Põllumajandusminister — Suuremõisa Tehnikumi põhimääruse ja struktuuri kinnitamine — RTL, 43, 566

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274) paragrahvi 43 lõike 5 ja kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) paragrahvi 3 ja paragrahvi 6 lõike 2 alusel ning kooskõlas Suuremõisa Põllumajandustehnikumi 10. novembri 1998. a kirjaga nr 64 ja Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 282 (RT I 1996, 80, 1441; 1997, 85, 1444) kinnitatud Põllumajandusministeeriumi põhimääruse punkti 9 alapunktiga 12: 1. Nimetan Suuremõisa Põllumajandustehnikumi ümber Suuremõisa Tehnikumiks. 2. Kinnitan Suuremõisa Tehnikumi põhimääruse (lisatud). 3. Tunnistan kehtetuks 14. veebruari 1997. a põllumajandusministri käskkirja nr 17 «Suuremõisa Põllumajandustehnikumi põhikirja kinnitamine». 4. Muudan põllumajandusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 7 «Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri kinnitamine» (RTL 1997, 61, 339; 1998, 185/186, 735 ja 737; 202/203, 809; 218/219, 860; 222/223, 887; 98, 244/245, 1010) I. osa «Õppeasutused» punkti 7 ning sõnastan selle järgmiselt: «1. Suuremõisa Tehnikum Ametinimetus Koosseisuüksuste arv Direktor 1 Direktori asetäitja õppealal 1 Kantselei: -- pearaamatupidaja 1 -- kantseleijuhataja 1 -- raamatupidaja 0,5 -- kassapidaja 0,5 Õppeosakond: -- osakonnajuhataja 1 -- õpetajad 15,58 Majandusosakond: -- majandusjuhataja 1 -- tehnik 1 -- sisseseade remonditööline 1 -- remonditööline 1 -- autojuht 1 -- katlakütja-lukksepp 1 -- majahoidja 1 -- koristaja 3,5 Õpilaskodu: -- kasvataja 0,5 -- korrapidaja 1 Raamatukogu: -- raamatukoguhoidja 0,5 Minister Jaak ALLIK Kantsler Urmas SÕGEL Kinnitatud põllumajandusministri 22. veebruari 1999. a määrusega nr 5 Suuremõisa Tehnikumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Suuremõisa Tehnikum (edaspidi kool), inglise keeles Suuremõisa College, on riiklik kutseõppeasutus, kus põhi- ja üldkeskhariduse baasil on võimalik omandada kalandusalane, teenindusalane, majandusalane või kodumajanduslik kutsekeskharidus. Kõigil õpetatavatel erialadel on õpilasel võimalus omandada üldine keskharidus. Loetletud ning teistel maapiirkonnas vajalikel erialadel võib kool läbi viia täiskasvanute täiend- ja ümberõpet ning osutada ettevõtjatele nõuandeteenuseid. 2. Kool juhindub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 3. Kool on Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tal on oma nime ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, põllumajandusministri poolt kinnitatud eelarve, arveldusarved pangas ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 4. Kool on oma õppe-, tootmis- ja arendustegevuses seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud piires iseseisev. Tal on õigus otsustada oma põhimäärusest tulenevate eesmärkide saavutamise viiside ja vahendite kasutamise üle. Koolil on õigus oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja majandamise kindlustamiseks arendada seadusega lubatud ettevõtluse vorme. 5. Kooli õppekeeleks on eesti keel. Teiste keelte kasutamise õppekeelena otsustab haridusminister. 6. Kool asub Suuremõisas, tema aadress on Suuremõisa, Pühalepa vald, 92302 Hiiu maakond. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 7. Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada omandada põhi- ja üldkeskhariduse baasil kalanduslik, majandusalane, kodumajanduslik ja teenindusalane erineva tasemega kutsekeskharidus ning koos kutseharidusega üldkeskharidus põhikooli baasil õppima asunutele. 8. Kool oma eesmärkide saavutamisel: 1) teostab õpet koolis õpetatavatel erialadel vastavalt riikliku õppekava alusel koostatud õppekavadele; 2) koostab ja rakendab õpetatavate erialade õppekavad ja -programmid; 3) nõustab õpetatavatel erialadel spetsialiste ja huvilisi uute tehnoloogiate, seadmete, materjalide ning toodete tutvustamisel; 4) arendab õpetatavatel erialadel õppemateriaalset baasi, kasutades selleks eraldatavaid riigieelarvelisi vahendeid ja teisi laekumisi; 5) korraldab õppepraktikat kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ja õpilase vahelisi suhteid reguleeriva vastava lepingu sõlmimisega; 6) korraldab täiskasvanutele täiend- ja ümberõpet, kutseõppeasutuste pedagoogiliste töötajate ja teiste töötajate täiendõpet, huviharidust ning osutab konsultatsiooniteenuseid. Koostab ja levitab õppemetoodilisi materjale ning valmistab õppevahendeid; 7) korraldab arenguprojektide rakendamist ning õppemateriaalse baasi arendamise eesmärgil majandustegevust; 8) leiab koostööpartnerid ja sõlmib lepinguid kodu- ja välismaiste ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega õppetöö kvaliteedi tõstmise ja õppemateriaalse baasi arendamise tagamiseks; 9) viib läbi uuringuid ja küsitlusi koostöös tööandjate ja kutseliitudega koolitusvajaduse ja kooli lõpetanute tegevust käsitlevates küsimustes, samuti spetsialistide vajaduse selgitamiseks õppekavade täiustamise ning täiendõppe planeerimise eesmärkidel; 10) tõstab õpilaste kultuuri- ja üldist haridustaset; 11) korraldab kultuuri-, spordi-, meelelahutus- jt üritusi. III. ÕPPEKORRALDUS 9. Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. Õpilaste vastuvõtt kooli toimub vastavalt haridusministri määrusega kinnitatud korrale. Õpilaste vastuvõtu arvud ja eeskirjad koolis õpetatavatele kutse-, eri- ja ametialadele õppevormiti kinnitab põllumajandusminister käskkirjaga. 10. Õppetöö toimub koolis Haridusministeeriumis registreeritud õppekavade alusel. Õppetöös kasutatakse päevast ja kaugõppe õppevormi. Vastavalt kooli otsusele võib kasutada individuaalõpet, mis toimub õppeasutuse õppekava alusel ning eeldab kõikide õppekavas ettenähtud arvestuste, eksamite ning praktikate ja lõputöö sooritamist. 11. Õppeaja kestus määratakse kooli õppekavadega ning õppetöö kestus õppeaastas on 200 õppepäeva, kui õppekava ei näe ette teisiti, ja õppetunde on nädalas kuni 35. 12. Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille kestus on 45 minutit nii teoreetilise kui praktilise õppetöö puhul. 13. Õppetöö korralduses on rakendatav nii kursuse- kui ka ainesüsteem, õppetöö läbiviimisel võib rakendada moodulõpet. 14. Õpilase teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 69, 1111; 1998, 57, 859) sätestatud skaala alusel. Kursuste süsteemi puhul peavad õpilasel järgmisele kursusele üleminekuks olema sooritatud kõik õppekavaga antud kursusele ettenähtud arvestused, eksamid ja praktikad. 15. Kõigi õppekavas ettenähtud arvestuste, eksamite ja praktikate sooritamise järel lubatakse õpilane riiklikele lõpueksamitele või lõputöö koostamisele. 16. Riigieksamite läbiviimise ja lõputööde kaitsmise korra kehtestab Haridusministeerium. 17. Riigieksamid edukalt sooritanud ja lõputöö kaitsnud õpilane loetakse kooli lõpetanuks ning talle väljastatakse vormikohane lõputunnistus. 18. Kutse omistamisel väljastatakse lõpetanule vastav kutsetunnistus seadusega kehtestatud korras. 19. Täiskasvanute koolitus toimub kursuste või individuaalõppe vormis ning täiskasvanute koolituse valdkonnad kinnitab haridusminister vastavalt kooli nõukogu ettepanekutele. Koolituses osalenutele väljastatakse kursuse lõppedes vastav tunnistus. IV. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 20. Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna. 21. Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150). 22. Õpilaste õigused ja kohustused tulenevad seadustest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning kooli sisekorraeeskirjast, mille kinnitab kooli direktor. 23. Elamine kooli õpilaskodus on õpilastele ja täienduskoolituses osalejatele tasuline, tasu suuruse määrab kooli nõukogu. 24. Kool tagab õpilase õppeasutuses õppimise ajal tema tervise kaitse. Kooli asukohajärgne valla- või linnavalitsus määrab õpilaste meditsiinilise teenindamise korra. 25. Õpilaste vanematel on õigus pöörduda õppekasvatustööd puudutavates küsimustes kooli juhtkonna poole, lahenduste ja selgitustega mittenõustumisel kooli nõukogu või Põllumajandusministeeriumi poole. 26. Õpilaskonna esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. 27. Õpilasesindus tegutseb õpilaskonna põhikirja alusel, mis võetakse vastu õpilaskonna üldkoosolekul lihthäälteenamusega. Põhikirja kinnitab kooli nõukogu. V. PEDAGOOGIDE JA TEISTE TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 28. Tehnikumis on ametis pedagoodid ja teised töötajad (edaspidi personal). 29. Pedagoogidena käsitletakse käesolevas põhimääruses õppealal töötavaid isikuid ja direktorit. 30. Personali õigused ja kohustused tulenevad seadustest ja teistest õigusaktidest. Koos konkreetsete tööülesannete ja vastutusega määratakse need kindlaks sisekorraeeskirja, töölepingute ja ametijuhenditega. 31. Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi kooli direktor vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud tingimustele ja korrale. 32. Pedagoodide kvalifikatsiooninõuded määratakse haridusministri määrusega kehtestatud korra kohaselt. 33. Pedagoogi ametikohale sobivus määratakse kindlaks vastavalt haridusministri määrusega kinnitatud atesteerimise tingimustele ja korrale. 34. Personali ülesandeks on õppeasutuse häireteta töö tagamine, vara korrasoleku kindlustamine ja majanduslik teenindamine. 35. Personalil on õigus moodustada õppeasutuses ametiliitude organisatsioone ja valida endi hulgast usaldusisik või usaldusisikud suhtlemiseks tööandjaga töötajate usaldusisiku seadusega (RT I 1993, 40, 595) kehtestatud korra kohaselt. VI. KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 36. Kooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada kooli tulemuslik töö. Direktori ametikoha täitmiseks korraldab kooli nõukogu avaliku konkursi haridusministri määrusega kinnitatud tingimuste ja korra kohaselt. Direktori kinnitab konkursitulemuste alusel viieks aastaks ametisse ja sõlmib, muudab ning lõpetab temaga töölepingu põllumajandusminister. 37. Direktor: 1) kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimäärusest tuleneva tegevuse, üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest; 2) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 3) kinnitab kooli sisekorraeeskirja ja asjaajamise korra; 4) tagab kooli eelarveprojekti koostamise, ministri poolt kinnitatud eelarve täitmise, kinnitab omatulude eelarve ja koosseisu; 5) on tööandjaks personalile, sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ning kinnitab ametijuhendid; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) annab käskkirju; 8) annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja Põllumajandusministeeriumile; 9) juhatab kooli õppenõukogu tööd ja tagab kooli õppenõukogu otsuste täitmise; 10) moodustab vajaduse korral õppe-metoodilise, kasvatus- jms töö korraldamiseks õppeaastaks komisjone, kehtestades nende tegevuse ulatuse ja korra; 11) lahendab teisi talle antud küsimusi. 38. Kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamiseks on koolil õppenõukogu, mille tööd juhatab direktor ja liikmeteks on kooli pedagoogid. 39. Kooli õppenõukogu ülesandeks on õppe-kasvatustööga seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja protokollitakse. Küsimused õppenõukogule valmistab ette õppeosakond. 40. Kooli tegevust suunab ning õppeasutuse arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi otsustab viie kuni üheksaliikmeline põllumajandusministri poolt moodustatud kooli nõukogu, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning kooli põhimäärusest. 41. Kooli nõukogu kinnitab kooli arengukavad, esitab Põllumajandusministeeriumile taotluse kooli eelarveliseks finantseerimiseks ning kinnitab otsusega kooli eelarve täitmise aruande, vajadusel esitab taotluse põhimääruse muutmiseks. Korraldab avaliku konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks, kuulab ära direktori ja vajadusel tema asetäitjate aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid, kinnitab kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, lahendab teisi talle antud ülesandeid. 42. Kooli struktuuri kuuluvad kantselei, õppe- ja majandusosakond, õpilaskodu ja raamatukogu. 1) Õppeosakonna ülesanne on vastavalt õppekavale tagada kõigi õppetöö korralduslike, sisuliste ja metoodiliste nõuete ning õppenõukogu õppetegevusega seotud otsuste täitmine, korraldada koolis kutsehariduse omandamisega seotud pidevõppe läbiviimine. 2) Majandusosakonna ülesanne on kindlustada õppeprotsessiks vajaliku infrastruktuuri nõuetekohane funktsioneerimine, õppeprotsessi materiaaltehniline varustamine vastavalt eraldatud vahenditele. 43. Vajadusel võidakse moodustada eriala- ja kaugõppeosakond. 44. Osakondi juhivad direktorile alluvad osakonnajuhatajad. Osakondades töötavad pedagoogid ja personal alluvad osakonnajuhatajale. VII. KOOLI VARA, EELARVE JA ARUANDLUS 45. Koolil on oma vara ja eelarve, teda finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. 46. Kool peab raamatupidamisarvestust ning esitab finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras. 47. Kool esitab rahaliste vahendite kasutamise aruandeid ja ülevaateid oma tegevusest Põllumajandusministeeriumile viimase kehtestatud korras. 48. Kool on riigivara valitsema volitatud õppeasutus, kellel on õigus hallata, kasutada ja käsutada riigivara lähtudes riigivaraseadusest (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) ja teistest õigusaktidest. VIII. ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 49. Kooli tegevuse korraldab ümber või lõpetab põllumajandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus seadusega kehtestatud korras. 50. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda ainult pärast õppeaasta lõppu. 51. Kooli tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Välissuhete asekantsler Ruve ÐANK