Narva Linnavolikogu — Linnavara kasutusse andmise korra kinnitamine [määrus nr 79/39] — RTL, 45, 581

Linnavara kasutusse andmise korra kinnitamine Narva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrus nr 79/39 Narva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Linnavara kasutusse andmise kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 16. veebruari 1994. a määrusega nr 4/8 kinnitatud «Omavalitsuse varade rendileandmise või tasuta kasutamiseks üleandmise kord». 3. Määrus jõustub selle vastuvõtmise hetkest. Alus: Kohalike omavalitsuste korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155) paragrahvi 22 punkt 6; Narva Linnavolikogu 21. mail 1997. a määrusega nr 12/12 kinnitatud «Linnavara eeskiri» (RTL 1997, 105, 629; 1998, 236/237, 973; 1999, 13, 148). Volikogu esimees Anatoli PAAL Kinnitatud Narva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 79/39 Linnavara kasutusse andmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on välja töötatud Narva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) 21. mai 1997. a määrusega nr 12/12 vastu võetud «Linnavara eeskirja» punkti 17.14 alusel ja reguleerib linnavara teisele isikule rendile, kasutusvaldusse või tasuta kasutusse andmist Narva linnas. Kasutusvalduse seadmisele kohaldatakse käesolevas korras rendileandmist reguleerivaid sätteid. Käesolevat korda ei kohaldata linnavara kasutusse andmisel ühekordsete ürituste läbiviimiseks, samuti linnavara kasutusse andmisel tunnitasu alusel. 2. Linnavara võib kasutusse anda määratud tähtajaks või tähtaega määramata, tasu eest või tasuta. 3. Linnavara antakse kasutusse juhul, kui see vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ja linna valitsemiseks ning kui ei ole otsustatud seda võõrandada. Linnavara vajalikkuse väljaselgitamiseks teatab linnavara valdaja Narva Linnavaraameti (edaspidi linnavaraamet) kaudu kasutusse andmise kavatsusest teistele linnavara valdajatele. Linnavaraamet edastab vara iseloomustava informatsiooni viie päeva jooksul teate saamisest teistele linnavara valdajatele. Kui linnavara valdajad ei esita oma avaldusi viie päeva jooksul teate saamisest arvates, loetakse, et nimetatud vara ei ole neile vajalik. II. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMISE OTSUSTAMINE 4. Linnavara kasutusse andmise otsustajaks on: 4.1. linnavolikogu juhul, kui: 4.1.1. vara bilansiline maksumus ületab 250 000 krooni; 4.1.2. kasutusse antakse kinnisvara; 4.1.3. vara antakse kasutusse tähtajaga üle 25 aasta. 4.2. linnavalitsus juhul, kui: 4.2.1. vara bilansiline maksumus on kuni 250 000 krooni, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni; 4.2.2. vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta, kuid mitte enam kui 25 aastaks; 4.3. kohaliku omavalitsuse asutus: asutuse bilansis oleva vara puhul, mille bilansiline maksumus ei ületa 10 000 krooni, selle kasutusse andmisel tähtajaga kuni viis aastat. 5. Vara kasutusse andmise otsuses peab olema ära näidatud: 5.1. linnavara nimetus, asukoht ja tehniline iseloomustus; 5.2. vara kasutusse andmise viis; 5.3. alghind; 5.4. osavõtutasu ja tagatisraha suurus; 5.5. lisatingimused; 5.6. vara tasuta kasutusse andmisel -- isiku nimi ja kasutusse andmise tingimused. 6. Alghind 6.1. Alghind võrdub ühe kuu renditasuga (koos käibemaksuga), mille määramisel võetakse aluseks Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määrusega kinnitatud «Renditasu arvestuse metoodiline juhend», arvestades rendileantava vara kasutusala. 6.2. Alghinda ei pea määrama, kui rendileantava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud, kuid sellel puudusid osavõtjad, samuti juhul, kui alghinna määramine võib põhjustada enampakkumise nurjumise. 7. Osavõtutasu ja tagatisraha 7.1. Osavõtutasu kehtestatakse 5% ulatuses rendileantava vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni. Osavõtutasu ei tagastata ja osavõtutasude arvelt kaetakse enampakkumise läbiviimise kulud. 7.2. Tagatisraha suurus võrdub enampakkumise alghinnaga. Rendilepingu sõlmimise korral võetakse enampakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha arvesse renditasu tasumisel. Teistele enampakkumises osalejatele tagastatakse nende poolt makstud tagatisraha kümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Juhul kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks ühe osavõtja süü tõttu, siis süüdlasele tema poolt tasutud tagatisraha ei tagastata. Juhul kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks enampakkumise protseduuri rikkumise tõttu enampakkumise läbiviija poolt, tagastatakse kõigile osavõtjatele osavõtutasu ja tagatisraha kümne päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist. 8. Enampakkumisest osavõtjad 8.1. Enampakkumisest võivad osa võtta füüsilised isikud isiklikult või nende esindajad, samuti seaduses ettenähtud registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud. 8.2. Enampakkumisest ei saa osa võtta isiklikult ega ka esindajate kaudu: 8.2.1. enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise läbiviija, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine), samuti nende otsejoones sugulased; 8.2.2. isikud, kellel on võlgnevus linna eelarve ees renditasu ja kommunaalmaksete osas ning kellel on maksuvõlad. 9. Linnavara kasutusse andmise viisid 9.1. Linnavara rendileandmise viisid on: 9.1.1. avalik enampakkumine (suuline või kirjalik); 9.1.2. eelläbirääkimistega pakkumine. 9.2. Linnavalitsuse otsuse alusel võib linnavara tähtajatult või tähtajaga kuni viis aastat anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest «Linnavara eeskirja» punktis 17.8 nimetatud isikutele. III. LINNAVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 10. Linnavara antakse rendile avaliku enampakkumise korras, kui ei kehtestata lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. Enampakkumine viiakse läbi suuliselt või kirjalikult. 11. Enampakkumise viib läbi linnavaraamet (edaspidi enampakkumise läbiviija). 12. Enampakkumise läbiviija avaldab enampakkumise läbiviimise kohta teate vähemalt kohalikus ajakirjanduses. Teade avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. 13. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 13.1. enampakkumise läbiviija; 13.2. rendileantava vara nimetus ja täpne asukoht; 13.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 13.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 13.5. millal ja kus saab tutvuda rendileantava vara ja enampakkumise tingimustega; 13.6. enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha suurus ja tasumise viis; 13.7. kehtestatud lisatingimused (nende kehtestamisel); 13.8. alghind; 13.9. enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 13.10. enampakkumisest osa võtta soovijate poolt esitatavate dokumentide loetelu; 13.11. muud vajalikud andmed. 14. Pärast käesoleva korra punktis 12 nimetatud teate avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendileantava varaga, enampakkumise läbiviimise korra ja rendilepingu projektiga. IV. SUULISE ENAMPAKKUMISE LÄBIVIIMINE 15. Enampakkumise viib läbi enampakkumise läbiviija poolt määratud komisjon. Komisjon tagab enampakkumise käigu protokollimise. 16. Enampakkumisest osavõtjad registreeritakse vahetult enne enampakkumise algust. Kõik osalejatena registreeruda soovivad isikud esitavad käesoleva korra punktis 13.10 nimetatud dokumendid, osavõtutasu ja tagatisraha tasumist tõendava dokumendi, samuti avalduse, mis sisaldab nõusolekut kehtestatud lisatingimustega. Osavõtutasu ja tagatisraha võib tasuda enampakkumise läbiviija kassasse enne enampakkumise algust. Isikuid, kes ei esita nimetatud dokumente, pakkumisele ei lubata; selle kohta tehakse märge enampakkumise protokolli. 17. Enampakkumine viiakse läbi, kui sellest soovib osa võtta vähemalt üks osavõtja. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. 18. Kõigile enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikutele väljastatakse registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni. 19. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja protokollijat. 20. Enampakkumise käigus alluvad kõik osavõtjad ja kohalolijad spiikerile. Enne pakkumiste tegemist tutvustab spiiker osalejatele enampakkumise protseduurireegleid, kaebuste esitamise korda ning teatab osavõtjate arvu, nende registreerimisnumbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). Enampakkumise sammu määrab enampakkumise läbiviija. Spiikeril on õigus: 20.1. enampakkumise läbiviimise korra rikkumise korral teha osalejatele sellekohaseid märkusi, samuti kõrvaldada teistkordselt korda rikkunud osavõtja; 20.2. peatada enampakkumine, kui osavõtjad ja kohalviibijad segavad oma käitumisega enampakkumise läbiviimist; 20.3. jätkata enampakkumist pärast rikkujate kõrvaldamist või teha komisjonile ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks. 21. Enampakkumine algab alghinna teatamisest ja haamrilöögist. Osavõtja annab spiikerile märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise pärast seda, kui on saanud selleks spiikerilt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Kõik pakkumised fikseeritakse vastaval pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 22. Enampakkumine lõpeb spiikeri haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks tunnistatakse isik, kelle pakutud rendisumma osutus kõrgeimaks. V. KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE MENETLUS 23. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, mille peale on märgitud, millisel enampakkumisel osalemiseks see on esitatud. Pakkumised registreeritakse saabumise järjekorras. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 23.1. osavõtja nimetus (nimi) ja asukoht (elukoht); 23.2. nõusolek enampakkumisel osalemiseks kehtestatud tingimustel; 23.3. maksekorraldused osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 23.4. numbrite ja sõnadega kirjutatud pakutav rendisumma; kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirutatud summa; 23.5. pakkumise esitaja allkiri; füüsilise või juriidilise isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument; 23.6. passi või registrikaardi ärakiri. 24. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta nimetatud nõuetele või on esitatud isikute poolt, kes ei või osa võtta enampakkumisest, enampakkumises ei osale. Selle kohta tehakse märge enampakkumise protokolli. 25. Enampakkumise viib läbi punktis 15 nimetatud komisjon. Komisjoni esimees kuulutab enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab spiiker ümbrikud pakkumistega nende registreerimise järjekorras. Spiiker on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. Ümbrike avamise protseduur on avalik ja selle juures võivad viibida kõik soovijad. 26. Enampakkumise võitjaks tunnistatakse osavõtja, kes pakkus kõrgeimat renditasu. Kui kaks või enam enampakkumisest osavõtjat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne tööpäeva jooksul võitja väljaselgitamiseks suuline enampakkumine, mis viiakse läbi vastavalt käesoleva korra suulise enampakkumise protseduurireeglitele. VI. ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE 27. Enampakkumise tulemused kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega 14 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Enampakkumise läbiviija esitab linnavalitsusele enampakkumise protokolli, millele kirjutavad alla esimees ja protokollija, ning olemasolevad osavõtjate kaebused ja protestid. 28. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist sõlmitakse võitjaga rendileping. Juhul kui enampakkumise võitja keeldub sõlmimast lepingut kahe nädala jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, on linnavalitsusel õigus tühistada käesoleva korra punktis 27 nimetatud korraldus. Sellisel juhul teatab enampakkumise läbiviija sellest suuruselt järgmise pakkumise teinud osavõtjale. Viimase nõusolekul tunnistab linnavalitsus ta enampakkumise võitjaks ja temaga sõlmitakse rendileping. 29. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 29.1. enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 29.2. enampakkumise tingimused olid vastuolus seaduste või teiste õigusaktidega; 29.3. enampakkumise võitjaks osutus isik, kes ei võinud osa võtta enampakkumisest. 30. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult enampakkumise läbiviijale hiljemalt enampakkumise läbiviimisele järgnevaks tööpäevaks ja need lisatakse enampakkumise protokollile. Kaebused ja pretensioonid vaatab läbi linnavalitsus. VII. RENDILEPINGU SÕLMIMINE 31. Rendileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormi järgi kahe nädala jooksul pärast linnavalitsuse poolt otsuse vastuvõtmist, mis on lepingu sõlmimise aluseks. Rendilepingu projekt kooskõlastatakse linnavaraametiga. 32. Linna nimel sõlmib rendilepingu kohaliku omavalitsuse asutus, kelle bilansis linnavara on. 33. Rendilepingus peab märkima: 33.1. lepingupoolte nimed, asukoht, aadress; 33.2. lepingu sõlmimise kuupäev, koht ja tähtaeg; 33.3. rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid); 33.4. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 33.5. rendi suurus, tasumise tähtajad ja kord, rendi suuruse korrigeerimine; 33.6. kinnisasja kasutusse andmisel -- maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 33.7. rendileantava vara remontimise kord ja tähtajad; 33.8. lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 33.9. rendilepingu sõlmimisel tähtajaga üle kümne aasta -- rentniku kohustus teha investeeringuid renditud vara rekonstrueerimisse ja kapitaalremonti, sealhulgas tehtud parenduste kuuluvus rendileandjale ja tehtud kulutuste hüvitamise kohustus ainult lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, kui rendileandja ei täida endale rendilepinguga võetud kohustusi; 33.10. lepingupoolte vastutus lepingutingimuste mittetäitmisel; 33.11. vara allrendile andmise tingimused; 33.12 rentnikupoolne vara kindlustamise kohustus renditud vara bilansilise maksumuse ulatuses; 33.13. muud tingimused, mida pooled peavad vajalikuks lepingusse kanda. 34. Vara üleandmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles fikseeritakse vara koosseis ja seisukord. Aktile kirjutavad alla mõlema poole esindajad. 35. Rendileandjal on õigus korrigeerida renditasu suurust vastavalt «Renditasu arvestuse metoodilisele juhendile», kui rentnik muudab rendilevõetud vara kasutusotstarvet, samuti linnavalitsuse poolt kehtestatud renditasu määrade muutmisel. Renditasu muutmisest teatatakse rentnikule kirjalikult vähemalt kaks kuud enne uue metoodilise juhendi jõustumist. 36. Linnavara võib anda rendileandja eelneval kirjalikul nõusolekul allrendile. Allrenditasu suuruse kehtestamisel peab rentnik juhinduma «Renditasu arvestuse metoodilisest juhendist». Allrenditasu võib olla kõrgem kehtestatud renditasumäärast juhul, kui rentnik on vara remontinud. VIII. LINNAVARA RENDILEANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 37. Linnavara antakse rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui rendileandmise lisatingimuseks on rentniku kohustus rendileantud vara suhtes või teha selle abil teatud töö või osutada teatud teenust, kusjuures eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjatele võib anda õiguse ettepanekute tegemiseks nimetatud töö täpsete tehniliste ja muude tingimuste kohta. 38. Linnavara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva korra enampakkumist reguleerivaid sätteid eelläbirääkimistega pakkumise eripärast tulenevate erinevustega. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise osas kohaldatakse käesolevas korras kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 39. Enampakkumisest osavõtjate pakkumisi hindab Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjon (edaspidi linnavarakomisjon). 40. Pakkumiste avamise protseduur ja saabunud pakkumised kantakse protokolli, millele kirjutavad alla enampakkumise esimees ja protokollija. 41. Nõuetele vastava pakkumise teinud osavõtjad kutsutakse eelläbirääkimistele linnavarakomisjoni istungile. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed, pakkumiste sisu teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib tehtud pakkumiste arvu ja nende vastavust kehtestatud nõuetele. 42. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kõigi rendi lisatingimuste ja renditasu kohta. 43. Lõplike pakkumiste hindamisel määrab linnavarakomisjon kindlaks parima pakkumise, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka renditasu. Komisjonil on õigus kindlaks määrata ka paremuselt teine pakkumine. 44. Võrdväärsete pakkumiste korral teeb linnavarakomisjon võitja väljaselgitamiseks ettepaneku läbi viia võrdväärsed pakkumised teinud osavõtjate vahel avalik enampakkumine rendi suuruse osas. Renditasu enampakkumise viib läbi enampakkumise läbiviija vastavalt käesoleva korra suulise enampakkumise protseduurireeglitele, seejuures on alghinnaks renditasu enampakkumises osalejate madalaim pakkumine ja enampakkumise sammuks kehtestatakse 100 krooni. Sellisel juhul enampakkumise osavõtutasu ei määrata. 45. Komisjon võtab vastu otsuse parima pakkumise kohta hiljemalt nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamist. Otsuse tegemisel arvestatakse pakutava rendi suurust, pakutavaid tingimusi töö või teenuse osutamiseks, osavõtjate kogemust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. Osavõtjatele, kelle pakkumisi vastu ei võetud, tagastatakse pakkumised koos kõigi neile lisatud materjalidega. 46. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 29 nimetatud juhtudele ka juhul kui: 46.1. enampakkumine korraldati alghinda määramata ja pakutud renditasu osutus «Metoodilises juhendis» ettenähtust madalamaks; 46.2. enampakkumine korraldati eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. 47. Lisaks punktis 33 nimetatud tingimustele tuleb linnavara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras sätestada rendilepingus järgmised tingimused: 47.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded; 47.2. töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 47.3. töö tegemiseks või teene osutamiseks vajalikud investeeringud; 47.4. muud tingimused, mida osapooled peavad vajalikuks lepingusse kanda. IX. LINNAVARA RENDILEANDMINE ENAMPAKKUMISETA 48. Linnavalitsuse otsuse alusel võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega enampakkumiseta rendile anda järgmist linnavara: 48.1. linnavara, mille suhtes rentnik on kohustatud tegema teatud töö või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja haruldasi eriteadmisi; 48.2. linnavara, mille kasutusse andmiseks oli eelnevalt korraldatud pakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi. 48.3. kui vara on vajalik mittetulundusorganisatsioonidele või avalik-õiguslikule isikule temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. X. LINNAVARA TASUTA KASUTUSSE ANDMINE VÕI KASUTUSSE ANDMINE TAVALISEST VÄIKSEMA TASU EEST 49. Linnavalitsuse otsuse alusel antakse linnavara tasuta kasutusse või kasutusse tavalisest väiksema tasu eest «Linnavara eeskirja» punktis 17.8 nimetatud subjektidele. 50. Vara tasuta kasutusse andmise kohta avaldatakse kuulutus kohalikus ajakirjanduses. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 50.1. kellele vara antakse, näidates ära kasutuseesmärgi; 50.2. muud vajalikud andmed. 51. Tasuta kasutusse andmise lepingus tuleb fikseerida käesoleva korra punktis 33 nimetatud sätted (välja arvatud renditasuga seotud asjaolud). XI. LÕPPSÄTTED 52. Lepingutingimuste täitmist kontrollib rendileandja esindaja ja selle kohta koostatakse protokoll. Rentnikupoolsete rikkumiste kindlakstegemisel koostab rendileandja esindaja vastavad ettekirjutused olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks. 53. Rentnik on kohustatud tasuma renditasu hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks. Juhul kui rentnik ei tasu renditasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 54. Rendileandja võib rentniku taotlusel pikendada rendivõla tasumise tähtaega kuni kuus kuud, kuid mitte pikemaks ajaks kui kalendriaasta lõpuni, juhul kui majanduslikesse raskustesse sattunud rentnik on lepingut seni nõuetekohaselt täitnud. Pikendatud rendivõlalt viivise arvestamine peatub. 55. Kui rendilepingu kehtivusajal ei teki linnal vajadust tema poolt rendile antud vara kasutamiseks avalikul otstarbel või ei tõota vara muul viisil kasutamine linnale oluliselt suuremat kasu, võib rendileandja poolte kokkuleppel pikendada lepingu kehtivust lepingut nõuetekohaselt täitnud rentnikuga. 56. Kui lepingus on ette nähtud renditud vara remontimise kohustus, on rentnik kohustatud eelnevalt rendileandjaga kirjalikult kooskõlastama remonttööde mahu, maksumuse ja tähtajad. Tehtud remondi kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad ja mis on rendilepingu lahutamatu osa. 57. Pärast lepingu kehtivuse lõppu tagastatakse rendile või tasuta kasutusse antud vara rendileandjale, mille kohta koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastub vara seisukord.