Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna korra eeskirja kinnitamine — RTL, 38, 504

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155) paragrahvist 6 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276) paragrahvi 2 lõikest 2, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna korra eeskiri vastavalt lisale. 2. Tühistada Kärdla Linnavolikogu 20. juuni 1996. a otsusega nr 9 (RTL 1996, 88, 522) kinnitatud Kärdla linna avaliku korra eeskiri. 3. Tühistada Kärdla linna heakorra eeskiri 12. jaanuarist 1993. a. 4. Tühistada Kärdla linna üldkasutatavates kohtades kauplemise eeskiri 12. jaanuarist 1993. a. 5. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. 6. Määrus avaldada Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Hillar ELLER Kinnitatud Kärdla Linnavolikogu 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 19 Kärdla linna korra eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Kärdla linna korra eeskiri koosneb avaliku korra eeskirjast, heakorraeeskirjast, koerte ja kasside pidamise eeskirjast, turul ja tänavatel kauplemise rakenduslikust korrrast, taksoteeninduse eeskirjast, kaevamistööde eeskirjast ning Kärdla linna teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirjast. 2. Korra eeskiri kehtib Kärdla linna haldusterritooriumil avalikes kohtades ning konkreetselt märgitud juhtudel ka eraterritooriumidel, valdustes, hoonetes ja rajatistes ning on täitmiseks kohustuslik kõigile. 3. Korra nõuded on lisaks seadustele, määrustele ja muudele üldkohustuslikele aktidele kehtestatud käesolevas eeskirjas. 4. Avalik koht on iga territoorium, hoone või ruum, mis on üldkasutatav, näiteks tänavad, hooned, pargid, restoranid, kauplused, ettevõtted, elamute trepikojad jne. 5. Korra eeskirjaga kehtestatud käitumisnõuete rikkumine toob süüdiolevatele isikutele kaasa vastutuse haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Eeskirjade mittetundmine ei vabasta vastutusest nende rikkumise eest. II. AVALIKU KORRA EESKIRI 6. Kärdla linnas on igaühe kohustuseks käituda nii, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 7. Avaliku korra tagamiseks tuleb järgida alljärgnevaid keeldusid. Keelatud on: 7.1. ebasündsad väljendused, lärmamine, samuti muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 7.2. hoonetesse, eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine, tellimuste korjamine, kerjamine ning aateline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine; 7.3. vilede ja sireenide kasutamine ning muu häiriva, sealhulgas ka muusikalise müra tekitamine avalikes kohtades, hoonetes, elamutes ja eraterritooriumidel, kui sellega kaasneb sanitaarnormide rikkumine; 7.4. kehtestatud korra kohaselt üles pandud liiklusmärkide, viitade, reklaami jms lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 7.5. ilma politseiprefektuuriga kooskõlastatud linnavalitsuse loata pürotehniliste toodete kasutamine avalikes kohtades (välja arvatud uusaastaööl); 7.6. alla 21-aastastel isikutel avalikes kohtades mängida rahaliste võitudega mänguautomaatidel; 7.7. alla 18-aastastel isikutel omandada, omada ja tarvitada alkoholi, joovastavaid aineid ning tubakatooteid; 7.8. osta ja edasi anda alla 18-aastastele isikutele alkoholi, joovastavaid aineid ja tubakatooteid; 7.9. alaealiste viibimine kohvikutes, restoranides, baarides või muudes sellistes alkoholi kohapeal tarvitamisega seotud paikades ning üritustel pärast kella 23.00 (1. juunist kuni 31. augustini pärast kella 24.00) ilma lapsevanemata või isikuta, kelle hoole alla alaealine on antud. Keelu täitmise eest vastutab vastava asutuse omanik või ürituse korraldaja; 7.10. suitsetamine selleks mitteettenähtud kohtades nagu laste mänguväljakud, ühissõidukid. Ravi-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutustes tohib suitsetada ainult selleks spetsiaalselt ehitatud ruumides. 8. Üldkohustuslikud korranõuded: 8.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu; 8.2. töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjades kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha ajavahemikus kella 8--21. Erandina ei kehti see nõue avariide ning õnnetuste likvideerimisel; 8.3. ürituste (näiteks laadad, näitused, kontserdid, spordi- ja kultuuriüritused, jumalateenistused jne) korraldamiseks avalikes kohtades on vaja linnavalitsuse luba. Nimetatud kohtades remont- ja muude tööde tegemiseks tuleb esitada taotlus loa saamiseks linnavalitsusele. Ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud alad puhastama hiljemalt kaheksa tundi pärast ürituste lõppemist või loas näidatud tähtajaks; 8.4. avalike vabaõhu kultuuriürituste korraldamiseks linna territooriumil on linnavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud luba. Selleks tuleb ürituste organiseerimisel esitada taotlus linnavalitsusele vähemalt kümme päeva enne ürituse toimumist. Avaldus peab kajastama toimumise aega (alguse ja lõpu kellaaeg), ürituse sisu ning organiseerimise ja korra eest vastutavate inimeste nimesid; 8.5. massiürituste (näiteks tänavarongkäik, demonstratsioon, spordivõistlus, filmivõtted jne) korraldamiseks, millega kaasneb liikluse häirimine või sulgemine, on tarvis politseiprefektuuriga eelnevalt kooskõlastatud linnavalitsuse nõusolekut; 8.6. remont- ja muude tööde tegemiseks, mis toovad kaasa liikluse sulgemise, on vaja politseiprefektuuriga eelnevalt kooskõlastatud linnavalitsuse luba; 8.7. avalikus kohas laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks on lubatud ainult vastavalt tähistatud piirkonnas; 8.8. lõkete ja muude tuletööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 m hoonetest, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi ja tuule suunda; 8.9. avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeametiga ja omama selleks kohaliku omavalitsuse luba; 8.10. avalike kultuuriürituste läbiviimiseks, mis lõpevad pärast kella 24.00, võib erandkorras anda loa linnavalitsus; 8.11. ajavahemikul kella 23--6 (1. juunist 31. augustini kella 24--5) on lubatud alla 16-aastastel alaealistel viibida avalikes kohtades ainult koos oma vanemate või teiste täiskasvanutega, kes on andnud kirjaliku nõusoleku alaealine oma hoole alla võtta. 9. Vastutus: 9.1. haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 142 järgi määratakse avaliku korra eeskirja rikkumise eest rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses; 9.2. avaliku korra eeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228. III. HEAKORRAEESKIRI 10. Kärdla linnas on iga isiku kohustuseks hoida puhtust ja heakorda. 11. Linnavalitsus oma korraldava tegevusega on kohustatud: 11.1. tagama avalike kohtade ja munitsipaalomandiks olevate territooriumide korrashoiu, sõlmides selleks vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad käesolevast eeskirjast; 11.2. rajama ja korras hoidma vajalikul hulgal avalikke tualettruume; 11.3. tagama avalikes kohtades vajalikul arvul prügikastide, -urnide ja -konteinerite paigaldamise ning regulaarse tühjendamise; 11.4. vajadusel abistama tellimustööde korras territooriumide, hoonete ja elamute omanikke ja valdajaid prügiveo korraldamisel, niitmistöödel, puisteliiva varumisel ja lumekoristusel; 11.5. ettekirjutuse täitmata jätmisel kehtestama teenustasu käesoleva eeskirja järgi kohustatud isikute poolt täitmata jäetud tööde eest; 11.6. kui see on vajalik kaasinimeste ohutuse tagamiseks, organiseerima käesoleva eeskirja järgi kohustatud isikute poolt tegemata jäetud tööde operatiivse tegemise ning võtma tarvitusele abinõud kulutuste hüvitamiseks nende poolt; 11.7. kindlustama avalikul territooriumil asuvate tuletõrje veevõtukohtade, veehoidlate korrasoleku ning tagama sinna juurdepääsu; 11.8. tagama tänavatel ja teedel eestikeelsete tänava(tee)siltide paigaldamise ja korrashoiu; 11.9. tagama sõiduteedel talviste lumetõrjetööde tegemise ning puisteliiva koristamise kevadel; 11.10. tagama linna haljasalade pideva korrashoiu; 11.11. tagama kõnnitee kohale madalamale kui 2 m ja sõidutee kohale madalamale kui 4 m ulatuvate või liiklusmärke ja viitasid varjavate okste kärpimise. 12. Üldised korranõuded: 12.1. puude ja põõsaste mahavõtmine, istutamine, ümberistutamine ja kärpimine (v.a viljapuud, marjapõõsad, ilupuud ja hekid) võib nii avalikes kohtades kui eraterritooriumil toimuda kooskõlastatult linnavalitsusega ja territooriumivaldaja nõusolekul. Keelatud on puude ja põõsaste istutamine maa-aluste kommunikatsioonide peale ning õhuliinide alla; 12.2. pesu võib kuivatada selleks kohandatud platsidel või rõdudel piirdest allpool; 12.3. küttepuid, ehitusmaterjale jms võib hoida krundi (kinnistu) piires korralikult riita laotuna. Kui krundi suurus seda ei võimalda, võib ehitusmaterjalide ja küttepuude vastuvõtmiseks kasutada väljaspool krunti asuvat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ja ei segataks kaasinimesi. Maa-ala kasutamiseks väljaspool krundi piire tuleb taotleda linnavalitsuse luba; 12.4. ehitusobjektid peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile. Piirdel peab olema info territooriumi valdaja ja tööde läbiviija kohta. Ehitusplatsi territoorium peab jätma korrastatud ilme ja olema korras sissepääsuga. Teisaldatavad soojakud peavad olema varustatud omaniku (valdaja) embleemi või nimetusega ja paigaldamine kooskõlastatud maavaldajaga; 12.5. kauplemise või toitlustamisega tegelevad isikud on kohustatud hoidma müügikoha (baar, kauplus, kiosk, müügilett jne) puhta ja paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste või -urne ning korraldama nende tühjendamise; 12.6. paatide hoidmine avalikus kohas on lubatud vastavalt tähistatud piirkonnas; 12.7. sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb tagada, et see ei segaks avalikes kohtades lumekoristus- ja muid heakorratöid. Tänavakoristust või lumetõrjet mittevõimaldanud sõiduki juht või omanik on kohustatud koristama sõiduki ümbruse (ka lumest ja jääst) 2 m ulatuses. Sõiduki parkimisel parkimiskohale lekkinud kütuse, õli, vedeliku või koormast eraldunud veoseosad koristab sõiduki juht või omanik. Sõidukeid võib pesta ainult selleks ettenähtud kohtades; 12.8. avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust; 12.9. avalikus kohas omaalgatuslik musitseerimine või muu esinemine on lubatud kuni 30 minutit; 12.10. trasside ja kommunikatsioonide omanikud peavad tagama, et need ei ohustaks liiklust ega häiriks kaasinimesi. Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud; 12.11. tuletõrje veevõtuhüdrantide korrashoid on trassi omaniku kohustus; 12.12. mürkkemikaalide ja muude ohtlike ainete transiitvedude marsruudid tuleb kooskõlastada eelnevalt tuletõrje- ja päästeameti ning politseiprefektuuriga; 12.13. liiklust ohustavatest ümberkukkunud puudest, varingutest, teekattesse tekkinud ohtlikest aukudest või süvenditest, lahtistest kanalisatsiooniluukidest jne tuleb esimesel võimalusel teatada Kärdla Linnavalitsuse linnavara haldamise osakonnale; 12.14. tuleõnnetustest, loodusreostustest ja muudest avariiolukordadest tuleb viivitamatult teatada tuletõrje- ja päästeametile; 12.15. riigi ja Kärdla linna ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. 13. On keelatud: 13.1. prügi, jäätmete, solgi jms risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitteettenähtud avalikesse kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territooriumidele; 13.2. avalikes kohtades olevate pinkide, piirete, prügikastide, iluvaaside, lillekastide, kuulutustahvlite, viitade, liiklusmärkide, reklaami ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine; 13.3. avalikes kohtades kasvavate puude, põõsaste, lillede murdmine või muul viisil vigastamine ja kahjustamine, samuti muru kahjustamine; 13.4. akendest ja rõdult kloppida või harjata vaipu, mööbli- ja voodiriideid, visata välja tolmu ja olmejäätmeid; 13.5. ilma omaniku ja linnavalitsuse loata korterelamute rõdude ümberehitamine; 13.6. omavoliline piirdeaedade rajamine; 13.7. visata kanalisatsioonivõrku ja veekogudesse pühkmeid ja pinnast, lasta voolata naftasaadusi, mürgiseid, sööbivaid ja kergestisüttivaid aineid ning puhastamata heitvett. Prügimäele ei tohi vedada toksilisi aineid ega nende jäätmeid, kõnniteel ei tohi libeduse tõrjeks kasutada kloriide (soola); 13.8. ilma valdaja loata viibida võõral territooriumil, samuti üldkasutatava hoone või elamu trepikojas, koridoris, keldris, pööningul jne; 13.9. mootorsõiduki liiklemine ja parkimine rannas, parkides ja mujal avalikel haljasaladel; 13.10. põletada kulu; 13.11. teha lõket 15. maist 15. septembrini (välja arvatud jaaniööl); 13.12. lõhkuda, määrida või muul viisil kahjustada hooneid, piirdeaedu, mälestusmärke jms; 13.13. visata prügikonteineritesse toksilisi ja keskkonnaohtlikke jäätmeid; 13.14. telkida väljaspool vastavalt tähistatud territooriume. 14. Kinnisvara, hoonete ja rajatiste valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid tegevad ettevõtjad ning üksikisikud on kohustatud: 14.1. kasutama oma valduses olevat vara nii, et see ei oleks vastuolus üldiste huvidega, sh käesolevas eeskirjas fikseeritud nõuetega; 14.2. tagama, et hoonete ja vara seisund ei ohustaks kaasinimesi; 14.3. aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma krundi territooriumi ja sellega külgneva puhastusala, mis teede ja tänavate äärsetel kruntidel ulatub krundi laiuselt sõidutee teekatteni ja veekogude kaldaaladel veepiirini. Vaidlused puhastusala piiride üle lahendab linnavalitsus; 14.4. lisaks prahi koristamisele lõikama kõnnitee kattest või sõidutee rentslist väljakasvava rohu, puude juurevõrsed ja vesivõsud; 14.5. niitma muru, haljasalasid ja looduslikku rohumaad oma territooriumi ja puhastusala piires, tagades, et muru ja rohu kõrgus ei ületaks 20 cm; 14.6. talvel koristama hommikul 7.00-ks ja vajadusel ka päeva jooksul puhastusalal liikumist häiriva lume ja jää, sh kõnniteelt ning ülekäiguradadelt, samuti libeduse vältimiseks neid liivatama, lume sulades lahti hoidma pinnaveerennid ja sadeveekaevud vee äravooluks; 14.7. vedama prahi ja koristatud lume linnavalitsuse poolt avalikult teatatud kohta; 14.8. regulaarselt teostama krundil ja puhastusalal umbrohu- ja võsatõrjet, puhastama sadeveekraavid, ojad ning truubid; 14.9. kindlustama oma krundil ja puhastusalal asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele vaba juurdepääsu; 14.10. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning nende juurdepääsuteed. Ühiskasutuses olevad prügikonteinerid peavad olema korrektse välimusega ja tihedalt suletud kaanega ning nende asukohad kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega; 14.11. truupide paigaldamiseks ning kraavide torutamiseks või nende kinniajamiseks omama linnavalitsuse luba; 14.12. eemaldama kuivanud puud raieloa alusel; 14.13. puhastama sügisel puhastusalalt lehed ja prahi; 14.14. lammutama lagunenud, põlenud ja kasutuskõlbmatud hooned, piirdeaiad ja rajatised. 15. Elamu või hoone valdaja on kohustatud täitma allpool esitatud nõudeid: 15.1. remontima, värvima ja korrastama hoone, selle fassaadi või sinna juurde kuuluvad elemendid, samuti piirdeaiad; 15.2. eemaldama katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jää ning vajadusel eelnevalt tähistama ohtliku maa-ala; 15.3. tagama kahe- või enamakorterilise hoone puhul trepikoja valgustuse ja korteri välisustel numbrisiltide olemasolu; 15.4. hoonetel, mis asuvad valgustamata või vähevalgustatud tänavatel, peab olema valgustatud numbrisilt; 15.5. kooskõlastama hoone uue kujunduse (sh värvikujunduse) ja selle elemendid (sildid, viidad, varikatused, reklaam jne) paigaldamise linnavalitsusega; 15.6. tagama riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 15.7. paigaldama kortermajade trepikotta korterivaldajate nimekirjad, hoidma korras üldkasutatavad trepikojad ja koridorid, hoidma kõrvaliste isikute eest suletuna keldrid, kuurid, soojussõlmed, elektrikilbid ja kommunikatsioonide reguleerimise ruumid. 16. Kõik linnu- ja loomakasvatushooned peavad vastama kehtivatele ehitus-, sanitaar-, tulekaitse- ja keskkonnakaitse nõuetele. Seejuures tuleb tagada, et: 16.1. reovesi ei satuks pinnasesse; 16.2. loomapidamisega kaasnevad lõhnad ja loomade (lindude) häälitsused ei häiriks kaaskodanikke; 16.3. loomapidamine ei kutsuks esile putukate ja näriliste massilist paljunemist. 17. Kõikide uute linnu- ja loomakasvatushoonete ning vanade hoonete looma- ja linnukasvatusruumideks kohandamise projektid peavad olema kooskõlastatud linnavalitsusega. 18. Olemasolevate majapidamiste omanikud, kes juba peavad põllumajandusloomi või -linde, on kohustatud pöörduma linnavalitsuse poole vastava kooskõlastuse saamiseks. 19. Vastutus: 19.1. haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi l67 järgi määratakse heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise eest rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses; 19.2. heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228. IV. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 20. Koera ja kassi on lubatud pidada korteris ja individuaalelamus, ettevõtetes ning kinnistel territooriumidel (tarastatud hoovid, aiad jne) nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine. 21. Koera tuleb avalikus kohas pidada ainult rihma otsas ja kurja või kurjaks peetavat lisaks suukorviga varustatult. Koerad (soovitavalt ka kassid) kuuluvad kohustuslikule vaktsineerimisele marutaudi vastu, mille kohta peab omanikul olema tõend. 22. Ilma rihma ja suukorvita võib koeri avalikus kohas pidada või välja lasta ainult teenistusülesannete täitmiseks vastavate ametkondade (politsei, piirivalve, kaitsevägi jne) poolt ning dresseerimiseks õppe-dresseerimisplatsidel. 23. Koera või kassi omanik, samuti isik, kelle hoole all loom on, peab tagama, et: 23.1. koer ja kass ei pääseks inimesi hammustama, ehmatama või muud kahju tegema. Inimest hammustanud koera või kassi tuleb omanikul hoida kümme päeva karantiinis (eraldi kinni) ja teatada juhtunust tervisekaitsetalitusele ja veterinaarteenistusele; 23.2. eraterritooriumi või muu kinnise territooriumi sissepääsu juures oleks informatsioon kurja koera olemasolust (hoiatussilt tekstiga «Kuri koer») ja kindlustatud ametiülesandeid täitvate isikute ohutu liikumine; 23.3. koer või kass ei reostaks hooneid, majade koridore, trepikodasid, kõnniteid, haljasalasid, laste liivakaste ja muid avalikke kohti (tekitatud reostuse peab koera- või kassiomanik kohe kõrvaldama); 23.4 . koer või kass ei pääseks supelranda (v.a selleks ettenähtud kohad), laste mängupaikadesse, kalmistule, toiduainetekauplustesse, toitlustusasutustesse ega toiduainete turule; 23.5. koer pideva haukumise või ulgumisega ei häiriks kaasinimeste rahu; 23.6. koeral oleks kaelarihma külge kinnitatud omaniku andmed; 23.7. haiged ja haiguskahtlased koerad ja kassid toodaks veterinaarteenistusse uurimiseks ja raviprofülaktikaks; 23.8. koerte ja kasside ühissõidukis vedamisel peetaks kinni vastavas sõidukis kehtivatest eeskirjadest, kusjuures tuleb tagada kaasinimeste ohutus (koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kastis). 24. Omapead hulkuvad koerad ja kassid püütakse kinni ja võimalusel tagastatakse omanikule (ilmsete tõutunnuste ja omaniku andmetega koeri ja kasse hoitakse kolm ööpäeva hoiukohas), antakse soovi avaldanud isiku hoole alla või hävitatakse. Looma hoidmisega seotud kulud kannab omanik või hooldaja. 25. Vastutus: 25.1. haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 lõike 1 kohaselt määratakse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. Lõige 2 sätestab, et sama tegevuse eest, mis põhjustas varalise kahju või isiku tervisekahjustuse, määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 25.2. koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228. V. TURUL JA TÄNAVATEL KAUPLEMISE RAKENDUSLIK KORD 26. Käesolev kord reguleerib kauplemist Kärdla turul, tänavatel, väljakutel, parkides, rannas ja muudes linnavalitsuse poolt määratud kauplemiskohtades. 27. Käesolevas korras kasutatavad mõisted: 27.1. turg -- kauplemiskoht, kus toimub alaline kaupade ost-müük või ühekordse üritusena laat; 27.2. tänavakaubandus -- kaubandustegevus tänavatel ja teistes avalikes kohtades; 27.3. kandekaubandus -- kaupade müük käest, kandelaualt ja käsikorvist; 27.4. kauplemiskoht -- linnavalitsuse poolt määratud kohad, kus võib tegelda turu- ja tänavakaubandusega; 27.5. müügikoht -- müügilett, müügiautomaat, müügikäru, kauplemiseks kohaldatud mootorsõiduk ja sisenemiseta kiosk (paviljon); 27.6. müügikoha omanik või valdaja -- äriühing, asutus või muu ühendus, kes on antud territooriumi või ruumi omanik või rentnik; 27.7. kauplemisluba -- müügikoha valdajale kaubandustegevuseks turgudel ja tänavatel linnavalitsuse poolt antud müügiõigust tõendav dokument; 27.8. müügipilet -- müügikoha valdaja poolt kauba müüjale müüdav müügiõigust tõendav dokument; 27.9. kauba müüja -- ettevõtja, kellele kuulub müüdav kaup. 28. Kauplemine turul ja laadal: 28.1. kauplemisloa turule väljastab ja lahtiolekuajad kinnitab ning loa laada korraldamiseks annab linnavalitsus; 28.2. müügiõiguse turul annab müügipilet, mille väljastab müüjatele turu juhataja, laadal laada korraldaja; 28.3. müügipiletite hinnad kehtestab linnavalitsus (kooskõlas volikogu komisjoniga); 28.4. müügikohtade kättenäitamist korraldab turu juhataja, laadal laada korraldaja; 28.5. kauba müüja on kohustatud: 1). garanteerima müüdavate kaupade kvaliteedi; 2) täitma kauplemis- ja sanitaareeskirju; 3) hoidma korras müügikoha, kauplemise lõpetamisel koristama taara, puhastama müügikoha; 4) kasutama ainult mõõteseaduse kohaselt taadeldud kaalu- ja mõõtevahendeid; 28.6. müüjal peab olema: 1) toiduainete (v.a puu- ja köögivili) müügil ja toitlustamisel isiklik tervisetõend (sanitaarraamat); 2) kauba saatedokumendid; 3) toorpiima müümisel veterinaarinspektori poolt väljastatud toorpiima müügi luba; 4) pastöriseeritud piima ja piimatoodete, töödeldud liha ja lihatoodete ning kalatoodete müümisel tootjaettevõtte kvaliteeditõend antud partii kohta; 5) värske liha müümisel peavad rümbad olema märgistatud veterinaarkontrolli templiga ja müüjal peab olema kehtiv veterinaartõend; 6) köögivilja müümisel tõend nitraatide sisalduse kohta; 7) värske kala müümisel kalapüügiluba või saatedokument, millel on näidatud püügiloa number ja väljaandja; 8) mee müümisel veterinaaria- ja toidulabori analüüsitunnistus; 9) seemnete müümisel Taimetoodangu Inspektsiooni seemnetunnistus. Lubatud on ainult pakendatud seemnete müük; 10) elusloomade ja -lindude müümisel veterinaartõend; 11) kuuskede müümisel raieluba või ostu-müügileping; 28.7. keelatud on müüa: 1) kaupu, mille müügiks on nõutav tegevusluba või litsents; 2) tubakat ja tubakatooteid; 3) salvestusega ja salvestuseta linte, kassette, vinüül- ja laserplaate; 4) arvutiprogramme andmekandjatel või installeerituna kõvakettal; 5) pornograafilise sisuga trükiseid ja salvestusi; 6) garantiid nõudvaid uusi tööstuskaupu; 7) komisjonimüügile võetud kaupu; 8) kodustes tingimustes valmistatud liha-, kala- ja piimatooteid, kulinaartooteid, tooteid seentest, puu- ja köögiviljadest (v.a soolatud ja hapendatud puu- ja köögivili ning värsked tükeldamata seened), konserve; 9) loomse päritoluga tooret, mis pärineb registreerimata ja tunnustamata ettevõttest; 10) linnumune, v.a kontrollitud ja märgistatud kanamune; 11) drooge ja preparaate ravimtaimedest; 12) kaupu, mille müügiks puuduvad nõuetekohased säilitamistingimused; 13) muid kaupu, mille müük on õigusaktidega piiratud või keelatud või mille müügiks on kehtestatud erikord. 29. Kauplemine tänavatel, väljakutel, parkides, rannas ja muudes linnavalitsuse poolt määratud kauplemiskohtades: 29.1. tänavakaubandus on lubatud igakordse sellekohase linnavalitsuse poolt väljastatud kauplemisloa alusel; 29.2. kauplemisluba väljastatakse müügikoha omaniku või valdaja kirjalikul taotlusel, mis peab sisaldama alljärgnevaid andmeid ja lisadokumente: 1) ettevõtja registrikaardi koopia või maksuameti tõendi füüsilisest isikust ettevõtjana maksuametis registreerimise kohta; 2) müüdavate kaubagruppide loetelu; 3) lahtioleku või müügi kellaajad; 4) müüjale või kaubale esitatavaid nõudeid tõendavad dokumendid; 29.3. müügikoht, mille valdajal on tänaval kauplemise luba, peab olema varustatud andmetega ettevõtja ja lahtiolekuaegade kohta, müüja kandma nimesilti; 29.4. tänavakaubanduses on keelatud müüa punktis 28.7 nimetatud kaupu (v.a alkohoolsete jookide müük vastava litsentsi olemasolul igakordsel linnavalitsuse loal); 29.5. kandekaubanduse korras võib müüa lilli, jäätist, karastusjooke, suveniire ja perioodilisi väljaandeid. 30. Roogade valmistamine ja müümine turul ja tänavatel on lubatud üknes linnavalitsuse poolt väljastatud ja tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud ühekordse loa alusel. 31. Käesolev eeskiri ei reguleeri Kärdla turu territooriumil asuvate kaupluste kaubandustegevust. Suhted kaupluste omanikega sätestatakse eraldi lepingutes. 32. Turgudel ja tänavatel kauplemise rakendusliku korra rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228; 3) tarbijakaitseametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvile 207. 33. Kauplemisloa peatab või tühistab Kärdla Linnavalitsus. Ettepaneku kauplemisloa peatamiseks või tühistamiseks võib teha tarbijakaitseseaduse paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud valitsusasutus. VI. TAKSOTEENINDUSE EESKIRI 34. Üldnõuded: 34.1. Kärdla linnas võib taksoveo teenuseid osutada taksojuht, kellele on väljastatud kehtiv tegutsemisluba ja taksoluba; 34.2. taksojuht peab tundma ja täitma käesolevat eeskirja. 35. Tegutsemisluba: 35.1. tegutsemisluba on linnavalitsuse poolt käesoleva korra kohaselt väljaantud dokument, mis annab selle omanikule õiguse teostada taksovedu; 35.2. tegutsemisluba antakse välja sõitjate teenindamiseks Kärdla linnas. Luba annab õiguse ka sõiduks väljapoole Kärdla linna sõitja soovitud punkti; 35.3. tegutsemisloa taotleja esitab linnavalitsusele: 1) vormikohase loa taotlemise avalduse; 2) kehtiva taksoloa või avalduse taksoloa saamiseks; 3) Eesti Vabariigi kodaniku passi või alalise elamisloa koos tööloaga; 4) autojuhiloa; 5) meditsiinilise läbivaatuse tõendi kehtivusega vähemalt kuus kuud; 6) Eesti Vabariigi kodakondsust mitteomavatel isikutel vähemalt C-kategooria keeletunnistuse; 7) taotleja foto 3,5 x 4,5 cm (juhiloa foto); 8) maksuameti tõendi füüsilisest isikust ettevõtjana arvelevõtmise kohta; 9) kehtiva haigekassa liikmekaardi; 10) pensioniameti õiendi sotsiaalmaksu tasumise kohta; 11) töölepingu või koostöölepingu alusel töötavad isikud esitavad lisaks ülalnimetatud dokumentidele õiendi lepingupartneri registriandmetega: nimi, aadress, äriregistri registrikood; 35.4. tegutsemisloa taotluse vormi kehtestab linnavalitsus; 35.5. tegutsemisloale kantakse järgmised andmed: 1) loa väljastanud asutuse nimetus; 2) loa number; 3) loa kehtivuse viimane kuupäev; 4) taksojuhi nimi; 5) taksojuhi foto; 6) auto registreerimismärk, mark ja mudel; 7) loa väljastamise kuupäev; 8) loa väljastanud ametiisiku nimi ja allkiri; 35.6. tegutsemisluba ei väljastata ega pikendata, kui luba taotleb isik: 1) kellele mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest halduskaristuse määramisest ei ole möödunud vähemalt üks aasta; 2) kes on taotlusele eelneva aasta jooksul üle kahe korra halduskorras karistatud liikluseeskirja, parkimiskorra või sõitjateveo eeskirja rikkumise eest; 3) kes on kriminaalkorras karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise või raske isikuvastase kuriteo toimepaneku eest; 35.7. tegutsemisloa võib linnapea oma käskkirjaga kehtetuks tunnistada ja nõuda selle tagastamist, kui loa kehtivuse ajal: 1) taksoluba on aegunud või kehtetuks tunnistatud; 2) taksojuht on üle kahe korra halduskorras karistatud liikluseeskirja, parkimiskorra või sõitjateveo eeskirja rikkumise eest; 3) taksojuhile on määratud halduskaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest; 4) taksojuht on kriminaalkorras karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise või raske isikuvastase kuriteo toimepaneku eest; 5) maksuamet, pensioniamet või haigekassa on esitanud sellekohase põhjendatud taotluse. 36. Taksoloa väljastamine ja kehtivuse pikendamine: 36.1. taksoluba kehtivusajaga kuni kuus kuud väljastatakse ja kehtivuse kaotanud taksoloa kehtivust pikendatakse viie tööpäeva jooksul, kui on täidetud kõik käesoleva korra punktis 37.2 loetletud tingimused; 36.2. taksoloa taotlemiseks või kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja linnavalitsusele ülevaatamiseks takso ja järgmised kehtivad dokumendid: 1) vormikohane taksoloa taotlemise avaldus; 2) auto registreerimistunnistus; 3) volikiri, kui autot ei kasuta omanik ja registreerimistunnistusel puudub kasutaja nimi; 4) kehtiv takso liikluskindlustuse poliis; 5) takso tehnilise ülevaatuse kontrollkaart; 6) taksomeetri taatlemise ja adapteerimise tunnistused. 36.3. taksoloa taotlemise vormi kehtestab linnavalitsus; 36.4. taksoloale kantakse järgmised andmed: 1) loa väljastanud asutuse nimetus; 2) loa number; 3) loa kehtivuse viimane kuupäev; 4) taksojuhi nimi; 5) auto värvus, ehitusaasta, rehvide mõõtmed; 6) auto registreerimismärk, mark ja mudel; 7) taksomeetri mark, number, taatlemise aeg, taatlemise koht ja adapteerimise aeg; 8) loa väljastamise kuupäev; 9) loa väljastanud ametiisiku nimi ja allkiri. 36.5. taksoloa võib linnapea oma käskkirjaga kehtetuks tunnistada ja nõuda selle tagastamist, kui: 1) taksol puuduvad käesoleva eeskirja punktis 39 ettenähtud tunnused; 2) taksomeeter või taksomeetri ajam on rikutud; 3) kasutatavate rehvide mõõtmed ei vasta taksomeetri adapteerimistunnistusel märgituile. 37. Taksojuhile esitatavad nõuded: 37.1. taksojuht peab olema vähemalt 22-aastane ning nelja-aastase autojuhistaaþiga; 37.2. taksojuhina võib töötada isik, kelle nimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele või kellel on volikiri sõiduauto kasutamise õiguse kohta; 37.3. taksojuht peab valdama eesti keelt suhtluskeele tasemel; 37.4. taksojuht peab tundma linna plaani ning tähtsamaid aadresse; 37.5. taksojuht peab olema korrektselt rõivastatud ja käituma viisakalt; 37.6. taksojuhina ei või töötada isik, kellel ei ole kustunud karistatus alkoholi, narkootikumide või psühhotoksiliste ainete joobes mootorsõiduki juhtimise eest; 37.7. Kärdla Linnavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid tegutsemis- ja taksoluba taotleva autojuhi kutsesobivuse hindamiseks. 38. Taksole esitatavad nõuded: 38.1. takso peab olema vähemalt nelja uksega, tehniliselt korras ja puhas, korrektse välimusega; 38.2. takso katusel peab olema valgustatud plafoon, mille esiküljel on sõna «TAKSO»; 38.3. taksoluba koos teenuste hinnakirjaga peab olema asetatud auto esiklaasi paremasse alumisse või ülemisse nurka sõitjale nähtavalt; 38.4. takso peab olema varustatud taadeldud elektroonilise taksomeetriga; 38.5. takso esiustel peab olema taksoteenust osutava ettevõtja nimi või taksoteenindust korraldava firma tunnus või kaubamärk; 38.6. taksona ei tohi kasutada parempoolse rooli ega käsitsijuhtimisega sõidukit. 39. Punktide 38.1--38.6 nõuete tagamise eest vastutab teenuse osutaja. 40. Sõitja teenindamine: 40.1. sõitja võib taksot saada ettetellimisega, taksopeatusest, väljaspool taksopeatust käega märku andes; 40.2. taksopeatusest on õigus saada taksot väljaspool järjekorda alla neljaaastase lapsega isikutel, nähtavate puuetega invaliididel või invaliidsust tõendava dokumendi alusel; 40.3. sõitja võib taksopeatusest valida endale sobiva takso. Peatuses seisvad teised taksod peavad võimaldama sellele väljasõidu peatusest; 40.4. taksopeatuses peab taksojuht viibima oma taksos või selle vahetus läheduses; 40.5. sõitja teenindamise ajal on taksos suitsetamine keelatud. Taksos akende avamine, raadio või magnetofoni sisselülitamine võib toimuda ainult taksojuhi ja sõitja vastastikusel kokkuleppel; 40.6. takso pakiruumis võib sõitja pagasit vedada tasuta. Pagas ei tohi takistada pakiruumi luugi sulgemist ega taksot üle koormata; 40.7. sõitjal on keelatud sõidu ajal segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt; 40.8. taksojuhil on õigus registreerida sõit politseis; 40.9. sõitja võib siseneda ja väljuda taksost alles pärast selle täielikku peatumist; 40.10. taksojuhil on keelatud ilma sõitja nõusolekuta lubada sõidu ajal olla taksos kõrvalistel isikutel, hoida taksos sõitja teenindamiseks mittevajalikke ja sõitjat segavaid esemeid, nõuda sõitjalt taksomeetri näidust kõrgemat sõidutasu, mõjuva põhjuseta keelduda sõitja teenindamisest; 40.11. taksojuht võib sõitja teenindamisest keelduda, kui sõitja on ilmsete joobetunnustega, sõitja on taksot määrivates riietes, sõitja keeldub ettemaksust sõiduks väljapoole linna piiri, sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel võib oletada taksojuhi turvalisuse puudumist, sõitja soovib vedada lubamatut pagasit; 40.12. taksos on keelatud vedada radioaktiivseid, lõhke-, sööbe-, mürk-, tuleohtlikke, lehkavaid ja määrivaid aineid ning vastava pakendita teravaid ja lõikavaid esemeid; 40.13. kui sõitja on taksosse unustanud esemeid, dokumente või raha, peab taksojuht esimesel võimalusel andma need üle politseikorrapidajale; 40.14. liiklusohutuse tagab taksojuht. 41. Taksojuhi kohustused: 41.1. taksojuht on kohustatud panema takso näitlaua paremale poole nähtavale kohale taksojuhile väljastatud tegutsemisloa; 41.2. taksojuht on kohustatud paigaldama parempoolse tagaukse aknale teenuste hinnakirja; 41.3. taksojuht on kohustatud vedama sõitjaid ainult sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohtadel; 41.4. taksojuht on kohustatud teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri; 41.5. taksojuht on kohustatud olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt; 41.6. taksojuht on kohustatud abistama sõitjaid pagasi paigutamisel ja väljavõtmisel; 41.7. taksojuht on kohustatud sõitma sihtkohta lühimat või sõitja soovitud teed mööda, arvestades teede ja tänavate sõidetavust; 41.8. taksojuht on kohustatud omama piisavalt vahetusraha ja sõitja soovil väljastama sõiduarve kohta vormikohase kviitungi. 42. Taksosõidu eest tasumine: 42.1. taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi; 42.2. taksojuhil on õigus sõidul väljapoole linna piiri nõuda sõitjalt osalist või täielikku ettemaksu, arvestades oletatavat sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase kviitungi; 42.3. lõplik arvlemine takso kasutamise eest toimub sõidu lõpul. Sõitja nõudmisel peab taksojuht andma sõitjale arve tasumise kohta vastava kviitungi; 42.4. sõitja loobumisel ettetellitud takso kasutamisest peab sõitja tasuma ettetellimistasu ja arve vastavalt taksomeetri näidule; 42.5. taksojuht ei tohi võtta sõidutasu asemel pandiks esemeid ega dokumente; 42.6. kui takso jääb sõitjat tema nõudmisel ootama, peab sõitja enne taksost lahkumist sõidu eest tasuma vastavalt taksomeetri näidule. Ettemaks ooteaja eest tasutakse taksojuhi ja sõitja vastastikusel kokkuleppel vastavalt tariifile. Kui sõitja määratud ajaks ei ilmu, loetakse teenindamine lõpetatuks; 42.7. sõitja poolt õiguserikkumise toimepanekul (avaliku korra rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine vms), on taksojuhil õigus toimetada ta sõitja kulul lähimasse politseiasutusse. Taksojuhil on õigus panna hädaolukorras plafoon ohumärgiks vilkuma ja signalisatsioon tööle. 43. Käesoleva eeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228. 44. Taksojuhi poolt taksoveo teenuste eeskirja mittetäitmine toob kaasa vastutuse haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 118 järgi. 45. Taksoveo teenuste eeskirja mittetäitmise korral võib linnavalitsus tegutsemis- ja taksoloa ära võtta. VII. KAEVAMISTÖÖDE EESKIRI 46. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teevad Kärdla linnas kaevamistöid. 47. Eramaa valdaja võib teostada kaevamistöid oma valdustes isiklikul vastutusel ilma kaevamisloata. 48. Kaevamistööde all mõeldakse käesolevas eeskirjas: 48.1. pinnases sügavamal kui 30 cm tehtavaid töid; 48.2. pinnases tehtavaid töid, kui nende käigus eemaldatakse pinna- või tänavakate (asfalt, sillutis, muru) või selle alune materjal. 49. Kaevaja all mõeldakse käesolevas eeskirjas: 49.1. füüsilist isikut, kellele on vormistatud kaevamisluba ja kes vastutab tööde läbiviimise eest; 49.2. juriidilist isikut, kellele on vormistatud kaevamisluba ja kelle poolt on määratud tööde läbiviimise eest vastutav isik. 50. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad ja peavad järelevalvet linnavalitsuse poolt määratud isikud, kellel on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevamistööde käigus ja taastamisel materjalide ning tehnoloogia kohta, samuti eemaldatava materjali kasutamise osas. 51. Kaevamistööde tegemiseks tuleb vastavalt käesolevale eeskirjale enne töödega alustamist vormistada linnavalitsuses vormikohane kaevamisluba. 52. Ehitustööde tegemisel antakse kaevamisluba ehitusloa olemasolul. 53. Kaevamistöid tuleb planeerida koos tänavate ja haljasalade hoolduse ja remondiga. 54. Viie aasta jooksul pärast tänavate ja väljakute uute katete ehitamist on kaevamistööd katte eemaldamisega nendel keelatud, v.a avariitööd linnavalitsuse loal. 55. Teede ja tänavate alt läbikaevamisel tuleb eelistada kinnisel moodusel teostatavat kaevetööde tehnoloogiat. 56. Kaevamis- ja teetööde omavaheliseks kooskõlastamiseks peavad tehnovõrkude valdajad esitama linnavalitsusele tehnovõrkude ehitamise, rekonstrueerimise ja kapitaalremondi perspektiivplaanid järgnevaks kolmeks aastaks. Andmete esitamata jätmisel on võimalik kaevamisluba saada ainult erandkorras. 57. Kaevamistööd tuleb läbi viia tehnoloogiliselt võimaliku lühima ajaga ja võimalusel vähima liiklusega ajal. Tänava või selle osa võib ajutiselt sulgeda üksnes vastavalt kehtivale teede ja tänavate sulgemise korrale. 58. Kaevamistöid tehakse linnavalitsuse poolt heakskiidetud projektdokumentatsiooni alusel. 59. Tehnovõrkude ehituse ja remondi projektid vaadatakse linnavalitsuses läbi ühe kuu jooksul pärast projekti esitamist, lihtsate ja väikesemahuliste tööde projektid kahe nädala jooksul. Projektdokumentatsioon esitatakse läbivaatamiseks vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb linnale. 60. Tehnovõrkude ehitus- ja remonditööde projektide koostamisel peab üldjuhul ette nägema piki tänavat kulgevate kommunikatsioonide paigaldamise väljapoole tänavate sõiduosa (võimalusel kõnniteede või teepeenarde alla). 61. Kaevamistöödega lõhutud teekatete, muru ja muude katete (pinnas) taastamise korraldab kaevaja oma kulul, üldjuhul kümne päeva jooksul pärast kaeve täitetööde lõppu. Kuni katete täieliku taastamiseni peab kaevaja kindlustama häireteta ja ohutu liikluse, jälgides, et ebatasasuste kõrguste vahe ei ületa 5 cm. 62. Juhul kui maa omanik või valdaja soovib teha taastamistööd ise, tuleb see soov väljendada kirjalikult kaevamisloa avaldusel. See kehtib ainult eravalduste piires, ei kehti üldkasutatavatel teedel, tänavatel ja väljakutel. 63. Kaevaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jne) ilmnemise eest teekattes ja muudes läbikaevatud kohtades 24 kuu jooksul pärast katete lõplikku taastamist. Praak tuleb likvideerida töö teostaja poolt ja tema kulul nädala jooksul pärast pretensiooni esitamist. 64. Lõhkamistööde vajaduse ilmnemisel tuleb lõhketööde loa saamiseks pöörduda Eesti Vabariigi Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni. 65. Kaevamislubade väljastamine: 65.1. kaevamislubasid vormistab ja väljastab linnavalitsuse poolt määratud isik; 65.2. kaevamisloa saamiseks peab loa taotleja esitama linnavalitsusele järgmised dokumendid: 1) avaldus vastaval vormil, millel on loa väljastaja nõutud kooskõlastused; 2) linnavalitsuse poolt heakskiidetud tehnovõrkude ehitamise või remondi projekt, ehitusluba; 3) kaevamistööde asukoha plaan kahes eksemplaris. 66. Kaevamisloata on kaevamistööde tegemine keelatud. 67. Kaevamistööd: 67.1. tööde tegemisel peavad kaevamisluba ja projektdokumentatsioon olema objektil. Töökohale tuleb üles panna tahvel, kuhu on märgitud kaevaja nimi, aadress, telefoninumber, tööde tähtajad ja vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab kaevamistööde tsoon olema valgustatud; 67.2. kaevamistsoon tuleb tõkestada piiretega (puna-kollaste diagonaalvöötidega lint, laiusega 10 cm või samades värvides tähiskoonused) ja tähistada liiklusmärkidega. Liiklusmärgid peavad olema hästi nähtavad ka pimedal ajal ja need paigaldatakse vastavalt liikluse ümberkorraldamise skeemile; 67.3. jalakäijatele ja liiklusvahenditele tuleb tagada ajutised läbipääsud, vajadusel ohutuspiiretega kindlustatud sildadega; 67.4. kaeviku täitmiseks ja katete taastamiseks vajalikud materjalid peavad olema ladustatud kohtadesse, kus nad ei sega liiklust. Taastamisest ülejäänud materjalid ja tekkiv praht tulevad kohe ära viia; 67.5. pärast kaevamist peab maa-ala jääma kaevamiseelsesse või tehniliste tingimustega nõutud seisundisse; 67.6. erandjuhul, kui on vaja tööd ajutiselt katkestada või kui töötatakse talvel, taastatakse kate ajutiselt. Lõpliku taastamiseni hoiab katet korras kaevaja; 67.7. maa-aluseid tehnovõrke ei tohi ekspluatatsiooni võtta ilma nõuetekohaselt vormistatud teostusjoonisteta. Teostusjooniste koostamise korraldab kaevaja enne kaeviku kinniajamist; 67.8. kaevamisloa lõpetamiseks võtab töö vastu maa-ala omanik või valdaja kohapeal, tehes märkuse kaevamisloa talongile. Tööde teostaja esitab kaevamisloa väljaandjale: 1) loa koos märkega töö vastuvõtmise kohta; 2) maa-aluse kommunikatsiooni teostusjoonised. 68. Avariitööd: 68.1. tehnovõrkude avarii korral võib töid alustada järgmistel tingimustel: 1) on saadetud teade maa-ala valdajale, linnavalitsusele ja vajadusel ka politseiprefektuurile koos avariikoha, põhjuste ja tööde alguse äranäitamisega; 2) kohale on kutsutud kõigi avariikoha läheduses asuvate tehnovõrkude valdajate pädevad esindajad; 68.2. avarii kohta koostab akti kaevamisloa taotleja, millest üks eksemplar esitatakse maa-ala valdajale, teine linnavalitsusele; 68.3. ülejäänud tingimuste osas avarii-iseloomuga kaevamistööde tegemisel erinevusi pole. 69. Tehnovõrkude kaitsmine kaevamistöödel: 69.1. olemasolevate tehnovõrkude läheduses tuleb kaevamistöid teha neid omavate või valdavate asutuste juhendite järgi (juhendid tuleb muretseda loa avalduse kooskõlastamisel). Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigaldada ainult nende omaniku või valdaja loal; 69.2. olemasoleva võrgu vigastamisest tuleb süüdlasel viivitamatult teatada omanikule või valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul, sõltuvalt võrgu liigist, vigastuse suurusest ja põhjusest rakendatakse kas haldus- või kriminaalvastutust; 69.3. ettenägematute asjaolude (tundmatu võrk, arheoloogiline leid, lõhkekeha jms) avastamisel tuleb tööd katkestada kuni olukorra selgitamiseni; 69.4. kaevamistöödel avastatud arheoloogilistest leidudest ja lõhkekehadest peab tööde tegija teatama linnavalitsusele, kindlustades eelnevalt leiukoha säilimise, puutumatuse ja ohutuse; 69.5. kaevikutest välja pumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni, sadevee kanalisatsiooni või kaevamiskoha ümbruse pinnasele tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni või maa-ala valdajaga. Veekogusse vee otsejuhtimine on keelatud; 69.6. keelatud on hävitada, vigastada või ilma loata ümber paigutada geodeetilisi märke. 70. Kontroll: 70.1. käesoleva eeskirja nõuete täitmist kontrollib linnavalitsuse poolt määratud isik; 70.2. eeskirja rikkumist arutavad ja karistusi määravad: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228. VIII. KÄRDLA LINNA TEEDE JA TÄNAVATE AJUTISE SULGEMISE EESKIRI 71. Käesolevaga sätestatakse tänavate ajutise sulgemise kord ehitus- ja remonttööde, demonstratsioonide, rongkäikude, kultuuri-, spordi- ja muude ürituste läbiviimiseks. 72. Tänavateks antud eeskirjas nimetatakse kõiki linnas asuvaid avalikke teid, tänavaid, väljakuid, parklaid ja haljasalasid. 73. Tänavate sulgemise all mõeldakse liikluse katkestamist läbivale liiklusele ühes või mõlemas suunas. 74. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes soovivad sulgeda liiklust linna tänavatel ehitus- ja remonditöödeks, demonstratsioonide, rongkäikude, kultuuri-, spordi- ja muude ürituste korraldamiseks (edaspidi sulgeja) peavad tänavate sulgemise taotluse esitama linnavalitsusele hiljemalt kaks nädalat enne tööde või ürituse algust. Taotlus vaadatakse läbi kolme tööpäeva jooksul. Taotluses näidatakse ära tänava sulgemise põhjus, koht ja aeg. 75. Sulgemisloa vormistamiseks peab loa taotleja esitama linnavalitsusele järgmised nõuetekohaselt vormistatud dokumendid: 75.1. avaldus sulgemisloa saamiseks, mis on kooskõlastatud: 1) Hiiumaa Politseiprefektuuriga; 2) vajadusel ka linnavalitsuse poolt määratud organisatsiooniga (päästeamet, bussijaam jne); 75.2. vajadusel ajutise liikluskorralduse skeem. 76. Tänavate sulgemisloa annab välja linnavalitsuse poolt määratud isik. 77. Sulgemisloa ärakirjad saadab linnavalitsus vähemalt kolm päeva enne sulgemist kooskõlastanud asutustele ja ettevõtetele. 78. Kui tänavate sulgemine on seotud kaevetöödega, peab asjasthuvitatud ettevõte või isik vormistama ettenähtud korras kaevetööde loa. 79. Kui mingil mõjuval põhjusel ei suleta tänavat tähtaegselt või muutub tööde lõpptähtaeg, tuleb sellest viivitamatult informeerida asjaosalisi organisatsioone ja taotleda tööde alustamiseks või lõpetamiseks uus tähtaeg. 80. Tänava sulgemise korraldab vastavalt ettenähtud nõuetele ja finantseerib sulgeja. 81. Sulgeja on kohustatud sulgemispiirkonnas välja panema liiklust reguleerivad märgid ja piirded (puna-kollane diagonaaltriipudega, 10 cm laiune ohutuspael või samades värvides ohutuskoonused) vastavalt liikluskorralduse skeemile ning informatsiooni tööde tegija ja sulgeja kohta. Pärast ehitus- ja remonditööde lõpetamist või ürituse läbiviimist on tänava sulgeja kohustatud ajutised märgid kõrvaldama ning tänava korrastama. 82. Eeskirja rikkumise eest vastutab süüdi olev isik seadusandlusega ettenähtud korras. 83. Tänava sulgemine avarii korral: 83.1. tehnovõrkude ja muude avariide korral on rajatiste valdaja kohustatud: 1) olukorrast operatiivselt informeerima Hiiumaa Politseiprefektuuri; 2) paigaldama avariikohale vajalikud piirded, valgustuse ja andmed tööde teostaja kohta; 3) tagama liiklusohutuse: taotlema liikluskorralduse muutmist ja vastavalt ettekirjutusele paigaldama liiklust reguleerivad märgid; 4) korraldama avarii kõrvaldamise võimalikult lühikeses ajaga; 5) informeerima Kärdla Linnavalitsust ning vajadusel kõiki avariiga seotud asutusi ning ettevõtteid. 84. Avariilise olukorra likvideerimise korral esimese ööpäeva jooksul sulgemisluba ei vormistata. Kui avarii likvideerimine kestab üle ööpäeva, tuleb rajatise valdajal vormistada tänava sulgemisluba. 85. Kontroll: 85.1. käesoleva eeskirja nõuete täitmist kontrollib linnavalitsuse määratud isik; 85.2. eeskirja rikkumist arutavad ja karistusi määravad: 1) politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 189 ja 228; 2) volikogu poolt selleks volitatud isikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvidele 188 ja 228.