Narva Linnavolikogu — Narva linna hoonestamata munitsipaalmaale avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine [määrus nr 81/39] — RTL, 45, 583

Narva linna hoonestamata munitsipaalmaale avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine Narva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrus nr 81/39 Narva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva linna hoonestamata munitsipaalmaale avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub vastuvõtmise hetkest. Alus: Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210; 1998, 113/114, 1877; 1999, 10, 155) paragrahv 15; kohalike omavalitsuste korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155) paragrahvi 22 punkt 6. Volikogu esimees Anatoli PAAL Kinnitatud Narva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 81/39 Narva linna hoonestamata munitsipaalmaale avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Narva linna hoonestamata munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmist isiku kasuks, kes soovib maad kasutada ehitiste püstitamiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsuse võtab vastu vastavalt «Linnavara eeskirjale» Narva Linnavolikogu Narva Linnavalitsuse ettepanekul. 2. Hoonestusõiguse seadmise korraldaja on Narva Linnavalitsus (edaspidi enampakkumise korraldaja). Hoonestusõiguse seadmine avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub linnavalitsuse korralduse alusel. Avalik enampakkumine on suuline või kirjalik. 3. Korralduses hoonestusõiguse seadmise kohta peab olema sätestatud: 3.1. hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega asjaõigusseaduse vastavale paragrahvile; 3.2. maa suurus, asukoht ja katastriüksuse sihtotsarve; 3.3. hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu algsuurus (enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise alghind); 3.4. hoonestusõiguse seadmise lisatingimused (kui need on olemas); 3.5. hoonestusõiguse seadmise pakkumise viis (suuline või kirjalik enampakkumine või elläbirääkimistega pakkumine); 3.6. osavõtutasu ning tagatisraha suurus. 4. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise läbiviija on Narva Linnavalitsuse Linnavaraamet (edaspidi pakkumise läbiviija). 5. Teate hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise kohta avaldab pakkumise läbiviija vähemalt üks kuu enne enampakkumise läbiviimist vähemalt ühes ülevabariigilise levikuga päevalehes ja ühes kohalikus lehes. Teates näidatakse ära: 5.1. pakkumise korraldaja; 5.2. pakkumise viis; 5.3. maa asukoht, suurus ja katastritunnus; 5.4. maa sihtotstarve; 5.5. hoonestusõiguse esialgne aastatasu algsuurus; 5.6. hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5.7. osavõtutasu ning tagatisraha suurus, nende tasumise kord; 5.8. avalduste esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis; 5.9. enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht; 5.10. enampakkumises osaleda soovijate poolt esitatavate dokumentide loetelu (füüsilisel isikul passi ärakiri, juriidilisel isikul registrikaardi ärakiri, volitus esindamise korral, juriidilise isiku vastava organi otsus); 5.11. hoonestusõiguse muud tingimused, kui need on olemas. 6. Kolmandatel isikutel on õigus esitada vastuväiteid pakkumise läbiviimise kohta viie päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise pakkumise teate ilmumisest arvates. Pakkumise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates. Pakkumise ärajäämise korral avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus avaldati teade pakkumise kohta. 7. Enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes: 7.1. on loetletud maareformi seaduse paragrahvis 21; 7.2. on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha; 7.3. on kirjalikus avalduses nõustunud enampakkumise tingimustega. 8. Hoonestusõiguse seadmise pakkumises osaleda soovija peab esitama pakkumise läbiviijale kirjaliku avalduse pakkumise kohta avaldatud teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 8.1. taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 8.2. taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; 8.3. kirjaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega). 9. Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. 10. Hoonestusõiguse seadmise pakkumises osalemiseks kehtestatakse osavõtutasu 5% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte üle 5000 krooni ja mitte alla 1000 krooni. Osavõtutasu ei tagastata, selle summadest kaetakse pakkumiste korraldamise kulud. Tagatisraha ei tohi ületada 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, lepingu sõlmimise korral arvestatakse võitja poolt tasutud tagatisraha hoonestusõiguse tasu katteks. Teistele enampakkumises osalejatele tagastatakse tagatisraha kümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osalejale, kes põhjustas enampakkumise nurjumise, tema poolt tasutud tagatisraha ei tagastata. 11. Enampakkumise tulemused kinnitab enampakkumise korraldaja. II. SUULISE ENAMPAKKUMISE PROTSEDUUR 12. Enampakkumise viib läbi enampakkumise läbiviija poolt määratud komisjon. Komisjon tagab enampakkumise käigu protokollimise. 13. Enampakkumises osalejad registreeritakse vahetult enne enampakkumise algust. Kõik osaleda soovijad esitavad punktides 8 ja 9 nimetatud dokumendid. Osavõtutasu ja tagatisraha võib tasuda enampakkumise läbiviija kassasse vahetult enne enampakkumise algust. Isikuid, kes ei esita kõiki vajalikke dokumente, pakkumisele ei lubata. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. 14. Kõigile enampakkumises osalejatena registreeritud isikutele antakse registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni. 15. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise avatuks selleks ettenähtud ajal ja kohas, tutvustab komisjoni liikmeid ja protokollijat. 16. Enampakkumise käigus alluvad kõik kohalolijad spiikerile. Enne pakkumiste tegemist tutvustab spiiker osalejatele enampakkumise läbiviimise reegleid ja kaebuste esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu. 17. Minimaalne pakkumise samm sõltub hoonestusõiguse tasu algsuurusest ning on järgmine: Tasu algsuurus Pakkumise samm kuni 5000 krooni aastas 100 krooni 5000--20 000 krooni aastas 500 krooni üle 20 000 krooni aastas 1000 krooni Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise spiiker või selles osaleja. 18. Enampakkumine algab alghinna teatavakstegemisega spiikeri poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumises osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Spiiker teatab pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on pakkumise protokolli lahutamatu osa. 19. Enampakkumise spiikeril on õigus: 19.1. teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 19.2. nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 19.3. peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 19.4. jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. 20. Enampakkumine lõpeb spiikeri haamrilöögiga pärast suurima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige suurema hoonestusõiguse aastatasu pakkumise teinud osaleja. III. KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE PROTSEDUUR 21. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse pakkumised enampakkumise läbiviijale kinnistes ümbrikes. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Enampakkumise läbiviija registreerib esitatud pakkumised. 22. Pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 7--9 nõuetele ja sisaldama täiendavalt järgmisi andmeid: 22.1. pakkumise suurus (hoonestusõiguse aastatasu) sõnadega; 22.2. pakkumise esitaja allkiri, juriidilisel isikul allkiri ja pakkumise esitaja volitusi tõendav dokument. 23. Pakkumisi, mis ei ole esitatud õigeaegselt või ei vasta nimetatud nõuetele, enampakkumisele ei lubata. Selle kohta tehakse märge protokolli. 24. Ümbrikud avab komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad viibida kõik soovijad. Spiiker on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need pakkumiste protokolli. 25. Enampakkumise võitjaks tunnistatakse kõrgeima hoonestusõiguse aastatasu pakkumise teinud osaleja. Võrdsete suurimate pakkumiste korral antakse need pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõige suurem pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse võitjaks suurima pakkumise tegija. IV. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE ENAMPAKKUMISEL EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 26. Hoonestusõiguse seadmine kehtestatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui pakkumise korraldaja kehtestab lisatingimused, mille üle ta peab otstarbekaks pidada läbirääkimisi. 27. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel kohaldatakse käesoleva korra sätteid, mis reguleerivad kirjaliku enampakkumise läbiviimise korda nende erinevustega, mis tulenevad eelläbirääkimistega pakkumise eripärast. 28. Pakkumisi hindab Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjon (edaspidi linnavarakomisjon). 29. Ümbrikud tehtud pakkumistega avab linnavarakomisjon. Pakkumisi, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, läbi ei vaadata. Ümbrike avamise protseduur ja esitatud pakkumised kantakse protokolli, millele kirjutavad alla esimees ja protokollija. 30. Linnavarakomisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele käesoleva korra nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. 31. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega peab linnavarakomisjon. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu ei avalikustata. 32. Otsuse võitja kohta teeb linnavarakomisjon. Nimetatud otsuse kinnitab pakkumise korraldaja. Lõplike pakkumiste hindamisel määrab komisjon kindlaks parima pakkumise, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka hoonestusõiguse aastatasu suurust. Komisjonil on õigus kindlaks määrata ka paremuselt teine pakkumine. Komisjoni otsuse peale võib linnavalitsusele esitada kaebusi kümne päeva jooksul. 33. Pakkumiste läbivaatamise lõppedes esitab komisjon need koos oma kokkuvõtetega enampakkumise korraldajale enampakkumise võitja kinnitamiseks. Läbirääkimiste lõppemisest peab komisjon kõiki pakkumises osalejaid kirjalikult informeerima. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. V. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU TINGIMUSED 34. Hoonestusõiguse aastatasu määrab enampakkumise korraldaja, lähtudes maa maksustamishinnast, või viib vajaduse korral maa maksumuse määramiseks läbi maa erakorralise hindamise. 35. Hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltub katastriüksuse sihtotstarbest järgmiselt: 35.1. ärimaa -- 5% maa maksustamishinnast; 35.2. tootmis- ja transpordimaa -- 4% maa maksustamishinnast; 35.3. katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul -- 2% maa maksustamishinnast. 36. Kui pakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates tulemuse kinnitamisest sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud pakkumise tulemused ja korraldada pakkumine uuesti. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastada. 37. Hoonestusõiguse lepingu tingimuste täitmise kontroll tehakse ülesandeks linnavaraametile. 38. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus. 39. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. 40. Hoonestusõiguse seadmisel on hoonestusõiguse seadmise korraldajal õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 41. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 42. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise suuruse muutmise ning sellekohaste kannete tegemise kohta kinnistusraamatusse. 43. Hoonestusõiguse leping sõlmitakse notariaalses vormis. Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab linna nimel alla linnapea. Lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid. 44. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmise korraldajalt hüvitust ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Hoonestusõiguse seadmise korraldajal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine.