Kanepi Vallavolikogu — Kanepi valla vee- ja kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 159, 1638

Kanepi Vallavolikogu 21. aprilli 2005. a määrus nr 1-1.2/13 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 2 alusel Kanepi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kanepi valla vee- ja kanalisatsiooni arengukava esitatud kujul (lisatud). 2. Avaldada arengukava valla koduleheküljel ja valla raamatukogudes. 3. Määrus jõustub 25. aprillil 2005. a. Volikogu esimehe asendaja Haljand RÄÄBIS Kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 21. aprilli 2005. a määrusega nr 13 KANEPI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2017 Sissejuhatus Arengukava koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Arengu üks olulisem faktor on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja meie eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Suur tähtsus on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, kuid unustatud on anda selleks ka vahendid. Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest. Kanepi vallal on vaja leida veega varustamise ja heitvete puhastamise ning ärajuhtimise osas ühtne lahendus, arvestamata rajatiste ametkondlikku kuuluvust. Kava koostamise aluseks peaks olema Kanepi valla arengukava, üldplaneering ning selle strateegiline keskkonnamõjude hinnang. Arengukava koostamisel vaadeldakse detailsemalt järgmiste asustatud punktide – Kanepi, Põlgaste, Hurmi, Erastvere ja Soodoma tihedama asustusega osasid. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. 1. Õiguslik baas Eesti keskkonnaseisundi vastavusse viimise eest EL asulareovee direktiiviga (91/271/EMÜ), joogivee direktiiviga (98/83/EÜ) ja veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on vastutav Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium ja joogivee osas Sotsiaalministeerium. Kohalikud omavalitsused ei suuda praeguse regionaalpoliitika raames viia veemajanduslike rajatiste seisundit nn eurodirektiividega vastavusse, kuna selleks puuduvad piisavalt tugevad ettevõtted teenuste pakkumiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks. Omavalitsuste endi eelarved on liiga väikesed, et eelarvest investeerida veevarustuse ja kanalisatsiooni infrastruktuuri. Antud valdkonnas on näha ka muutusi, kui on hakatud looma üle vabariigi suuremaid vee-ettevõtteid, mille aktsionärideks on kohalikud omavalitsused. Suurema teenusepiirkonnaga on võimalik tagada kvaliteetsem ja odavam teenus. Arengukava eesmärk on määratleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad ja nende investeeringute vajadus, et viia rajatised vastavusse kaasaja nõuetega. Veepoliitika raamdirektiiv sätestab vee eristaatuse, öeldes, et vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda. Looduslik vesi on piiratud ja kergesti riknev loodusvara, mis on vajalik elu säilitamiseks, arenguks ja keskkonnale. Veemajanduse arendusse ja haldamisse peavad olema kaasatud iga tasandi huvigrupid – tarbijad, planeerijad ja (oma)valitsus. Paraku on veel majanduslik väärtus, mistõttu seda tuleb käsitleda kaubana. 1.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558). Kehtiv redaktsioon 10.11.2004 (RT I 2004, 81, 542) 10.12.2004 Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 1.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363). Kehtiv redaktsioon 15.01.2003 (RT I 2003, 13, 64) 1.07.2003 Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus paneb vallale (vallavolikogule) ülesandeks mitmete ÜVK-d ja vee-ettevõtja tegevust reguleerivate aktide kehtestamise: • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu võtmise kord ja tingimused; • veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord; • volitatud isiku nimetamine, kellel on õigus kontrollida kinnistu ÜVK vastavust nõuetele; • vee-ettevõtja määramine konkurentsiseaduse alusel; • vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine; • reovee kogumisalade määramine (määratakse ÜVK arengukavaga); • liitumistasu ülempiiri kehtestamine; • kogumiskaevude ja kuivkäimlate rajamise ja tühjendamise korra kehtestamine; • kanalisatsiooni lastava reovee kontsentratsioonide normeerimine; • sademevete ja drenaaži toime reguleerimine; • tuletõrjevee võtu ja selle eest tasumise reguleerimine. 1.3. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Kehtiv redaktsioon 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258) 10.05.2004 Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. Veeseaduse alusel korraldab kohalik omavalitsus järgmist: • annab nõusoleku vee erikasutuseks; • korraldab talle kuuluvate veekogude haldamist; • korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist; • võib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku kõigi oluliste vajaduste rahuldamiseks; • võib peatada heitvee juhtimise suublasse, kui see võib põhjustada ohtu inimeste tervisele või tekitab kahju keskkonnale; • peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse; • annab loa veehaarde sanitaarkaitsealal selle korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks; • annab loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde teostamiseks veekogul ja veekaitsevööndis; • reovee kogumisalade piiride määramine. 1.4. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269) (RT I 2001, 69, 424). Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses tuuakse välja ka olulised mõisted inimekvivalent, biokeemiline hapnikutarve ja asula reostuskoormus.: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. Vabariigi Valitsuse määruses on toodud heitvee piirkontsentratsioonid, mille piires võib heitvett suublasse juhtida. 1.5. Täiendavate vee- ja kanalisatsioonihindade kehtestamine. Kanepi Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 1-1.2/5 Määrusega kehtestatakse kriteeriumid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimiseks Kanepi vallas. Kriteeriumid peaksid sisaldama majanduslikku põhjendust, keskkonnaalaste nõuete täitmist, samuti sotsiaalmajanduslikke aspekte, näiteks kui suur on leibkonna sissetulek ja kui suur võib olla sellest sõltuv vee hind. Nimetatud määrus peaks oluliselt sisaldama eespool mainitud analüüside tulemusi. 1.6. Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (KO 2000, 8, 169) Määrusega kehtestatakse nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ning selle kasutamiseks. 1.7. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48 Määrus kehtestati veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 24, 133; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156) § 24 lõike 5 alusel. 1EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226, 07.09.1993; EÜT L 001, 03.01.94, lk 494; EÜT 067, 07.03.98, lk 29). Määrusega kehtestati optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks, arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi. Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 ie-d hektari kohta. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 4 ie. Heitveesuublate, olgu see veekogu või pinnas, vastuvõtuvõime on reovee kogumisalade planeerimisel, eriti nende suuruse määramisel oluliseks kriteeriumiks. Reovee kogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgselt keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid. Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasid määrata ja planeerida arvestades komplekssemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. 1.8. Saastetasu seadus Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361). Redaktsioonid 16.06.1999 (RT I 1999, 54, 583) 23.06.1999, 8.12.1999 (RT I 1999, 95, 843) 1.01.2000, 13.12.2001 (RT I 2001, 102, 667) 10.01.2002, 19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1.08.2002, 11.02.2003 (RT I 2003, 25, 153) 1.07.2003. Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonda viidud saasteainete järgi saastetasu arvutamise kohustus on saasteaineid või jäätmeid keskkonda viinud või viival kinnisasja omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul. Saastetasu arvutatakse kvartalite kaupa. Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised, tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused. Saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta. Väljalask loetakse eraldiseisvaks, kui seda on vee erikasutusloas eraldi käsitletud. Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi. Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Neid tulemusi kasutatakse seni, kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga. Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust, on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused, kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud. Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu kümnekordne määr. Näide saasteasu arvutamisest Puhastisse sisenev heitveekogus 5000 m3. Suubla koefitsient 0,5 (pinnas). Heitvee kontsentratsioon viimase biotiigi väljavoolust: Saasteaine mg/l Lubatud mg/l Ühe tonni saasteaine maksumus (krooni) BHT7 11 25 3902 Üldfosfor 6 ei limiteerita 5878 Hõljuvained 25 35 1973 Üldlämmastik 20 ei limiteerita 3682 BHT7 mg/l • sisenev heitveekogus tuhat m3 / 1000 11 • 5 / 1000 = 0,055 t 0,055 • 3902 = 214,61 krooni 214,61 • 0,5 (suubla koefitsient) = 107,305 krooni 107,305 • 0,5 (kõik määratud näitajad vastavad lubatule; kui üks näitaja ületab lubatu, arvestatakse kümnekordne saastetasu määr ületanud näitaja suhtes) BHT7 = 53,65 krooni Püld = 44,10 krooni Hõljuvained = 61,70 krooni Nüld = 92,05 krooni Ühe kvartali saastetasu antud näite puhul on 251 krooni ja 50 senti. 2. Planeeringud 2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu lühiiseloomustus Vallal puudub kogu haldusterritooriumi hõlmav üldplaneering. Üldplaneeringu valmimise aeg pole käesoleva töö koostamise ajal veel selgunud. Vallal on olemas arengukava, mis on kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 24. mai 2004. a määrusega nr 9. Arengukava koostajaks on Kanepi Vallavalitsus. Arengukavas antakse põgus ülevaade keskkonnakaitse arengusuundadest ja veemajanduse infrastruktuuri probleemidest. On välja toodud, et vallal puudub senini ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, seetõttu pole paika pandud valla prioriteedid selle valdkonna arendamisel. Üldiselt on kirjeldatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorda, mis praktiliselt terves mahus ei vasta kehtivatele nõuetele. Ainult viimastel aastatel on alustatud Kanepi asula veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni ning reoveepuhasti rekonstrueerimist. Samuti on alustatud uue reoveepuhasti rajamise projekti Põlgastesse. Ülejäänud asulates on kogu ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem amortiseerunud. Meetmed keskkonnaalaste probleemide vältimiseks on arengukavas järgmised: – veevarustuse korraldamine; – vee kvaliteedi kontrolli korraldamine; – reoveemajanduse korraldamine; – jäätmekäitluse parandamine; – orgaaniliste jäätmete komposteerimine; – kõrge kütteväärtusega jäätmete põletamine soojusenergiaks; – Sõreste prügi mahapaneku koha likvideerimine; – jäätmekava koostamine; – jäätmete sorteerimisvõimaluste loomine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel oleks vajalikuks osutunud ka üldplaneeringu strateegiline keskkonnamõjude hindamine, samuti jäätmekava. Olemasolev ühisveevärk ja -kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960–1980, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni oluliselt laiendatud ei ole. Peamiselt on toimunud ainult olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised. Erandiks võib nimetada vaid Kanepi asula reoveetrasside uuendamise esimest etappi, mis sai alguse 2003. aastal ja peaks lõppema 2005. aasta juunikuuks uue reoveepuhasti valmimisega. Erastamise protsessi käigus sattus osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidest, pumplatest ja puhastitest erasektori valdusesse (Põlgaste, Soodoma). Erastveres paiknev puurkaev ja reoveepuhasti kuulub Erasvtere Hooldekodule. Kanepi ja Hurmi asulas jäi infrastruktuur siiski omavalitsusele, mida haldab munitsipaalasutus Karjäär. Kuna kohaliku elanikkonna leibkonna sissetulek on madal, siis ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid. Samuti peab märkima, et kehtiv vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind on madalam elanikkonna maksevõimest. Madala teenuse hinna tõttu on amortiseerunud suur hulk joogivee ja kanalisatsiooni trassidest. Lisaks veehinnast tulevatele finantsvahenditele on vald eraldanud iga-aastaselt eelarvelisi vahendeid veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi tööshoidmiseks. Samuti vajab rekonstrueerimist enamik valla territooriumil olevaid reoveepuhasteid. Suurematele asulatele tuleks ehitada uued nõuetekohased reovee kogumissüsteemid ja vajadusel ka reoveepuhastid, kuid külades, kus on rajatud tsentraalne joogiveesüsteem, ei ole tihti otstarbekas reoveepuhastite väljaehitamine, kuna mõju keskkonnale ei ole oluline, kuid nõuab elanikkonnalt olulisi välajaminekuid. Joogiveehaaretele on vajalik rajada puhastusseadmed peamiselt raua ja mangaani eraldamiseks. Senini riigi abina kaasrahastatud investeeringud vabariigis on jaotunud peamiselt kohaliku omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõtetele. Kanepi vallas (Kanepis, Põlgastes, Hurmis ja Soodoma keskasulas) pakub ühisveevärgiteenust vallale kuuluv ettevõte MA Karjäär. Kanepi alevikus kuuluvad trassid, pumplad ja puhasti vallavalitsusele, kuid neid haldab MA Karjäär. Väiksemates külades tegeleb veevarustusega samuti munitsipaalettevõte MA Karjäär, kuid varad on eraomanduses, mille tulemusena vajalikud investeeringud ei jõua vallas asuvate ning rekonstrueerimist vajavate väiksemate vee- ja kanalisatsioonirajatisteni. Mõnedel heitveesuublatel ja veehaaretel puudub vajalik vee erikasutusluba. Käesoleva ÜVK arengukava rakendamiseks on vajalik Kanepi vallas luua omavalitsuse osalusega kõiki, ka väiksemaid külasid, haarav ühisveevärgi süsteeme haldav munitsipaalettevõte, kelle ülesandeks oleks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Olemasolev munitsipaalettevõte täidab küll sisuliselt vee-ettevõtte funktsioone, kuid puudub vee-ettevõtte staatus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes. Ettevõtte ülesandeks oleks võtta üle enamik töös käsitletavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisi ning tagada normidele vastavad kvaliteedinõuded nii joogiveele kui heitveele. Munitsipaalettevõttel on oluliselt lihtsam taotleda ja saada riigiabi, samuti on omafinantseeringu maht madalam. Vajalik on teha ettepanek Erastvere Hooldekodule (Sotsiaalministeeriumile, Põlva Maavalitsusele) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste üleandmiseks või pikaajaliseks rentimiseks, kuna nii Sotsiaalministeeriumil kui ka maavalitsusel puuduvad üldiselt vajalikud finantsvahendid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks. Kui kogu valla vee- ja kanalisatsioonivõrk kuulub kohaliku omavalitsuse ettevõttele, on otstarbekas pidada läbirääkimisi teiste valdade vee-ettevõtetega ühtse ja suurema vee-ettevõtte moodustamiseks. See võimaldaks odavama teenuse pakkumist ja suurem tõenäosus oleks saada riigipoolset toetust. Hetkeolukorra säilimisel muutub ÜVK arengukava elluviimine äärmiselt raskeks, kuna väikesel munitsipaalettevõttel on raske saada vajalike investeeringute teostamiseks laenusid ning riigiabi, et viia ÜVK rajatised vastavusse kehtivate nõuetega. Vajalik on, et varad kuuluksid samuti mainitud ettevõttele, et oleks võimalik saada tagasi investeeringutele tehtud kulutused käibemaksu osas. 3. Muud andmed 3.1. Veevarustuses kasutatavad põhjaveekompleksid Eestis leiavad joogi- ja olmeveeallikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50–100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Kanepi vallas kasutatakse peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett, ülejäänud põhjaveekompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kvaternaari vesi on peamiseks joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk-Devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevude abil, mille sügavused on vahemikus 67–170 m. Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste–Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO 3 – Ca – Mg või HCO3 – Mg – Ca tüüpi. Probleemiks on Fe kõrge üldsisaldus, kuni 7 mg/l, mineraalainete sisaldus ulatub kuni 0,6 g/l. Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustava kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu–Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhja veepideme. Lademe ülemise osa kivimid annavad vett Tartu–Mustvee vahemikus ja Ruhnu saarel, moodustades seal lokaalse vettandva kihi. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest. Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleksi lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300–500 mg/l. Kanepi vallas on Põlvamaa keskkonnateenistuse andmetel 36 puurkaevu (lisa 1), rajatud aastatel 1961–1996. Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekompleksi. 3.2. Puurkaevude tamponeerimine Puurkaev kuulub tamponeerimisele, kui ilmneb oluline keskkonnamõju. Põlvamaa keskkonnateenistusel puuduvad andmed selliste puurkaevude kohta. Käesoleva töö käigus selgus tõenäoline vajadus ühe puurkaevu (Lasteaia puurkaev Kanepis kat nr 11294) tamponeerimiseks. Puurkaevu täpsema tamponeerimie vajaduse peab selgitama täiendava veeanalüüsi võtmine ja selle hindamine. Kui puurkaevu valgub pinnasevesi, tuleb puurkaev tamponeerida. Puurkaevu saab tamponeerida vaid puurkaevu omaniku soovil ning nõusolekul või keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse alusel. Ettekirjutus tehakse juhul, kui tamponeerimata puurkaev võib põhjustada reostuse levikut pindmistest põhjavee kihtidest sügavamatesse põhjavee kihtidesse. 3.3. Vee kvaliteet ühisveevärgisüsteemis Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub reeglina veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid Eesti ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilumise nõuetekohasena kuni tarbijani. 3.4. Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukohajärgne keskkonnateenistus. Kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise ja tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Vee erikasutusluba peab olema, kui: – pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30 m 3/ööpäevas; – võetakse rohkem kui 5 m 3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; – võetakse mineraalvett; juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid); – toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; – toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; – veekogusse uputatakse tahkeid aineid; – toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; – vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: – veeseadus; – vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord; – vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; – vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord; – heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Põlvamaa keskkonnateenistus on väljastanud Kanepi vallas 5 vee erikasutusluba. Tabel 1. Kanepi vallas vee erikasutuluba omavad ettevõtted Ettevõte Loa väljastamise kuupäev Loa kehtivusaja lõpp MA Karjäär 31.08.2003 31.08.2008 Erastvere Erihooldekodu 31.03.2004 31.03.2009 Arke Lihatööstus AS 06.01.2004 06.01.2009 Uha OÜ 11.03.2003 11.03.2008 Kanepi POÜ 27.06.2003 27.06.2008 – Erastavere Hooldekodu taotles vee erikasutusluba põhjaveevõtuks üle 5 m 3 ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse. Hooldekodule kuulub puurkaev (kat nr 11302) ja biopuhasti. – Arke Lihatööstus AS taotles erikasutusluba heitvee ärajuhtimiseks suublasse. Loa alusel kuulub lihatööstusele biopuhasti. – Uha OÜ taotles vee erikasutusluba põhjaveevõtuks ja heitvee juhtimiseks suublasse. Loa alusel kuulub Uha OÜ-le registrinumbrita puurkaev ja biotiik. Vett kasutatakse loomakasvatuse eesmärgil. – Kanepi POÜ taotles vee erikasutusluba põhjaveevõtuks loomakasvatuse eesmärgil. Kanepi POÜ kasutab vee erikasutusloa järgselt 4 puurkaevu (reg nr 11287, 11289, 11112, 11227). Kanepi vallas pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust üks vee erikasutusluba omav ettevõte. – Kanepi valla Munitsipaalasutus Karjäär taotles vee erikasutusloa veevarustuseks ning heitvee ärajuhtimiseks. Loa alusel kuulub MA-le Karjäär 7 puurkaevu ning Kanepi biopuhasti, Weizenbergi tn biotiik, Põlgaste asula biopuhasti, Soodoma asula biotiik ja Kesk-Lõuna piirkonna biotiigid. MA Karjäär pakub kommunaalmajandusteenuseid Põlgaste, Kanepi, Hurmi ning Soodoma Külas. Munitsipaalasutus kuulub 100% vallale. 4. Omavalitsuse haldusala iseloomustavad näitajad 4.1. Kanepi valla iseloomustus, elanike arv, leibkonnaliikme sissetulek

Joonis 1. Kanepi valla kaart Kanepi vald (joonis 1) asub Kagu-Eestis, Põlvamaa edelapoolses osas, Otepää kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Naabervaldadeks on Kõlleste, Põlva ja Laheda vald Põlvamaal, Sõmerpalu ja Urvaste vald Võrumaal ning Otepää vald Valgamaal. Kanepi vald taastati endise Kanepi külanõukogu piiride järgi 19. detsembril 1991. aastal. Vallakeskus Kanepi alevik (kihelkonnakeskus 1675. a) on kujunenud teede sõlmpunkti, 19. sajandi alguses ehitatud kiriku juurde. Valla territooriumi läbib strateegiliselt tähtis Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Kanepi valla haldusterritoorium on 231,5 km2 ning koosneb 21 külast ja ühest alevikust nimetusega Kanepi. Valla üldpindala on 14 315 ha. 2004. aasta jaanuari seisuga elas Kanepi vallas 2885 elanikku (2003. a jaanuaris 2895), neist 1472 (51%) naised ja 1413 (49%) mehed. Vallas on üks alevik – Kanepi (699 elanikku) ja 21 küla, millest suuremad on Põlgaste (385 elanikku), Erastvere (351 elanikku) ja Soodoma (176 elanikku). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1300 inimest, mis on natuke üle 50% valla elanikkonnast. 2003. a statistilistel andmetel oli Kanepi vallas leibkonna liikme kuu netosissetulek ligikaudu 2000 krooni, mis on Põlva maakonna keskmine. Väljaminekud leibkonna liikme kohta on ligikaudu 2000 krooni, mis näitab, et sissetulekud on võrdsed väljaminekutega. Sellest tulenevalt võib öelda, et elanikkonnal puuduvad piisavad võimalused raha hoiustamiseks või investeerimiseks. Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: – väga hea maksevõime – teenuste hind alla 2% sissetulekust; – hea maksevõime – teenuste hind 2,0–3,0% sissetulekust; – rahuldav maksevõime – teenuste hind 3,0–4,0% sissetulekust; – mitterahuldav maksevõime – teenuste hind üle 4% sissetulekus. Kulutused ühel leibkonnaliikmel vee- ning kanalisatsiooniteenustele ühe kuu jooksul Kanepi asula näitel on ligikaudu 20 krooni, mis on keskmisest valla leibkonna liikme kuu netosissetulekust 1%. Selle näite põhjal võib öelda, et leibkonna liikmel on väga hea maksevõime teenuse tasumisel. Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- ja kanalisatsiooniteenustele 2–3% vahel. Väiksemate kulutuste puhul ei ole Kanepi vallas võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. 4.2. Kanepi valla ettevõtete loetelu Kanepi vald on rikas oma suurte metsamassiivide, suhteliselt viljaka ning enamasti hästi hooldatud põllumaade ning jõgede ja järvede poolest. Seoses sellega ongi suurem osa ettevõtteid seotud nimetatud valdkondadega. Ettevõtlusvorm Arv OÜ ja AS 26 FIE 20 Talud 8 Riiklikud asutused 5 Allasutused 8 Valdkond Arv Metsamajandus ja puidutöötlemine 7 Põllumajandus 10 Aiandus 1 Kaubandus 10 Teenindus 4 Muud 9 Tabel 2. Ettevõtete jaotus Kanepi vallas Metsa majandamise ning puidu töötlemisega tegeleb 7 ettevõtet ja eraettevõtjat. Oma valdkonnas suurim metsamaterjali varuja ja metsa majandaja on RMK Erastvere Metskond. Metsamaterjali tootmisega tegelevad ka paljud erametsa omanikud ja põllumajandustootjad. Puidu esmase töötlemisega tegeleb 2 osaühingut, ning 1 eraettevõtja. Puidu lõpptöötlemisega tegeleb 3 ettevõtet ning mõned registreerimata eratootjad. Põllumajandusliku tootmisega tegeleb 8 suuremat tootmistalu ja 2 osaühingut, st nende ettevõtete ja talude põhisissetulek saadakse põllumajandussaaduste tootmisest, esmasest töötlemisest ja turustamisest. Aiandusega tegeleb 1 suurem ettevõte. Olulisemate valdkondade hulka kuuluvad ka kaubandus ning teenindus. Kaubandusega tegeleb valla territooriumil 10 ettevõtet ja ettevõtjat, nendest 1 apteek, 2 tööstuskaupadega kauplejat, 2 kasutatud riietega kauplejat ning 5 toiduainetega kauplejat. Teenindussfääris tegutseb 3 juuksurit ja 1 õmblusettevõtja. Oluline osa valla majandustegevuses on ka vallavalitsusel koos oma allasutustega (koolid, lasteaed, raamatukogud jne). Riiklikest asutustest on esindatud Eesti Post, Päästeamet, Teedevalitsuse Kanepi Teemeistri jaoskond ning Erastvere Erihooldekodu. Muudest ettevõtlusvormidest on esindatud 1 elektroonika ja soojamajandusega tegeleja, 2 reklaami ja trükitööstusega tegelejat, 1 lihatööstus, 1 transpordi- ja kaevetöödefirma, 1 projekteerimisettevõte ning 1 kütte- ja määrdeainete müüja. Olulisi veetarbijaid oma tarbeks valla ettevõtete hulgas ei ole. Vee erikasutusluba on nendest vaid viiel ettevõttel. Vallas tegutsev ainuke vee-ettevõtte tüüpi ettevõte on MA Karjäär, kes pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust kõikides suuremates valla asulates. Peamiselt on tegemist siiski operaator tüüpi teenuse pakkujaga, kuna varad kuuluvad kas omavalitsusele, ettevõtetele või eraisikutele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügiga ametlikult ükski teine valla ettevõte ei tegele. Nimetatud üksused pole registreerunud ametlikult vee-ettevõteteks, mistõttu neil ei ole õiguslikku alust tegeleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse müügiga. Samuti ei tohi ühisveevärgi teenust pakkuda ka vallavalitsus, kuna see ei kuulu tema seadusest tulenevate ülesannete hulka. Seega vajab veeteenuse pakkumise süsteem olulist korrigeerimist, et pakutav teenus oleks igakülgselt õiguslik ja korrektne. 4.3. Kanepi Vallavalitsus Vallavalitsus on 5-liikmeline, kuhu kuuluvad: vallavanem, abivallavanem, pearaamatupidaja, maanõunik ja sotsiaalnõunik. Täitevorgani töötajate arv on 8. Veemajandusega tegeleb otseselt vaid üks ametnik. Veemajandusega seotud küsimused moodustavad vaid ühe osa ettenähtud tööülesannetest. Volikogu liikmete arv on 13. Kanepi Vallavalitsus juhindub oma töös kohaliku omavalituse korralduse seadusest. Teostab veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise järelevalvet vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kehtestab ÜVK-ga liitumise ja selle kasutamise eeskirjad ning kooskõlastab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad. Lisaks peab valima vallavalitsus konkursi alusel vee-ettevõtted. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni korraldus on reguleeritud veeseaduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (KO 2000, 8, 169). Kanepi valla eelarve maht 2004. aastal on 20 197 000 krooni. Eelarve jaotusest selgub, et keskkonnakaitsele planeeritavad kulud on 571 700 krooni. Nimetatud summast on planeeritud kulutada jäätmekäitlusele 60 000 krooni. Veemajandusele on eelarves planeeritud 511 700 krooni. Veemajandusele kulutatav summa on kogu valla eelarvest 2,5%. Laenukoormus on vallal hetkel ligikaudu 5,3 miljonit krooni (veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks Kanepi asulas). Laen koosneb kahest komponendist: Ühispanga laenust (maksmata töö teostamise hetkel 2,2 miljonit krooni) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse Põhjamaade Investeerimispanga laenust (NIP) (maksmata 3,1 miljonit krooni). Igal aastal tagastatakse 600 000 krooni Ühispanga laenukomponenti. Ühispanga laenu tagsimaksmise lõpp on 2008. aastal. NIP laenule on võetud maksepuhkus 2009. aastani. Tagasimakse toimub kuni aastani 2024. Lubatud laenukoormus võib vallal olla 60% eelarve mahust. 2005. aastal on valla laenukoormus ligikaudu 25%. Seega on vald laenuvõimeline veel suurteks investeeringuteks (kuni 15 miljonit krooni), kui peaks tekkima vastav vajadus. Välislaenud vallal puuduvad. Veemajandusse vajalike investeeringute osa peab tulevikus (järgneva 12 aasta jooksul) moodustama valla eelarvest ligikaudu 5% ehk 1 miljonit krooni, et säilitada olemasolev veemajanduse ja kanalisatsiooni infrastruktuur. Alternatiivsena tuleks veel arvestada munitsipaalettevõtte poolt saadud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu, millest kaetakse samuti investeeringute vajadus. Et vähendada valla eelarvest vajalike rahaliste vahendite mahtu, peab lähitulevikus oluliselt tõusma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Võrreldes hetkel kehtivate hindadega, peaks hinnatõus olema mitmekordne, ligikaudu 20–25 krooni/m3. 4.4. Keskkond Geoloogia ja hüdrogeoloogia Kanepi vald jääb Otepää kõrgustiku lõunaserva, hästiliigestatud reljeefiga alale. Vald asub aluspõhja kesk-devoni Burtnieki lademe liivakivi avamusalal, mida katab paks pinnakate (keskmiselt 35 m, ulatudes 70 m-ni). Pinnakatte moodustavad fluvioglatsiaalsed kruusad-liivad ning moreen. Harvem esineb viirsavi positiivsetel pinnavormidel, küngastevahelistes orgudes esineb orgaanika sisaldusega liivasid, muda ning turvast. Pinnakatte veetase on reljeefist sõltuvalt väga ebaühtlane: ulatudes orgudes maapinnani võib küngaste lagedel olla kuni paarikümne meetri sügavusel maapinnast. Vesi on seotud kruusade, liivade ning moreenisiseste liivasemate vahekihtidega, moodustades lokaalseid pinnasevee kihte. Põhjavesi, mis on peamine veevarustusallikas asulates, on reeglina hästi kaitstud inimtegevuse eest paksu pinnakatte tõttu. Hüdrograafilise võrgu moodustavad rohked jõed, ojakesed, magistraalkraavid ning järved. Valda läbivad Võhandu jõgi, Ahja jõgi, Kokle jõgi ning Hilba jõgi, suuremad järved on Jõksi, Piigandi ja Kooraste järv, Suurjärv, Kõverjärv, Erastvere järv, Mustjärv ja Vähkjärv. Tehiskeskkond Kanepi vallas on mitmeid liiva ja kruusa maardlaid, neist suurim on Sõreste liiva ja kruusa maardla – 30 ha. Jäätmed Ametlik prügila vallas puudub. Vallas tekkivad jäätmed veetakse Adiste prügilasse Põlva vallas. Adiste prügila suletakse 2009. aastal. 2009. aastaks rajatakse Kagu-Eesti regionaalne prügila, mille asukoht töö teostamise hetkel ei ole selgunud. Tõenäoliseks asukohaks on Nõo vald, Laguja. Valla territooriumil on mõned isetekkelised, seega ebaseaduslikud jäätmeladustamiskohad, kuid need ei põhjusta olulist mõju põhjaveele, kuna enamuses on tegemist inertsete jäätmetega. 5. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon asumite kaupa 5.1. Kanepi

• Üldist Seisuga 01.01.2004 elab Kanepis 699 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni operaatorteenuseid asulas pakub Kanepi vallale kuuluv ettevõte MA Karjäär, kuigi varad kuuluvad valla bilanssi. Varad anti valla bilanssi pärast Kanepi kolhoosi lagunemist 1992.–1993. aastal. Suurem osa üleantavast varast oli juba sellel ajal amortiseerunud, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rajamise aeg jäi peamiselt 1960.–1970. aastatesse. 2003. aastal alustati esimest suuremat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uuendamise protsessi. Koos uue rajatud Otepää–Kanepi maanteega pandi paika vee- ja kanalisatsioonitrassid keskasula peatänavale. Samuti on paigaldatud uued survekanalisatsiooni trassid, arvestades ühtse kanalisatsiooni süsteemi loomist Kanepi alevikus. Lisaks on alustatud uue puhasti ehitamist, mis peaks vastu võtma terve asula reostuskoormuse. Senini on asulas kanalisatsioonisüsteem jagatud kolme suubla vahel. Ühelgi suublal ei ole hetkel nõuetekohast puhastit. Reoveed juhitakse kas mööda kraave või läbi biotiigi Võhandu jõkke. Veega varustab asulat 2 puurkaevu. Puurkaevud ei ole veel amortiseerunud, kuid pumbamajad ja seal olevad seadmed vajavad kindlasti lähiajal väljavahetamist. Suurem osa joogivee süsteemist on amortiseerunud, mistõttu on lekete hulk suur. Reservis on 3 puurkaevu. Veega on varustatud ligikaudu 600 elanikku ehk umbes 85% elanikest. Veevarustuse ja heitvete ärjuhtimise hinnad koos käibemaksuga Kanepi asulas on: Vesi 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/m3. Kanalisatsioon 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/m3. Kehtestatud hinnad kehtivad 1. jaanuarist 2001. a. Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalikke investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik vee ja kanalisatsiooni hind peaks olema ligikaudu 20–25 krooni/m3. Sellise veeteenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivate nõuetega vastavusse viia. Oluline on paigaldada kõikidele tarbijatele liitumispunktidesse või mõõtmispunktidesse veemõõtjad, mis tagab täpsema veearvestuse asulas. Seeläbi saab teada ka täpse veekadude hulga. • Veevarustus Veehaardena on kasutusel Kanepis 2 puurkaevu: Tehnika tn puurkaev (katastri nr 11288, rajatud 1982. a) ja Kooli puurkaev (katastri nr 11301, rajatud 1965. a). Rerservis on hetkel 3 puurkaevu (Weizenbergi tn prk, Lasteaia prk ja Töökoja prk). Veevärgiga on ühendatud veel Vapa puurkaev, mis kuulub eraomanikule, kuid varustab avarii korral ühisveevärki veega. Puurkaevude täpsemad tehnilised andmed on toodud lisas 1. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on keskdevon (D2 ). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt 3 puurkaevust kokku 30 348 m3/a, tegelik veevõtt on ligikaudu 33 080 m 3/a. (Arvestuslik veekadu on ligikaudu 40% väljapumbatavast veest (u 13 200 m3/a). Kasutuses olevate puurkaevude vesi ei vasta Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele raua ja mangaani osas (lisa 3). Tartu Tervisekaitsetalituse Põlvamaa osakonna poolt on välja antud luba kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 26. märtsini 2007. a. Nimetatud ajaks peavad olema puurkaevudele paigaldatud raua ja mangaani ärastid, mis puhastavad joogivee nõutud kvaliteediklassini.

Joonis 2. Kanepi aleviku olemasolev joogiveevarustuse süsteem Kõige suurema tootlikkusega on Gümnaasiumi puurkaev (katastri nr 11301). Passi järgi on puurkaevu tootlikkus 43 m3 ööpäevas. Ekspluateeritav koormus aga 32–40 m3 ööpäevas. Kõrgema tootlikkuse vajadusel peab kindlasti läbi viima katsepumpamise, et jälgida kas puurkaevu ei hakka sisse tulema liiva. Puurkaevus oleva pumba võimsus on 10 m3/h, kuid puurkaevu haldaja sõnul vahetatakse pump välja peaaegu iga aasta. Sellest võib järeldada, et vajalik on paigaldada võimsam pump, et tagada pumba pikem tööiga. Pumbamaja on varustatud 3 m3 hüdrofooriga. Hüdrofoor on suhteliselt amortiseerunud ja vajaks lähiajal väljavahetamist. Puurkaevul puudub rauaärastus, mistõttu satub kõrgema rauasisaldusega vesi torustikku ja põhjustab torude ummistusi ja lekkeid. Vajalik on paigaldada koos pumbamaja renoveerimisega ka rauaerastussüsteem. Puurkaevul puudub ka sanitaarkaitsetsoon. Teine kasutuses olev puurkaev asub Tehnika tänaval (katastri nr 11288). Nimetatud puurkaevu ekspluateeritav tootlikkus on 11–20 m 3 ööpäevas, kuid passi järgi on puurkaevu tootlikkus kuni 40 m 3 ööpäevas. Kõrgema tootlikuse vajadusel peab kindlasti läbi viima katsepumpamise, et jälgida, kas puurkaevu ei hakka sisse tulema liiva. Puurkaevu pumba võimsus pole täpselt teada. Pumbamaja läheduses paikneb veetorn, mis on täielikult amortiseerunud ja vajaks väljavahetamist hüdrofoori (5–10 m3) vastu. Puurkaevul puudub rauaärastus, mistõttu satub kõrgema rauasisaldusega vesi torustikku ja põhjustab torude ummistusi. Vajalik on paigaldada koos pumbamaja renoveerimisega ka rauaerastussüsteem. Sanitaartsoon on puurkaevul olemas. Asulas on veel 3 puurkaevu (Weizenbergi tn prk, Lasteaia prk ja Töökoja prk), mis peaksid jääma reservi võimalike avariide puhul teistes puurkaev-pumplates. Lasteaia puurkaevust peaks võtma veeanalüüsi, et välja selgitada, kas puurkaevu võib olla sattunud pinnavesi. Kui pinnavee sattumine põhjavette leiab tõestust, peab puurkaevu tamponeerima. Puurkaevud on üldiselt halvas seisukorras ja nende säilitamisel reservkaevudena peab puurkaev-pumplad korrastama, et võimalik reostus ei satuks põhjaveekihtidesse. Veetrasside kogupikkus on 8,0 km (tabel 3). Rajatud peamiselt 1960/70. aastatel. 1000 m veetrasse on rajatud 2003.–2004. aastal koos Otepää maantee ehitusega. Nimetatud toru on polüetüleenist. Asulas paiknevad ülejäänud trassid on valmistatud terasest või malmist. Metallist torude vanus on orienteeruvalt 40–50 aastat ning praeguseks hetkeks on juba täielikult amortiseerunud. Amortiseerunud torude kogupikkus asulas on 6,8 km. Arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torud välja vahetada. Pärast uute trasside rajamist 2003. ja 2004. aastal on aleviku joogiveevõrk ühendatud ühtseks süsteemiks, kuid torude kõrge amortisatsiooni tõttu ei ole võimalik ühtset süsteemi katsetada, kuna see võib põhjustada suureneva surve tõttu vanade torude purunemise. Ühtse veevarustussüsteemi saab rakendada pärast peamiste veetrasside väljavahetamist. Isegi praegu on torude suure amortisatsiooni tõttu veekaod kuni 50% trassidesse juhitud veest. Tabel 3. Veetrasside pikkus Kanepis Materjal Läbimõõt Ø mm Pikkus m polüetüleen 50–90 1200 malm või teras 40–100 6800 Kokku 8000 • Kanalisatsioon Asulas on hetkel kokku neli iseseisvat kanalisatsiooni. Kõige suurem reoveekogumisala (480 elanikku ja 300 õpilast) asub asula põhjapooses osas, kus kogutakse kokku nii korterelamute, eramute, kui ka kooli reoveed. Reovesi juhitakse isevoolset kanalisatsiooni mööda asula endisele OXYD 180 tüüpi puhastile. Arengukava koostamise ajaks on vana puhasti juba lammutatud ja alustatud on uue puhasti rajamist. Seega kogu formeeruv reovesi juhitakse läbi biotiigi (1500 m2) Võhandu jõkke. Formeeruv reostuskoormus on ligikaudu 500 inimekvivalenti (ie). Teine iseseisev reoveekogumisala (100 elanikku) paikneb asula edelaosas. Peamiselt kogutakse kokku eramute reovesi ja juhitakse mööda 1 km pikkust trassi biotiikidesse (450 m2 ja 240 m 2), kust väljuv heitvesi suubub omakorda Võhandu jõkke. Reostuskoormus (104 ie) on selles piirkonnas väga väike, mistõttu tekkiv reostus ei oma olulist keskkonnamõju. Kolmas iseseisev reoveekogumisala paikneb endise kolhoosi töökodade läheduses, võttes reoveed ka ühest lähedal asuvast eramust. Formeeruvad reoveed juhitakse kahte biotiiki, kus osaliselt reovesi imbub pinnasesse või voolab kuivenduskraavi. Reostuskoormus on selles piirkonnas väike, mistõttu tekkiv reostus ei oma olulist keskkonnamõju. Neljas reoveekogumisala paikneb asula lääneosas, kus kogutakse kokku peamiselt eramute reovesi, kuid ka selles piirkonnas asuva 2 korterelamu ning garaažikompleksi reovesi, mis juhitakse torustikku mööda Võhandu jõe ääres asuvasse biotiiki. Piirkonna reostuskoormus on ligikaudu (65ie-d). Eespool kirjeldatust tuleneb, et asulas puuduvad arengukava koostamise hetkel nõuetele vastavad reoveepuhastuse süsteemid. Samas on alanud uue asula reoveepuhasti ehitamine, kuhu peaksid formeeruma terve asula reoveed. On alustatud ka uute reoveetrasside rajamisega. 2003. ja 2004. aastal on rajatud kokku ligikaudu 900 m survekanalisatsiooni trassi. Neli reoveepumplat rajatakse 2005. aastal. Samuti on rajatud Otepää maantee ehituse käigus ligikaudu 970 m isevoolset kanalisatsiooni. Rajatud kanalisatsioonisüsteemide eesmärgiks on siduda kokku asula eraldipaiknevad reoveekogumisalad, moodustades ühtse, asulat katva reoveekogumisala. Arengukava koostamise ajal uus kanalisatsioonisüsteem veel ei tööta, kuna valminud ei ole uus asula reoveepuhasti, mis suudaks võtta vastu kogu asula reoveed. Enne uue reoveepuhasti valmimist ei ole ka otstarbekas kogu asula reovett suunata ühtsesse suublasse, kuna see võib põhjustada lokaalse keskkonnareostuse. Vanade trasside vanus on ligikaudu 30–40 aastat ja need on seega suuremas osas amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist arengukavas käsitletava ajaperioodi jooksul. Vanade trasside kogupikkus on 5,5 km. Kogu asula reostuskoormus on ligikaudu 700–750 ie-d, mis jääb oluliselt alla 2000 ie, millest alates on reoveekogumisaladele kehtestatud rangemad nõuded. Tabel 4. Kanalisatsioonitrasside pikkus Kanepis Materjal Läbimõõt Ø mm Pikkus m plastik (survek) 100 900 polüetüleen 100 970 keraamika/asbest 150 5500 kokku 7370

Joonis 4. Kanepi kanalisatsiooni skeem Tabel 5. Kanepi endise reoveepuhasti väljalasu reostusnäitajad (mg/l) 2004 hõljum BHT7 Nüld Püld sissevool puhastisse x x x x väljavool biotiigist 30 20 29 6,7 Puhastusefekt % u 50% u 50% ei limiteerita ei limiteerita Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus 35 25 Vee erikasutusloaga lubatud reoveekogus on 29,6 tuhat m3 /a. Tekkiva reoveekoguse hulk ei ole kahjuks teada, kuna pole teostatud vastavaid mõõdistusi. Saastetasuna maksis 2004. aastal ME Karjäär 1705 krooni. • Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli kogusega ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtukohaks Kanepis on keskväljakul ja AS-i Põlva Teed hoone kõrval asuv veehüdrant ning Kanepi asulas asuvad tiigid. Täpsemad veevõttude asukohad tuleks määrata projekteerimise käigus. Alternaternatiivina võib rajada Kanepisse veel 1–2 tuletõrje veehüdranti, mis pannakse paika projekteerimise käigus. Hüdrant peab asuma pumplate vahetus läheduses, kuna peatrassi läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm, et tagada tuletõrje veevarustuse arvutusvooluhulkade piisav ja pidev olemasolu nõutava rõhu all ka vee maksimalse tarbimise ajal. Hüdrandi paigutamisel pumplast kaugemale võib peatrassis oleva vee kvaliteet langeda. Hüdrandi paigutamisel peab arvestama ka suurema hüdrofoori paigaldamist. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Kanepis Olemasolev veevarustuse piirkond ja reoveekogumisala Kanepis ei vasta nii Eesti kui ka EL direktiividest tulenevatele nõutele, seega peab arvestama täiendavate ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude rajamisega lisaks olemasolevate võrkude rekonstrueerimisele. Esialgu tuleb siiski peamiselt keskenduda olemasoleva infrastruktuuri vastavusse viimisele kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Esmalt tuleb lõpetada uue reoveepuhasti rajamine 2005. aasta jooksul. Reoveepuhasti käivitamisel peab suunama piisava reostuskoormuse reoveepuhastile. Piisava reostuskoormuse saavutamiseks peab olema kanalisatsioonivõrku lülitatud ka uued rajatud kanalisatsioonitrassid. Arengukava koostamise hetkel on vajalikud survelised ja isevoolsed reoveetrassid suuremas osas paigaldatud selliselt, et enamus asulas tekkivast reoveest suunatakse uuele puhastile. Seega langevad ära kahe suubla kasutamise vajadused, mis ei vasta vabariigis kehtestatud nõuetele. Vajalikud ühendused olemasoleva kanalisatsiooniga on tegemata ja pumplad paigaldamata. Ühtse kanalisatsioonisüsteemi moodutamise maksumus koos uue puhasti rajamisega on ligikaudu 4,5 miljonit krooni, millest puhasti ehituse maksumus on 2,4 miljonit krooni. Pärast reoveesüsteemi ühtseks muutmist tuleb rekonstrueerida enamik olemasolevaid reoveetrasse, kuna suure tõenäosusega on need suuremas osas amortiseerunud. Lõpliku hinnangu reoveetrasside renoveerimise vajaduseks peab selgitama videouuringuga. Tõenäoliselt peab välja vahetama ligikaudu 4–5 km reoveetrasse, mille kogumaksumuseks oleks ligikaudu 3 miljonit krooni. Tööd sisaldavad nii projekteerimise, ehituse kui ka teede taastamise summat. Renoveerimistöid peaks alustama reoveepuhasti poolsest otsast, kuna nii on tagatud võimalikult suure reoveekoormuse jõudmine puhastile. Pärast olemasolevate trasside renoveerimist peab analüüsima uute piirkodade liitmist reoveekogumissüsteemi. Olemas on kaks alternatiivi: • uue reoveekanalisatsiooni rajamine; • reovee kogumispaakide paigaldamine kinnistutele. Kuna piirkond, kus kanalisatsioon puudub, on suhteliselt kompaktne, siis on otstabekam kanalisatsioonitrassi rajamine. Maksumuselt on alternatiivid võrdsed, kuna reovee väljavedamise kulud on mitu korda kõrgemad kui kanalisatsiooni mööda reovee puhastile juhtimine. Reovee kogumine paaki ja seejärel puhastile vedamine maksab hinnanguliselt 50 kr/m3, kuid reovee juhtimine läbi kanalisatsiooni maksab ligikaudu 10–15 kr/m3. Täiendavat kanalisatsioonitrassi peaks rajama ligikaudu 2300 m, mille maksumus koos projekteerimisega on 2,5 miljonit krooni. Majad mis ei asu kompaktse hoonestusega alal võivad jääda reovee kogumispaakidega, sest kanalisatsiooni rajamine nendesse piirkondadesse on oluliselt kallim.

Joonis 5. Kanepi asula perspektiivne reoveekogumisala Reoveekogumisala nõuetega vastavusse viimiseks Kanepi asulas kulub hinnanguliselt ligikaudu 10 miljonit krooni koos käimasolevatele investeeringutega. Joogivee osas peab esmalt renoveerima mõlemad kasutuses olevad puurkaev-pumplad. Puurkaev-pumplatele on vajalik rajada nõuetele vastav rauaärastus. Lisaks sellele on vaja välja vahetada kogu elektrisüsteem koos pumpadega. Samuti on vajalik paigaldada uued hüdrofoorid mahutavusega 10 m3. Ligikaudne investeeringute vajadus on 1,2 miljonit krooni. Reservis olevad puurkaevud peavad olema viidud korrashoidu, kus on võimalik nende kiire kasutuselevõtt. Selleks peaks pumplates välja vahetama elektriseadmestiku, mille maksumus on hinnanguliselt 50 000 krooni. Veetrasside renoveerimist võib alustada pärast puurkaev-pumplate renoveerimist, kuna ei ole mõtekas suunata puhastamata joogivett uutesse trassidesse, sest see kiirendaks oluliselt trasside amortisatsiooni. 12-aastase perioodi jooksul peab välja vahetama hinnanguliselt 6 km trasse, mille kogumaksumuseks võib kujuneda koos projekteerimisega üle 6 miljoni krooni. Renoveerimist peaks alustama pumplapoolsest osast, kuna nii on tagatud, et mittekvaliteetne vesi ei satu uude torustikku. Samas peab kiireloomulisemad renoveerimistööd läbi viima piirkondades, kus on esinenud vee avariisid, et vältida veekadusid. Esmalt peab välja vahetama trassi osad, mis ühendavad kahte puurkaevu, kuna peamised veetorustiku purunemised võivad juhtuda just selles piirkonnas, kuna surve võib olla seal kõige suurem. Majapidamised, mis ei ole haaratud ühisveevärki, saavad vajaliku tarbevee salvkaevudest. Kuna piirkonnas ei ole olnud suuremaid reostusavariisid, siis pindmine põhjavesi peaks vastama joogivee kvaliteedinõuetele.

Joonis 6. Kanepi asula perspektiivne joogiveevarustuse skeem Veevarustuse infrastruktuuri vastavusse viimise kogumaksumuseks Kanepis on 7,25 miljonit krooni. Kogumaksumus võib olla mõnevõrra odavam, kui ühte kaevikusse paigaldatakse nii vee- kui ka kanalisatsioonitrass. Investeeringute teostamisel Kanepis peab kaaluma kogu infrastruktuuri üleandmist äriettevõttele, mis võimaldaks saada tagasi käibemaksu osa kogu kulutustelt. Kuna vallavalistsus ei ole käibemaksu kohustuslane siis ei ole võimalik teostatud investeeringutelt käibemaksu tagasi saada. Seega saab vallavalistus teha 18% vähem investeeringuid kui vallavalitsusele kuuluv vee-ettevõte. Vajalik on moodustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele vastav vee-ettevõte, kellele kuuluvad ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. 5.2. Põlgaste Üldist Seisuga 01.09.2003 elab Põlgaste asulas 385 inimest. Põlgastes on välja arendatud ühtne veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem Ühisveevärgiteenuseid keskasulas pakub Kanepi vallale kuuluv ettevõte MA Karjäär aastast 1999, kui vara anti vallale tasuta rendile aastani 2010 OÜ Mintera poolt. Vesivarustus ja kanalisatsioon ei ole vastavuses kehtivate nõetega. Puurkaevudel puuduvad rauaärastid ja arengukava koostamise hetkel puudus asulal ka nõuetekohane reoveepuhasti. Nõuetele mittevastav reovesi suunatakse läbi biotiikide suublasse. Põlgaste asulas on veega teenindavate inimeste arv ligikaudu 300, kanalisatsiooniteenuseid pakutakse ligikaudu 250 inimesele. Teenindatavate elanike arv on umbkaudne, kuna on teada vaid lepingute arv Põlgaste asulas, mis on 160. Teenindatavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast on ligemale 70–80%. Veevarustuse ja heitvete ärjuhtimise hinnad koos käibemaksuga Põlgaste asulas on: Vesi 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/m3. Kanalisatsioon 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/ m3. Kehtestatud hinnad kehtivad 1. jaanuarist 2001. a. Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalikke investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik vee ja kanalisatsiooni hind peaks olema ligikaudu 20–25 krooni m 3. Sellise veeteenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivate nõuetega vastavusse viia. Oluline on paigaldada kõikidele tarbijatele liitumispunktidesse või mõõtmispunktidesse veemõõtjad, mis tagab täpsema veearvestuse asulas. Seeläbi saab teada ka täpse veekadude hulga. • Veevarustus Veehaardena on kasutusel Põlgastes 1 puurkaev (katastri nr 11283, rajatud 1985. a). Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on toodud lisas 1. Rerservis on hetkel 1 puurkaev, mis asub asula keskosas, kuid puurkaevul puudub Põlva Keskkonnateenistuse andmetel pass ja registreerimiskood. Puurkaev oli viimati kasutusel umbes 15 aastat tagasi. Sulgemise põhjused on ebaselged. Reservis olevast kaevust peaks võtma vee keemilised näitajad ja nende korrasolekul tasub kaaluda puurkaevu rakendamist veehaardena. Samuti tuleb puurkaev nõuetekohaselt registreerida Eesti Geoloogiakeskus OÜ-s. Kui reservpuurkaevust võetav vesi on reostunud, peab puurkaevu tamponeerima, et vältida põhjaveekompleksi edasist reostamist. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on keskdevon (D2 ). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust kokku 31 392 m 3/a ja 88 m3 ööpäevas, tegelik veevõtt on ligikaudu 27 771 m3/a. Suure osa puurkaevu veest tarbib Arke lihatööstus (umbes 30–36 m3 ööpäevas ja 13 200 m3/a). Seega kulub elanike veevarustuseks 14 500 m3/a. Kui arvestada ühe tarbija veekuluks 100 l/ööpäevas (Eesti keskmine on ligikaudu 70–80 liitrit), kuluks joogivett aastas 9000 m3. Seega võib väita, et veekadu aastas on üle 5500 m3 ehk 20% kogutarbimisest. Kasutuses oleva puurkaevu passijärgne tootlikkus on umbes 300 m 3 ööpäevas. Hetkel on tarbimisvõimsus 70–80 m 3 piires. Seega kasutatud on alla 1/3 puurkaevu võimsusest. Vaatamata sellele on otstarbekas tagada reservis oleva puurkaevu korrasolek, et tagatud oleks puurkaevu avarii korral alternatiivne veeallikas. Kasutuses olevate puurkaevude vesi ei vasta Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele raua ja mangaani osas. (lisa 3). Tartu Tervisekaitsetalituse Põlvamaa osakonna poolt on välja antud luba kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 26.02.2007. Nimetatud ajaks peab olema puurkaevule paigaldatud raua ja mangaani ärastus, mis puhastab joogivee nõutud kvaliteediklassini.

Joonis 7. Põlgaste asula olemasolev joogiveevarustuse skeem Hetkel on veetrasside kogupikkus Põlgastes ligikaudu 6,6 km (tabel 6). Rajatud peamiselt 1960/70. aastatel. 130 m veetrassi on rajatud 2004. aastal AS Arke Lihatööstuse veevarustuse parandamise otstarbel. Nimetatud toru on polüetüleenist. Ülejäänud asulas paiknevad trassid on enamuses valmistatud terasest või malmist. Metallist torude vanus on orienteeruvalt 30–40 aastat ning praeguseks hetkeks on juba täielikult amortiseerunud. Amortiseerunud torude kogupikkus asulas on hinnanguliselt ligikaudu 6,3 km. Arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb amortiseerunud torud välja vahetada. Olemasolevad trassid paiknevad umbes 1,5 km ulatuses tööstusrajoonis, mis tulevikus ei peaks jääma valla vee-ettevõtte hallata, vaid peaksid jääma eraomandisse. Tööstusettevõtetele peab jätma võimaluse liituda ühisveevärgiga, kuid tööstusrajooni sisese veevõrgu väljaehtitamise nõuet vallal ega valla vee-ettevõttel ei ole. Seega piisab piisava läbimõõduga trassi toomisest tööstusrajooni piirini. Tabel 6. Veetrasside pikkused Põlgastes Materjal Läbimõõt Ø mm Pikkus m polüetüleen 50–90 130 malm või teras 40–100 6500 Kokku 6630 • Kanalisatsioon Asulas on hetkel kaks iseseisvat kanalisatsioonisüsteemi. Suurem reovee kogumisala (250 elanikku ja 45 õpilast, õpetajat) asub asula põhjapoolses osas, kus kogutakse kokku nii korterelamute, eramute kui ka kooli reovesi. Reovesi juhitakse isevoolset kanalisatsiooni mööda asula biotiikidesse. Reovesi läbib 2 biotiiki, mille pindala on vastavalt 2410 m2 ja 1770 m2. Biotiike läbinud heitvesi juhitakse mööda 200 m kraavi Ahja jõkke. Kirjeldatud reovee puhastamine ei taga heitvee puhastusastet, mida võiks juhtida suublasse. Formeeruv reostuskoormus on ligikaudu 300 inimekvivalenti (ie). Arengukava koostamise ajaks on alustatud uue puhasti projekteerimist. Puhasti rajamine toimub koostöös Saksamaa ettevõttega Hüdro-Air. Ettevõte valmistab ette projekti, samuti tarnivad nad materjalid. Ehitustööd jäävad valla tellida. Kogu projekti maksumus ulatub ligikaudu 1,6 miljoni kroonini. Uus puhasti on looduslik, lodu-tüüpi puhasti, mille ekspluatatsioonikulud on madalad. Selliste väikeste asulate puhul on lodu tüüpi puhastid kõige ökonoomsemad, kuna formeeruv reostuskoormus on väike ja kalli ekspluatatsioonikulu korral oleks reovee puhastamine oluliselt kallim. Teine iseseisev reoveekogumisala (tootmisala ja tööstusala) paikneb asula lõunaosas. Peamiselt tööstusest tekkiv reovesi juhitakse 2 biotiiki. Biotiigist juhitakse heitvesi Laaneniidu peakraavi. Reostuskoormus on nimetatud tootmisalal üsna suur. Vooluhulk võib olla hinnanguliselt 30–40 m3 ööpäevas. BHT 7, hõljumi, üldlämmastiku ja üldfosfori näitajad on väga kõrged. Peamine reostaja on tõenäoliselt AS Arke Lihatööstus. Antud juhul peaks tööstus iseseisvalt nõuetekohase puhasti rajama, kuna vallavalitsuse ülesanne ei ole tagada tööstusliku heitvee puhastamine. Äärmisel juhul võib vald tagada liitumispunkti ühiskanalisatsiooni, kuid sellisel juhul peab arvestama suurema võimsusega reoveepuhasti rajamise üle. Planeeritav puhasti ei pruugi vastu võtta sellises koguses reovett ja seda nõuetekohaselt puhastada. Soovitatavalt peaks lihatööstus rajama individuaalse reoveepuhasti. Vee-ettevõte maksis Põlgaste biopuhastist väljuva heitvee eest 2003. aastal saastetasu 4828 krooni. Tabel 7. Põlgaste biotiikide väljalasu reostusnäitajad (mg/l). 2004 Hõljum BHT7 Nüld Püld sissevool puhastisse x x x x väljavool biotiigist 23 4,2–17 26 6,7 puhastusefekt % u 70% u 70% ei limiteerita ei limiteerita Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus 35 25 Enamik reoveetrassidest on amortiseerunud. Reoveetrasside kogupikkus on 6,1 km, millest tööstuspiirkonna reoveetrassid on 2,6 km. Tööstuspiirkonna reoveetrasside renoveerimine ei ole vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele otseselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus võib tagada liitumispunkti tööstuspiirkonna vahetus läheduses, millega peab omavahendise arvelt tööstus ise liituma. Peamiselt tuleb kohalikul omavalitusel keskenduda elanike ja ühiskondlike asutuste reovee kogumisele ja puhastamisele. Seega peaks planeerima vaid elamurajoonis kanalisatsioonisüsteemi arendamist. Tabel 8. Kanalisatsioonitrasside pikkused Põlgastes. Materjal Läbimõõt Ø mm pikkus m polüetüleen 0 0 keraamika /asbest 150 6100 kokku 6100

Joonis 8. Põlgaste olemasolev kanalisatsiooni skeem • Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtu kohaks Põlgastes peab planeerima võimalikult asulalähedase piisava veehulgaga veekogu. Alternaternatiivina võib rajada Põlgastesse 1 veehüdrandi, mille asukoht määratakse projekteerimise käigus. Hüdrant peab asuma pumplate vahetus läheduses, kuna peatrassi läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm, et tagada tuletõrje veevarustuse arvutusvooluhulkade piisav ja pidev olemasolu nõutava rõhu all ka vee maksimaalse tarbimise ajal. Hüdrandi paigutamisel pumplast kaugemale võib peatrassis oleva vee kvaliteet langeda. Hüdrandi paigutamisel peab arvestama ka suurema hüdrofoori paigaldamist. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Põlgastes Olemasolev veevarustuse ja kanalisatsiooni piirkond Põlgastes vastab nii Eesti, kui ka EL direktiividest tulenevatele nõutele, seega ei pea arvestama täiendavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside rajamisega lisaks. Seega tuleb peamiselt keskenduda olemasoleva infrastruktuuri vastavusse viimisele kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Esmalt tuleb lõpetada uue reoveepuhasti rajamine 2006. aasta jooksul. Reoveepuhasti käivitamisel peab suunama piisava reostuskoormuse reoveepuhastile. Kuna rajatav puhasti on märgalapuhasti, siis ei mõjuta seda väiksemad reostuskoormuse kõikumised. Peamiseks probleemiks võib kujuneda talvisel ajal kõrgemad reostuskoormused, kuna madalal temperatuuril ei pruugi märgalapuhastid töötada projekteeritud efektiivsusel. Põhjuseks on taimede vähene võime omastada lämmastiku ja fosfori ühendeid, kui temperatuur on alla –12 EC. Seega on väga oluline märgalapuhasti õige hooldamine ja dimensioneerimine. Puhasti orienteeruv maksumus võib küündida kuni 2 miljoni kroonini. Pärast puhasti valmimist tuleb välja vahetada suuremas osas reovee kanalisatsioon, kuna trassid on juba väga vanad. Täpsema hinnangu kanalisatsioonitrasside olukorrale annab videouuring, mille peaks enne projekteerimistööde algust tellima. Hinnanguliselt on uue rajatava kanalisatsioonitrassi pikkus 3200 m. Rajatav trass kogub reovee enamikest asula piirkondadest, kus on suurem reostuskoormus. Rajatava trassiga peab jätma võimaluse ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tootmispiirkonnale. Trasside väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudu 4 miljonit krooni.

Joonis 9. Perspektiivne reoveekogumisala Põlgastes Joogivee osas peab esmalt renoveerima kasutuses oleva puurkaev-pumpla. Puurkaev-pumplale on vajalik rajada nõuetele vastav rauaärastus. Lisaks sellele on vaja välja vahetada kogu elektrisüsteem koos pumbaga. Samuti on vajalik välja vahetada hüdrofoor mahutavusega vähemalt 10 m 3. Kui planeeritakse puurkaevu vahetusse lähedusse paigaldada tuletõrjehüdrant, peaks rajatav hüdrofoor olema isegi suurem. Ligikaudne investeeringute vajadus on 600 000 krooni. Reservis oleva puurkaevu (reg nr puudub) puhul võiks kaaluda puurkaevu rakendamist veehaardena. Esmalt on vajalik uurida, kas puurkaevust võetav vesi vastab kehtivatele nõuetele, ning ei toimu pinnavee sissekannet puurkaevu. Kui puurkaev vastav veekvaliteedilt nõuetele, peaks puurkaevule samuti paigaldama rauaärastusüsteemi ja nõuetekohase elektrisüsteemi koos pumbaga. Vajalik oleks paigaldada samuti väiksem, mitte üle 3 m3 mahuti. Kahe puurkaevu kasutamine tagaks kliendile parema veekvaliteedi, kuna vee ringlus trassides oleks tunduvalt kiirem. Puurkaev-pumpla töökorda seadmise maksumus on ligikaudu 500 000 krooni. Juhul kui teist puurkaevu veehaardena ei rakendata, tuleks see seada vähemalt sellisesse korda, et kaevu saaks kasutada reservkaevuna avariide puhul. Sellisel juhul vähenevad investeeringuvajadused rauaärasti võrra ja investeeringute vajaduseks kujuneks ligikaudu 300 000 krooni. Veetrasside renoveerimist võib alustada pärast puurkaev-pumplate renoveerimist, kuna ei ole mõttekas suunata puhastamata joogivett uutesse trassidesse, sest see kiirendaks oluliselt trasside amortisatsiooni. Põlgastes on arengukavas käsitletava 12 aasta jooksul vaja välja vahetada ligikaudu 4200 m joogiveetrasse. Joogiveetrasside paiknemine erineb oluliselt praegusest olukorrast, kus trassid on rajatud eri aegadel vastavalt väikeste huvigruppide vajadustele, seega on käesoleval ajal tekkinud väga keeruline trasside skeem, mida ei ole majanduslikult otstarbekas asendada uute trassidega. Uue rajatava trassiga peab jätma võimaluse liitumiseks ka tööstuspiirkonnale, viies rajatava trassi kuni tööstuspiirkonnani. Trasside väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudselt 4 miljonit krooni. Kui joogiveetrassid paigaldatakse koos kanalisatsioonitrassidega ühtsesse kaevikusse, siis on ehituse kogumaksumus odavam.

Joonis 10. Perspektiivne joogiveevarustuse skeem Põlgastes Kogu investeeringute vajadus Põlgaste asulas on maksimaalselt 11,1 miljonit krooni. 5.3. Erastvere

• Üldist Seisuga 01.09.2003 elab Erastveres 351 inimest, kellest enamus on Erastvere Erihooldekodu elanikud. Erastveres on välja arendatud ühtne veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteem. Ühisveevärgi teenuseid keskasulas pakub Erastvere Erihooldekodu, kellele on Põlvamaa keskkonnateenistus väljastanud vee erikasutuse loa nr L.VV.PÕ-22963. Asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on vajalik varade üleandmine kohalikule omavalitsusele või tema vee-ettevõtele, kuna erihooldekodul ei ole vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele õigust veeteenuse pakkumiseks, kui asutus ei ole end registreerinud vee-ettevõtteks. Erastvere Erihooldekodu põhikirja alusel sellist ülesannet neil ei ole. Seega on enne investeeringute tegemist vaja pidada vastavaid läbirääkimisi Põlva Maavalitsusega ja Sotsiaalministeeriumiga, kelle haldusalas on hetkel nii asula puurkaev kui ka reoveepuhasti. Erastveres on veega teenindatavate inimeste arv ligikaudu 300, kanalisatsiooniteenuseid pakutakse samuti ligikaudu 300-le inimesele. Teenindatavate elanike arv on ligikaudu 50. Lisaks sellele teenindatakse hooldekodu üle 190 elaniku ja ligikaudu 100 töötajat. Teenindatavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast on ligemale 80–90%. Veevarustuse ja heitvee ärjuhtimise hinnad koos käibemaksuga Erastvere asulas on: vesi 21 krooni inimühiku kohta kuus; kanalisatsioon 24 krooni inimühiku kohta kuus. Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalikke investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik vee ja kanalisatsiooni hind peaks olema ligikaudu 20–25 krooni m3. Sellise veeteenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivatele nõuetele vastavusse viia. Oluline on paigaldada kõikidele tarbijatele liitumispunktidesse või mõõtmispunktidesse veemõõtjad, mis tagab täpsema veearvestuse asulas. Seeläbi saab teada ka täpse veekadude hulga. • Veevarustus Veehaardena on Erastveres kasutusel 1 puurkaev; puurkaev (katastri nr 11302, rajatud 1957. a), paikneb asula keskosas. Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on toodud lisas 1. Puurkaev-pumpla on suhteliselt amortiseerunud, kuid puurkaevule on paigaldatud rauaärastusfilter võimsusega 1 balloon–3 m3/h, kokku 4 ballooni. Samuti on puurkaevul mehaaniline filter võimsusega 14 m 3/h. Teiste keemiliste näitajate suhtes vastab puurkaevu vesi joogivee kvaliteedi nõuetele. Samuti on olemas 10 m3 hüdrofoor. Puurkaevul puudub vajalik sanitaarkaitseala. Alternatiivsed veehaarded puuduvad, mis ei võimalda puurkaev-pumpla avarii puhul rakendada varus olevat veehaaret. Ekspluateeritavaks põhjavee kompleksiks on keskdevon (D2 ). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust kokku 18 100 m 3/a ja 62 m3 ööpäevas, tegelik veevõtt on ligikaudu 15 000 m3/a. Suure osa puurkaevu veest tarbib Erastvere Erihooldekodu. Väljaspool hooldekodu tarbib vett vaid ligikaudu 50 inimest, kellest 28 tasuvad pakutava teenuse eest. Nimetatud teenuse pakkumine ei ole siiski lubatud, kuna taolist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust võivad pakkuda vaid registreeritud vee-ettevõtted.

Joonis 11. Erastvere asula olemasolev joogiveevarustuse süsteem Hetkel on veetrasside kogupikkus Erastveres ligikaudu 600 m. Trassid on rajatud peamiselt 1970-ndate keskel. Asulas paiknevad veevarustustrassid on valmistatud terasest või malmist. Trasside vanus on orienteeruvalt 30 aastat ning praeguseks hetkeks on juba osaliselt amortiseerunud. Amortiseerunud torude kogupikkus asulas on hinnanguliselt ligikaudu 500 m. Arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torud välja vahetada. • Kanalisatsioon Asulas on välja arendatud kanalisatsioonisüsteem koos reoveepuhastiga. Reoveepuhastiks on OXYD 45 tüüpi puhasti, mille projektijärgne puhastusefektiivsus peaks olema 90%. Projektijärgne puhastusvõimsus peaks olema 72–105 m3/ööpäevas. Reoveepuhasti ehitati 1976-ndal aastal. Samuti on olemas järelpuhastus, milleks on kaheastmeline biotiikide süsteem. Esimene biotiik on pindalaga 416 m 2, võimsusega 139 m3/ööpäevas, efektiisus 80%. Teine biotiik on sama pindala, võimsuse ja efektiivsusega. Puhastatud heitvesi juhitakse suublasse (Ahja jõgi). Reaalselt puhasti ei tööta projektikohaselt. Puhasti on füüsiliselt amortiseerunud ja vajaks renoveerimist. Prognoositav suublasse juhitava heitvee kogus on 40–45 m 3/ööpäevas ja 15 000–16 000 m3 /aastas. Arvestuslikult juhitakse aastas suublasse (2003. aasta keskmine): BHT7 38,25 mg/l 0,850 t/a Hõljum 48,5 mg/l 0,500 t/a N üld 23,1 mg/l 0,500 t/a Püld 4,85 mg/l 0,125 t/a Enamik reoveetrassidest on samuti amortiseerunud, kuna on ehitatud samal ajal kui reoveepuhasti (1976). Reoveetrasside kogupikkuseks on ligikaudu 1 km. Enne puhastit paikneb ka reovepumpla. Enamus reoveetrassidest peaks välja vahetama, et vältida pinnasevee sissevoolu trassidesse ja reovee väljavoolu põhjavette.

Joonis 12. Erastvere kanalisatsiooni skeem • Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtukohaks Erastveres on Erastvere järv. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Erastveres Olemasolev veevarustuse ja kanalisatsiooni piirkond Erastveres vastab nii Eesti kui ka EL direktiividest tulenevatele nõutele, seega ei pea arvestama täiendavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside rajamisega lisaks olemasolevale. Seega tuleb peamiselt keskenduda olemasoleva infrastruktuuri vastavusse viimisele kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Esmalt tuleb renoveerida reoveepuhasti. Reoveepuhasti renoveerimiseks tuleb uuesti valada aeratsioonipaagid ja paigaldada uued aeraatorid. Samuti tuleb puhastada setetega täitunud biotiigid. Renoveerimise hinnanguline maksusmus võib ulatuda 1 miljoni kroonini. Samuti tuleb paigaldada nõuetele vastav reoveepumpla, mille maksumus on hinnanguliselt kuni 200 000 krooni. Pärast uue pumpla rajamist ja reoveepuhasti renoveerimist peaks hindama täiendavalt reoveetrasside olukorda ja vastavalt vajadusele rajama uued trassid. Täpsema hinnangu kanalisatsioonitrassi olukorrast annab videouuring, mille peaks enne projekteerimistööde algust tellima. Hinnanguliselt on uue rajatava kanalisatsioonitrasside pikkus 1 km. Trasside väljavahetmise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudu 1 miljon krooni.

Joonis 13. Perspektiivne reoveekogumisala Erastveres Joogivee osas peab esmalt renoveerima kasutuses oleva puurkaev-pumpla. Puurkaev-pumplas on vaja välja vahetada kogu elektrisüsteem koos pumbaga. Ligikaudne investeeringute vajadus puurkaev-pumplale on 100 000 krooni. Veetrasside renoveerimist võib alustada pärast puurkaev-pumplate renoveerimist, kuna ei ole mõttekas suunata puhastamata joogivett uutesse trassidesse, sest see kiirendaks oluliselt trasside amortisatsiooni. Erastveres on arengukavas käsitletava 12 aasta jooksul vaja välja vahetada ligikaudu 700 m joogiveetrasse. Joogiveetrasside paiknemine on sarnane olemasoleva olukorraga. Trasside väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudselt 500 000 krooni. Kui joogiveetrassid paigaldatakse koos kanalisatsioonitrassidega ühtsesse kaevikusse, siis on ehituse kogumaksumus odavam.

Joonis 14. Perspektiivne joogiveevarustuse skeem Erastveres Kogu investeeringute vajadus Erastvere asulas on maksimaalselt 1,8 miljonit krooni. 5.4. Hurmi • Üldist Seisuga 01.09.2003 elab Hurmi külas ligikaudu 100 inimest. Hurmis on välja arendatud ühtne veevarustuse süsteem. Kanalisatsioonisüsteem puudub, kuna tegemist on hajaasustusalaga, kus majapidamised paiknevad niivõrd hajusalt, et tekkiv reostuskoormus ei ole olulise keskkonnamõjuga. Piisab isikliku majapidamise reovee immutussüsteemi rajamisest. Ühisveevärgi teenuseid külas pakub munitsipaalasutus Karjäär, kellele on Põlvamaa keskkonnateenistus väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV.PÕ-16610. Varad andis ME-le Karjäär üle Hoiu- ja Laenuühistu 17. oktoobril 1996. a. Hurmi külas on veega teenindatavate inimeste arv ligikaudu 40 (16 majapidamist). Teendindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast on ligemale 40%. Veevarustuse ja heitvee ärjuhtimise hinnad koos käibemaksuga Hurmi külas on: vesi 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/m3. Kehtestatud hinnad kehtivad 1. jaanuarist 2001. a. Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalikke investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik veehind peaks olema ligikaudu 10–15 krooni m3. Sellise veeteenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivatele nõuetele vastavusse viia. Oluline on paigaldada kõikide tarbijate liitumispunktidesse või mõõtmispunktidesse veemõõtjad, mis tagab täpsema veearvestuse asulas. Seeläbi saab teada ka täpse veekadude hulga. • Veevarustus Veehaardena on kasutusel Hurmi külas 1 puurkaev. Puurkaev (katastri nr 11124, rajatud 1972. a) paikneb küla keskosas. Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on toodud lisas 1. Puurkaev-pumpla on suhteliselt amortiseerunud. Alternatiivsed veehaarded puuduvad, mis ei võimalda puurkaev-pumpla avarii puhul rakendada varus olevat veehaaret. Puurkaevu vesi ei vasta raua osas joogivee kvaliteedi nõuetele. Ekspluateeritavaks põhjavee kompleksiks on keskdevon (D2 ). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust kokku 1224 m 3/a ja 3,4 m3 ööpäevas, tegelik veevõtt on ligikaudu 7185 m3/a. Seega ületatakse tarbimisega lubatud piiri mitmekordselt. Seega peaks Hurmi küla osas tegema vee erikasutusloale muudatused. Sellise suure tarbimise puhul võib kindlalt väita, et veekadude hulk on väga suur, kuna 40 inimese aastane tarve on hinnanguliselt 1200 m3/aastas. Hinnanguliselt on veekaod kuni 70%.

Joonis 15. Olemasolev joogiveevarustuse süsteem Hurmi külas Hetkel on veetrasside kogupikkus Hurmi külas ligikaudu 4,5 km, millest 800 m on hiljuti rajatud trassid. Suurem osa trassidest on rajatud peamiselt 1970-ndatel. Asulas paiknevad vanemad trassid on valmistatud terasest või malmist, uuemad polüetüleenist. Trasside vanus on orienteeruvalt 30–40 aastat ning praeguseks hetkeks on juba osaliselt amortiseerunud. Amortiseerunud torude kogupikkus asulas on hinnanguliselt ligikaudu 3,5 km. Arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torud välja vahetada. • Kanalisatsioon Kanalisatsioon asulas puudub ning vajadus selleks ka puudub, kuna tegemist on hajaasustusalaga. Tekkiv reovesi immutatatkse pinnasesse oma krundi piires. • Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtukohaks Hurmi külas on võimalikult asula lähedal paiknev veekogu, kus on piisaval hulgal vett. Veevõtukoha peab paika panema hilisema projekteerimise käigus. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Hurmi külas Olemasolev veevarustuse piirkond Hurmi külas vastab nii Eesti kui ka EL direktiividest tulenevatele nõutele, seega ei pea arvestama täiendavate ühisveevärgi trasside rajamisega lisaks olemasolevale. Seega tuleb peamiselt keskenduda olemasoleva infrastruktuuri vastavusse viimisele kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Joogivee osas peab esmalt renoveerima kasutuses oleva puurkaev-pumpla. Puurkaev-pumplas on vaja välja vahetada kogu elektrisüsteem koos pumbaga. Samuti on vajalik paigaldada rauaärastus ja hüdrofoor, et viia joogivesi vastavusse kehtivatele joogivee kvaliteedi nõuetele. Ligikaudne investeeringute vajadus puurkaev-pumplale on 300 000 krooni. Veetrasside renoveerimist võib alustada pärast puurkaev-pumplate renoveerimist, kuna ei ole mõttekas suunata puhastamata joogivett uutesse trassidesse, sest see kiirendaks oluliselt trasside amortisatsiooni. Samas peab kaaluma investeeringute tegemist Hurmi külas üheaegselt, kuna veekadu trassides on väga suur ja puhastatud vee pinnasesse juhtimine on samuti kulukas. Hurmi külas on arengukavas käsitletava 12 aasta jooksul vaja välja vahetada ligikaudu 2400 m joogiveetrasse. Joogiveetrasside on natuke erinev olemasolevale olukorrale, kuna olemasolev veevarustus on rajatud eri aegadel ja arvestatud väiksemate huvigruppide soove eraldi, mitte kompleksselt. Trasside väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudselt 1,5 miljonit krooni.

Joonis 16. Rajatav joogiveetrasside skeem Hurmi külas Kogu investeeringute vajadus Hurmi külas on maksimaalselt 1,8 miljonit krooni. 5.5. Soodoma • Üldist Seisuga 01.09.2003 elab Soodoma külas ligikaudu 170 inimest. Soodomas on välja arendatud kaks veevarustuse süsteemi. Kanalisatsioonisüsteem praktiliselt puudub, on olemas vaid mõnesaja meetrine kanalisatsioonitrass, mille kaudu juhitakse korterelamutest formeeruv reovesi lähedalasuvasse Parisoo peakraavi (vee erikasutusloa järgselt juhitakse formeeruv reovesi biotiiki, lubatud vooluhulgaga 2754 m3/aastas). Ühisveevärgi teenuseid külas pakub munitsipaalasutus Karjäär, kellele on Põlvamaa keskkonnateenistus väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV.PÕ-16610. Samuti pakub veevarustuse teenust eraisik, võtmata selle eest teenustasu. ME-le Karjäär on varad rendile andmata, kuid väljastatud on vee erikasutusluba valla munitsipaalettevõttele. Seega kehtiv vee erikasutusluba on sisuliselt õigustühine. Vajalik on varad saada valla ettevõtte bilanssi või vähemalt pikemaks ajaks rendile. Soodoma külas on veega teenindatavate inimeste arv ligikaudu 90. Teendindatavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast on ligikaudu 60%. Veevarustuse ja heitvee ärjuhtimise hinnad koos käibemaksuga Soodoma asulas on: vesi 30 krooni inimühiku kohta kuus või 5 krooni/m3. Kehtestatud hinnad kehtivad 1. jaanuarist 2001. a. Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalikke investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik veehind peaks olema ligikaudu 10–15 krooni m3. Sellise veeteenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivate nõuetega vastavusse viia. Oluline on paigaldada kõikide tarbijate liitumispunktidesse või mõõtmispunktidesse veemõõtjad, mis tagab täpsema veearvestuse asulas. Seeläbi saab teada ka täpse veekadude hulga. • Veevarustus Veehaardena on Soodoma külas kasutusel 2 puurkaevu; Puurkaev (katastri nr 11282, rajatud 1984. a) paikneb küla lõunaosas. Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on toodud lisas 1. Puurkaev-pumpla on suhteliselt amortiseerunud. Alternatiivse veehaardena saab kasutada küla põhjaosas olevat puurkaevu, mis kuulub eraomanikule. Suurema veetarbimise juures tungib liiv puurkaevu ja joogiveetrassi. Katsepumpamistega tuleb ära määrata maksimaalne veetarbimine ja kas nimetatud puurkaevu on võimalik renoveerida ja ühendada ühtse joogiveesüsteemiga. Ekspluateeritavaks põhjavee kompleksiks on keskdevon (D2 ). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust kokku 2754 m 3/a ja 7,7 m3 ööpäevas, tegelik veevõtt on ligikaudu 3165 m3/a. Seega ületatakse tarbimisega lubatud piiri. Antud juhul peaks Soodoma küla osas tegema muudatused vee erikasutusloale. Sellise suure veekulu puhul võib kindlalt väita, et veekadude hulk on suur, ligikaudu 20–30%.

Joonis 17. Olemasolev joogiveevarustuse skeem Soodoma asulas Hetkel on veetrasside kogupikkus Soodoma külas ligikaudu 3,7 km. Suurem osa trassidest on rajatud peamiselt 1970-ndatel. Asulas paiknevad trassid on valmistatud terasest või malmist. Trasside vanus on orienteeruvalt 30–40 aastat ning praeguseks hetkeks on juba osaliselt amortiseerunud. Amortiseerunud torude kogupikkus asulas on ligikaudu 3,7 km. Arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torud välja vahetada. • Kanalisatsioon Kanalisatsioon asulas praktiliselt puudub. On olemas vaid mõnesajameetrine kanalisatsioonitrass, mis lõpeb Parisoo peakraavis, kuigi varem voolas reovesi pumplani, kust see pumbati lähedalauvatesse biotiikidesse. Praeguseks hetkeks on nii reoveepumplani lähtuvad trassid kui ka reoveepumpla täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatud. • Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtukohaks Soodoma külas on võimalikult asula lähedal paiknev veekogu, kus on piisaval hulgal vett. Veevõtukoha peab paika panema hilisema projekteerimise käigus. Vajalikud investeeringud ja tulevikuperspektiivid Soodoma külas Olemasolev veevarustuse piirkond Soodoma külas vastab nii Eesti kui ka EL direktiividest tulenevatele nõutele, seega ei pea arvestama täiendavate ühisveevärgi trasside rajamisega lisaks olemasolevatele. Seega tuleb peamiselt keskenduda olemasoleva infrastruktuuri vastavusse viimisele kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Joogivee osas peab esmalt renoveerima kasutuses olevad puurkaev-pumplad. Puurkaev-pumplates on vaja välja vahetada kogu elektrisüsteem koos pumpadega. Samuti on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed, et viia joogivesi vastavusse kehtivatele joogivee kvaliteedi nõuetele. Ligikaudne investeeringute vajadus puurkaev-pumplatele on 600 000 krooni. Veetrasside renoveerimist võib alustada pärast puurkaev-pumplate renoveerimist, kuna ei ole mõttekas suunata puhastamata joogivett uutesse trassidesse, sest see kiirendaks oluliselt trasside amortisatsiooni. Soodoma külas on arengukavas käsitletava 12 aasta jooksul vaja välja vahetada ligikaudu 3300 m joogiveetrasse. Joogiveetrasside on suhteliselt sarnane olemasolevale olukorrale. Trasside väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudselt 2 miljonit krooni. Ühiskanalisatsioon oleks vajalik välja ehitada ainult korterelamute piirkonnas, kus piisaks 3 korterelamu reovee puhastamiseks lodu põhimõttel töötavat immsüsteemi. Süsteem koosneks settekaevudest, mida teatud aja vältel puhastatakse, ning pinnasesse paigutatud immsüsteemist. Süsteemi hinnanguline maksumus on 500 000 krooni.

Joonis 18. Rajatav joogiveetrasside ja kanalisatsiooni skeem Soodoma külas Kogu investeeringute vajadus Soodoma külas on maksimaalselt 3,1 miljonit krooni. 5.6. Väiksemad asulad Arengukavas jälgitavad väiksemad asulad on Karste, Kooraste, Kaagna ja Kaagvere küla. 1. Kaagveres asub veehaarde puurkaev (kat nr) erakinnistul (veevarustuse skeem lisas 8). Vald küll hooldab puurkaevu, kuid rendileping puudub. Seega õiguslik alus puurkaevu hooldamiseks puudub. Haldus- või rendilepingu sõlmimine on hädavajalik. Mõeldud oli puurkaev lambafarmi ja noorlooma farmi tarbeks, nüüdseks on farmid lagunenud ja maha jäetud. Veesüsteemil on taga 8 korteriga maja, kus asub külakeskus, postkontor, 2 tühja korterit (hetkel elanikke 12), 1 ühepereelamu, pidevalt elavad elanikud puuduvad. Kavas on liita süsteemi 2 ühepereelamut, s.o 7 elanikku. Kanalisatsioon on 8 korteriga majas, suubub settekaevu ja sealt võsasse. 2. Karstes asub veehaarde puurkaev (kat nr) erakinnistul. Ühtne veevarustussüsteem ja kanalisatsioon on 4 eramajal ehk 12 inimesel. Puurkaev oli mõeldud farmide jaoks, nüüdseks on farmid lagunenud. Vald on aidanud puhastada kanalisatsiooni. Kanalisatsioon suubub kogumiskaevu ja sealt eemal asuvatesse 2 biotiiki. 3. Koorastes asub veehaarde puurkaev (kat nr) erakinnistul, mis kuulub farmile. Farm toimib aktiivselt. Veesüsteemi on ühendatud veel 5 ühepereelamut ehk 10–15 inimest. Kanalisatsioon on olemas, mis suubub kogumiskaevu ja sealt biotiiki. Biotiik vajab korrastamist. 4. Kaagnas asub veehaarde puurkaev (kat nr) erakinnistul.Veesüsteemi on ühendatud 6 eramaja elanikud ehk ligikaudu 15 inimest. Vald on abistanud veesüsteemi korrastamisel. Puurkaev oli esialgselt mõeldud farmi jaoks. Farm on tegevuse lõpetanud. Kanalisatsioon puudub. Kõikides nimetatud asulates on elanike arv alla 50 inimese ja seega ei ole kohustuslik vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tagada nendes piirkondades ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olemasolu. Samas on kohaliku omavalitsuse ülesanne ka nendes piirkondades korraldada veega varustamine. Soovituslik on siiski väiksemates asulates lasta elanikel omavaheliste lepingute alusel arendada ja hoolt kanda ühisveevärgi eest. Vastavalt vajadusele võib kohalik omavalitsus neid huvigruppe toetada. Nimetatud piirkondades on ühisveevärk amortiseerunud ja vajaks renoveerimist. Renoveerimise kulud peaksid katma kohalikud elanikud. Kui rahalisi vahendeid ei leita, tuleb kaaluda isiklike veehaarete kasutuselevõttu salvkaevude näol. Puurkaevu vee tarbimine on oluliselt kallim, kui isiklikust salvkaevust vee võtmine. Kui tegemist on hajaasustusega, siis ei ole karta ka pindmise põhjavee reostumist, kuna on piisavalt maa-ala, kus tekkinud reovett saab koguda ja immutada. Loomulikult peab jälgima üldiseid reostuse vältimise põhimõtteid. Lisad 1, 2, 3, 6, 7 Lisa 1. Kanepi valla puurkaevud Lisa 2. Kanepi valla vee erikasutusload Lisa 3. Vee analüüside tulemused Kanepi valla asulatest Lisa 6. Kanepi valla ÜVK arengukavas käsitletavate asumite joonised Lisa 7. Kanepi valla 2004. aasta eelarvejaotus Nende suuremahuliste lisadega saab tutvuda Kanepi Vallavalitsuses Lisa 4. Alternatiivsed investeeringud Kanepi vallas 12 aasta jooksul asumite kaupa Asula Veetrassid/ tuletõrje hüdrant Kanalisatsioon Reoveepuhastid Joogivee puhastus / puurkaevu tamponeerimine Asula kokku (tuhat krooni) ren. maks ehit. maks ren. maks ehit. maks ren. maks ehit. maks ren. maks ehit. maks 0 Kanepi 0 6000 0 8100 0 2400 1250 0 17 750 Põlgaste 0 4000 0 4000 0 2000 1100 0 11 100 Erastvere 0 500 0 1200 1000 0 100 0 2800 Hurmi 0 1500 0 0 0 0 300 0 1800 Soodoma 0 2000 0 0 0 500 600 0 3100 Kokku 0 14 000 0 13 300 1000 4900 3350 0 36 550 Lisa 5. Kanepi vallas vajalike investeeringute prioriteetsus (tuhat krooni) Projekti nimi 2005 maksu- mus 2006 maksu- mus 2007 maksu- mus 2008 maksu- mus 2009 maksu- mus 2010 maksu- mus 2011 maksu- mus 2012 maksu- mus 2013 maksu- mus 2014 maksu- mus 2015 maksu- mus 2016 maksu- mus 2017 maksu- mus Kokku 1. Kanepi reoveepuhasti ehitamine 2400 2400 2. Kanepi aleviku reoveetrasside ehitamise 1. etapp (teostatud, kuid mitte kasutuses) 2100 2100 3. Kanepi aleviku reoveetrasside rajamise 2. etapp (olemasolevate trasside asendamine) 1000 2000 500 3500 4. Kanepi aleviku reoveetrasside rajamise 3. etapp (uute piirkondade trassidega varustamine) 2500 2500 5. Kanepi aleviku veehaarete (puurkaevude) renoveerimise projekt 1250 1250 6. Kanepi joogiveetrasside ehitamise projekti 1. etapp (peatrassid) 2000 1000 3000 7. Kanepi joogiveetrasside ehitamise projekti 2. etapp (kõrvaltrassid) 2000 1000 3000 8. Põlgaste reoveepuhasti ehitus 2000 2000 9. Põlgaste reoveetrasside ehitus 2000 2000 4000 10. Põlgaste veehaarete renoveerimise projekt 1100 1100 11. Põlgaste joogiveetrasside ehitamine 2000 1000 1000 4000 12. Erastvere reoveepuhasti ja reoveepumpla renoveerimine 1200 1200 13. Erastvere reovee kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt 1000 1000 14. Erastvere joogiveehaarde renoveerimise projekt 100 100 15. Erastvere joogiveetrasside ehitus 500 500 16. Hurmi küla joogiveehaarde renoveerimise projekt 300 300 17. Hurmi küla joogiveetrasside ehitus 1500 1500 18. Soodoma küla joogiveehaarde renoveerimise projekt 600 600 19. Soodoma küla joogiveetrasside ehitus 2000 2000 20. Soodoma küla reoveepuhasti ehitus 500 500 Kokku: 4500 4350 3800 3200 2000 3000 2000 3200 2000 1500 500 3500 3000 36550