.2. Liitumisleping sõlmitakse enne ühenduspunkti rajamist. 13. Sisendustorustiku projektide koostamine ja kooskõlastamine 13.1. Sisendustorustiku projekt koostatakse haldaja tehniliste tingimuste alusel vastavat tegevuslitsentsi omava projekteerija poolt. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest kehtivatele normidele ja standarditele. 13.2. Sisendustorustiku ehitusprojekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): -- kinnistu ja viimasega piirneva tänava plaani (mõõtkavas 1:500) ühenduspunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkudega; -- veemõõdusõlme jooniseid; -- seletuskirja koos veetarbimise kasutusreþiimi äratoomisega. 13.3. Lihtsamate ehituste puhul võib projekt kooskõlas haldajaga sisaldada vähem andmeid. 13.4. Vajadusel võib haldaja nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu veeprojekti ning andmeid vett tarbiva seadmestiku kohta. 13.5. Projekt tuleb esitada haldajale kooskõlastamiseks vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures peale kooskõlastamist üks eksemplar jääb haldajale, kes kasutab seda järelevalve teostamisel ehitustöödel ja väljaehitatud ühenduse ekspluatatsiooni võtmisel. 13.6. Kõik ühendamisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektist, tuleb kooskõlastada haldajaga. 14. Omavoliline veekasutus 14.1. Omavoliliseks veekasutuseks loetakse: -- ei ole sõlmitud teenuste kasutuslepingut; -- veearvesti taatlusplommi või haldaja poolt paigaldatud abonentplommi tahtlikku ja omavolilist eemaldamist; -- veearvesti on lõhutud või rikutud; -- on eemaldatud veetorustiku sulgemiseks haldaja poolt paigaldatud sulgur; -- on avatud haldaja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; -- kinnistu sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 14.2. Omavolilise veekasutuse avastamisel koostatakse ülevaatust teinud haldaja esindaja poolt akt ning kinnistule vee andmise võib haldaja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommide asendamise eest tasub vee kasutaja või kinnistu omanik vastavalt haldaja poolt koostatud kalkulatsioonile. 14.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub vee kasutaja või kinnistu omanik haldajale hüvitust ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse veekiiruseks torus 0,5 m/sek. 14.4. Omavolilise veekasutuse kestvus arvutatakse päevast, millal viimati käinud haldaja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 14.5. Punktis 14.3 toodud hüvituse määrasid võib haldaja põhjendatud tehnilistest asjaoludest lähtudes vähendada. 14.6. Kui omavoliline veekasutamine on tekkinud teenuste kasutuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on haldajal õigus sulgeda kinnistule vee andmine kirjalikku hoiatust esitamata ja sellest ette teatamata. 14.7. Omavolilise veekasutuse juhtumitel, mis ei mahu punktis 18.3. toodu alla, määratakse hüvitus haldaja tehnilise arvestuse alusel. 15. Ajutised torustikud 15.1. Haldaja võib lubada ajutist veekasutust ehitustele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutiste teenuste kasutuslepingu alusel. 15.2. Ajutisi veetorustikke on lubatud paigaldada ainult haldaja poolt antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii ühisveevärgi kui ka vee kasutaja veevõrguga. Viimasel juhul on vajalik ka vee kasutaja nõusolek. 15.3. Ajutise veetorustiku ühendamisel tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 15.4. Ajutiste veetorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loa taotlejate kulul. III. VEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS 16. Üldnõuded 16.1. Ühisveevärgist vett tarbiv iga vee kasutaja peab olema varustatud töökorras veearvestiga. 16.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab minema reeglina ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult haldaja loal. 16.3. Haldaja võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 17. Veemõõdusõlm 17.1. Veemõõdusõlmede ehitamine, kasutamine ja veearvestite paigaldamine toimub vastavalt kehtivatele ehitusseadustele, vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale ja haldaja poolt esitatud nõuetele. 17.2. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiirde taga, võimalikult peakraani lähedal, kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 oC ja tõuse üle 40 oC. 17.3. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema veba. 17.4. Veemõõdusõlm paigutatakse haldaja otsustusel veemõõdukaevu, kui: -- hoones puudub selleks võimalus; -- sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi; -- kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine. 18. Veearvesti 18.1. Veearvesti tüübi, suuruse ja arvu määrab haldaja vastavalt arvestuslikule veetarbimisele. 18.2. Vee kasutaja ja haldaja vaheliseks arvlemiseks vajalikud veearvestid kuuluvad sõltuvalt olukorrast haldajale või vee kasutajale. 18.3. Vee kasutaja ja kliendi vaheliseks arvelduseks kasutatavad arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 18.4. Arvestite taatlemist või plaanilist teenindamist korraldab nende omanik või haldaja vastavalt selleks sõlmitud teeninduslepingule. 18.5. Arvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab vee kasutaja. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab vee kasutaja. 19. Veearvestus 19.1. Vee kasutaja poolt veevõrgus tarbitud vee koguse arvestamise aluseks on veearvesti näit. 19.2. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse haldaja poolt, kusjuures näitude registreerimine ei või toimuda harvemini kui kord kvartalis. 19.3. Veearvesti või selle taatlusplommi rikke korral, kui vee kasutaja pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 19.4. Veearvestita vee kasutajate tarbitud veekoguse määramine toimub vastavalt kinnitatud kulunormidele või eraldi teostatud arvestusele. 19.5. Tulekahju kustutamiseks ja teistel päästetöödel kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust päästeamet ja esitab igakuiselt andmed haldajale. 19.6. Kinnistusiseste tulekahjusüsteemide kaudu tarbitud vee eest tasub vee kasutaja veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse haldaja. 19.7. Ühekordsed veetarvidused (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse haldaja poolt igakordselt vastavalt kasutusele või mõõdetakse. 19.8. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus toimub vastavalt teenuste kasutuslepingule. IV. VEE ANDMISE KATKESTAMISE KORD 20. Üldeeskiri 20.1. Vee andmine toimub pidevalt, kui vee kasutajaga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. 20.2. Vee andmise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, veeseaduses ja muudel seadusandluses ettenähtud juhtudel. 21. Vee andmise katkestamine või piiramine 21.1. Haldajal on õigus teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine vee kasutajale: -- loodusõnnetuse korral; -- energiavarustuse katkemisel; -- veevärgi avarii korral; -- vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele. 21.2. Haldajal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevärgi torustike remondiks. 21.3. Kui vee andmise katkestamine toimus veerajatise avarii või selle remondi tõttu, peab haldaja tagama veevõrgust üle viie tunni etteteatamata ja üle 24 tunni etteteatamisega väljalülitatud tarbijate (koolid, lasteaiad, ambulatoorium) ajutise veevõtu võimaluse. 22. Vee andmise peatamise õigus 22.1. Haldajal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee kasutajale vee andmine täielikult või osaliselt: -- kui vee kasutaja on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle ühe kuu alates maksetähtaja saabumisest; -- kui vee kasutaja ei võimalda haldaja esindajal üle vaadata veemõõdusõlme, vee kasutaja veevõrke, vee kasutaja veeseadmeid ja rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), panna plomme või teha muid ülevaatustöid; -- haldaja poolt tehtud käesolevatest eeskirjadest tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; -- vee tarbimise piirkoguse ületamisel. 22.2. Haldajal on õigus ette teatamata katkestada vee andmine: -- kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgiga; -- vee kasutaja või seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile või teistele vee kasutajatele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul majatorustikes. 22.3. Vee andmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist haldajale. V. NÕUDED KINNISTUTORUSTIKELE JA VEE KASUTAJA KOHUSTUSED 23. Nõuded kinnistutorustikele 23.1. Kinnistutorustikud peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, normdokumentide ja haldaja nõuetega. 23.2. Kinnistutorustike projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel tuleb kasutada nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtteid. 23.3. Haldajal on õigus kinnistutorustikul plommida: -- veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja hüdrandid; -- veearvesti liitmiku; -- veemõõdusõlme sulguri; -- omavolilise või keelatud ühenduse sulguri. 23.4. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib vee kasutaja plomme maha võtta järgmistel juhtudel: -- tuletõrje varustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist haldajaga; -- tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on vee kasutaja kohustatud haldajale teatama ühe tööpäeva jooksul. 24. Vee kasutaja õigused ja kohustused 24.1. Vee kasutajal on õigus nõuda haldajalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 24.2. Vee kasutaja on kohustatud tagama tema veevärgi rajatiste ja seadmete nõuetekohase korrasoleku. 24.3. Vee kasutaja on kohustatud tagama töötõendit esitavaile haldaja esindajaile vaba juurdepääsu kõigile veemõõdusõlmedele ning seadmetele, mis asuvad vee kasutaja kinnistul. 24.4. Vee kasutaja on kohustatud tagama tema kinnistul olevate asula ühisveevärgi võrkude ning seadmete nõuetekohase kaitse ning haldaja poolt pandud plommide puutumatuse. Vee kasutaja ei tohi kinnistu veetoru kohale jääval maal püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 24.5. Vee kasutaja on kohustatud viivitamatult teatama haldajale kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgiavariidest ning muudest juhtumitest, mis võivad ohustada veevärki. 24.6. Vee kasutaja vastutab tema hoole alla antud plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama haldajale kadumisest või rikkumisest. 24.7. Vee kasutaja peab hoidma lume- ja jäävabad tema hoolealusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani maapealsed kaaned. 25. Vastutus tekitatud kahjude eest 25.1. Vee kasutaja kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplekssuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine, vee kasutaja valduses olevate võrkude, rajatiste ja seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest vee kasutaja olenemata sellest, kas avarii juhtus vee kasutaja või ühistorustikus. 25.2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust haldajale tekitatud kahju, sealhulgas raisatud vee eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud veevärgiseadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama haldajale. 25.3. Veevärgirajatiste, -võrkude, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. VI. TEENUSTE KASUTUSLEPING 26. Lepingu sõlmimine 26.1. Teenuste kasutusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused ning makstud liitumistasu. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida ajutise tähtajalise teenuste kasutuslepingu. 26.2. Ühekordse veekasutuse loa ja arve saamiseks esitab seda soovinud füüsiline või juriidiline isik haldajale vormikohase avalduse. 27. Lepingu lõpetamine 27.1. Teenuste kasutusleping lõpetatakse vee kasutaja taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, või kinnistu võõrandamisel kolmandatele isikutele. Vee kasutaja on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse päeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama haldajale kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima lepingu haldajaga, kui ta soovib jätkata teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine katkestatakse. 27.2. Haldajal on õigus tühistada vee kasutajaga sõlmitud leping, kui vee kasutaja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine peatatud. 27.3. Pärast lepingu lõpetamist lahutab haldaja vee kasutaja veevarustuse võrgud ühisveevõrgust. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata. 28. Teenuste kasutuslepingu uuendamine 28.1. Vee kasutajal on õigus lepingu uuendamisele. Kui leping tühistati punkti 27.2 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. 28.2. Lepingu uuendamiseks peab vee kasutaja tasuma nii ühisveevõrgust lahutamise kui ka uuesti ühendamise kulud. VII. LÕPPSÄTTED 29. Eriarvamused Kõik vee kasutaja ja haldaja vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide kohaselt. 30. Eeskirjade kehtivus Eeskirjad kehtivad Raasiku valla territooriumil ja on kohustuslikud veevarustuse süsteemi haldajale/valdajale ning kõigile veeteenuste tarbijatele (vee kasutajatele).