Eesti Panga President — Krediidiasutuse maksebilansiaruandlus — RTL, 56, 790

Määrus kehtestatakse « Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2005, 8, 32; 13, 64) § 91 lõike 1 punkti 3 alusel. §1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. §2. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse kõikidele krediidiasutustele. §3. Aruannete koostamine Krediidiasutus on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) tehinguliste finantsvoogude aruanne vastavalt määruse lisale 1; 2) mittetehinguliste finantsvoogude aruanne vastavalt määruse lisale 2. §4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu. (2) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse 12. (kaheteistkümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. §5. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s ( eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat» (RTL 2002, 112, 1623). (2) Aruannete esitamisel on tehinguliste finantsvoogude aruande koodiks 225 ja mittetehinguliste finantsvoogude aruande koodiks 226. (3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. §6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. §7. Aruannete esitamine Esimesed määruse lisade 1 ja 2 kohased aruanded koostatakse 31. juuli 2005. a seisuga ning esitatakse Eesti Pangale vastavalt määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tähtajale. §8. Määruse muutmine Eesti Panga presidendi 31. oktoobri 2002. a määruse nr 17 «Krediidiasutuste maksebilansi aruandlus» (RTL 2002, 125, 1830; 2003, 97, 1473; 110, 1743) punktid 1.1, 1.2 ja 1.4 tunnistatakse kehtetuks. §9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. Asepresident presidendi ülesannetes Rein MINKA Eesti Panga presidendi 16. mai 2005. a määruse nr 9 «Krediidiasutuse maksebilansiaruandlus» lisa 1 Tehinguliste finantsvoogude aruanne 1. Aruande valdkond Mitteresidentidega seotud bilansiliste nõuete ja kohustuste tehingulised finantsvood aruandeperioodil. Aruandes näidatakse eraldi finantsvoogudena aruandeperioodil tekkepõhiselt toimunud finantsvara soetamine ja realiseerimine ning kohustuste võtmine ja tagasimaksmine. Aruandeperioodi finantsvara neto soetamine (st aruandeperioodi jooksul toimunud finantsvara soetamine miinus realiseerimine) ja kohustuste neto võtmine (st aruandeperioodi jooksul toimunud kohustuste võtmine miinus tagasimaksmine) on võrreldav bilansis mitteresidentidega seotud vara ja kohustuste kirjete vastavate muutustega aruandeperioodi lõpu ja alguse jääkides, v.a toimunud mittetehingulised muutused. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende tehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) tähtaeg 6) tehingulise finantsvoo tüüp 7) tehingulise finantsvoo summa 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 2 Muu intressipiiranguga laen 3 Arvelduskrediit ja krediitkaardilaen 4 Muu laen 5 Rahaturuinstrument 7 Investeerimisfondi osak 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Sidusettevõtja aktsia ja osa 10 Tütarettevõtja aktsia ja osa 11 Muu aktsia 12 Osa 13 Erastamisväärtpaber 14 Kohustused Arvelduskrediit 22 Muu saadud laen 23 Rahaturuinstrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Laenu- ja välisabifondi ressurss 26 Kirje liigi «Rahaturuinstrument» all näidatakse ka rahaturufondi osak. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus 8 Pöördrepo/repo 7 Eelisaktsia 5 Eritingimuseta 4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud või leping sõlmitud. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Kui mitteresidendist kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tegemist on Euroopa Liidu institutsioonide poolt emiteeritud väärtpaberitega, märgitakse riigi koodiks XX või EU. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse/laenu lepingujärgse tähtaja või võlakirja kustutustähtaja alusel. Lepingujärgse tähtaja ja/või lepingujärgse summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt hoiuse, tähtajaga viis aastat, pikendamine ühe kuu võrra). Kui lepingut pikendatakse rohkem kui 20% esialgsest pikkusest, tuleb lepingujärgset tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu kestus on pikendamise kuupäevast pikendamise lõpuni). 6) Tehingulise finantsvoo tüübi identifikaatorid Vara soetamine/kohustuse tagasimaksmine 1 Vara realiseerimine/kohustuse võtmine 2 7) Tehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud tehingulise finantsvoo summa. Summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Arvelduskrediidi puhul leitakse aruandeperioodi tehingulise finantsvoo summa päevalõpu jääkide baasil. Eesti Panga presidendi 16. mai 2005. a määruse nr 9 «Krediidiasutuse maksebilansiaruandlus» lisa 2 Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne 1. Aruande valdkond Aruandeperioodil bilansis toimunud mittetehingulised finantsvood, v.a valuutakursi muutusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse suurenemine/vähenemine. Mittetehinguline finantsvoog on tekkepõhisest raamatupidamisarvestusest tulenev vara/kohustuste bilansilise väärtuse muutus, mis ei tulene vara soetamisest/realiseerimisest või kohustuste võtmisest/tagasimaksmisest. Kõik bilansilised mittetehingulised muutused näidatakse aruandes lähtudes raamatupidamisarvestuse kahekordse kirjendamise põhimõttest (näiteks varades aktsiaportfelli väärtuse suurenemine tulenevalt aktsiate turuhinna tõusust ja kohustustes samaväärne omakapitali suurenemine). Teatud juhtudel võib mittetehinguline muutus aset leida ainult ühe kirje lõikes. Näiteks eelnevalt allahinnatud nõude mahakandmise puhul, kui toimub muutus laenu jäägis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kirjel (viimati nimetatud kirjet käesolevas aruandes ei ole), siis omakapital selle tulemusena ei muutu. Aruande valdkonda ei kuulu materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende varade või kohustuste mittetehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) eritingimus 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 7) noteering 8) lepinguline tähtaeg 9) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 10) laenu eesmärk 11) mittetehingulise finantsvoo liik 12) mittetehingulise finantsvoo summa 1) Kirje liigi identifikaatorid Vara Sularaha 1 Laen 29 Rahaturuinstrument 7 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 9 Investeerimisfondi osak 8 Erastamisväärtpaber 14 Aktsia ja osa 30 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 15 Muu vara 16 Kohustused Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius 33 Tähtajaline hoius 34 Säästuhoius 35 Muu hoius 36 Laen 32 Rahaturuinstrument 24 Muu väljaantud võlakiri 25 Omakapital 27 Muu kohustus 28 Kirje liigi «Rahaturuinstrument» all näidatakse ka rahaturufondi osak. Kirje liigi «Muu vara» all näidatakse bilansikirjetel «Muud varad» ning «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud» kajastatud mittetehingulised finantsvood. Kirje liigi «Muu kohustus» all näidatakse bilansikirjetel «Muud kohustused», «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud» ning «Laenu- ja välisabifondi ressurss» kajastatud mittetehingulised finantsvood. 2) Eritingimuse identifikaatorid Allutatud nõue/kohustus 8 Pöördrepo/repo 7 Eelisaktsia 5 Eritingimuseta 4 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles vara või kohustus on nomineeritud või leping sõlmitud. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Euro sularaha või Euroopa Liidu institutsioonide poolt emiteeritud väärtpaberite puhul võib riigi koodiks märkida nii XX kui EU. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius», «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Muu hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse riigi kood ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius», «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Muu hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liikide «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber» ning «Aktsia ja osa» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata riigi kood ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib riigi koodiks märkida XX. Kui kliendi või väärtpaberi emitendi residentsust pole siiski võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius», «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Muu hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber», «Aktsia ja osa», «Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius», «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Muu hoius» ja «Laen» (passivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liikide «Rahaturuinstrument», «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Investeerimisfondi osak», «Erastamisväärtpaber» ning «Aktsia ja osa» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata kliendi identifikaator ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida 11 «Määramata». 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Ei ole RFA 0 Siin näidatakse kliendi liikide «Keskpank», «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»). Kliendi liigi 12 «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused». Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 «Ei ole RFA». 7) Noteeringu identifikaatorid Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Identifikaatorit 1 «Noteeritud» kasutatakse ainult väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate ja võlakirjade puhul. Ülejäänud vara ja kohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 «Ei ole noteeritud». 8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25 Tähtaeg määratakse vara/kohustuse lepingujärgse tähtaja või võlakirja puhul kustutustähtaja alusel. Mittetehingulise finantsvoo liigi «Aruandlusvigade korrigeerimine» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Hoius», «Laen» (passivas) ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Ümberklassifitseerimine» korral näidatakse tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber», «Laen» (passivas) ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liikide «Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber» ja «Muu väljaantud võlakiri» puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». Mittetehingulise finantsvoo liigi «Mahakandmine/arvelevõtmine» korral on kohustuslik näidata tähtaja identifikaator ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul. Ülejäänud kirje liikide puhul võib tähtaja identifikaatoriks märkida 1 «Tähtajata». 9) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator kuni 3 kuud 3 üle 3 kuu 47 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuse puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajatute hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Kohustuse liikide – üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius, tähtajaline hoius, laen, rahaturuinstrument, muu väljaantud võlakiri, omakapital ja muu kohustus – puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). 10) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärk näidatakse ainult kirje liigi «Laen» (aktivas) puhul, kui kliendi liigiks on «Eraisik». Ülejäänud kirje liikide puhul ning kirje liigi «Laen» puhul, kui kliendi liigiks ei ole «Eraisik», tuleb laenu eesmärgi identifikaatoriks märkida 0 (null). Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 11) Mittetehingulise finantsvoo liigi identifikaatorid Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus 1 Mahakandmine/arvelevõtmine 3 Ümberklassifitseerimine 4 Aruandlusvigade korrigeerimine 5 Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus Hõlmab vara ja kohustuste hinna muutusest tulenevaid bilansilisi mittetehingulisi finantsvooge (näiteks noteeritud aktsiate väärtuse muutus tulenevalt nende noteeringute erinevusest aruandeperioodi alguses ja lõpus). Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus näidatakse kõigi kirje liikide puhul, v.a «Sularaha», «Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius», «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Muu hoius», «Laen» (nii aktivas kui passivas) ja «Rahaturuinstrument» (passivas). Mahakandmine/arvelevõtmine Hõlmab krediidiasutuse bilansist nii finants- kui mittefinantsvara osalist või täielikku mahakandmist/arvelevõtmist. Mahakandmine võib tuleneda deebitori pankrotist või muudest kliendi maksevõimet puudutavatest asjaoludest. Materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmise puhul võib põhjuseks olla tulekahju, üleujutus, vara kasutuskõlbmatuks muutumine jms. Arvelevõtmine võib tuleneda vajadusest kajastada mahakantud laenu tagatiseks olnud vara bilansis vms asjaoludest. Kõik mahakandmised tuleb näidata negatiivse summana ja arvelevõtmised positiivse summana. Kõik arvelevõtmised tuleb näidata kirje liigi 16 «Muu vara» all. Mahakandmisest/arvelevõtmisest tulenev mittetehinguline finantsvoog näidatakse ainult kirje liikide «Laen» (aktivas), «Materiaalne ja immateriaalne põhivara», «Muu vara» ja «Omakapital» puhul. Ümberklassifitseerimine Hõlmab ainult neid mittetehingulisi finantsvooge, mis tulenevad kliendi identifikaatori või residentsuse (riigi kood) määratluse muutusest. Näiteks, mitteresidendist klient saab residendiks või riigi äriühing erastatakse (tuleb näidata muu äriühinguna). Ümberklassifitseerimiste kajastamine ei ole kohustuslik, kuid vastava informatsiooni olemasolul siiski soovitatav. Aruandlusvigade korrigeerimine Hõlmab mittetehingulisi muutusi, mis on tekkinud aruandlusvigade parandamisest võrreldes eelmise kuu aruannetega juhul, kui eelmise kuu aruanne on jäänud muutmata. Kui ebakorrektsete aruannete asemel on saadetud uued aruanded, siis aruandlusvea korrigeerimist käesolevas aruandes ei näidata. Varasemate perioodide kui kaks kuud puhul teeb vajadusel korrektuuri Eesti Pank, tuginedes selleks krediidiasutustelt saadud täiendavale informatsioonile. Aruandlusvigade korrigeerimisest tulenev mittetehinguline finantsvoog tuleb näidata kõikide kirje liikide lõikes. 12) Mittetehingulise finantsvoo summa Siin näidatakse mittetehingulise netofinantsvoo summa (suurenemine (+) ja vähenemine (–) märgiga) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Omakapitali suurenemine/vähenemine näidatakse ainult siis, kui see tuleneb käesolevas aruandes esitatud kirje liikide, v.a «Omakapital», bilansis kajastuvatest mittetehingulistest finantsvoogudest. Kui omakapital väheneb näiteks nõuete allahindluse tulemusena, siis käesolevas aruandes seda ei näidata.