Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a määruse nr 64 «Veekaitse nõuete kehtestamine maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel» muutmine — RTL, 34, 415

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155) paragrahvi 23 lõike 4 alusel määran: 1. Muuta keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a määrust nr 64 «Veekaitse nõuete kehtestamine maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel» (RTL 1997, 14, 87) järgmiselt: 1) sõnastada määruse pealkiri järgmiselt: «Veekaitsenõuete kehtestamine maaparandussüsteemide väljavalikul, ehitamisel ja ekspluateerimisel»; 2) tunnistada kehtetuks määruse punkt 1; 3) määruse senine punkt 2 jätta numbrita ja sõnastada see järgmiselt: «Kehtestada veekaitsenõuded maaparandussüsteemide väljavalikul, ehitamisel ja ekspluateerimisel (juurde lisatud).» 2. Muuta keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a määrusega nr 64 kinnitatud «Metoodilist juhendit maastikuökoloogiliste ja veekaitsenõuete täitmiseks maaparandussüsteemide ehitamisel ja korrashoiul» järgmiselt: 1) sõnastada pealkiri järgmiselt: «Veekaitsenõuded maaparandussüsteemide väljavalikul, ehitamisel ja ekspluateerimisel»; 2) täiendada punkti 3, lisades punkti lõppu järgmise lõigu: «-- maaparandustööde mõjul looduskeskkonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee keemilise koostise halvenemist üle kahe korra võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega.»; 3) täiendada uue punktiga 4 järgmises sõnastuses: «4. Veekaitsenõuded korrastatavate maaparandussüsteemide väljavalikul 4.1. Looduskeskkonnale negatiivsete mõjude vähendamiseks kehtestatakse veekaitsenõuded regulaarsete hooldustööde puudumise tõttu põhjalikke korrastamistöid või rekonstrueerimist vajavate maaparandussüsteemide väljavalikul. 4.2. Maaparandussüsteemi väljavalikul põhjalikuks korrastamistööks või rekonstrueerimiseks tuleb arvestada maaparandustööde võimalikku mõju järgmistele maaparandustööde piirangutsoonidele: 4.2.1. I klassi piirangutsoonideks on kaitseala vööndid, kus kehtestatud kaitse-eeskiri ei luba maaparandustöid (loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid, kus maaparanduse hooldustööd on keelatud) ning Peipsi järv, Võrtsjärv ja Tallinna joogiveehaarde veekogud; 4.2.2. II klassi piirangutsoonideks on kaitseala sihtkaitsevööndid, kus kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajaliku või seda objekti mittekahjustava tegevusena on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 4.2.3. III klassi piirangutsoonideks on kaitsealade piiranguvööndid, programmialade üldvööndid ja eelmistes punktides nimetamata alad. 4.3. Juhul kui II klassi piirangutsoonis tehtavad maaparandussüsteemide hooldustööd võivad negatiivselt mõjutada läheduses asuvaid I klassi piirangutsoone, peavad need enne väljavaliku otsustamist omama ekspertarvamust. Negatiivse mõjutamise kriteeriumiks on I klassi piirangutsooni ohutusraadius. Ohutusraadiuseks on voolutee pikkus (Lo) mõõdetuna kaitstava loodusobjekti piirist või veekogu kaldajoonest (km).

A -- konkreetse loodusobjekti baasjoone pikkus (km); i -- veejuhtme lang promillides baasjoone ulatuses. Baasjoone pikkuseks on: -- Matsalu lahe rannajoone, Tallinna joogiveehaarde veekogude kaldajoone ja Alam-Pedja looduskaitseala piiri puhul A = 3,0; -- Soomaa rahvuspargi piiri puhul A = 6,0; -- teiste kaitsealade ning Peipsi ja Võrtsjärve rannajoone puhul A = 1,5. 4.4. Ekspertarvamust vajavad samuti objektid, mis ei mõjuta I klassi piirangutsoone, kuid: -- on seotud täiendavate paetöödega objektil või eesvoolul ning võivad mõjutada põhjavee varusid ja kvaliteeti; -- mõjutavad oluliselt ökoloogiliselt või kalanduslikult hinnalisi veekogusid eesvoolus; -- muudavad kaitstavate liikide kasvu- ja elupaikade looduslikke tingimusi ja teiste kaitstavate loodusobjektide seisundit ja ilmet; -- põhjustavad kalanduslikku kahju; -- kahjustavad jahinduslikult hinnaliste liikide asustusalasid; -- mõjutavad joogiveehaaretena kasutatavaid pinnaveekogusid ja eriti nende veekvaliteeti; -- mõjutavad märgalasid ja veekogusid, millel on rekreatiivne, üldkultuuriline või ökoloogilist tasakaalu hoidev osa. 4.5. Ettepaneku ekspertarvamuse vajalikkusest teeb objekti keskkonnakaitselist ülevaatust teostav keskkonnaekspert. Ekspertarvamuse koostamise vajaduse otsustab vastavalt esitatud ettepanekule objekti asukohajärgne maavalitsus. 4.6. Objektide väljavalikul täpsustatakse vajaduse korral eksperdi poolt: -- nõuded maaparanduslikeks kaevetöödeks veejuhtmetel, eelkõige madalvee perioodil; -- kaevetööde iseloom ja ulatus veejuhtmete korrastamisel (kas on lubatud rajamissügavust suurendada); -- täiendavad meetmed kalanduse kaitseks mõjutatavatel eesvooludel (eriti vähijõgedel); -- vajalikud meetmed veekvaliteedi negatiivsete muutuste vältimiseks või minimeerimiseks kaevetöödel (settebasseinid, puhverlodud).»; 4) lugeda senine punkt 4 punktiks 5 ja sõnastada see järgmiselt: «5. Maaparandussüsteemide korrastustööde keskkonnaseire Maaparandustööde tulemusena toimuvad muudatused mineraalainete bioloogilises ringes (N, P, K, Cl, SO4, Fe, Mn, TOC). Sellest tulenevalt võib halveneda eesvoolude veekvaliteet, eriti suurvee ajal, samuti võib halveneda maapinnalähedase põhjavee kvaliteet karstialadel, mis võib ohustada madalate salvkaevude joogivee kvaliteeti. Maaparandustööde mõju määramiseks tuleb teha maaparandussüsteemidel, kus regulaarsete hooldustööde puudumise tõttu tehakse põhjalikke korrastamistöid või rekonstrueerimist, välja arvatud objektid ühe kinnisasja piires, seiret vähemalt järgmises ulatuses: -- võtta alates maaparandussüsteemi põhjalikuks korrastamistööks või rekonstrueerimiseks väljavalimisest perioodiliselt (vähemalt kolm korda aastas) veeproove korrastustööde objektil või selle piirialal asuvatest 1--2 salvkaevust või madalast puurkaevust. Proovidest määratakse kohapeal pH, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, vee temperatuur; laboris NH4, NO2, NO3, üldlämmastik, PO4, Püld, SO4, K, Na, Fe; -- võtta perioodiliselt (kolm korda aastas) veeproove settebasseinide ja puhverlodude sisse- ja väljavooludest. Proovidest määratakse samad komponendid kui eelmises lõigus ja lisaks BHT7, hõljum ning herbitsiidide või pestitsiidide kasutamise puhul Cd, Pb, Hg. Seire tulemuste järgi hinnatakse maaparandustööde mõju keskkonnale. Kui negatiivsed mõjud on olulised, võetakse tarvitusele täiendavad meetmed.» Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS