Eesti Panga President — Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid

Muudetud järgmiste aktidega: 20. 09. 2002 nr 15 (RTL 2002, 112, 1623) 5.10. 2002 30. 12. 2002 nr 22 (RTL 2003, 3, 36 ) 9. 01. 2003 14. 03. 2003 nr 5 (RTL 2003, 39, 577 ) 1.04.2003 7.04.2004 nr 7 (RTL 2004, 41, 694 ) 1.05.2004, osaliselt 1.07.2004 16.02.2005 nr 2 (RTL 2005, 22, 309 ) 28.02.2005 2.05.2005 nr 8 (RTL 2005, 49, 689 ) 1.07.2005 Määrus kehtestatakse “ Krediidiasutuste seaduse” (RT I 1999, 23, 349; 2005, 8, 32) § 71 lõike 7 alusel. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada “Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil” (lisa 1), “Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil” (lisa 2) ja “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil” (lisa 3), “Krediidiasutuste investeeringute arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil” (lisa 4), “Krediidiasutuste likviidsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord” (lisa 5). [RTL 2002, 112, 1623; 5.10.2002] 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud aruanded käesoleva määruse lisades 2 kuni 5 nimetatud tähtaegadel Finantsinspektsioonile. [RTL 2002, 112, 1623; 5.10.2002] 3. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide selgitamise õigus on Finantsinspektsioonil. 4. [käesolevast tekstist välja jäetud] LISA 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 2. 07. 2002 määrusega nr 12 (02.05.2005 määruse nr 8 sõnastuses) [RTL 2005, 49, 689 – jõust. 01.07.2005] Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil I peatükk. Üldosa 1. Üldist 1.1. Käesolev «Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil» (edaspidi “juhend”) põhineb järgmistel Euroopa Liidu direktiividel: 1) direktiiv krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ( Directive Relating to the Taking up and Pursuit of the Business of Credit Institutions (2000/12/EC), täiendus 2000/28/EC), 2) direktiiv investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta ( Directive on the Capital Adequacy of Investment Firms and Credit Institutions (93/6/EEC), täiendused 98/31/EC, 98/33/EC). Lisaks on lähtutud Baseli Pangajärelevalve Komitee ( Basel Committee on Banking Supervision ) juhendmaterjalidest ja rahvusvahelises praktikas levinud käsitlustest. 1.2. Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust krediidiasutuse omavahenditega. 1.3. Krediidiasutus peab soolo ja konsolideeritud baasil jälgima igapäevaselt kapitali adekvaatsuse näitaja ning omavahendite vastavust kehtestatud määradele ja nõuetele. 1.4. Kapitali adekvaatsuse näitaja leidmiseks arvutatakse kapitalinõuded krediidiriski, intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, kaubariski, ülekanderiski, välisvaluutariski ning riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli kuuluva krediidiriskile avatud positsiooni katmiseks. Kapitalinõue väljendab määra, mille võrra peab riski omavahenditega katma. 1.5. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 82 peab igal krediidiasutusel ja tema konsolideerimisgruppi kuuluval äriühingul olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide juhtimise strateegia. 1.6. Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni kirjalikult informeerima riskide juhtimise strateegiatest ja nende muudatustest enne nende rakendamist. 1.7. Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja raamatupidamissüsteemid peavad tagama käesolevast juhendist tulenevate kapitali adekvaatsuse näitaja arvutuste ning aruandluse koostamise õigsuse. 2. Mõisted 2.1. Allutatud kohustus – vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” §-le 721 krediidiasutuse kohustus, millest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” §-s 131 sätestatule. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 2.2. Aktsiapositsiooni spetsiifiline risk (specific equity positsion risk) – risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest, mida mõjutavad emitendiga seotud tegurid. 2.3. Aktsiapositsiooni üldrisk (general equity position risk) – risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest, mida mõjutavad turu kui tervikuga seotud tegurid. 2.4. A-tsoon – hõlmab kõiki Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriike, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmeid ning riike, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i Üldiste Laenukokkulepete (GAB - General Agreements to Borrow) alusel. Riike, mis on restruktureerinud oma välisvõla, ei käsitleta viie aasta jooksul A-tsooni riikidena alates restruktureerimise kokkuleppe soovi avaldamisest riigi poolt. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.5. A-tsooni krediidiasutused – kõik A-tsooni riikides tegevusloa saanud era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad krediidiasutuse mõistele krediidiasutuste seaduse tähenduses, kaasa arvatud nende filiaalid. (vt ka käesoleva peatüki punktis 2.17 toodud krediidiasutuse mõistet) 2.6. B-tsoon – hõlmab kõiki riike, mis ei kuulu A-tsooni (vt ka käesoleva peatüki punktis 2.4 toodud A-tsooni mõistet). 2.7. B-tsooni krediidiasutused – kõik era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad krediidiasutuse mõistele ning on tegevusloa saanud väljaspool A-tsooni, kaasa arvatud nende filiaalid (vt ka käesoleva peatüki punktis 2.17 toodud krediidiasutuse mõistet). 2.8. Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid (exchange-traded derivatives) – tuletisinstrumendid, mille tingimused on reguleeritud tuletisinstrumentide börsi regulatsioonides ning millele kehtivad igapäevase tagatise (daily margin) nõuded. 2.9. Börsivälised tuletisinstrumendid (over-the-counter or OTC derivative instruments) – tuletisinstrumendid, mis ei kuulu börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide hulka (vt ka käesoleva peatüki punktis 2.28 toodud tunnustatud börside mõistet). 2.10. Finantseerimisasutused (financial institutions) – äriühingud, mis ei ole krediidiasutused, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme järgneva tehingu tegemine: 1) laenutehingud; 2) liisingutehingud; 3) arveldustehingud; 4) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine; 5) tagatis- ja garantiitehingud ning muud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud; 6) kauplemine nii oma arvel kui klientide nimel: a) välisvaluutaga, b) finantsfutuuride ja -optsioonidega, c) vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, d) turukõlblike väärtpaberitega, e) muude rahaturu instrumentidega; 7) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine; 8) klientide nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või omandamisega seotud teenuste osutamine; 9) rahamaakleri tegevus; 10) vara valitsemine; 11) väärtpaberite hoidmine. 2.11. Finantsinstrumendid (financial instruments) –igasugused instrumendid, mis suurendavad korraga ühe isiku finantsvarasid ja teise isiku finantskohustusi või omakapitali instrumente. 2.12. Intressimäära spetsiifiline risk (specific interest rate risk) – risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest, mida mõjutavad emitendiga seotud tegurid. 2.13. Kaup (commodity) – materiaalne toode, millega kaubeldakse või millega saab kaubelda järelturul, näiteks põllumajandussaadused, mineraalid (k.a nafta) ja väärismetallid (v.a kuld kangidena, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel). 2.14. Kauplemisportfell (trading book) –koosneb järgnevatest positsioonidest: 1) Finantsinstrumentide, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisinstrumentide positsioonid, mida hoitakse edasimüügiks või mis on omandatud eesmärgiga saada kasu lühiajaliselt tegelikelt või oodatavatelt ostu- ja müügihinna erinevustelt või muudelt hinna või intressimäära muutustelt, samuti finantsinstrumentide, kaupade ning kaupadel põhinevate tuletisinstrumentide positsioonid, mis tekivad klientidele maaklerteenuse osutamise käigus (matched principal broking) ja kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide riskide maandamiseks (hedging) omandatud positsioonid. 2) Riskile avatud positsioonid, mis tulenevad lõpetamata ülekannetest, reguleerimata ülekannetest ja börsivälistest (OTC) tuletisinstrumentidest, käesoleva punkti alapunkti 1 alusel kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel baseeruvatest repolepingutest (repurchase) ja väärtpaberite ning kaupade laenuks andmisest, vastavalt käesoleva juhendi VII ja VIII peatükis toodud käsitlusele. 3) Positsioonid kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasude, intresside, dividendide ja börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide tagatissummade kujul. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.14.1. Finantsinspektsioon eelneval kirjalikul nõusolekul võib kauplemisportfelli koosseisu arvata pöördrepo lepingutest ja väärtpaberite ning kaupade laenuks võtmisest tulenevaid positsioone. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.14.2. Finantsinspektsioon annab käesoleva peatüki punktis 2.14.1 nimetatud nõusoleku juhul, kui üheaegselt on täidetud tingimused a, b, ja d või c ja d: a) positsioone hinnatakse igapäevaselt turuhinnas (mark to market); b) leping annab krediidiasutusele õiguse nõuete automaatseks ja koheseks tasaarveldamiseks kliendipoolsete nõuete arvel, kui viimane ei täida oma kohustusi; c) kõnealune leping on sõlmitud mõlema osapoole peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames; d) kõnealuseid lepinguid kasutatakse ainult aktsepteeritud ja sobivatel eesmärkidel ning välistatakse näilised tehingud. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.15. Kauplemisportfelli positsioonirisk (positsion risk associated with the trading book) – koosneb üld- ja spetsiifilisest riskist. Üldrisk on risk, mis tuleneb turu üldistest arengutest. Spetsiifiline risk on risk, mis tuleneb vara emitendi ja tuletisinstrumentide puhul alusvara emitendiga seotud teguritest. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.16. Kauplemisportfelli ülekanderisk (settlement risk in the trading book) – risk, mis tuleneb toimumata jäänud ülekannetest. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.17. Krediidiasutus –vastavalt krediidiasutuste seaduse § 3 lõikele 1 äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine, oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. 2.18. Krediidiasutusega seotud isikud (connected counterparties) – vastavalt krediidiasutuste seaduse § 84 hõlmab krediidiasutuse juhte, siseauditi juhti või revisjonikomisjoni esimeest või revidenti ning nendega samaväärset majanduslikku huvi omavaid isikuid, krediidiasutuses olulist osalust omavaid füüsilisest isikust aktsionäre ning krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liikmeid. 2.19. Krediidirisk (counterparty risk) – risk, et teine lepingupool ei täida lepingulisi kohustusi. 2.20. Multilateraalsed arengupangad (multilateral development banks) – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Ameerika Riikide Arengupank (IADB), Aasia Arengupank (AsDB), Aafrika Arengupank (AfDB), Euroopa Ümberkujundusfondi Nõukogu (the Council of Europe Resettlement Fund), Põhjamaade Investeerimispank (NIB), Kariibi Arengupank (CDB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa Investeerimisfond (EIF) ja Üleameerikaline Investeerimiskorporatsioon (Inter-American Investment Corporation ) ning Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency). [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.21. Omavahel seotud isikud – hõlmavad vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 3: 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva punkti alapunktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel. 2.22. Optsioon (option) – leping, mille tulemusena optsiooni müüjal on kohustus ning optsiooni ostjal (omanikul) õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) vara kindla hinnaga lepingu lõpptähtajal (Euroopa tüüpi optsioon) või igal ajal lepingu sõlmimisest kuni selle lõpptähtajani (Ameerika tüüpi optsioon). Optsiooni iseloomuga instrumente (nt ostutähed) käsitletakse sarnaselt optsioonidega. 2.23. Ostutäht (warrant) – väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta vara kindlaksmääratud hinnaga kuni lõpptähtajani või lõpptähtajal. 2.24. Pöördrepo (reverse repurchase) lepingud – lepingud, mille alusel: 1) aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused; 2) alapunktis 1 nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle; 3) aruandev krediidiasutus on kohustatud alapunktis 1 nimetatud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma; 4) lepingus on sätestatud keeld alapunktis 1 nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile. Pöördrepo leping loetakse sõlmituks peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames, juhul kui väärtpaberite või kauba müüja on A-tsooni krediidiasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisühing, A-tsooni kuuluva kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui tehing on sõlmitud tunnustatud börsi kaudu. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.25. Repo (repurchase) lepingud – lepingud, mille alusel: 1) aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused; 2) alapunktis 1 nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle; 3) aruandev krediidiasutus on kohustatud alapunktis 1 nimetatud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma; 4) lepingus on sätestatud keeld alapunktis 1 nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.26. Samaliigilised väärtpaberid (securities of the same kind) – hõlmab: 1) võlaväärtpabereid (debt securities), mis on emiteeritud sama emitendi poolt sama emissiooni käigus samas valuutas ning sama tootluse ning tähtajaga; või 2) lihtaktsiaid, mis on emiteeritud sama emitendi poolt ning mis vastavalt põhikirjale või ettevõtja siseregulatsioonidele omavad samasugust hääleõigust ning õigust emitendi varale mainitud vara jaotamisel. 2.27. Tuletistehing/-instrument - finantsinstrument: 1) mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi, kauba, välisvaluuta kursi, hindade või määrade indeksi, krediidireitingu või krediidiindeksi või muu sarnase alusvara väärtusest, 2) mis ei nõua või nõuab vaid väikest esialgset investeeringut võrreldes teiste lepingutega, mis reageerivad turumuutustele sarnaselt, ja 3) millega lepingupoolte vahelised õigused ja kohustused arveldatakse tulevikus. 2.28. Tunnustatud börsid (recognised exchanges) – börsi asukohamaa pädevate organite poolt tunnustatud börsid, mis: 1) tegutsevad regulaarselt; 2) omavad börsi asukohamaa pädevate organite poolt välja antud või heaks kiidetud reeglistikku, mis sätestab tingimused börsile, börsiosalistele ning kaubeldavatele instrumentidele; 3) omab arveldussüsteemi, mille tõttu peavad bilansiväliste instrumentide lepingud vastama pädevate organitega kooskõlastatud igapäevase tagatise (marginal requirements) nõuetele. 2.29. Turu intressimäära üldrisk (general market interest rate risk) – risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest, mida mõjutavad turu kui tervikuga seotud tegurid. 2.30. Tururisk (market risk) – kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk ning kaubarisk ning kogu tegevusega seotud välisvaluutarisk. 2.31. Vahetatav väärtpaber (convertible security) – väärtpaber, mida omanik võib vahetada teise väärtpaberi, tavaliselt sama emitendi väärtpaberi vastu. 2.32. Väärtpaberid - väärtpabereid käsitletakse vastavalt väärtpaberituru seaduse § 2 (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612). Väärtpaberid, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on: 1) aktsia või muu sarnane kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja arvatud käesoleva loetelu punktis 5 nimetatud väärtpaber; 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva loetelu punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul (rahaturuinstrument); 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. 2.33. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud (underwriting commitments) – lepingud, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberitest. Lepingute eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud kuuluvad kauplemisportfelli, kuna antud lepingutega kaasnev risk püsib vaid lühikest aega. 2.34. Väärtpaberite või kauba laenuks andmise lepingud – lepingud, mille alusel krediidiasutus kannab üle väärtpaberid või kauba kindla tagatise vastu kindlustamaks, et lepingu teine pool (laenusaaja) täidab kohustuse tagastada samaväärsed väärtpaberid või kauba tulevikus kindlaks määratud tähtajal või aruandva krediidiasutuse (väärtpaberite või kauba ülekandja) nõudmisel. 2.35. Väärtpaberite või kauba laenuks võtmise lepingud –lepingud, mille alusel teine osapool kannab üle väärtpaberid või kauba kindla tagatise vastu kindlustamaks, et krediidiasutus (laenusaaja) täidab kohustuse tagastada samaväärsed väärtpaberid või kauba tulevikus kindlaks määratud tähtajal või teise osapoole (väärtpaberite või kauba ülekandja) nõudmisel. Väärtpaberite või kauba laenuks võtmise leping loetakse sõlmituks peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse raames juhul, kui laenuandja on A-tsooni krediidiasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisühing, A-tsooni kuuluva kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing, või kui tehing on sõlmitud tunnustatud börsi kaudu. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.36. Positsioon - nõuete või kohustuste suurus teatud väärtpaberis, kaubas või valuutas. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.37. Pikk positsioon - positsioon, mis väljendab õigust või kohustust saada makse, väärtpaber või muu vara. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.38. Lühike positsioon - positsioon, mis väljendab õigust või kohustust teostada makse või üle anda väärtpaber või muu vara. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.39. Riskile avatud positsioon (exposure) - maksimaalne kahjum, mis võib tekkida vara realiseerimisel, bilansiväliste kohustuste täitmisel või juhul, kui tehingu teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.40. Kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud - äriühingud, mis on saanud pädevalt organilt tegevusloa peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevusena osutada investeerimisteenuseid või hoida kliendi jaoks väärtpabereid ning on kohustatud täitma Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis nr 93/6/EMÜ (täiendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega nr 98/31/EÜ, nr 98/33/EÜ ja nr 2002/87/EÜ) (edaspidi direktiiv nr 93/6/EMÜ ) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2000/12/EÜ (täiendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega nr 2000/28/EÜ ja nr 2002/87/EÜ) (edaspidi direktiiv nr 2000/12/EÜ ) toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.41. Pädev asutus - ametiasutus, mis tema asukohariigi õiguse kohaselt on õigustatud teostama krediidiasutuste ja investeerimisühingute riikliku finantsjärelevalvet. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3. Vabastamistingimused 3.1. Krediidiasutus võib taotleda Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku tema vabastamiseks kapitalinõuete arvutamise kohustusest kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning krediidiriski katmiseks soolo baasil või ühe, mitme või kõikide tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kauplemisportfellide suhtes konsolideeritud baasil. Finantsinspektsioon lähtub nõusoleku andmisel käesoleva peatüki punktis 3.2 toodud vabastamistingimustest. Nõusoleku saamisel arvutab krediidiasutus kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva juhendi peatükkidele II, III ja V. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.2. Vabastamistingimusteks on: 1) kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa järjest enam kui 5 pangapäeva jooksul 5% kogu äritegevusest; 2) kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa järjest enam kui 5 pangapäeva jooksul 15 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel; 3) kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa ühelgi juhul 6% kogu äritegevusest; 4) kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa ühelgi juhul 20 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel. 3.3. Kui kauplemisportfelli väärtus ületab 6% kogu äritegevusest ja 20 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel, arvutatakse kapitalinõuded kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, kauba-, optsiooni- ülekande- ja krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva juhendi peatükkidele IV-VIII. Samuti, kui kauplemisportfelli väärtus ületab järjest enam kui viie pangapäeva jooksul 5% või 15 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel, arvutatakse kapitalinõuded kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, kauba-, optsiooni-, ülekande- ja krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva juhendi peatükkidele IV-VIII. 3.4. Käesoleva peatüki punktis 3.2 käsitletud kauplemisportfelliga seotud äritegevuse ja kogu äritegevuse suhte arvutamiseks kasutatakse bilansilise ning bilansivälise äritegevuse liidetud mahtu. Bilansilise ning bilansivälise äritegevuse liidetud mahu leidmiseks hinnatakse kõik kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid, v.a kauplemisportfelli kuuluvad tuletisinstrumendid ning muud bilansivälised instrumendid, turuhinnas. Tuletisinstrumendid hinnatakse lähtudes kas turuhinnast või nimiväärtusest nii kauplemisportfelli väärtuse kui bilansivälise tegevuse mahu leidmisel. Lühikesed ja pikad positsioonid summeeritakse arvestamata nende märke. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.5. Käesoleva peatüki punktis 3.2 toodud vabastamistingimuste aluseks olevaid näitajaid ning kauplemisportfelli väärtust tuleb arvutada igapäevaselt. 4. Sisekontrollisüsteemid 4.1. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud peavad riskide mõõtmiseks kasutama selliseid süsteeme ja aruandlust, mis võimaldavad juhtorganitel ja juhtorganite poolt määratud isikutel olemasolevaid positsioone pidevalt jälgida. 4.2. Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute sisekontrollisüsteemid, juhtimis- ja raamatupidamisprotseduurid peavad tagama tegevuse vastavuse käesoleva juhendi nõuetele. 5. Sisemiste mudelite kasutamine kapitalinõude arvutamisel tururiski katmiseks 5.1. Krediidiasutus peab taotlema Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku, et kasutada kapitalinõude arvutamiseks tururiski katmiseks sisemist mudelit. Finantsinspektsioon lähtub nõusoleku andmisel järgnevatest kriteeriumidest: 1) krediidiasutuse riskide juhtimise süsteem ja töötajate kvalifikatsioon tagavad valitud mudeli nõuetekohase rakendamise; 2) mudel on edukalt läbinud testiperioodi; ning 3) teostatakse regulaarselt mudeli stressi teste. 5.2. Kaubeldes börsiväliste tuletisinstrumentidega peab kasutama krediidiasutuse ja/või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu pädeva juhtorgani poolt heakskiidetud tuletisinstrumentide hinna määramise mudelit. Finantsinspektsioonil on õigus kontrollida hindamismudeli olemasolu ja selle tõhusust. 5.3. Krediidiasutus peab kasutama seiresüsteeme, mis võimaldavad pidevalt jälgida tuletisinstrumentidega seotud riske. Tuletisinstrumentidest tulenevatele riskidele peavad krediidiasutused kehtestama sisemised piirangud. 5.4. Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni kirjalikult informeerima mudelisse kaasatud instrumentidega seotud riskidele kehtestatud piirangutest ja nende muutmisest enne nende rakendamist. 5.5. Krediidiasutus on kohustatud informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni uute tuletisinstrumentide juurutamise kavatsusest koos nende kohta käiva üksikasjaliku informatsiooniga. 6. Aruandluse sagedus ja tähtaeg 6.1. Kapitali adekvaatsuse aruande aruandeperioodiks on soolo baasil kuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 6.2. Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama kapitali adekvaatsuse aruande soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks ja konsolideeritud baasil interim-aruande koosseisus hiljemalt üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. 7. Andmete täpsus Summad esitatakse aruannetes tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluuta peab olema konverteeritud Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Välisvaluutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. Väärismetallid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Londoni Metalli börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu alusel. 8. Andmete säilitamine Kapitali adekvaatsuse ja omavahendite arvutamiseks kasutatud algandmeid peab säilitama vähemalt viis aastat. II peatükk. Krediidirisk 1. Üldist 1.1. Kapitalinõude arvutamisel krediidiriski katmiseks tuleb arvesse võtta vara, bilansivälised kohustused ja tuletisinstrumendid. 1.2. Kui krediidiasutus ei ole saanud käesoleva juhendi I peatüki punktis 3 käsitletud Finantsinspektsiooni nõusolekut vabastada kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli instrumentidega seotud riskide katmiseks, siis peab kauplemisportfelli kuuluvad instrumendid kapitalinõude arvutamisel krediidiriski katmiseks välja jätma, kui käesoleva juhendiga ei ole kehtestatud teisiti. 2. Vara 2.1. Üldist 2.1.1. Krediidiriski arvutamisel ei võeta arvesse: 1) vara, mis on vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõikele 2 maha arvatud neto-omavahendite arvutamisel; [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 2) varana kajastatud tuletisinstrumentide turuväärtuse ja lepingulise väärtuse vahe. 2.1.2. Nõuete kaalumisel võetakse arvesse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kantud osa. See tähendab, et krediidiriskiga kaalumisele kuulub allahinnatud nõude netoväärtus. 2.1.3. Kui varale on antud tagatis, mille krediidiriski kaal on madalam vara krediidiriski kaalust, võib tagatisest tulenevat madalamat krediidiriski kaalu rakendada ainult täielikult tagatud vara osale. Tagamata vara osale määratakse krediidiriski kaal lähtudes tehingu teisest poolest või vara liigist. 2.1.4. Vara tuleb jagada nelja riskikategooriasse sõltuvalt tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaalust. Liisingu puhul määratakse liisingu objekti riskikategooria lepingu teise poole järgi. 2.1.5. Krediidiriskiga kaalutud vara leidmiseks tuleb vara väärtus korrutada tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaaluga. vara väärtus x tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaal 2.2. Varade riski klassifikatsioon Tulenevalt tehingu teise poole või vara liigi krediidiriskist jagatakse vara järgmistesse riskikategooriatesse: 2.2.1. Kategooria I, kaal 0% 1) Sularaha ja selle ekvivalendid. Siia kuuluvad ka kulla kangid, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel. 2) Nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele. 3) Nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni keskvalitsuste ja/või keskpankade poolt. 4) Nõuded Euroopa Ühendustele. 5) Nõuded, mis on otseselt tagatud Euroopa Ühenduste poolt. 6) Nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas. 7) Nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni keskvalitsuste ja/või keskpanga poolt ning nomineeritud ja väljastatud rahvuslikus valuutas, mis on ühine tagaja ja laenusaaja jaoks. 8) Vara, mis on tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste, keskpankade või Euroopa Ühenduste poolt emiteeritud väärtpaberitega. 9) Nõuded, mis on tagatud laenu väljastanud krediidiasutusse hoiustatud hoiusesertifikaatide või sularaha hoiuste või muude sarnaste instrumentidega, mis on sama krediidiasutuse poolt emiteeritud ja talle hoiule antud. 10) –12) tunnistatud kehtetuks [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.2.2. Kategooria II, kaal 20% 1) Nõuded A-tsooni krediidiasutustele ja A-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele, v.a nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite koosseisu. 2) Nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni krediidiasutuste või A-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt. 3) Nõuded, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularahahoiuste või hoiusesertifikaatidega. 4) Nõuded Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuvatele investeerimisühingutele tingimusel, et need investeerimisühingud täidavad direktiivis nr 93/6/EMÜ ning direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid, v.a nõuded, mis kuuluvad nende investeerimisühingute omavahendite koosseisu. 5) Nõuded, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularaha hoiuste või hoiusesertifikaatidega. 6) Nõuded multilateraalsetele arengupankadele. 7) Nõuded, mis on otseselt tagatud multilateraalsete arengupankade poolt, samuti multilateraalsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberitega tagatud vara. 8) Nõuded A-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele. 9) Nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide regionaalvalitsuste või kohalike omavalitsuste poolt. 10) Nõuded, mis on otseselt tagatud alapunktis 4 nimetatud investeerimisühingute poolt. 11) Maksed teel. 12) Nõuded Eesti Haigekassale või Eesti Töötukassale. 13) Nõuded, mis on otseselt tagatud Eesti Haigekassa või Eesti Töötukassa poolt. 14) Nõuded Eesti valitusasutuste poolt hallatavatele asutustele ning nende poolt otseselt tagatud nõuded. 15) Nõuded alapunktis 14 nimetatud asutustega sarnaste A-tsooni riikide asutuste vastu ning selliste asutuste poolt otseselt tagatud nõuded. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.2.3. Kategooria III, kaal 50% 1) Nõuded B-tsooni krediidiasutustele ja B-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, v.a nõuded, mis kuuluvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite koosseisu. 2) Nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni krediidiasutuste ja B-tsooni kuuluvate kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta. 3) Nõuded, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga kinnisvarale, millel asuvat elamut laenuvõtja kasutab elamiseks või kavatseb kasutada elamiseks või mille ta on andnud eluruumina üürile. III riskikategooriat võib määrata ainult sellele täielikult hüpoteegiga tagatud nõude osale, mis ei ületa 2/3 kinnisvara turuväärtusest. Siia ei kuulu esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud laenud, mis on antud kinnisvara ostu-müügiga tegelevatele äriühingutele ja ehitise pandiga tagatud nõuded. Need kuuluvad kaalumisele IV riskikategooria all. 4) Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. III riskikategooriat võib rakendada ainult selliste viitlaekumiste ja ettemakstud tulevaste perioodide kulude suhtes, mille puhul krediidiasutus ei suuda tehingu teise poole riskikategooriat määrata. Kõiki muid viitlaekumisi ja ettemakstud tulevaste perioodide kulusid tuleb kaaluda lähtudes tehingu teise poole riskikategooriast. 5) – 8) tunnistatud kehtetuks [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.2.4. Kategooria IV, kaal 100 % 1) Nõuded Eesti Vabariigi poolt asutatud eespool loetlemata juriidilistele isikutele. 2) Eesti Vabariigi erastamisväärtpaberid. 3) Nõuded B-tsooni krediidiasutustele, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe aasta. 4) Nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, v.a I riskikategooriasse kuuluvad nõuded. 5) Nõuded B-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele. 6) Aktsiad, osad ja muud teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu kuuluvad nõuded, mida pole maha arvatud aruandva krediidiasutuse omavahendite arvutamisel. 7) Nõuded erasektorile, mis ei kuulu riskikategooriatesse I - III. 8) Materiaalne vara. 9) Kõik muu vara, mis ei kuulu riskikategooriatesse I - III ja mida pole maha arvatud aruandva krediidiasutuse omavahendite arvutamisel. 3. Bilansivälised tehingud 3.1. Üldist 3.1.1. Bilansivälised tehingud on jagatud kahte gruppi lähtudes nendega seotud krediidiriskist. I gruppi kuuluvad bilansivälised kohustused, kus krediidirisk on võrdne lepingu koguväärtusega. II gruppi kuuluvad tuletisinstrumendid, kus krediidiriski suurus sõltub lepingu tähtajast ja lepingu aluseks oleva intressimäära, valuutakursi ning väärtpaberi, väärismetalli või kauba hinna kõikumisest. 3.1.2. Krediidiriski arvutamisel ei võeta arvesse: 1) lepinguid, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel; 2) valuutakursside tuletisinstrumente (v.a kullaga seotud tehingud), mille lepinguline tähtaeg on kuni 14 päeva; 3) kui krediidiasutus arvutab kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katmiseks, siis kauplemisportfelli kuuluvaid instrumente, millele arvutatakse kapitalinõuet spetsiifilise riski katmiseks. 3.1.3. Kui bilansivälisele kohustusele on antud tagatis, mille krediidiriski kaal on madalam bilansivälise kohustuse krediidiriski kaalust, võib tagatisest tulenevat madalamat krediidiriski kaalu rakendada ainult täielikult tagatud bilansivälise kohustuse osale. 3.2. Bilansiväliste tehingute I grupp 3.2.1. Üldist 3.2.1.1. Bilansiväliste tehingute I gruppi kuuluvad bilansivälised kohustused vastavalt käesoleva peatüki punktides 3.2.2.1 kuni 3.2.2.4 toodud loetelule. 3.2.1.2. Krediidiriskiga kaalutud bilansivälise kohustuse leidmiseks tuleb bilansivälise kohustuse väärtus korrutada tehingu riskikaaluga ning tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Tehingu teise poole krediidiriski kaal määratakse vastavalt varade riskiklassifikatsioonile. bilansivälise kohustuse väärtus x tehingu riskikaal x tehingu teise poole krediidiriski kaal 3.2.2. I grupi bilansiväliste kohustuste klassifikatsioon Tulenevalt tehingu riskist jagatakse I gruppi kuuluvad bilansivälised tehingud järgmistesse riskikategooriatesse: 3.2.2.1. Täisrisk, kaal 100% 1) Finantsgarantiid Siia kuuluvad väljastatud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid ja dokumentaalmaksed. Tehingu teise poole krediidiriskikaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks on finantsgarantii antud. 2) Käskvekslite kinnitamised Siia kuuluvad diskonteeritud käskvekslite kinnitamistest tulenevad võimalikud kohustused. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks aktsept või käendus on antud. 3) Regressiõigusega tehingud Siia kuuluvad lepingute alusel kolmandatele isikutele müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingute järgi jääb krediidiasutuse kanda laenuvõtja/võlakirjade emitendi maksevõimetuks jäämise risk või risk, et võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks müügi objektiks olev vara. 4) Vara ostmine tulevikus Siia kuuluvad lepingud, mille alusel krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks tehingu objektiks olev vara. 5) Tuleviku hoiustamistehingud Siia kuuluvad lepingud, mille alusel krediidiasutus kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus, millele teine pool maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue hoiuse vastuvõtjale. 6) Osaliselt makstud väärtpaberid Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll krediidiasutuse poolt märgitud, kuid veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emitendi vastava nõude esitamise korral. Väärtpaberite maksmata osale määratakse tehingu teise poole krediidiriski kaal lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks väärtpaberi emitent. 7) Muud täisriskiga bilansivälised kohustused. 3.2.2.2. Keskmine risk, kaal 50% 1) Majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused lepingulise tähtajaga üle ühe aasta. Siia kuuluvad lepingud, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on muuhulgas garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse kohta, samuti mittefinantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks majandus- ja kutsetegevusega seotud garantii on antud. 2) Dokumentaalmaksed Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, näiteks erinevad dokumentaalakreditiivid. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud. 3) Vara müügitehingud Siia kuuluvad väärtpaberite või muu vara müügitehingud, millega kaasneb ostja õigus ostetud väärtpaberid või muu vara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus tagasi müüa ning mille puhul müüdud varad on krediidiasutuse bilansist eemaldatud. Tehingud tuleb näidata kas väärtpaberite või muu vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatavas tagasimüügihinnas. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks ostetud väärtpaberid või muu vara. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 4) Väärtpaberite emissioonide korraldamine Siia kuuluvad lepingud, mille alusel krediidiasutus võtab endale tulevikus emiteeritavate väärtpaberite emissiooni garanteerimiskohustuse. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks emitent. 5) Muud tühistamatud kohustused lepingulise tähtajaga üle 1 aasta Siia kuulub krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue laenu saajale. 6) Muud keskmise riskiga bilansivälised kohustused. 3.2.2.3. Keskmine/madal risk, kaal 20% Majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused lepingulise tähtajaga üks aasta või vähem. Siia kuuluvad lepingud, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud. 3.2.2.4. Madal risk, kaal 0% Kõik muud kohustused, mille lepinguline tähtaeg on kuni 1 aasta või lepingud, mida krediidiasutusel on võimalik igal ajahetkel lõpetada. Samuti kuuluvad siia lepingud, mida võib pikendada ilma uue lepingu sõlmimiseta, juhul kui on täidetud järgmised tingimused: 1) krediidiasutusel on õigus leping lõpetada hiljemalt 1 aasta pärast selle sõlmimist või vastavalt punktis 2 toodud tingimustele lepingu uuendamisest ja 2) lepingu uuendamisel kontrollitakse kliendi maksevõimet samal viisil, kui uue lepingu sõlmimisel ja lepingu uuendamiseks on koostatud eraldi kirjalik dokument. 3.3. Bilansiväliste tehingute II grupp 3.3.1. Üldist 3.3.1.1. Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvad tuletisinstrumendid vastavalt käesoleva juhendi lisas I toodud loetelule. 3.3.1.2. Bilansiväliste tehingute II gruppi kuuluvate tuletisinstrumentide puhul ei ole krediidiasutuse krediidiriskiks mitte lepingu koguväärtus, vaid potentsiaalne kulu uue, asendava lepingu sõlmimisest juhul, kui lepingu teine pool ei täida oma kohustust. See kulu sõltub lepingu tähtajast ja lepingu alusvara hinna kõikumisest. 3.3.1.3. Tuletisinstrumentide tehingu teise poole krediidiriski kaalu määramisel tuleb lähtuda varade riski klassifikatsioonist, kusjuures 100% riskikaalu võib asendada 50% riskikaaluga. 3.3.1.4. Valuuta tuletisinstrumendi nimiväärtuseks on tuletisinstrumendi aluseks olev valuuta summa, mille saab krediidiasutus. Intressimäära tuletisinstrumendi nimiväärtuseks on instrumendi aluseks oleva väärtpaberi või hoiuse lepinguline väärtus. Väärtpaberi tuletisinstrumendi nimiväärtuseks on instrumendi aluseks oleva väärtpaberi lepinguline väärtus. Kauba tuletisinstrumendi nimiväärtuseks on instrumendi aluseks oleva kauba lepinguline väärtus. 3.3.1.5. Kui vahetustehingu nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb, tuleb nimiväärtusena käsitleda aruandekuupäevaks allesjäänud summat. Vahetustehingud, mille nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb ja kus tehingu poolte vahelistest maksetest tulenevad rahavood erinevad teineteisest, võivad nimiväärtused tehingu poolte jaoks samuti erineda. Sel juhul on nimiväärtuseks suurem väärtus. 3.3.1.6. Tuletisinstrumentide krediidiekvivalentide arvutamiseks võib kasutada kas turuväärtuse või lihtsustatud meetodit. Kui krediidiasutus arvutab kapitalinõudeid spetsiifilise riski katmiseks kauplemisportfelli kuuluvatele tuletisinstrumentidele, peab ta kasutama turuväärtuse meetodit. Samuti tuleb turuväärtuse meetodit kasutada käesoleva juhendi lisa I punktis 3 toodud tehingute puhul. 3.3.1.7. Lihtsustatud meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab krediidiasutus eelnevalt taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 3.3.2. Turuväärtuse meetod (mark to market method ) 3.3.2.1. Turuväärtuse meetodi alusel krediidiriskiga kaalutud tuletisinstrumendi leidmiseks tuleb: 1) leida tuletisinstrumendi asenduskulu. Asenduskuluks nimetatakse kulu, mis tekib, kui teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi ja krediidiasutusel tuleb sõlmida uus sarnane leping, kuid juba teise hinnaga, s.o turuhinnaga. Seega leitakse asenduskulu lepingu ostuhinna lahutamisel lepingu turuväärtusest. Asenduskulu võetakse arvesse krediidiekvivalendi arvutamisel ainult siis, kui see on positiivse väärtusega; 2) leida potentsiaalne tuleviku krediidirisk; 3) leida krediidiekvivalent. Tuleviku krediidirisk ═ nimiväärtus x ümberhindamistegur Krediidiekvivalent ═ asenduskulu + tuleviku krediidirisk Krediidiriskiga kaalutud tuletisinstrument ═ krediidiekvivalent x tehingu teise poole krediidiriski kaal 3.3.2.2. Asenduskulu leidmisel tuleb tuletisinstrumendi turuväärtust vaadelda aruandeperioodi viimase pangapäeva viimase müügihinnana, või kui see ei ole võimalik, siis aruandeperioodi viimase pangapäeva viimase ostu- ja müügihinna keskmisena. Kui tuletisinstrument ei ole avalikult noteeritud, tuleb turuväärtust käsitleda arvestusliku väärtusena vastavalt üldisele turukursile ja/või vastavalt aruandeperioodi viimasel pangapäeval noteeritud valuutakursile. Eesti krooniga seotud tuletisinstrumentide puhul on lubatud kasutada krediidiasutuse enda poolt määratud kurssi lähtudes konservatiivsuse printsiibist. Vahetustehingu turuväärtust tuleb käsitleda uue, asenduslepingu nüüdisväärtusena, mis on diskonteeritud aruandeperioodi viimase päeva alusvaraga seotud turuintressiga. 3.3.2.3. Eesti Pangaga sõlmitud forwardite ning vahetustehingute lepingute puhul turuväärtust ei käsitleta ning seetõttu nendel lepingutel asenduskulu puudub. 3.3.2.4. Ühe valuuta intressimäära vahetustehingu puhul, mis hõlmab ujuva intressimääraga seotud rahavoogude vahetust, tuleb leida vaid asenduskulu. 3.3.2.5. Potentsiaalse tuleviku krediidiriski leidmiseks korrutatakse tuletisinstrumendi nimiväärtus käesoleva peatüki punkti 3.3.2.6 tabelis toodud vastava ümberhindamisteguriga. 3.3.2.6. Tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid turuväärtuse meetodil. Järelejäänud tähtaeg Intressi-määradega seotud lepingud (1) Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud (2) Väärtpabe-ritega seotud lepingud (3) Väärismetal-liga (v.a kuld) seotud lepingud (4) Muude instrumenti-dega (commodities) seotud lepingud (5) Kuni üks aasta 0,0% 1,0% 6,0% 7,0% 10,0% Üks kuni viis aastat 0,5% 5,0% 8,0% 7,0% 12,0% Üle viie aasta 1,5% 7,5% 10,0% 8,0% 15,0% 3.3.2.7. Forwardid, vahetustehingud, ostetud optsioonid ja muud sarnased tuletisinstrumendid, mida ei ole võimalik paigutada veergudesse 1 - 4, kuuluvad muude instrumentidega seotud lepingute hulka (veerg 5). 3.3.2.8. Lepingute puhul, milles on sätestatud tagasimaksmine mitmes järgus, tuleb osamakse summa korrutada nii vastava ümberhindamisteguriga kui põhisumma tagasimaksete arvuga. 3.3.2.9. Lepingute puhul, mis on sõlmitud katmata riskide katmiseks pärast kindlaks määratud kuupäeva, ja juhul kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus null, siis võrdub järelejäänud tähtaeg ajaperioodiga, mis on jäänud järgmise muutmise kuupäevani. Intressimääraga seotud lepingute puhul, mis vastavad nendele tingimustele ja omavad järelejäänud tähtaega üle 1 aasta, ei saa protsendimäär olla madalam kui 0,5%. 3.3.2.10. Tuletisinstrumendi tähtaeg määratakse vastavalt järelejäänud tähtajale (s.o ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani). 3.3.3. Lihtsustatud meetod (original exposure approach) 3.3.3.1. Lihtsustatud meetodi alusel krediidiriskiga kaalutud tuletisinstrumendi leidmiseks tuleb tuletisinstrumendi krediidiekvivalent korrutada tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Krediidiekvivalent ═ nimiväärtus x ümberhindamistegur Krediidiriskiga kaalutud tuletisinstrument ═ krediidiekvivalent x tehingu teise poole krediidiriski kaal 3.3.3.2. Krediidiekvivalendi leidmiseks korrutatakse tuletisinstrumendi nimiväärtus käesoleva peatüki punkti 3.3.3.3 tabelis toodud vastava ümberhindamisteguriga. 3.3.3.3. Tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid lihtsustatud meetodil. Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,5% 2% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 1,0% 5% (2%+3%) Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 1,0% 3% 3.3.3.4. Intressimäärade lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (s.o ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani) ja valuutakursside lepingute tähtaegu vastavalt lepingulisele tähtajale (s.o ajavahemik tehingu alustamise päevast tehingu lõpptähtajani). 3.4. Lepingulised nettimised 3.4.1. Bilansiväliste tehingute puhul on potentsiaalse tuleviku krediidiriski arvutamisel lubatud kasutada lepingulisi nettimisi. Sellistel juhtudel võib tuletisinstrumentide käsitlemisel iga üksiku lepingu nimiväärtuse asemel arvesse võtta omavahel seotud lepingutest tulenevate nõuete ja kohustuste vahe. 3.4.2. Riski vähendavateks lepingulisteks nettimisteks on krediidiasutuse ja lepingu teise poole vahel sõlmitud kahepoolsed võlakohustuste uuendamise lepingud (bilateral contracts for novation) ja muud sarnased kahepoolsed nettimise kokkulepped. 3.4.3. Nettimine võlakohustuse uuendamisega (netting by novation) on lepingu kahe poole omavaheliste teatud valuutas ja teatud kuupäeval üle kantavate kohustuste automaatne ühendamine (amalgament ) teiste samas valuutas ja sama väärtuspäeva kohustustega. Seeläbi luuakse uus juriidiliselt siduv raamleping (uuendusleping), mis lõpetab kõik eelnevad lepingud ning lõpptulemusena kantakse üle kõikidest lepingutest tulenevate nõuete ja kohustuste vahe. Kasutatakse peamiselt välisvaluuta ja intressimäära lepingute puhul ning tavaliselt üht tüüpi vara nettimiseks. 3.4.4. Lisaks käesoleva peatüki punktis 3.4.3 kirjeldatule võib krediidiasutus nettida vastastikuseid kohustusi ka muude juriidiliste kahepoolsete nettimiste kokkulepete alusel (nt ühekordsed kokkulepped). 3.4.5. Lepingulisi nettimisi käsitletakse riski vähendavatena, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) krediidiasutusel on sõlmitud nettimise kohta lepingu teise poolega lepinguline kokkulepe, mis loob ühe kõiki lepinguga hõlmatud tehinguid arvesse võtva juriidilise kohustuse ning mis juhul, kui teine pool ei tule oma kohustuste täitmisega toime (maksete katkestamine, pankrott, likvideerimine või muu sarnane asjaolu), fikseerib krediidiasutuse õiguse saada või kohustuse maksta ainult lepinguga hõlmatud konkreetsete tehingute nimi- ja turuväärtuste vahede summa; 2) krediidiasutusel on kirjalikud sõltumatu eksperdi poolt koostatud juriidiliselt põhjendatud seisukohad, mis tõendavad, et käesoleva punkti alapunktis 1 kirjeldatud olukordade ilmnemisel piirduvad krediidiasutuse nõuded ja kohustused samas punktis kirjeldatud summaga. Vastav otsus peab olema langetatud järgmiste õigusaktide alusel: a) teise poole asukohamaa õigusaktid ning kui tehinguga on seotud äriühingu filiaal välismaal, siis ka viimase asukohamaa õigusaktid, b) õigusaktid, mis reguleerivad konkreetse lepinguga hõlmatud tehinguid, c) õigusaktid, mis reguleerivad lepingulisi nettimisi võimaldavaid lepinguid ja kokkuleppeid. 3) krediidiasutusel on protseduurireeglid, mis tagavad lepinguliste nettimiste õigusliku kehtivuse pidades silmas asjaomaste seaduste muudatusi. 3.4.6. Krediidiasutus peab igal ajahetkel olema võimeline Finantsinspektsioonile kirjalikult edastama käesoleva peatüki punkti 3.4.5 alapunktis 2 kirjeldatud sõltumatu eksperdi poolt koostatud juriidiliselt põhjendatud seisukohad ja krediidiasutuse juristide poolt koostatud kaaskirja kinnitusega, et käesoleva peatüki punktis 3.4.5 loetletud tingimused on täidetud. 3.4.7. Finantsinspektsioon peab olema veendunud, vajadusel ka teiste asjaomaste pädevate organitega konsulteerinud, et lepinguline nettimine on juriidiliselt kehtiv. Kui vähemalt ühe asjaomase pädeva ametiasutuse hinnangul ei ole lepinguline nettimine juriidiliselt kehtiv, ei loeta nettimise kokkulepet kummagi lepingu poole jaoks riski vähendavaks. 3.4.8. Riski vähendavatena ei käsitleta selliseid lepinguid, mille sätete alusel võib lepingust tulenevaid kohustusi täitev lepingupool lepingulisi kohustusi täitmata jätnud poolele tasuda makseid osaliselt või üldse mitte tasuda ( walkaway clause). 3.4.9. Kapitalinõude arvutamisel võib arvesse võtta selliseid lepingulise nettimisega hõlmatud instrumente (nt valuutakursside tuletisinstrumente lepingulise tähtajaga kuni 14 päeva, kirjutatud optsioone või muid sarnaseid bilansiväliseid instrumente), millelt kapitalinõuet krediidiriski arvutamiseks üldjuhul ei arvutata. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.4.10. Käesoleva peatüki punktis 3.4.9 nimetatud lepingute käsitlus kapitalinõude arvutamisel peab olema järjepidev ning selle muutmine peab olema põhjendatud ja dokumenteeritud. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.4.11. Uuenduslepingute krediidiekvivalentide leidmine 3.4.11.1. Kapitalinõude leidmisel uuenduslepingutega hõlmatud tuletisinstrumentidest tulenevate riskide katmiseks võetakse arvesse uuenduslepingutega fikseeritud netokohustused ja seejärel leitakse kapitalinõuded vastavalt meetodile, mida kasutatakse sarnaste tuletisinstrumentide puhul, mis ei ole nettimist käsitlevate lepingutega hõlmatud. 3.4.11.2. Turuväärtuse meetodi puhul kasutatakse uuenduslepingut lepingu asenduskulu, tehingu nimiväärtuse või alusvara väärtuse leidmiseks. Lihtsustatud meetodi puhul kasutatakse uuenduslepingut tehingu nimiväärtuse leidmiseks. Kasutatavad arvutuspõhimõtteid on ära toodud käesoleva peatüki punktides 3.3.2 ja 3.3.3. 3.4.12. Muude lepinguliste nettimiste kokkulepete krediidiekvivalentide leidmine 3.4.12.1. Turuväärtuse meetod nettimise kokkulepete puhul 3.4.12.1.1. Nettimise kokkuleppega hõlmatud lepingute asenduskulu saamiseks võetakse aluseks kokkuleppest tuleneva kohustuse oletatav netoasenduskulu ning kohaldatakse seejärel samu, käesoleva peatüki punktis 3.3.2 kirjeldatud arvutuspõhimõtteid kui teiste nettimisele mitte kuuluvate tuletisinstrumentide puhul. Nettimise tulemusena saadud netoasenduskulu kaasatakse kapitalinõude arvutusse ainult siis, kui see on positiivse väärtusega. 3.4.12.1.2. Olles leidnud lepingu või alusvara netoväärtust aluseks võttes potentsiaalse tuleviku krediidiriski summa, vähendatakse seda enne krediidiekvivalendi arvutamist järgmise valemi kohaselt: X red = 0,4 x X gross + 0,6 x Y x X gross, kus: X red = kõigi ühe poolega seotud ja juriidiliselt kehtiva kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski vähendatud väärtus, X gross = kõigi ühe poolega seotud ja juriidiliselt kehtiva kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski väärtuste summa, mille leidmiseks korrutatakse lepingute nimiväärtused käesoleva peatüki punktis 3.3.2.6 toodud ümberhindamisteguritega, Y = “neto-bruto suhtarv”, milleks on kõigi ühe poolega seotud ja juriidiliselt kehitava kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingute netoasenduskulu (lugeja) ja brutoasenduskulu (nimetaja) jagatis. Netoasenduskuluks on nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingute asenduskulude summa arvestades märke. Brutoasenduskulu leidmiseks summeeritakse kõigi netitavate tehingute asenduskulude absoluutväärtused. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.4.12.1.3. Käesoleva peatüki punktis 3.4.12.1.2 toodud valemi alusel identsete tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski arvutamisel käsitletakse nettimise kokkuleppega hõlmatud identseid tehinguid ühe tehinguna, mille lepinguline nimiväärtus võrdub arvestusliku netomaksega. Identseteks tehinguteks on valuuta forwardid või muud sarnased tehingud, mille puhul tehingute nimiväärtused võrduvad rahavooga, kui rahavood toimuvad samal väärtuspäeval ja kui nad on täielikult või osaliselt samas vääringus (valuutas). 3.4.12.2. Lihtsustatud meetod nettimise kokkulepete puhul 3.4.12.2.1. Lihtsustatud meetodi kasutamisel käsitletakse nettimise kokkuleppega hõlmatud identseid lepinguid ühe lepinguna, mille nimiväärtus võrdub arvestusliku netomaksega. Krediidiekvivalendi leidmise arvutuspõhimõtted on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 3.3.3. 3.4.12.2.2. Nettimise kokkulepetega hõlmatud mitteidentsete lepingute puhul korrutatakse krediidiekvivalendi leidmiseks lepingute nimiväärtused käesoleva peatüki punkti 3.4.12.2.3 tabelis toodud ümberhindamisteguritega. 3.4.12.2.3. Mitteidentsete lepingute ümberhindamistegurid lihtsustatud meetodil. Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,35% 1,50% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 0,75% 3,75 % Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 0,75% 2,25% 3.4.12.2.4. Intressimäärade lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (s.o ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani) ja valuutakursside lepingute tähtaegu vastavalt lepingulisele tähtajale (s.o ajavahemik tehingu sõlmimise päevast tehingu lõpptähtajani). III peatükk. Välisvaluutarisk 1. Üldist Välisvaluutariski arvutamisel võetakse arvesse kõik valuutakursi muutustest sõltuvad nii bilansilised kui bilansivälised varad ja kohustused. Kulla kange, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, käsitletakse sarnaselt välisvaluutaga. Välisvaluutana ei käsitleta Eesti krooni ja Euroopa Liidu eurot. 2. Välisvaluutade avatud netopositsioonide arvutamine 2.1. Avatud netopositsioonid tuleb arvutada iga välisvaluuta jaoks eraldi. 2.2. Avatud netopositsioonide arvutamisel taandatakse liitvaluutad komponentvaluutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele. 2.3. Krediidiasutus peab taotlema Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku, et käsitleda ühe välisvaluutana välisvaluutasid, mis alluvad õiguslikult siduvatele riikidevahelistele lepingutele. 2.4. Avatud netopositsioon koosneb järgmistest komponentidest: 1) neto-spotpositsioon – s.o kõik antud välisvaluutas fikseeritud varad, millest on maha arvatud kõik samas välisvaluutas fikseeritud kohustused; 2) neto-forwardpositsioon - s.o kõik antud välisvaluutas forwardtehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik forwardtehingutega samas välisvaluutas makstavad summad, sealhulgas futuurid ning spotpositsiooni all kajastamata vahetustehingute forwardpositsioonid; 3) antud välisvaluutas fikseeritud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse; 4) antud välisvaluuta optsioonide deltaga korrigeeritud netoväärtus. Deltaga korrigeeritud väärtust arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi VI peatükile; 5) muude antud välisvaluuta kursi muutusest sõltuvate optsioonide (v.a välisvaluuta- või kullaoptsioonid) turuväärtus. 2.5. Avatud netopositsiooni arvutamisel võib välja jätta: 1) positsioonid, mis on mittekaubeldavad ja omandatud vähendamaks vahetuskursi kahjulikku mõju kapitali adekvaatsusele [1]. 2) positsioonid, mis on vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõikele 2 maha arvatud neto-omavahendite arvutamisel. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 2.6. Käesoleva peatüki punkti 2.5 alapunktis 1 nimetatud positsioonide välja jätmiseks ja väljajätmise tingimuste muutmiseks peab krediidiasutus taotlema Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku. 2.7. Osalused välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida pole vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõikele 3 maha arvatud krediidiasutuse neto-omavahendite arvutamisel, võetakse välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel arvesse valuutas, milles on fikseeritud nende asutuste omakapital. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 2.8. Välisvaluutariski puhul loetakse välisvaluuta avatud netopositsioon lühikeseks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud kohustused ületavad samas välisvaluutas fikseeritud varasid ning pikaks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud varad ületavad samas välisvaluutas fikseeritud kohustusi. 3. Kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamine 3.1. Iga välisvaluuta lühike või pikk avatud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Välisvaluutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. Kulla positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Londoni Metalli börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu alusel. 3.2. Seejärel summeeritakse eraldi välisvaluutade pikad ja lühikesed avatud netopositsioonid. Neist absoluutväärtuselt suuremale liidetakse kulla netopositsioon (absoluutväärtusena) ning saadakse krediidiasutuse kogu välisvaluuta avatud netopositsioon (edaspidi VVANP). Kulda käsitletakse konservatiivsemalt, kuna selle hinnakõikumised on oluliselt suuremad enamike välisvaluutade kursikõikumistest. 4. Piirmäärad 4.1. Välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad 4.1.1. Üksikute välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad neto-omavahenditest: Välisvaluutad Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär neto-omavahenditest %-des B-tsooni riikide valuutad 5 A-tsooni riikide valuutad 15 4.1.2. Punktis 4.1.1 toodud piirmäärasid ei kohaldata Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga (ERM II) liitunud riikide valuutade suhtes. [RTL 2005, 49, 689; 1.07.2005] 4.2. Kogu VVANP ei tohi ületada 30% krediidiasutuse neto-omavahenditest. 4.3. Kui krediidiasutus kasutab kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks lihtsustatud meetodit vastavalt käesoleva juhendi VI peatüki punktile 2, kaasatakse välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välisvaluuta optsioonide turuväärtus [2]. 4.4. Krediidiasutuse osalusi krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida arvestatakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 2.7, ei võeta arvesse käesoleva peatüki punktides 4.1 ja 4.2 toodud piirmäärade arvutamisel. 4.5. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välja jätta välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. 4.6. Krediidiasutus on kohustatud käeoleva peatüki punktides 4.1 ja 4.2 toodud piirmäärasid jälgima ja järgima igapäevaselt. Välisvaluutade avatud netopositsioonid ja kogu VVANP tuleb Eesti Panga nõuetega vastavusse viia iga pangapäeva lõpuks. 5. Kapitalinõude arvutamine 5.1. Kapitalinõuet välisvaluutariski katmiseks ei arvutata, kui kogu VVANP, mis on arvutatud vastavalt käesoleva peatüki punktile 3, ei ületa 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest. Kui kogu VVANP ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest, on kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 10% kogu VVANP-st. 5.2. Neto-omavahendid arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi XI peatükile. 5.3. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel kapitalinõude arvutamiseks välja jätta sellised positsioonid, mis on soetatud vastavalt “Krediidiasutuste seaduse��� § 75 lõikele 2 omavahenditest maha arvatud positsioonidest tuleneva välisvaluutariski katmiseks. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 5.4. Krediidiasutus peab taotlema Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku, et kohaldada korreleeruvate välisvaluutade puhul madalamaid kapitalinõudeid. 5.5. Kahte välisvaluutat võib lugeda otseselt korreleeruvateks, kui nende kaetud positsiooni väärtusest 4%-lise või väiksema kahjumi tekkimise tõenäosus on võrdsete ja vastandlike positsioonide pealt üksteisele järgneva kümne pangapäeva jooksul kolmeaastase vaatlusperioodi puhul 99% ja viieaastase vaatlusperioodi puhul 95%. Kahjumi tõenäosust arvutatakse igapäevase vahetuskursi alusel arvestades vastavalt kas eelnevat kolme või viit aastat. 5.6. Kapitalinõue kahe korreleeruva välisvaluuta netopositsiooni kaetud osale on 5% ja katmata osale 10%. 6. Teised riskid Lisaks välisvaluutariskile võivad käesolevas peatükis käsitletud instrumendid olla seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, krediidi- ja/või kaubariskiga. Sel juhul tuleb leida kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. 7. Näide kogu VVANP ning vastava kapitalinõude leidmise kohta 7.1. Krediidiasutuse A neto-omavahendid on 3000 EEK. Krediidiasutuse A konverteeritud välisvaluutade avatud netopositsioonid on järgmised: Välisvaluutade pikad avatud netopositsioonid Välisvaluutade lühikesed avatud netopositsioonid Kulla positsioonid USD 80 EEK JPY -90 EEK XAU +25 EEK GBP 70 EEK AUD -70 EEK XAU -10 EEK CAD -40 EEK 7.2. Kogu VVANP leidmine korreleeruvaid välisvaluutasid arvestamata. 7.2.1. Kogu VVANP leitakse järgmiselt: 1) Kogu välisvaluuta pikk avatud netopositsioon on +150 EEK (USD 80 + GBP 70). 2) Kogu välisvaluuta lühike avatud netopositsioon on -200 EEK (JPY (-90) + AUD (-70) + CAD (-40)). 3) Kulla avatud netopositsiooni absoluutväärtus on 15 EEK (XAU 25 + XAU (-10)). 4) Kogu VVANP on: 200 + 15 = 215 EEK. 7.2.2. Kuna 2% krediidiasutuse A neto-omavahenditest (3000 EEK) on 60 EEK, mis on väiksem kui kogu VVANP (215 EEK), siis krediidiasutusel A tuleb leida kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks. Krediidiasutuse A kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks on 215 x 10% = 21,5 EEK. 7.3. Kogu VVANP leidmine korreleeruvaid välisvaluutasid arvestades. 7.3.1. Eeldades, et välisvaluutad USD ja CAD on korreleeruvad ning krediidiasutus A on saanud Finantsinspektsioonilt kirjaliku nõusoleku madalamate kapitalinõuete kohaldamiseks korreleeruvatele välisvaluutadele, leitakse kogu VVANP ning kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks arvestades korreleeruvaid välisvaluutasid. 7.3.2. Kogu VVANP leitakse järgmiselt: 1) Kogu välisvaluuta pikk avatud netopositsioon on +110 EEK (GBP 70 + USD ja CAD pikk katmata avatud netopositsioon 40 (USD 80 + CAD (-40)). 2) Kogu välisvaluuta lühike avatud netopositsioon on –160 EEK (JPY (-90) + AUD (-70) + USD ja CAD lühike katmata avatud netopositsioon 0 (USD 80 + CAD (-40)). 3) Korreleeruvate välisvaluutade kaetud avatud netopositsioon on 40 EEK (USD ja CAD kaetud avatud netopositsioon 40 (USD 80 + CAD (-40)). 4) Kulla avatud netopositsiooni absoluutväärtus on 15 EEK (XAU 25 + XAU (-10)). 5) Kogu VVANP on: 160 + 15 = 175 EEK. 7.3.3. Kuna 2% krediidiasutuse A neto-omavahenditest (3000 EEK) on 60 EEK, mis on väiksem kui kogu VVANP (215 EEK), siis krediidiasutusel A tuleb leida kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks. Kuna krediidiasutus A käsitles VVANP leidmisel USD ja CAD korreleeruvate välisvaluutadena, siis tema kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks koosneb kapitalinõudest kogu VVANP-le ja kapitalinõudest korreleeruvate välisvaluutade kaetud ning katmata netopositsioonile. Krediidiasutuse A kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks on (175 x 10%) + (40 x 5%) = 19,5 EEK. IV peatükk. Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk 1. Üldist 1.1. Krediidiasutus peab arvutama kapitalinõude intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks, kui ta ei ole saanud käesoleva juhendi I peatüki punktis 3 käsitletud Finantsinspektsiooni nõusolekut vabastada kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning krediidiriski katmiseks. 1.2. Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ei arvutata positsioonidele, mis on vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõikele 2 maha arvatud neto-omavahendite arvutamisel. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 1.3 Kauplemisportfelli kuuluvatelt investeerimisfondide aktsiatelt ja osakutelt arvutatakse kapitalinõuded vastavalt käesoleva juhendi II peatükile. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2. Positsioonide arvutamine 2.1. Üldist 2.1.1. Krediidiasutused võivad nettida samaliigiliste väärtpaberite ja/või identsete tuletisinstrumentide positsioone. Tuletisinstrumentide positsioonide nettimisel lähtutakse tuletisinstrumendi alusvara positsioonist. 2.1.2. Nettida ei ole lubatud positsioone vahetatavas väärtpaberis ja instrumendis, mille vastu seda väärtpaberit saab tulevikus vahetada, välja arvatud juhul, kui kasutatakse Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud meetodit, mis arvestab konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või kehtestab kapitalinõude väärtpaberi vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks. 2.2. Futuurid, forwardid ja tuleviku kohustused osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid 2.2.1. Futuure, forwardeid ja tuleviku kohustusi osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid käsitletakse pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsioonidena. Intressimääradel põhinevate tuletisinstrumentide puhul käsitletakse pika positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille krediidiasutus tulevikus kindlaksmääratud tähtajal saab ning lühikese positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille krediidiasutus tulevikus kindlaksmääratud tähtajal maksab. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2.2.2. Käesoleva peatüki punktis 2.2.1 nimetatud instrumendid jagunevad kaheks positsiooniks järgmiselt: 1) esimene positsioon, mille lõpptähtaeg on futuuri puhul futuuri lõpptähtaeg ( maturity date) ja forwardi puhul forwardi ülekandepäev ( settlement day); 2) teine positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtaeg. 2.2.3. Kui käesoleva peatüki punktis 2.2.2 käsitletud positsiooni lõpptähtajani on rohkem kui üks aasta, siis loetakse positsiooni väärtuseks alusvara reaal- või turuväärtus. Kui positsiooni lõpptähtajani on vähem kui üks aasta, siis võib positsiooni väärtuseks lugeda nimiväärtust. 2.2.4. Intressimäära või võlakirja futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lihtaktsia futuuri lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.2.5. Intressimäära või võlakirja futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Lihtaktsia futuuri pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.2.6. Intressimäära forwardi müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval. 2.2.7. Intressimäära forwardi ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval. 2.2.8. Kohustus osta tulevikus võlainstrument on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus osta tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia pikast positsioonist. Kohustuse osta tulevikus lihtaktsia lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.2.9. Kohustus müüa tulevikus võlainstrument on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus müüa tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Kohustuse müüa tulevikus lihtaktsia pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.3. Optsioonid, ostutähed ja optsiooni tüüpi instrumendid Optsioonide, ostutähtede ja optsiooni tüüpi instrumentide positsioonid arvutatakse ning kapitalinõuded nendega seotud riskide katmiseks leitakse vastavalt käesoleva juhendi VI peatükile. 2.4. Intressimäära vahetustehingud 2.4.1. Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse ujuva intressimääraga intress ja makstakse fikseeritud intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lühikesest positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal. 2.4.2. Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud intressimääraga intress ja makstakse ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja pikast positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal. 2.5. Lihtaktsia vahetustehingud 2.5.1. Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel vahetatakse lihtaktsiaid, on kombinatsioon saadavate lihtaktsiate pikast positsioonist ning antavate lihtaktsiate lühikesest positsioonist. 2.5.2. Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.5.3. Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel makstakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 2.6. Tundlikkuse mudelite kasutamine positsioonide arvutamisel 2.6.1. Krediidiasutus peab tundlikkuse mudeli kasutamiseks positsioonide arvutamisel taotlema Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku. Finantsinspektsioon lähtub nõusoleku andmisel järgnevatest kriteeriumidest: 1) krediidiasutus hindab finantsinstrumente vastavalt turuhindadele, 2) krediidiasutus arvutab intressiriski tuletisinstrumentidelt diskonteeritud rahavoogude baasil ja 3) tundlikkuse mudel on edukalt läbinud testiperioodi. 2.6.2. Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioone võib lülitada nii lõpptähtajal (käesoleva peatüki punkt 3.4) kui ka kestusel põhinevatesse (käesoleva peatüki punkt 3.5) arvutustesse. 2.6.3. Tundlikkuse mudelit võib kasutada nii tuletisinstrumentide kui võlainstrumentide positsioonide arvutustes. Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioonid peavad olema sama tundlikud intressimäära muutuste suhtes kui rahavoog, millel nad põhinevad. Tundlikkuse leidmisel kasutatud intressimäärad peavad olema sama paindlikud kui alusvara intressimäär, kusjuures igas käesoleva peatüki punkti 3.4.1 tabelis esitatud lõpptähtaja vööndis peab olema vähemalt üks tundlikkuse punkt. Muutused valikulistes intressimäärades peavad olema üksteisest sõltumatud. 2.7. Võlainstrumentide hulka kuuluvate tuletisinstrumentide positsioonide nettimine üldriski arvutamisel 2.7.1. Kui positsioonide määramisel üldriski arvutamiseks ei kasutata tundlikkuse mudelit, võib nettida positsioone ühe ja sama alusvaraga seotud tuletisinstrumentides, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) positsioonid on fikseeritud samas valuutas [3] ja nendel positsioonidel on võrdne nimiväärtus; 2) intressimäärad [4] ei erine üksteisest enam kui 15 baasipunkti (0,15%) võrra; 3) järgmine intressimäära fikseerimise kuupäev ujuva intressimääraga positsiooni puhul või järelejäänud tähtaeg fikseeritud intressimääraga positsiooni puhul peavad järelejäänud tähtajad olema järgmistes piirides: a) tähtaeg vähem kui üks kuu alates aruandekuupäevast - samal päeval, b) tähtaeg ühest kuust ühe aastani alates aruandekuupäevast – kuni seitse päeva; c) tähtaeg üle ühe aasta alates aruandekuupäevast – kuni 30 päeva. 2.7.2. Krediidiasutus peab taotlema Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku käesoleva peatüki punktis 2.7.1 kirjeldatud võlainstrumentide hulka kuuluvate tuletisinstrumentide positsioonide nettimise rakendamiseks üldriski arvutamisel. 2.8. Repo lepingud ning väärtpaberite laenamine Repo lepingute puhul väärtpaberite või väärtpaberitega seotud õiguste ülekandja ja väärtpaberite laenuks andmise lepingute puhul väärtpaberite laenuks andja arvestab mainitud väärtpaberitele, kui need kuuluvad kauplemisportfelli, kapitalinõuet vastavalt käesolevale peatükile. 2.9. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud (underwriting commitments) 2.9.1. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud on lepingud, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberitest. Lepingute eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud kuuluvad kauplemisportfelli, kuna antud lepingutega kaasnev risk püsib vaid lühikest aega. 2.9.2. Kuna väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutega seotud riskid sõltuvad ajast, mis on möödunud lepingu jõustumise kuupäevast, võetakse need lepingud arvesse kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise ning üldise riski katmiseks vähendatud netopositsioonidena. 2.9.3. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingute vähendatud netopositsioonid leitakse järgmiselt: 1) leitakse netopositsioonid lahutades krediidiasutuse poolt kolmandate osapoolte kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevatest positsioonidest kolmandate osapoolte poolt krediidiasutuse kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevad positsioonid; 2) leitud netopositsioone vähendatakse käesoleva peatüki punkti 2.9.4 tabelis toodud vähendusteguritega. 2.9.4. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingute vähendustegurid. Pangapäev Vähendustegur Lepingud, mis on jõustunud samal pangapäeval 100% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 1 pangapäev 90% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 2-3 pangapäeva 75% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 4 pangapäeva 50% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 5 pangapäeva 25% Lepingud, mille jõustumisest on möödunud enam kui 5 pangapäeva 0% 3. Kapitalinõude arvutamine intressipositsiooni riski katmiseks 3.1. Üldist 3.1.1. Intressipositsiooni riski arvutamisel käsitletakse võlainstrumentidena järgnevaid kauplemisportfelli kuuluvaid intressimäära riskiga seotud instrumente: 1) võlakirjad, pikaajalised võlaväärtpaberid jms; 2) mittekonverteeritavad eelisõigusega väärtpaberid; 3) konventeeritavad väärtpaberid, sh eelisaktsiad ja eelisõigusega võlakirjad ning kindlate valikuvõimalustega võlakirjad; 4) hüpoteegiga tagatud väärtpaberid ja muud tagatud varad; 5) hoiusertifikaadid; 6) vekslid; 7) kommertspaberid; 8) eurovõlatähed, keskmise tähtajaga võlatähed jms; 9) ujuva intressimääraga võlatähed, ujuva intressimääraga hoiusertifikaadid (FRCDs) jms; 10) välisvaluuta forwardid; 11) tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on eespool mainitud instrumendid või intressimäärad; 12) muud eespool kirjeldatud finantsinstrumentidega sarnased intressimäära riskiga seotud instrumendid. 3.1.2. Kvalifitseeruvad võlainstrumendid on võlainstrumendid, mis kuuluvad käesoleva juhendi II peatükis toodud varade riski klassifikatsiooni järgi II kategooriasse, ehk kaalumisele 20%-iga. 3.1.3. Krediidiasutus peab arvutama kauplemisportfelli võlainstrumentide kapitalinõudeid üldise ja spetsiifilise riski katmiseks iga valuuta [5] jaoks eraldi. 3.1.4. Positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 3.2. Spetsiifiline risk 3.2.1. Võlainstrumentide kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) käesoleva peatüki punkti 2 alusel arvutatud positsioonid jagatakse käesoleva peatüki punkti 3.2.2 tabelis toodud kategooriatesse ja korrutatakse vastavate kapitalinõuetega; 2) kapitalinõuetega korrutatud pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtused summeeritakse. 3.2.2. Võlainstrumentide kategooriad ja kapitalinõuded. Kategooriad Kapitalinõuded A Võlainstrumendid, mis kuuluvad käesoleva juhendi peatükis II toodud vara riski klassifikatsiooni alusel I kategooriasse 0,00% B Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg kuni 6 kuud) 0,25% C Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg 6 kuni 24 kuud) 1,00% D Kvalifitseeruvad võlainstrumendid (tähtaeg enam kui 24 kuud) 1,60% E Muud võlainstrumendid 8,00% 3.2.3. Kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise riski katmiseks ei võeta arvesse: 1) välisvaluuta, aktsia ja kauba tuletisinstrumente; 2) intressimäära forwardeid, futuure ja optsioone; 3) intressimäära vahetustehinguid, mille aluseks olev instrument on seotud intressimäära riskiga [6]; 4) lühikest positsiooni kohustuse korral osta tulevikus võlainstrument; 5) pikka positsiooni kohustuse korral müüa tulevikus võlainstrument. 3.2.4. Vaatamata käesoleva peatüki punkti 3.2.3 alapunktile 3 kaasatakse spetsiifilise riski arvutusse intressimäära vahetustehingud, mille intress baseerub ühe konkreetse emitendi võlainstrumendil. 3.2.5 Intressipositsiooni spetsiifilise riski arvestusse ei kaasata aruandva krediidiasutuse käes olevaid tema enda poolt emiteeritud võlainstrumente. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.3. Üldrisk 3.3.1. Kapitalinõude arvutamisel võlainstrumentide üldriski katmiseks tuleb kasutada kas lõpptähtajal või kestusel põhinevat meetodit. Erinevate võlainstrumentide puhul võib kasutada erinevaid meetodeid. 3.3.2. Kestusel põhineva meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab krediidiasutus eelnevalt taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 3.4. Lõpptähtajal põhinev meetod 3.4.1. Võlainstrumentide lõpptähtaja vööndid, tsoonid ja kaalud. Tsoon Lõpptähtaja vööndid Kaalud (%-ides) Eeldatav intressimäära muutus (%-ides) Kupong 3% või enam Kupong kuni 3 % (1) (2) (3) (4) (5) Üks 1 0 ≤ 1 kuu 0 ≤ 1 kuu 0.00 - 2 > 1 ≤ 3 kuud > 1 ≤ 3 kuud 0.20 1.00 3 > 3 ≤ 6 kuud > 3 ≤ 6 kuud 0.40 1.00 4 > 6 ≤ 12 kuud > 6 ≤ 12 kuud 0.70 1.00 Kaks 5 > 1 ≤ 2 aastat > 1.0 ≤ 1.9 aastat 1.25 0.90 6 > 2 ≤ 3 aastat > 1.9 ≤ 2.8 aastat 1.75 0.80 7 > 3 ≤ 4 aastat > 2.8 ≤ 3.6 aastat 2.25 0.75 Kolm 8 > 4 ≤ 5 aastat > 3.6 ≤ 4.3 aastat 2.75 0.75 9 > 5 ≤ 7 aastat > 4.3 ≤ 5.7 aastat 3.25 0.70 10 > 7 ≤ 10 aastat > 5.7 ≤ 7.3 aastat 3.75 0.65 11 > 10 ≤ 15 aastat > 7.3 ≤ 9.3 aastat 4.50 0.60 12 > 15 ≤ 20 aastat > 9.3 ≤ 10.6 aastat 5.25 0.60 13 > 20 aastat > 10.6 ≤ 12.0 aastat 6.00 0.60 14 > 12.0 ≤ 20.0 aastat 8.00 0.60 15 > 20.0 aastat 12.50 0.60 3.4.2. Võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) Võlainstrumentide positsioonid paigutatakse vastavatesse lõpptähtaja vöönditesse lähtudes käesoleva peatüki punkti 3.4.1 tabelis toodud tingimustest. Lõpptähtaja määramisel fikseeritud intressimääraga instrumentide puhul võetakse aluseks järelejäänud lõpptähtaeg ning ujuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni. 2) Võlainstrumentide positsioonid korrutatakse käesoleva peatüki punkti 3.4.1 tabelis toodud vastavate kaaludega. 3) Leitakse lõpptähtaja vööndite kaetud ja katmata positsioonid. Selleks võrreldakse vööndi pikka ja lühikest positsiooni. Nendest absoluutväärtuselt väiksem on vööndi kaetud positsioon. Vööndi katmata positsioon leitakse lühikese ja pika kaalutud positsiooni summeerimisel arvestades märke. 4) Summeeritakse kõigi lõpptähtaja vööndite kaetud positsioonide absoluutväärtused. 5) Tsoonide lõikes summeeritakse eraldi vööndite katmata pikad ja lühikesed positsioonid. 6) Leitakse iga tsooni kaetud ja katmata positsioon. 7) Leitakse kaetud ja katmata positsioonid erinevate tsoonide vahel: a) leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 katmata positsioonide vahel; b) kui punktis a kirjeldatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 2, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 katmata positsioonide vahel; c) kui punktis a kirjeldatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 1, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 katmata positsioonide vahel. 8) Katmata jäänud positsiooni leidmiseks käesoleva punkti alapunktis 6 kirjeldatud arvutuste tulemusena leitud tsoonide katmata positsioonid summeeritakse arvestades märke. 3.4.3. Võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 10 % kaetud positsioonidest kõigis lõpptähtajavööndites; 2) 40 % kaetud positsioonidest tsoonis 1; 3) 30 % kaetud positsioonidest tsoonis 2; 4) 30 % kaetud positsioonidest tsoonis 3; 5) 40 % kaetud positsioonidest tsoonide l ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel; 6) 150 % kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 3 vahel; 7) 100 % katmata jäänud positsioonist. 3.5. Kestusel põhinev meetod 3.5.1. Võlainstrumentide tulukust järelejäänud tähtajani arvutatakse turuväärtuse alusel. Fikseeritud intressimääraga võlainstrumendi tulukus järelejäänud tähtajani on võrdne sellise diskontomääraga, mille kasutamisel võlainstrumendi rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub võlainstrumendi turuväärtusega. Ujuva intressimääraga võlainstrumentide puhul järelejäänud tähtaeg võrdub tähtajaga järgmise intressimäära fikseerimise kuupäevani. 3.5.2. Iga võlainstrumendi modifitseeritud kestus arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: , kus D - kestus Dn - modifitseeritud kestus r - tulukus lõpptähtajani Ct - rahavoog perioodil t n - aastate arv instrumendi lõpptähtajani 3.5.3. Iga võlainstrument paigutatakse vastavasse tsooni modifitseeritud kestuse alusel. Tsoon (1) Modifitseeritud kestus aastates (2) Eeldatav intressimäära muutus (%-ides) (3) Üks > 0 ≤ 1.0 1.0 Kaks > 1.0 ≤ 3.6 0.85 Kolm > 3.6 ≤ 0.7 3.5.4. Iga võlainstrumendi jaoks arvutatakse kestusega kaalutud positsioon. Kestusega kaalutud positsiooni leidmiseks korrutatakse instrumendi positsioon modifitseeritud kestusega ja eeldatava intressimäära muutusega. 3.5.5. Seejärel arvutatakse kõigi tsoonide pikad ja lühikesed positsioonid, tsoonide kaetud ja katmata positsioonid ning tsoonidevahelised kaetud ja katmata positsioonid. Nimetatud positsioonid arvutatakse sarnaselt lõpptähtajal põhineva meetodiga vastavalt käesoleva peatüki punktile 3.4.2. 3.5.6. Võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks on järgmiste punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 2% kaetud positsioonidest kõigis tsoonides; 2) 40% kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel; 3) 150% kaetud positsioonist tsoonide 1 ja 3 vahel; 4) 100% katmata jäänud positsioonist. 3.6. Muud võlainstrumentide riskid Lisaks intressipositsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud ülekande-, krediidi- ja välisvaluutariskiga. Sellisel juhul tuleb leida kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. Krediidiasutus peab alati suutma selgitada Finantsinspektsioonile, kas ja kuidas on konkreetne võlainstrument seotud mingi riskiga. 4. Kapitalinõude arvutamine aktsiapositsiooni riski katmiseks 4.1. Üldist 4.1.1. Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks arvutatakse aktsiatele või muudele osalustele äriühingu omakapitalis ning vahetatavatele võlaväärtpaberitele, kui on tõenäoline, et kasutatakse vahetamisõigust. Edaspidi kasutatakse nende instrumentide puhul terminit “lihtaktsiad”. Tuletisinstrumente, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid, käsitletakse sarnaselt lihtaktsiatega või jaotatakse positsioonideks lähtudes indeksi baasiks olevatest aktsiate positsioonidest. 4.1.2. Kõrgelt likviidsed lihtaktsiad on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksite koosseisu kuuluvad lihtaktsiad. 4.1.3. Hästi diversifitseeritud aktsiaindeksiteks loetakse järgmisi indekseid: Austraalia All Ords USA S&P 500 Austria ATX Holland EOE25 Belgia BEL20 Hispaania IBEX35 Jaapan Nikkei225 Rootsi OMX Kanada TSE35 Šveits SMI Prantsusmaa CAC40 Suurbritannia FTSE 100 Saksamaa DAX Suurbritannia FTSE mid-250 4.1.4. Enne kapitalinõuete arvutamist spetsiifilise ja üldise riski katmiseks tuleb jaotada lihtaktsiate positsioonid turgude (riikide) lõikes. Turg (riik) määratakse lähtudes riigist, kus lihtaktsia emitent on registreeritud. 4.1.5. Kapitalinõuded spetsiifilise ja üldise riski katmiseks arvutatakse iga turu (riigi) kohta eraldi. 4.1.6. Ühe turu (riigi) brutopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi lihtaktsiate positsioonide absoluutväärtused. Brutopositsiooni leidmisel ei võeta arvesse aktsiaindeksi futuure, mille alusvaraks on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid. Ühe turu (riigi) netopositsiooni leidmiseks tuleb summeerida antud turu (riigi) kõigi lihtaktsiate positsioonid arvestades märke. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 4.2. Spetsiifiline risk 4.2.1. Lihtaktsiate kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on 8% lihtaktsiate brutopositsioonist. Spetsiifilise riski arvestamisel ei võeta arvesse aktsiaindeksi futuure, mille alusvaraks on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid. 4.2.2. Krediidiasutus võib kõrgelt likviidsete lihtaktsiate brutopositsioonidele rakendada 4%-list kapitalinõuet, kui lihtaktsiate positsioonid vastavad järgmistele tingimustele: 1) kõrgelt likviidse lihtaktsia positsioon ei moodusta rohkem kui 5% antud turu brutopositsioonist; 2) kõrgelt likviidse lihtaktsia positsioon, mis moodustab 5% kuni 10% turu brutopositsioonist, kui selliste kõrgelt likviidse lihtaktsiate brutopositsioon ei ületada 50% antud turu brutopositsioonist. 4.2.3. Kogu kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on vastavalt käesoleva peatüki punktides 4.2.1 või 4.2.2 määratud kapitalinõudega korrutatud lihtaktsiate brutopositsioonide absoluutväärtuste summa. 4.3. Üldrisk 4.3.1. Lihtaktsiate kapitalinõue üldriski katmiseks on 8% turu (riigi) netopositsioonist. 4.3.2. Kui ühe aktsia netopositsioon ületab 20 % turu (riigi) brutopositsioonist, tuleb leida turu (riigi) korrigeeritud netopositsioon. Korrigeeritud netopositsiooni leidmiseks lisatakse turu (riigi) netopositsioonile 20 % turu (riigi) brutopositsiooni ületav antud aktsia netopositsiooni osa absoluutväärtus. 4.3.3. Kogu kapitalinõue üldise riski katmiseks on käesoleva peatüki punktis 4.3.1 määratud kapitalinõuetega korrutatud kõikide turgude netopositsioonide või korrigeeritud netopositsioonide absoluutväärtuste summa. 4.4. Muud lihtaktsiate riskid Lisaks positsiooniriskile võib lihtaktsia olla seotud ülekande-, krediidi- ja välisvaluutariskiga. Sel juhul tuleb leida kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. Krediidiasutus peab alati suutma selgitada Finantsinspektsioonile, kas ja kuidas konkreetne lihtaktsia on seotud mingi riskiga. V peatükk. Kaubarisk 1. Üldist 1.1. Kaup on materiaalne toode, millega kaubeldakse või millega saab kaubelda järelturul, näiteks põllumajandussaadused, mineraalid (k.a nafta) ja väärismetallid (v.a kuld kangidena, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel). 1.2. Kapitalinõue kaubariski katmiseks arvutatakse kaupadele ja kauba tuletisinstrumentidele. Kapitalinõude arvutusse kaubariski katmiseks ei kaasata kulda kangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel ega mainitud kulla tuletisinstrumente. Kulla ja kulla tuletisinstrumentide positsioonid, mida ei kaasata kaubariski arvutusse, käsitletakse valuutariskiga seotutena ning kaasatakse kapitalinõude arvutusse välisvaluutariski katmiseks. Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks võib välja jätta positsioonid, mis tulenevad varude rahastamisega (stock financing) seotud tehingutest, st tehingutest, kus füüsilised varud on müüdud forwardlepingu alusel ja rahastamise summa kuni väärtuspäevane ei muutu. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 1.3. Kauba või kauba tuletisinstrumendi positsiooni leidmiseks tuleb iga kauba või kauba tuletisinstrumendi alusvara kogus väljendada standardsetes mõõtühikutes (barrel, kilo, meeter jne), seejärel tuleb positsioonid korrutada kauba spot-hinnaga. Välisvaluutas fikseeritud positsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 1.4. Juhul kui kauba või kauba tuletisinstrumendiga kaasneb intressipositsiooni või välisvaluutarisk, tuleb lisaks kapitalinõudele kaubariski katmiseks arvutada kapitalinõuded nende riskide katmiseks. 1.5. Juhul, kui kauba või kauba tuletisinstrumendi lühikese positsiooni tähtaeg on varasem pika positsiooni tähtajast, peab krediidiasutus arvesse võtma ka võimaliku likviidsusriski. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 2. Kauba ja kauba tuletisinstrumentide positsioonide arvutamine 2.1. Ühe positsioonina tuleb käsitleda järgnevaid positsioone: 1) ühe kauba erinevate alaliikide positsioonid, kui need alaliigid on tarnetes üksteise vastu vahetatavad; 2) sarnaste kaupade positsioonid juhul, kui need on lähedased asenduskaubad ja kui nende vahel esineb vähemalt hinnamuutuste 0,9-korrelatsioon vähemalt üheaastase perioodi jooksul. 2.2. Kauba futuuride või forwardite alusel ostetavaid või müüdavaid üksikuid kaupu võetakse arvesse standardsetes mõõtühikutes väljendatud nimiväärtuses, mis on korrutatud spot-hinnaga. Kauba futuuri ja forwardi lõpptähtajaks on lepingu lõpptähtaeg. 2.3. Kauba vahetustehingud, mille üks osa on fikseeritud hinnaga ja teine turuhinnaga, võetakse arvesse mitme positsioonina, kusjuures eraldi positsiooniks loetakse vahetustehingu iga makse. Positsioon on pikk, kui krediidiasutus maksab fikseeritud hinda ja saab ujuva hinna, ning lühike, kui krediidiasutus saab fikseeritud hinna ja maksab ujuva hinna. Selliseid kauba vahetustehinguid, kus vahetatakse erinevaid kaupu, käsitletakse positsioonidena erinevates kaupades. 2.4. Kauba optsiooni või optsiooni, mille alusvaraks on kauba tuletisinstrument, väärtuseks on positsioon alusvaras korrutatuna selle deltaga. Optsioonide positsioonide väärtused arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi VI peatükile. Optsioonide deltaga korrigeeritud positsioone võib nettida alusvaraga identsete kaupade või kauba tuletisinstrumentide positsioonidega. 2.5. Kaupadega seotud ostutähti käsitletakse sarnaselt kauba optsioonidega. 2.6. Repo lepingute puhul kauba või kaubaga seotud õiguste võõrandaja ja kauba laenuks andmise lepingute puhul kauba laenuks andja peavad arvestama kapitalinõudeid kauba riski katmiseks vastavalt käesolevale peatükile. 3. Kapitalinõude arvutamine 3.1. Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks tuleb kasutada kas lõpptähtajal põhinevat või lihtsustatud meetodit. Kapitalinõuded tuleb arvutada iga kauba jaoks eraldi. Erinevate kaupade puhul võib kasutada erinevaid meetodeid. 3.2. Lihtsustatud meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab krediidiasutus eelnevalt taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 3.3. Lõpptähtajal põhinev meetod 3.3.1. Iga kauba positsioon tuleb paigutada vastavasse lõpptähtaja vööndisse lähtudes käesoleva peatüki punktis 3.3.2 toodud tabelist. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtaja vööndisse. 3.3.2. Kaupade positsioonide lõpptähtaja vööndid Lõpptähtaja vöönd 0 = 1 kuu >1 = 3 kuud >3 = 6 kuud >6 = 12 kuud >1 = 2 aastat >2 = 3 aastat üle 3 aasta 3.3.3. Ühe kauba positsioone, mis lõppevad samal kuupäeval, võib omavahel nettida. Lisaks võib positsioone nettida, kui lepingute lõpptähtaegade erinevus ei ületa 10 päeva ning nendega kaubeldakse turgudel, kus on igapäevased tarnepäevad. 3.3.4. Iga lõpptähtaja vööndi positsioonid väljendatakse kõigepealt standardsetes mõõtühikutes ja korrutatakse kauba spot-hinnaga ning konverteeritakse Eesti kroonidesse. Seejärel arvutatakse iga lõpptähtaja vööndi pikkade positsioonide kogusumma ja lühikeste positsioonide kogusumma. 3.3.5. Absoluutväärtuselt väiksem positsioon on lõpptähtaja vööndi kaetud positsioon ning järelejäänud osa pikast või lühikesest positsioonist on katmata positsioon [7]. 3.3.6. Sarnaselt käesoleva peatüki punktile 3.3.5 leitakse kaetud ja katmata positsioonid vööndite vahel, alustades esimesest vööndist. See positsioon, mida ei saa vööndite vaheliselt katta, on lõplik katmata positsioon. 3.3.7. Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 3% iga lõpptähtaja vööndi kaetud positsioonist ja kõikide lõpptähtaja vööndite vahel kaetud positsioonidest; 2) 0,6% kõikide lõpptähtaja vööndite vaheliste katmata positsioonide absoluutväärtuste summast; 3) 15% lõpliku katmata positsiooni absoluutväärtusest. 3.3.8. Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva peatüki punktile 3.3.7 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa. 3.4. Lihtsustatud meetod 3.4.1. Krediidiasutuse ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide vahe on antud kauba netopositsioon ning ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa on antud kauba brutopositsioon. 3.4.2. Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa: 1) 15% pika või lühikese netopositsiooni absoluutväärtusest; 2) 3% brutopositsioonist. 3.4.3. Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva peatüki punktile 3.4.2 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa. 3.5. Näide kapitalinõude arvutamisest lõpptähtajal põhineva meetodi alusel 3.5.1. Ühe kauba positsioonid paigutatakse lõpptähtaja vöönditesse järgnevalt: Lõpptähtaja vöönd Pikk positsioon Lühike positsioon Kaetud positsioon Katmata positsioon Vööndite vahelised kaetud positsioonid Vööndite vahelised katmata positsioonid 0 = 1 kuu 300 -100 100 200 0 200 >1 = 3 kuud 0 -250 0 -250 200 -50 >3 = 6 kuud 100 0 0 100 50 50 >6 = 12 kuud 0 0 0 0 0 50 >1 = 2 aastat 150 -150 150 0 0 50 >2 = 3 aastat 250 0 0 250 0 300 üle 3 aasta 0 -400 0 -400 300 -100 7 Kokku: 250 550 700 [8] 3.5.2. Kapitalinõuded arvutatakse järgnevalt: 1) iga lõpptähtaja vööndi kaetud positsioon ja kõikide lõpptähtaja vööndite vahel kaetud positsioonid korrutatakse 3%-iga ((250 + 550) x 3% = 24); 2) kõikide lõpptähtaja vööndite vahel katmata positsioonide absoluutväärtuste summa korrutatakse 0,6%-iga (700 x 0,6% = 4,2); 3) lõplik katmata positsiooni absoluutväärtus korrutatakse 15%-iga (100 x 15% = 15). 3.3.3. Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on 24 + 4,2 + 15 = 43,2. VI peatükk. Optsioonirisk 1. Üldist 1.1. Kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse optsioonidele, ostutähtedele ja optsiooni tüüpi instrumentidele [9]. 1.2. Optsioonirisk koosneb järgnevatest riskidest: 1) delta risk väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara turuväärtuses toimuvatele muutustele; 2) gamma risk väljendab delta muutumise suurust alusvara turuväärtuse muutumise tõttu; 3) veega risk väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara hinna muutlikkuse suhtes; 4) rho risk väljendab optsiooni hinna tundlikkust intressimäärade muutumise suhtes; 5) theta risk väljendab aja möödumise mõju optsiooni väärtusele; 6) dividendi risk, mis väljendab riski, et muutuvad dividendid, millel optsiooni väärtus põhineb. 1.3. Krediidiasutused võivad nettida identsete optsioonide positsioone. 1.4. Kapitalinõuete arvutamisel optsiooniriski katmiseks tuleb kasutada kas lihtsustatud meetodit või delta-pluss meetodit. 1.5. Käesoleva peatüki punktis 1.4 nimetatud meetoditest erinevate meetodite kasutamiseks peab krediidiasutus eelnevalt taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 1.6. Juhul kui optsioonidega kaasneb lisaks delta-pluss meetodis käsitletud riskidele ka rho, theta ja dividendi risk, tuleb kapitalinõuded arvutada ka nende riskide katmiseks. 2. Lihtsustatud meetod 2.1. Krediidiasutus võib kasutada kapitalinõuete arvutamiseks lihtsustatud meetodit ainult siis, kui tema kauplemisportfell sisaldab ainult ostetud optsioone. 2.2. Lihtsustatud meetodi alusel leitud kapitalinõuded lisatakse kas välisvaluutariski, intressipositsiooni, aktsiapositsiooni või kaubariski katmiseks leitud kapitalinõuetele lähtudes optsiooni alusvarast. 2.3. Lähtudes optsiooni alusvara tüübist korrutatakse optsiooni alusvara väärtus ühega järgnevatest koefitsientidest: 1) välisvaluutaga seotud optsioonide puhul on kapitalinõudeks 10%; 2) võlakirjadega seotud optsioonide puhul vastava võlakirja spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete, mis on määratud käesoleva juhendi IV peatüki punktides 3.2 ja 3.3, summaga. Kapitalinõudeks üldriski katmiseks loetakse 8%; 3) intressimäära ja intressimäära indeksiga seotud optsioonide puhul 8%; 4) lihtaktsiatega seotud optsioonide puhul vastava aktsia spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete, mis on määratud käesoleva juhendi IV peatüki punktides 4.2 ja 4.3, summaga; 5) kaubaga seotud optsioonide puhul 15%. 2.4. Katmata või avatud (naked) ostetud optsioonide puhul on kapitalinõudeks järgnevate punktide kohaselt leitud hindadest madalaim: 1) optsiooni alusvara turuhind korrutatuna käesoleva peatüki punktis 2.3 toodud koefitsiendiga; 2) optsiooni turuhind. 2.5. Kaetud ostetud optsioonide puhul on kapitalinõudeks järgnevate punktide kohaselt leitud hindade vahe: 1) optsiooni alusvara turuhind korrutatuna käesoleva peatüki punktis 2.3 toodud koefitsiendiga; 2) kui optsioon on rahas (in the money), siis summa, mille võrra optsioon on rahas. 2.6. Summa, mille võrra optsioon on rahas, arvutamiseks tuleb optsiooni täitmishinna ja alusvara turuhinna või alusvara tuleviku hinna vahe korrutada alusvara ühikute arvuga. 2.7. Ostetud müügioptsioon on rahas ( in the money), kui optsiooni täitmishind ületab alusvara turuhinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tuleviku hinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu). 2.8. Ostetud ostuoptsioon on rahas (in the money), kui optsiooni täitmishind on madalam alusvara turuhinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tuleviku hinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu). 2.9. Kui krediidiasutusel ei ole võimalik saada usaldusväärset informatsiooni alusvara tuleviku hinna kohta, tuleb kapitalinõude arvutamisel lugeda alusvara turuhinna ja tuleviku hinna vahe nulliks. 3. Näide kapitalinõude arvutamisest lihtsustatud meetodi alusel 3.1. Krediidiasutusel on pikk positsioon 100 aktsias, mille turuhind on 10 EEK aktsia kohta ning müügioptsioon täitmishinnaga ( strike price) 11 EEK, mis sisaldab ka makstud preemiat. 3.2. Kapitalinõue leitakse järgnevalt: 1) alusvara turuhind korrutatakse alusvara spetsiifilise ja üldriski [10] summaga (10 x 100) EEK x (8%+8%) = 160 EEK; 2) leitakse summa, mille võrra optsioon on rahas (11 - 10) x 100 = 100 EEK; 3) kapitalinõudeks on kahe eelneva punkti kohaselt leitud hindade vahe 160 EEK – 100 EEK = 60 EEK. 4. Delta-pluss meetod 4.1. Üldist Delta, gamma ja veega leidmiseks kasutatakse börsil kaubeldavate optsioonide puhul börsi poolt järelevalve eesmärgil kasutatavat meetodit ja börsiväliste optsioonide puhul Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud sisemist mudelit. 4.2. Delta risk 4.2.1. Deltaga korrigeeritud alusvara väärtuse leidmiseks tuleb optsiooni alusvara väärtus korrutada deltaga. 4.2.2. Deltaga korrigeeritud alusvara väärtused lisatakse käesoleva juhendi III, IV ja V peatükis kirjeldatud riskide arvutusse lähtudes optsiooni alusvara riskist järgnevalt: 1) optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlainstrumendid, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva juhendi IV peatükis käsitletud intressipositsiooni riski arvestusse; 2) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva juhendi IV peatükis käsitletud aktsiapositsiooni riski arvestusse; 3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva juhendi V peatükis käsitletud kaubariski arvestusse; 4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva juhendi III peatükis käsitletud välisvaluuta riski arvestusse. 4.2.3. Optsioonid, mille alusvaraks on intressimäärad või võlainstrumendid, tuleb sarnaselt käesoleva juhendi IV peatükis toodud käsitlusele jagada kaheks positsiooniks järgmiselt: 1) esimene positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu jõustumisel; 2) teine positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal. 4.2.3.1. Ostetud ostuoptsioon ja müüdud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal ja deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal. 4.2.3.2. Müüdud ostuoptsioon ja ostetud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal ja deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal. 4.2.3.3. Optsioonid, mille alusvaraks on ujuva intressimääraga instrumendid, millel on muutuva määra ülem- ja alampiirid (caps ja floors), on kombinatsioon ujuva intressimääraga instrumendist ja reast Euroopa tüüpi optsioonidest. 4.3. Gamma risk 4.3.1. Kapitalinõue optsiooni positsiooni gamma riski katmiseks e “gamma mõju” arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Gamma mõju = ½ x n x gamma x VU2 , kus n - alusvara ühikute arv VU - muutus alusvara turuväärtuses 4.3.2. Muutus alusvara turuväärtuses (VU) arvutatakse järgmiselt: 1) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlakiri, korrutatakse võlakirja turuhind vastava riskikaaluga käesoleva juhendi IV peatüki punktis 3.4 toodud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli veeru “Kaalud” alusel; 2) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on intressimäär, korrutatakse alusvara turuhind vastava eeldatava intressimäära muutusega käesoleva juhendi IV peatüki punktis 3.4 toodud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli veeru “Eeldatav intressimäära muutus” alusel; [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, korrutatakse alusvara turuhind 8%-ga; 4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kangides, korrutatakse alusvara turuhind 8%-ga; 5) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, korrutatakse alusvara turuhind 15%-ga. 4.3.3. Optsioonide kapitalinõude arvutamisel gamma riski katmiseks käsitletakse ühe ja sama alusvarana: 1) võlainstrumente, mis kuuluvad käesoleva juhendi IV peatüki punktis 3.4 toodud lõpptähtajal põhineva meetodi tabeli alusel ühte ja samasse lõpptähtaja vööndisse; 2) lihtaktsiad, mille emitendid on registreeritud ühes ja samas riigis; 3) kõiki välisvaluutasid eraldi ning kulda kangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel; 4) iga kaup, arvestades käesoleva juhendi V peatüki punktis 2.1 kirjeldatud tingimusi. 4.3.4. Krediidiasutuse kogu kapitalinõue gamma riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse optsioonide gamma mõjud iga alusvara kohta eraldi; 2) optsioonide gamma mõjud summeeritakse arvestades märke alusvarade lõikes, saades iga alusvara optsioonide gamma netomõjud; 3) kapitalinõue on kõigi optsioonide gamma negatiivsete netomõjude summa. 4.4. Veega risk 4.4.1. Kapitalinõue optsiooni positsiooni veega riski katmiseks e “veega mõju” arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Veega mõju = n x veega x ¼ x σ, kus n - alusvara ühikute arv σ - alusvara turuhinna muutlikkus 4.4.2. Krediidiasutuse kogu kapitalinõue veega riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse optsioonide veega mõjud iga alusvara kohta eraldi. Alusvara määratakse lähtudes käesoleva peatüki punktis 4.3.3 kirjeldatud põhimõtetest; 2) optsioonide veega mõjud summeeritakse, arvestades märke alusvarade lõikes, saades iga alusvara optsioonide veega netomõjud; 3) kapitalinõue on kõigi optsioonide veega netomõjude absoluutväärtuste summa. VII peatükk. Kauplemisportfelli ülekanderisk 1. Kapitalinõuet ülekanderiski katmiseks arvutatakse, kui kauplemisportfelli kuuluva väärtpaberi või kaubaga seotud ülekanded on jäänud arveldamata viie või enama pangapäeva jooksul alates ülekande tähtajast ja kui ülekande viibimisaja jooksul toimunud hinnamuutustest tingituna võib aruandev krediidiasutus kanda võimalikku kahjumit. Kapitalinõude arvutamisel ei võeta arvesse repo- ja pöördrepotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja laenuks võtmise tehinguid. 2. Kapitalinõude arvutamiseks ülekanderiski katmiseks rakendatakse käesoleva peatüki punktides 4 ja 5 kirjeldatud meetodeid. 3. Käesoleva peatüki punktis 5 kirjeldatud meetodi rakendamiseks peab krediidiasutus eelnevalt selgitama selle meetodi kasutamise soovi põhjuseid ja taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 4. Meetodi A rakendamisel leitakse võimaliku kahjumi suurus, milleks on tehingu täitmishinna ja väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhinna alusel leitav negatiivne hinnavahe. Väärtpaberi müüja jaoks tekib negatiivne hinnavahe juhul, kui tehingu täitmishind ületab väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhinda ning väärtpaberi ostja jaoks juhul, kui väärtpaberi või kauba aruandekuupäeva turuhind ületab tehingu täitmishinda. Leitud negatiivse hinnavahe absoluutväärtus korrutatakse käesoleva peatüki punkti 6 tabelis toodud vastava kapitalinõudega. 5. Meetodi B rakendamisel korrutatakse tehingu täitmishind käesoleva peatüki punkti 6 tabelis toodud vastava kapitalinõudega. Meetodit B võib rakendada, kui ülekanne on jäänud arveldamata kuni 46 pangapäeva jooksul alates ülekande tähtajast. Kui ülekanne on jäänud arveldamata 46 või enama pangapäeva jooksul alates ülekande tähtajast, tuleb ülekanderiski arvutamiseks rakendada meetodit A. 6. Kapitalinõuded ülekanderiski katmiseks. Pangapäevade arv pärast ülekandepäeva Meetodi A kapitalinõue (%-ides) Meetodi B kapitalinõue (%-ides) 5 kuni 15 8 0,5 16 kuni 30 50 4,0 31 kuni 45 75 9,0 46 ja enam 100 100 (hinnavahest) VIII peatükk. Kauplemisportfelli krediidirisk 1. Reguleerimata ülekanded 1.1. Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks tuleb arvutada, kui: 1) väärtpaberite või kauba eest on makstud enne nende kättesaamist või väärtpaberid või kaubad on üle kantud enne, kui nende eest on tasu saadud; ja 2) piiriüleste ( cross-border) tehingute puhul on makse sooritamisest või väärtpaberite või kauba ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem. 1.2. Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks on 8% krediidiasutusele võlgnetavast väärtpaberite või kaupade väärtusest või rahast, mis on korrutatud tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Tehingu teise poole krediidiriski kaal leitakse vastavalt käesoleva juhendi II peatükis sätestatule. 2. Repo lepingud, pöördrepo lepingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine 2.1. Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberitega või kaupadega seotud repo lepingute ja laenuks andmise lepingute puhul peab krediidiasutus arvutama väärtpaberite või kaupade turuväärtuse ja saadud raha või tagatise turuväärtuse vahe. Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks on 8% leitud positiivsest vahest, mis on korrutatud tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Tehingu teise poole krediidiriski kaal leitakse vastavalt käesoleva juhendi II peatükis sätestatule. 2.2. Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberitega või kaupadega seotud pöördrepo lepingute ning väärtpaberite laenuks võtmise lepingute puhul peab krediidiasutus arvutama laenatud raha või tagatise turuväärtuse ja saadud väärtpaberite või kauba turuväärtuse vahe. Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks on 8% leitud positiivsest vahest, mis on korrutatud tehingu teise poole krediidiriski kaaluga. Tehingu teise poole krediidiriski kaal leitakse vastavalt käesoleva juhendi II peatükis sätestatule. 2.3. Laenuks antud või saadud raha ning tagatiseks olevate väärtpaberite turuväärtuse hindamisel võetakse arvesse tekkepõhiselt arvestatud intress. 3. Börsivälised tuletisinstrumendid (OTC derivative instruments) Kapitalinõude arvutamisel börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiriski katmiseks tuleb lähtuda käesoleva juhendi II peatüki punktis 3.3.2 kirjeldatud turuväärtuse meetodist ( mark to market approach). 4. Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonid Kapitalinõue positsioonidelt, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega otseselt seotud teenus- ja komisjonitasudest, intressidest, dividendidest ja börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide tagatissummadest, on 10% nende nõuete bilansilisest väärtusest. Tehingu teise poole riskikaal leitakse vastavalt käesoleva juhendi peatükile II. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 5. Muud riskid Lisaks kauplemisportfelli krediidiriskile võivad käesolevas peatükis käsitletud instrumendid olla seotud intressi- ja aktsiapositsiooni riski, välisvaluuta ning kaubariskiga. Sel juhul tuleb leida kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] IX peatükk. Riskikontsentratsiooni piirmäära ületavad kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonid 1. Üldist 1.1. Krediidiasutus peab arvutama kapitalinõude riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt. 1.2. Kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonid arvutatakse vastavalt Eesti Panga presidendi 2.07.2002.a määrusega nr 12 “Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid” kinnitatud “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhendile ning aruandluse korrale soolo ja konsolideeritud baasil”. 1.3. “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil” punktis 4.1 toodud piirmäärasid võib ületada, kui krediidiasutuse riskide kontsentreerumise piirmäära ületamine kliendi või omavahel seotud isikute suhtes tuleneb täielikult kauplemisportfellist [11]. 2. Kapitalinõuete arvutamine riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt 2.1. Kapitalinõuete arvutamiseks riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt valitakse kliendi või omavahel seotud isikutega seotud kauplemisportfelli positsioonist välja selliste instrumentide positsioonid, mille kapitalinõuded spetsiifilise riski katmiseks vastavalt käesoleva juhendi IV peatüki punktides 3.2 ja 4.2 kehtestatud korrale on kõrgemad ning mille koondsumma võrdub “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil” punktis 4.1 toodud piirmäära ületamisega. 2.2. Kui riskikontsentratsiooni piirangu ületamine on kestnud alla 10 päeva, on kapitalinõue 200% “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil” punktis 4.1 toodud piirmäära ületavalt osalt. 2.3. Kui riskikontsentratsiooni piirmäära ületamine on kestnud 10 päeva või enam, arvutatakse kapitalinõue järgnevalt: 1) leitakse riskikontsentratsiooni piirmäära ületavad positsioonid käesoleva peatüki punkti 2.1 alusel; 2) leitakse kapitalinõuded mainitud positsioonidega seotud spetsiifilise riski katmiseks käesoleva juhendi IV peatüki punktides 3.2 ja 4.2 kehtestatud korra alusel; 3) leitud kapitalinõuded spetsiifilise riski katmiseks paigutatakse käesoleva peatüki punktis 2.4 toodud tabelisse lähtudes limiidi ületamise suurusest ja korrutatakse vastava ümberhindamisteguriga. 2.4. Piirmäära ületava osa ümberhindamistegurid. Limiidi ületamine (% neto-omavahenditest): Ümberhindamistegur • kuni 40% • 40% kuni 60% • 60% kuni 80% • 80% kuni 100% • 100% kuni 250% • üle 250% 200% 300% 400% 500% 600% 900% 2.5. Kogu kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt on käesoleva peatüki punkti 2.3 alusel leitud kapitalinõuete summa. 3. Piirmäärad riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli positsioonidele 3.1. Kui piirmäära ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi krediidiasutuse kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ületada 500% krediidiasutuse neto-omavahenditest. 3.2. Riskikontsentratsiooni piirmäära enam kui 10 päeva ületanud kauplemisportfelli positsioonid ei tohi kokku ületada 600% krediidiasutuse neto-omavahenditest. X peatükk. Kapitalinõuete arvutamine konsolideeritud baasil 1. Üldist 1.1. Konsolideeritud baasil kohaldatakse juhendist tulenevaid nõudeid krediidiasutuse konsolideerimisgrupile. 1.2. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel konsolideeritud baasil arvutatakse neto-omavahendid vastavalt käesoleva juhendi XI peatükile rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. 1.3. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja võib taotleda Finantsinspektsioonilt eelneva kirjaliku nõusoleku tema vabastamiseks kapitalinõuete arvutamise kohustusest kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ning krediidiriski katmiseks ühe, mitme või kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kauplemisportfellide suhtes. Finantsinspektsioon lähtub nõusoleku andmisel käesoleva juhendi I peatüki punktis 3.2 toodud vabastamistingimustest. 1.4. Kui krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on vastavalt käesoleva juhendi I peatüki punktile 3.1 saanud vabastuse kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning ülekande- ja krediidiriski katmiseks, kaasatakse tema kauplemisportfelli positsioonid kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva peatüki punktile 2. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 2. Krediidirisk, kauplemisportfelli ülekanderisk ja kauplemisportfelli krediidirisk Kapitalinõuded krediidiriski, kauplemisportfelli ülekanderiski ja kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks arvutatakse rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel vastavalt käesoleva juhendi II, VII ja VII peatükile. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 3. Välisvaluutarisk, kaubarisk, kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni risk 3.1. Kapitalinõue kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni riski ning välisvaluuta ja kaubariski katmiseks konsolideeritud baasil on krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute soolo baasil vastavalt käesoleva juhendi peatükkidele III kuni VI arvutatud kapitalinõuete summa. 3.2. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel kapitalinõude arvutamiseks välja jätta välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. 3.3. Käesoleva peatüki punktis 3.1 sätestatud kapitalinõuete arvutamisel võib krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute positsioone omavahel nettida järgmistel juhtudel: 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul kui need äriühingud on krediidiasutused või investeerimisühingud, mis täidavad soolo baasil direktiivis nr 93/6/EMÜ ja direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid ning on tagatud grupisisene õiglane kapitali jaotus; 2) väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike registreeritud äriühingute positsioone võib omavahel nettida juhul, kui need äriühingud on krediidiasutused või kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud, mis täidavad soolo baasil direktiivis nr 93/6/EMÜ ja direktiivis nr 2000/12/EÜ toodud nõuetega samaväärseid usaldatavusnõudeid ning nende asukoha riigis puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt takistada kapitali grupisisest liikumist. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 4. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäärad 4.1. Välisvaluuta avatud netopositsioonid ei tohi ületada käesoleva juhendi III peatüki punktides 4.1 ja 4.2 toodud piirmäärasid. Piirmäärade jälgimiseks ja järgimiseks konsolideeritud baasil arvutatakse välisvaluutade avatud positsioonid vastavalt käesoleva juhendi III peatükile rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. 4.2. Välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks võetakse lühikese positsioonina arvesse konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus valuutas, milles see on fikseeritud. 4.3. Kui krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing kasutab kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks lihtsustatud meetodit vastavalt käesoleva juhendi VI peatüki punktile 2, kaasatakse välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välisvaluuta optsioonide turuväärtus. 4.4. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib välisvaluuta avatud netopositsioonide arvutamisel piirmäärade jälgimiseks välja jätta konsolideerimisse kaasatud välisriigi tütarettevõtjatesse tehtud investeeringutest tuleneva välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 5. [tunnistatud kehtetuks] [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] XI peatükk. Omavahendid ja kapitali adekvaatsuse arvutamine 1. Üldist 1.1. Omavahendite arvutamisel lähtutakse “Krediidiasutuste seaduse” §-dest 72 kuni 77 1. 1.2. Omavahendite arvutamisel rakendatakse “Krediidiasutuse seaduse” §-s 78 sätestatud piiranguid. 1.3. Omavahendite koostisosad võetakse arvesse bilansilises väärtuses, kui “Krediidiasutuste seadusest” või käesolevast määrusest ei tulene teisiti. 2. Esimese taseme omavahendid (Tase 1) 2.1. Esimese taseme omavahendite üldpõhimõtted 2.1.1. Esimese taseme omavahendite koosseisu arvatakse emiteeritud kapital ja reservid. Reservidena käsitletakse ülekurssi, kasumit ja kasumi arvel moodustatud reserve. 2.1.2. Emiteeritud kapital peab olema reaalselt sisse makstud, tähtajatu ja sellel ei tohi olla fikseeritud kulusid. 2.2. Esimese taseme omavahendite arvutamine 2.2.1. Esimese taseme omavahendite arvutamiseks summeeritakse “Krediidiasutuste seaduse” § 73 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahendite koostisosad ning lahutatakse § 73 lõikes 3 loetletud omavahendite koostisosad. 2.2.2. Esimese taseme omavahenditega kaasnevad potentsiaalsed maksukohustused arvatakse maha enne nende omavahendite koosseisu arvamist. Kasumi kaasamisel omavahendite koosseisu tuleb maha arvata teadaolevad dividendid. 3. Teise taseme omavahendid (Tase 2) 3.1. Teise taseme omavahendite üldpõhimõtted Teise taseme omavahendite koosseisu arvatakse allutatud kohustused ja instrumendid, millel on nii kapitali kui kohustuse tunnused. 3.2. Teise taseme omavahendite arvutamine 3.2.1. Teise taseme omavahendite suuruse arvutamiseks summeeritakse “Krediidiasutuste seaduse” § 74 lõikes 2 loetletud teise taseme omavahendite koostisosad. 3.2.2. Teise taseme omavahendite arvutamisel ei võeta arvesse allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summat, mis ületab 50% esimese taseme omavahenditest. 4. Bruto-omavahendid 4.1. Bruto-omavahendite suuruse arvutamiseks summeeritakse vastavalt käesoleva peatüki punktidele 2.2 ja 3.2 arvutatud esimese ja teise taseme omavahendid. 4.2. Bruto-omavahendite arvutamisel ei võeta arvesse esimese taseme omavahendeid ületavat teise taseme omavahendite summat. 5. Neto-omavahendite arvutamine 5.1. Neto-omavahendite summa arvutamiseks lahutatakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 4 arvutatud bruto-omavahenditest maha “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõikes 2 loetletud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid. 5.2. Neto-omavahendite arvutamisel rakendatakse ”Krediidiasutuste seaduse” § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid. 6. Kolmanda taseme omavahendid (Tase 3) 6.1 . Kolmanda taseme omavahendite arvutamiseks summeeritakse “Krediidiasutuste seaduse” §-s 77 toodud tingimustele vastavad allutatud kohustused. 6.2. Kolmanda taseme omavahendite arvutamisel arvestatakse “Krediidiasutuste seaduse” § 78 lõigetes 4 kuni 6 sätestatud piirmäärasid. Kolmanda taseme omavahendite arvutamisel ei võeta arvesse nimetatud piirmäärasid ületavat summat. 7. Konsolideeritud omavahendite arvutamine 7.1. Konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel lähtutakse käesoleva peatüki punktidest 2 kuni 6. 7.2. Konsolideeritud esimese taseme omavahendite arvutamisel liidetakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 2 arvutatud esimese taseme omavahenditele “Krediidiasutuste seaduse” § 771 loetletud konsolideeritud omavahendite komponendid. 8. Kapitali adekvaatsuse arvutamine 8.1. Riskivarade summa arvutamine Riskivarade summa arvutamiseks summeeritakse vastavalt käesoleva juhendi II peatükile arvutatud krediidiriskiga kaalutud varad ja bilansivälised kohustused, vastavalt käesoleva juhendi III peatükile arvutatud kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ning vastavalt käesoleva peatüki punktile 8.3 arvutatud riskivarad. 8.2. Kapitalinõuete arvutamine kauplemisportfelli riskide ja kaubariski katmiseks Kapitalinõuded kauplemisportfelli riskide ja kaubariski katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi IV, V, VII, VIII ja IX peatükile. 8.3. Kauplemisportfelli riskide ja kaubariski katmiseks arvutatud kapitalinõude konverteerimine riskivaraks Kauplemisportfelli riskide ja kaubariski katmiseks arvutatud kapitalinõuete konverteerimiseks riskivaraks summeeritakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 8.2 arvutatud kapitalinõuded ja korrutatakse saadud summa 12,5–ga (ehk 8% kapitalinõude pöördväärtusega). 8.4. Riskide katmiseks kasutatavate teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamine Riskide katmiseks kasutatavate teise ja kolmanda taseme omavahendite summa leitakse vastavalt käesoleva peatüki punktidele 3 ja 6 rakendades “Krediidiasutuste seaduse” § 78 lõigetes 2 kuni 6 sätestatud piirmäärasid. 8.5. Kapitali adekvaatsuse arvutamine Tase 1 + kasutatavad Tase 2 + kasutatavad Tase 3 riskivarade summa [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi soolo ja konsolideeritud baasil LISA I Bilansiväliste tuletisinstrumentide liigid 1. Intressimäära instrumendid: 1.1 Ühe valuuta intressimäära vahetustehingud (single-currency interest rate swaps); 1.2 Muud vahetustehingud (basis swaps); 1.3 Intressimäära forwardid (FRA – forward rate agreements); 1.4 Intressimäära futuurid (interest-rate futures); 1.5 Ostetud intressimäära optsioonid (interest-rate options purchased); 1.6 Muud sarnased instrumendid. 2. Välisvaluuta ja kullaga seotud instrumendid: 2.1 Valuutadevahelised intressimäära vahetustehingud (cross-currency interest-rate swaps); 2.2 Välisvaluuta forwardid (forward foreign-exchange contracts); 2.3 Valuuta futuurid (currency futures); 2.4 Ostetud valuuta optsioonid (currency options purchased); 2.5 Muud sarnased instrumendid; 2.6 Kullal põhinevad punktides 2.1 kuni 2.5 kirjeldatud instrumentidega sarnased instrumendid (contracts concerning gold of a nature similar to 2.1 to 2.5). 3. Instrumendid, mis omadustelt sarnanevad punktides 1.1 kuni 1.5 ning 2.1 kuni 2.4 kirjeldatud instrumentidega, kuid mis on seotud teiste kaupade või indeksitega nagu: 3.1 Lihtaktsiad (equities); 3.2 Väärismetallid, v.a kuld; 3.3 Kaubad (commodities) , v.a väärismetallid; 3.4 Muud sarnaste omadustega instrumendid. Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi soolo ja konsolideeritud baasil LISA II KOONDTABEL OMAVAHENDID JA KAPITALI ADEKVAATSUS 1. ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 1.1 Sissemakstud aktsiakapital 1.2 Üldine pangandusreserv 1.3 Muud reservid 1.4 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum 1.5 Jooksva aruandeperioodi kasum 1.6 Muud esimese taseme omavahendite kirjed 1.7 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 1.8 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) 1.9 Oma aktsiad (miinusega) 1.10 Immateriaalne põhivara (miinusega) 1.11 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 2. TEISE TASEME OMAVAHENDID 2.1 Teise taseme ülemised omavahendid 2.1.1 Tähtajatud kohustused 2.1.2 Tähtajatud kumulatiivsed eelisaktsiad 2.1.3 Muud tähtajatud kapitali iseloomuga kirjed 2.2 Teise taseme alumised omavahendid 2.2.1 Tähtajalised allutatud kohustused 2.2.2 Tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad 2.2.3 Muud tähtajalised kapitali iseloomuga kirjed 3. TEISE TASEME OMAVAHENDID, MIS KAASATAKSE USALDATAVUSNORMATIIVIDE ARVESTUSSE * 4. KOKKU BRUTO-OMAVAHENDID (1+3) 5. MAHAARVAMISED BRUTO-OMAVAHENDITEST 5.1 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 5.2 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus kuni 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse 5.3 Osalused kindlustusandjate, edasikindlustajate ning kindlustusettevõtjate aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 20%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavasse kapitali. 6. KOKKU NETO-OMAVAHENDID (4-5) 7. KOLMANDA TASEME OMAVAHENDID 8. KOLMANDA TASEME OMAVAHENDID, MIS KAASATAKSE USALDATAVUSNORMATIIVIDE ARVESTUSSE * 9. RISKIGA KAALUTUD VARAD 9.1 I kategooria varade bilansiline väärtus 9.2 II kategooria varade bilansiline väärtus 9.3 III kategooria varade bilansiline väärtus 9.4 IV kategooria varade bilansiline väärtus 10. RISKIGA KAALUTUD BILANSIVÄLISED TEHINGUD 10.1 I grupi riskiga kaalutud bilansivälised tehingud 10.2 II grupi riskiga kaalutud bilansivälised tehingud 11. KAPITALINÕUE VÄLISVALUUTARISKI KATMISEKS 11.1 Kapitalinõue kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni riski katmiseks 11.2 Kapitalinõue korreleeruvate välisvaluutade netopositsiooni kaetud osa riski katmiseks 12. KAPITALINÕUE KAUPLEMISPORTFELLI RISKIDE KATMISEKS 12.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 12.1.1 Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 12.1.2 Kapitalinõue intressipositsiooni üldise riski katmiseks 12.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 12.2.1 Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 12.2.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldise riski katmiseks 12.3 Kapitalinõue kaubariski katmiseks 12.4 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks ** 12.5 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 12.6 Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks 13. KAPITALINÕUE RISKIKONTSENTRATSIOONI PIIRMÄÄRA ÜLETANUD KAUPLEMISPORTFELLI KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDELT 14. KAPITALI ADEKVAATSUS (6.+8.)/(9.+10.+11.x10+12.x12,5+13.x12,5) * Teise ja kolmanda taseme omavahendite suuruste leidmisel tuleb arvestada omavahenditele kehtestatud piiranguid. ** Delta-pluss meetodi puhul ainult kapitalinõuded optsiooni positsiooni gamma ja veega riski katmiseks. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] LISA 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määrusega nr 12 16.02.2005 määruse nr 2 sõnastuses) [RTL 2005, 22, 309 jõust. 28.02.2005] Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil 1. Riskiga kaalutud varade aruanne 1.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 1.2. Aruande valdkond Krediidiriskiga kaalumisele kuuluvad varad vastavalt "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi soolo ja konsolideeritud baasil" (edaspidi kapitali adekvaatsuse juhend) II peatükile. 1.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide summa, mille vara liigi identifikaator ja riski kaal langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Riskiga kaalutud varade aruande kood soolo baasil on 120 ja konsolideeritud baasil 1200. 1.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 1.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 1.6. Aruanderea struktuur 1) vara liik 2) riski kaal 3) jääk 1.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Vara liigi identifikaatorid: Sularaha ................................................................................... 1 Nõuded keskpangale ................................................................ 2 Nõuded krediidiasutustele ......................................................... 3 Nõuded klientidele .................................................................... 4 Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ......................................... 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ................................................. 6 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ................................................. 7 Muud aktsiad ja osad ................................................................ 8 Tuletisinstrumendid ...................................................................... 13 Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud ....................... 9 Muu vara .................................................................................. 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud ........... 11 [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004) 2) Riski kaal Siin näidatakse tehingu teise poole või vara liigi krediidiriski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatükile. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. Riski kaal on 0, kui tegemist on: 1) varana kajastatud tuletisinstrumentide turuväärtuse ja lepingulise väärtuse vahega, 2) varaga, mis vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatükile on krediidiasutuse omavahendite arvutamisel maha arvatud, 3) kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega, kui aruandev krediidiasutus arvutab kapitalinõuded tururiski katmiseks ning kapitali adekvaatsuse juhendiga pole kehtestatud teisiti. 3) Vara jääk Siin näidatakse antud riskigruppi kuuluva vara liigi bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 2. Intressipositsiooni riski aruanne 2.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, mis on Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 1.5) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil või vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi peatüki X punktis 3.3 toodud tingimustele netitud positsioonid. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 2.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende positsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Intressipositsiooni riski aruande kood soolo baasil on 121 ja konsolideeritud baasil 1210. 2.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 2.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 2.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) riski tüüp 3) valuuta kood 4) tsoon 5) riski kaal 6) pikk positsioon 7) lühike positsioon 2.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktile 3.3 netitud positsioonide puhul on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 2) Riski tüübi identifikaatorid: Spetsiifiline risk .............................................................................. 1 Lõpptähtajal põhinev üldrisk .......................................................... 2 Kestusel põhinev üldrisk ................................................................ 3 3) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on fikseeritud vara või bilansivälise instrumendi alusvara väärtus. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Spetsiifilise riski puhul on valuuta identifikaatoriks EEK. 4) Tsooni identifikaator Tsoon 1 ......................................................................................... 1 Tsoon 2 ......................................................................................... 2 Tsoon 3 ......................................................................................... 3 Siin näidatakse üldriski puhul instrumendi tsoon vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktidele 3.4.1 ja 3.5.3. Spetsiifilise riski puhul on identifikaatoriks 0 (null). 5) Riski kaal Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktidele 3.2.2 ja 3.4.1. Kestusel põhineva üldriski arvutamise meetodi puhul on riski kaaluks modifitseeritud kestuse ja eeldatava intressimäära muutuse korrutis, mis on arvutatud vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 6) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pika positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Üldriski puhul esitatakse pikk positsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul konverteeritakse välisvaluutas fikseeritud pikk positsioon Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel ja esitatakse tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 7) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühikese positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Üldriski puhul esitatakse lühike positsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul konverteeritakse välisvaluutas fikseeritud lühike positsioon Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel ja esitatakse tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 3. Aktsiapositsiooni riski aruanne 3.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 3.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute (v.a äriühingud, mis on Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 1.5) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil või vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktis 3.3 toodud tingimustele netitud positsioonid. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 3.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende positsioonide ja korrigeerimiste summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Aktsiapositsiooni riski aruande kood soolo baasil on 122 ja konsolideeritud baasil 1220. 3.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 3.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva kuu jooksul. 3.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) riski tüüp 3) riigi kood 4) kapitalinõude protsent 5) pikk positsioon 6) lühike positsioon 7) korrigeerimine 3.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud instrument kuulub. Vastavalt käesoleva juhendi peatüki X punktile 3.3 netitud positsioonide puhul on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 2) Riski tüübi identifikaatorid: Spetsiifiline risk .............................................................................. 1 Üldrisk .......................................................................................... 2 3) Riigi kood Siin näidatakse riik, kus lihtaktsia emitent on registreeritud. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kapitalinõude protsent vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 5) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pika positsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 6) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühikese positsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 7) Korrigeerimine Siin näidatakse üldriski puhul kogu riigi netopositsioonile korrigeerimise teel lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa absoluutväärtus. Lisatav osa leitakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile. Lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Spetsiifilise riski puhul on väärtuseks 0 (null). 4. Kauplemisportfelli ülekanderiski aruanne 4.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 4.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad ülekanderiske hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile. 4.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende turuhindade ja lepinguliste turuhindade summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Kauplemisportfelli ülekanderiski aruande kood soolo baasil on 123 ja konsolideeritud baasil 1230. 4.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 4.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 4.6. Aruanderea struktuur 1) arvutamise meetod 2) kapitalinõude protsent 3) turuhind 4) täitmishind 4.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Arvutamise meetodi identifikaatorid: Meetod A ...................................................................................... 1 Meetod B ....................................................................................... 2 Siin näidatakse kauplemisportfelli ülekanderiski arvutamise meetod vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile. 2) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse kapitalinõude protsent vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 3) Turuhind Tehingu turuhind esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud tehingu turuhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Meetodi B korral on turuhinna väärtus null. 4) Täitmishind Täitmishind esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud täitmishind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5. Kaubariski aruanne 5.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 5.2 Aruande valdkond Kaubariski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatükile ja optsiooniriski (delta risk) hõlmavad instrumendid delta-pluss meetodi kasutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kaubapositsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate ülejäänud äriühingute kaubapositsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva krediidiasutuse kaubapositsioone. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 5.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende positsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Kaubariski aruande kood soolo baasil on 124 ja konsolideeritud baasil 1240. 5.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 5.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 5.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) arvutamise meetod 3) kauba nimetus 4) lõpptähtaja vöönd 5) pikk positsioon 6) lühike positsioon 5.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud kaup kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Arvutamise meetodi indikaatorid: Lõpptähtajal põhinev meetod ........................................................... 1 Lihtsustatud meetod ......................................................................... 2 Siin näidatakse kaubariski arvutamise meetod vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatükile. 3) Kauba nimetus Kaubad, mille positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatüki punktile 2.1 käsitletakse ühe kauba positsioonina, näidatakse ühe nimega. 4) Lõpptähtaja vööndi identifikaatorid: Kuni 1 kuu ..................................................................................... 28 1 kuni 3 kuud ................................................................................. 29 3 kuni 6 kuud ................................................................................. 4 6 kuni 12 kuud ............................................................................... 5 1 kuni 2 aastat ................................................................................ 6 2 kuni 3 aastat ................................................................................ 7 Üle 3 aasta ..................................................................................... 30 Siin näidatakse lõpptähtajal põhineva meetodi puhul iga kauba lõpptähtaja vöönd vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatükile. Lihtsustatud meetodi puhul on identifikaatoriks 0 (null). 5) Pikk positsioon Siin näidatakse instrumendi pikk positsioon tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Lühike positsioon Siin näidatakse instrumendi lühike positsioon tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6. Optsiooniriski aruanne 6.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 6.2. Aruande valdkond Optsiooniriski (v.a delta risk delta-pluss meetodi puhul) hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute (v.a äriühingud, mis on Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 3.2) kauplemisportfellide positsioonid soolo baasil. Konsolideeritud baasil aruandes ei näidata aruandva krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioone. 6.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Lihtsustatud meetodi puhul tuleb ühe reana näidata nende alusvara turuväärtuste ning optsiooni täitmishinna ja turuhinna vahede summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Delta-pluss meetodi puhul tuleb näidata ühe reana nende optsioonide gamma ja veega netomõjude summa, mille alusvaradel on kas ühesugune lõpptähtaja vöönd, turg, valuuta (k.a kullakangid) või kaup. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Optsiooniriski aruande kood soolo baasil on 125 ja konsolideeritud baasil 1250. 6.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 6.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 6.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) arvutamise meetod 3) optsiooni alusvara tüüp 4) alusvara turuhind 5) kapitalinõude protsent 6) optsiooni tüüp 7) optsiooni täitmishinna ja turuhinna vahe 8) gamma netomõju 9) veega netomõju 6.7. Aruande struktuuri seletus 1) Registrikood Konsolideeritud baasil näidatakse siin selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimise number või äriregistrikood, kelle kauplemisportfelli aruandereal näidatud optsioon kuulub. Soolo baasil aruandes on registrikoodiks 0 (null). 2) Arvutamise meetodi indikaatorid: Lihtsustatud meetod ......................................................................... 1 Delta-pluss meetod .......................................................................... 2 Siin näidatakse optsiooniriski arvutamise meetod vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. 3) Optsiooni alusvara tüübi identifikaatorid: Võlakiri 1 Intressimäär ja intressimäära indeks .................................................. 2 Lihtaktsia ......................................................................................... 3 Kaup ............................................................................................... 4 Valuuta...........................................................................................5 4) Alusvara turuhind Siin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul optsiooni alusvara turuhind (koondsumma) aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Välisvaluutas fikseeritud alusvara turuhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Delta-pluss meetodi puhul on hinnaks 0 (null). 5) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul, lähtudes optsiooni alusvara tüübist, kapitalinõude protsent või nende summa vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 2.3. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina. Delta-pluss meetodi puhul on kapitalinõude protsendiks 0 (null). 6) Optsiooni tüüp Katmata .......................................................................................... 1 Kaetud ............................................................................................ 2 Delta-pluss meetodi puhul on identifikaatoriks 0. 7) Optsiooni täitmishinna ja turuhinna vahe Siin näidatakse aruandereal kajastatud optsioonide täitmishinna ( strike price), mis sisaldab ka makstud preemiat, ja turuhinna vahe tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Summa esitatakse ainult juhul, kui ostetud optsioon on rahas. Välisvaluutas fikseeritud hindade vahe konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Juhul kui ostetud optsioon ei ole rahas ning delta-pluss meetodi puhul on vahe väärtuseks 0 (null). 8) Gamma netomõju Siin näidatakse gamma netomõju tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse iga alusvara kohta eraldi, mis arvutatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 4.3. Välisvaluutas fikseeritud gamma netomõju konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Lihtsustatud meetodi puhul on gamma netomõju väärtuseks 0 (null). 9) Veega netomõju Siin näidatakse veega netomõju tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse iga alusvara kohta eraldi, mis arvutatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 4.4. Välisvaluutas fikseeritud veega netomõju konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Lihtsustatud meetodi puhul on veega netomõju väärtuseks 0 (null). 7. Kauplemisportfelli krediidiriski aruanne 7.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 7.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad krediidiriski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VIII peatükile. 7.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende väärtuste 1 ja 2 summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne Kauplemisportfelli ülekanderiski aruande kood soolo baasil on 126, konsolideeritud baasil 1260. 7.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 7.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 7.6. Aruanderea struktuur 1) tehingu liik 2) väärtus 1 3) väärtus 2 4) riski kaal 7.7. Aruande struktuuri seletus 1) Tehingu liigi identifikaatorid: Reguleerimata ülekanne ............................................................................. 1 Repo tehing ............................................................................................... 2 Pöördrepo tehing ...................................................................................... 3 Börsiväline tuletisinstrument ................................................................. 4 Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioon ................... 5 2) Väärtus 1 Siin näidatakse reguleerimata ülekande puhul aruandvale krediidiasutusele või tema konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele võlgnetavate väärtpaberite või kaupade väärtus või raha, repo ja pöördrepo tehingute puhul tehingu aluseks olevate väärtpaberite turuväärtus, börsiväliste tuletisinstrumentide puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 3.3.2 kirjeldatud turuväärtuse meetodil arvutatud väärtus, kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsioonide puhul nõuete bilansiline väärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikutesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 3)Väärtus 2 Siin näidatakse repo ja pöördrepo tehingute puhul saadud raha või tagatise turuväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täiskroonidesse. Välisvaluutas fikseeritud väärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Reguleerimata ülekande, börsivälise tuletisinstrumendi ja kauplemisportfelli kuuluvate instrumentidega seotud positsiooni puhul on väärtus 2 väärtuseks 0 (null). [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 4) Riski kaal Siin näidatakse tehingu teise poole krediidiriski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatükile. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalu protsendile. 8. Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise aruanne 8.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 8.2. Aruande valdkond Riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni kuuluvad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IX peatükile. 8.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende positsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise aruande kood soolo baasil on 127, konsolideeritud baasil 1270. 8.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 8.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 8.6. Aruanderea struktuur 1) instrumendi tüüp 2) positsioon 3) riskikontsentratsiooni piirmäära ületamise kestus 4) kapitalinõude protsent 5) ümberhindamistegur 8.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Instrumendi tüübi identifikaatorid: Lihtaktsia .................................................................................... 1 Võlainstrument ............................................................................ 2 Siin näidatakse riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni kuuluva instrumendi tüüp. Tuletisinstrumendid liigitatakse alusvara järgi. 2) Positsioon Siin näidatakse aruandereal kajastatud instrumendi riskikontsentratsiooni piirmäära ületav kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IX peatüki punktile 2.1 aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 3) Riskikontsentratsiooni piirmäära ületamise kestuse identifikaatorid: Kuni 10 päeva.............................................................................1 10 päeva ja rohkem.....................................................................2 4) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse kapitalinõude protsent spetsiifilise riski katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktidele 3.2 ja 4.2. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 5) Ümberhindamistegur Siin näidatakse ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IX peatüki punktile 2.4. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri protsendile. Kui piirmäära ületamise kestus on kuni 10 päeva, on ümberhindamisteguri väärtuseks 0 (null). 9. Valuutade avatud netopositsioonide aruanded 9.1. Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi valuuta-positsioonide aruanne 9.1.2. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks soolo baasil ja krediidiasutuse välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamiseks soolo ja konsolideeritud baasil vajalike andmete saamine. 9.1.3. Aruande valdkond Valuutakursi muutusest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (k.a positsioonid, mis on vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III ja X peatükile lubatud arvutamisel välja jätta), Eesti kroonides ning Euroopa Liidu eurodes fikseeritud bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused ja optsiooniriski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Soolo baasil näidatakse aruandes aruandva krediidiasutuse positsioonid. Konsolideeritud baasil näidatakse aruandes krediidiasutuse konsolideerimisgrupi positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 4.1 rida-realt konsolideeritud aruandluse alusel. 9.1.4. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Valuutade netopositsioonide aruande kood soolo baasil on 100, konsolideeritud baasil 1000. 9.1.5. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 9.1.6. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 9.1.7. Aruanderea struktuur 1) valuuta kood 2) sularaha 3) nõuded krediidiasutustele (neto) 4) nõuded klientidele (neto) 5) väärtpaberid 6) muu vara (k.a nõuded keskpankadele) 7) vara kokku 8) võlad krediidiasutustele 9) nõudmiseni hoiused 10) tähtajalised hoiused 11) muud kohustused 12) kohustused kokku 13) forward - ostutehingud 14) forward - müügitehingud 15) futuuri - ostutehingud 16) futuuri - müügitehingud 17) vahetustehingud - ost 18) vahetustehingud - müük 19) saadud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 20) antud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse 21) muud bilansivälised nõuded 22) muud bilansivälised kohustused 23) kirjutatud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 24) kirjutatud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 25) ostetud ostuoptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 26) ostetud müügioptsioonide deltaga korrigeeritud väärtused 27) kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid 28) netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks 29) investeeringud 30) väljajäetavad kattepositsioonid 31) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud ostuoptsioonide turuväärtus 32) lihtsustatud meetodil arvestatavate ostetud müügioptsioonide turuväärtus 33) netopositsioon piirmäärade jälgimiseks 9.1.8. Aruanderea struktuuri seletus 1) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Välisvaluutad, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 2) – 26) Bilansiliste ja bilansiväliste nõuete ning kohustuste jäägid esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Nõuete ja kohustuste jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Aruanderea kirjetel 23-26 näidatakse optsioonid, millelt kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 4. 27) Kapitalinõude arvutamisel väljajäetavad positsioonid Siin näidatakse kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punkti 2.5 alapunktile 1 ja punktile 5.3 vastavad positsioonid, mille väljajätmiseks avatud netopositsiooni arvutamisel on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Konsolideeritud baasil on kapitalinõude arvutamisel väljajäetavate positsioonide väärtus 0 (null). 28) Netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks näidatakse vastavalt aruandereal näidatud valuuta koodile. 29) Investeeringud Soolo baasil näidatakse siin aruandva krediidiasutuse osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida ei võeta arvesse piirmäärade arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punktile 4.4. Konsolideeritud baasil näidatakse siin rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate omakapitali bilansiline väärtus vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 4.2. 30) Väljajäetavad kattepositsioonid Soolo baasil näidatakse siin välisvaluutariski katteks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi III peatüki punktile 4.5, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Konsolideeritud baasil näidatakse siin välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 4.4, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. Sellel aruanderea kirjel näidatakse ainult need väljajäetavad kattepositsioonid, mida ei ole näidatud aruanderea kirjel 27. 31) - 32) Siin näidatakse välisvaluutaga seotud optsioonid, millele kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks arvutatakse lihtsustatud meetodil vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 2. Optsioonid näidatakse turuväärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui kapitalinõuet välisvaluuta optsioonide optsiooniriski katmiseks arvutatakse delta-pluss meetodil, on identifikaatori väärtus 0 (null). 33) Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks Netopositsioon piirmäärade jälgimiseks saadakse, kui aruanderea kirjel 28 näidatud netopositsioonile lisatakse aruanderea kirjetel 29-32 näidatud positsioonid. 9.2. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute valuutapositsioonide aruanne 9.2.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks konsolideeritud baasil vajalike andmete saamine. 9.2.2. Aruande valdkond Valuutakursi muutusest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (k.a positsioonid, mis on vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatükile lubatud arvutamisel välja jätta), Eesti kroonides ning Euroopa Liidu eurodes fikseeritud bilansilised ja bilansivälised varad ning kohustused ja optsiooniriski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile. Aruandes näidatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute (sh aruandva krediidiasutuse) valuutapositsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise X peatüki punktile 3.1 või vastavalt sama peatüki punktis 3.3 toodud tingimustele netitud valuutapositsioonid. 9.2.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute valuutade netopositsioonide aruande kood on 1100. 9.2.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. 9.2.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 9.2.6. Aruanderea struktuur 1) registrikood 2) valuuta kood 3) pikk positsioon 4) lühike positsioon 5) väljajäetavad kattepositsioonid 6) netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks 9.2.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Registrikood Siin näidatakse selle konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu registreerimisnumber või äriregistrikood, kellele aruandereal näidatud valuutapositsioon kuulub. Nende äriühingute puhul, kelle valuutapositsioonide arvutamisel on kasutatud nettimist vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3, on identifikaatoriks aruandva krediidiasutuse registreerimisnumber või äriregistrikood. 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Välisvaluutad, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 3) Pikk positsioon Siin näidatakse bilansiliste ja bilansiväliste nõuete jääk kokku aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. Nõuete jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 4) Lühike positsioon Siin näidatakse bilansiliste ja bilansiväliste kohustuste jääk kokku aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi X peatüki punktile 3.3 netitud positsioonid näidatakse ühe positsioonina. Kohustuste jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Väljajäetavad kattepositsioonid Siin näidatakse välisvaluutariski katmiseks soetatud positsioonid vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi X peatüki punktile 4.4, mille väljajätmiseks on saadud Finantsinspektsiooni kirjalik nõusolek. 6) Netopositsioon kapitalinõude arvutamiseks näidatakse vastavalt aruandereal näidatud valuuta koodile. [RTL 2004, 41, 694; 1.07.2004] 10. Kapitali adekvaatsuse aruanne 10.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 10.2. Aruande valdkond Esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi XI peatükile (kapitali adekvaatsuse juhendi lisa II Koondtabel). 10.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Kapitali adekvaatsuse aruande koodiks soolo baasil on 10, konsolideeritud baasil 11. 10.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 10.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 10.6. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 10.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid Esimese taseme omavahendid .......................................................................................................................... 620 Sissemakstud aktsia- ja osakapital ................................................................................................................... 621 Üldine pangandusreserv ................................................................................................................................... 624 Muud reservid .................................................................................................................................................... 622 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum ...................................................................................................... 623 Jooksva aruandeperioodi kasum ..................................................................................................................... 544 Muud esimese taseme omavahendite kirjed....................................... ............................................................ 568 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) ....................................................................................... 542 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) ..................................................................... 543 Oma aktsiad (miinusega) ................................................................................................................................... 626 Immateriaalne põhivara (miinusega) ................................................................................................................ 627 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) ............................................................................................... 546 Teise taseme omavahendid .............................................................................................................................. 628 Teise taseme ülemised omavahendid .............................................................................................................. 547 Tähtajatud allutatud kohustused .................................................................................................................... 548 Tähtajatud kumulatiivsed eelisaktsiad ............................................................................................................. 549 Muud tähtajatud kapitali iseloomuga kirjed ................................................................................................... 551 Teise taseme alumised omavahendid .............................................................................................................. 552 Tähtajalised allutatud kohustused .................................................................................................................. 553 Tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ......................................................................................................... 554 Muud tähtajalised kapitali iseloomuga kirjed ................................................................................................ 555 Teise taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvestusse .................................. 556 Kokku bruto-omavahendid ............................................................................................................................... 632 Mahaarvamised bruto-omavahenditest .......................................................................................................... 633 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse ................................................................................. 634 Osalused teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus kuni 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse ................................................................................ 636 Osalused kindlustusandjate, edasikindlustajate ning kindlustusvaldusettevõtjate aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 20%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse ..................... ...................................................................................................... 637 Kokku neto-omavahendid ................................................................................................................................ 638 Kolmanda taseme omavahendid ...................................................................................................................... 531 Kolmanda taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvestusse ........................................................................................................................................................... 558 Riskiga kaalutud varad ...................................................................................................................................... 639 I kategooria varade bilansiline väärtus ........................................................................................................... 640 II kategooria varade bilansiline väärtus ........................................................................................................... 641 III kategooria varade bilansiline väärtus ......................................................................................................... 642 IV kategooria varade bilansiline väärtus ......................................................................................................... 643 Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud ....................................................................................................... 644 I grupi riskiga kaalutud bilansivälised kohustused ...................................................................................... 532 II grupi riskiga kaalutud bilansivälised kohustused ..................................................................................... 533 Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks ....................................................................................................... 559 Kapitalinõue kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni riski katmiseks .................................................. 560 Kapitalinõue korreleeruvate välisvaluutade netopositsiooni kaetud osa riski katmiseks ..................................................................................................................................................... 561 Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks ........................................................................................ 534 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks ........................................................................................... 562 Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks ...................................................................... 535 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks ..................................................................................... 563 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks .............................................................................................. 564 Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks ......................................................................... 538 Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks ........................................................................................ 539 Kapitalinõue kaubariski katmiseks .................................................................................................................. 565 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks ............................................................................................................. 566 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks ............................................................................. 540 Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks ............................................................................... 567 Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt .............................................................................................................. 541 Kapitali adekvaatsus ......................................................................................................................................... 647 2) Kirje väärtus Kirje väärtus näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kirje väärtus leitakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendile ning käesoleva lisa punktile 10.8. 10.8. Kirjete väärtuse leidmine 1) Kirjel “Esimese taseme omavahendid” näidatakse alapunktides 2 kuni 12 loetletud kirjete summa arvestades märke (miinusega märgitud summad lahutatakse). 2) Kirjel “Sissemakstud aktsia– või osakapital” näidatakse: a) bilansis kapitalikirjel “Aktsiakapital” kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid märkija poolt tasumata aktsiad ja emiteeritud eelisaktsiad; b) bilansis kapitalikirjel “Aažio” kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid tasumata ülekurss. 3) Kirjel “Üldine pangandusreserv” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Üldine pangandusreserv” kajastatud summa. Kui üldise pangandusreservi moodustamisega kaasneb potentsiaalne tulumaksukohustus, tuleb tulumaksukohustuse summa maha arvata. 4) Kirjel “Muud reservid” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Muud reservid” kajastatud need summad, mis vastavad “Krediidiasutuste seaduse” § 73 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 5) Kirjel “Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum” kajastatud kasum “Krediidiasutuste seaduse” § 73 lõigetes 4 ja 6 või § 77 1 lõikes 5 sätestatud ulatuses. Kahjum võetakse arvesse kogu ulatuses. 6) Kirjel “ Jooksva aruandeperioodi kasum” näidatakse bilansis kapitalikirjel ”Majandusaasta kasum/kahjum” kajastatud kasum, “Krediidiasutuste seaduse” § 73 lõigetes 4 ja 6 või § 77 1 lõikes 5 sätestatud ulatuses. 7) Kirjel “Muud esimese taseme omavahendite kirjed” näidatakse muud bilansis kapitalikirjetel kajastatud summad vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 73 lõikes 7 sätestatud tingimustele. 8) Kirjel “Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes)” näidatakse konsolideeritud bilansis kohustuste kirjel “Vähemusosalus” kajastatud summa, millest on maha arvatud “Vähemusosaluse osa kasumist” ning eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus, mis kajastatakse teise taseme omavahendite koosseisus. 9) Kirjel “ Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes)” näidatakse konsolideeritud bilansis kapitalikirjel “Realiseerimata kursivahed” kajastatud summa. 10) Kirjel “Oma aktsiad” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Oma aktsiad” kajastatud summa, v.a eelisaktsiad. 11) Kirjel “Immateriaalne põhivara” näidatakse bilansis varakirjel “Immateriaalne põhivara” kajastatud summa. 12) Kirjel “ Jooksva aruandeperioodi kahjum” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Majandusaasta kasum/kahjum” kajastatud kahjum. Jooksva aruandeperioodi kahjum kaasatakse hoolimata sellest, kas see on audiitori poolt kinnitatud või mitte. 13) Kirjel “Teise taseme omavahendid” näidatakse alapunktides 14 ja 18 nimetatud kirjete summa. 14) Kirjel “Teise taseme ülemised omavahendid” näidatakse alapunktides 15 kuni 17 loetletud kirjete summa. 15) Kirjel “ Tähtajatud allutatud kohustused” näidatakse bilansis kohustuste kirjel “Allutatud kohustused” kajastatud tähtajatud allutatud kohustused. 16) Kirjel “Tähtajatud kumulatiivsed eelisaktsiad” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Aktsiakapital” kajastatud tähtajatute kumulatiivsete eelisaktsiate väärtus, millest on maha arvatud oma aktsiatena käsitletavate tähtajatute kumulatiivsete eelisaktsiate väärtus. 17) Kirjel “Muud tähtajatud kapitali iseloomuga kirjed” näidatakse bilansis kohustuste kirjel “Allutatud kohustused” kajastatud määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad “Krediidiasutuste seaduse” §-s 742 sätestatud tingimustele. 18) Kirjel “Teise taseme alumised omavahendid” näidatakse alapunktides 19 kuni 21 loetletud kirjete summa. 19) Kirjel “Tähtajalised allutatud kohustused” näidatakse bilansis kohustuste kirjel “Allutatud kohustused” kajastatud tähtajalised allutatud kohustused, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või mille tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat. 20) Kirjel “Tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Aktsiakapital” kajastatud vähemalt viieaastase tähtajaga kumulatiivsete eelisaktsiate väärtus, millest on maha arvatud oma aktsiatena käsitletavate tähtajatute kumulatiivsete eelisaktsiate väärtus. 21) Kirjel “Muud tähtajalised kapitali iseloomuga kirjed” näidatakse bilansis kapitalikirjel “Allutatud kohustused” kajastatud vähemalt viieaastase määratud tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad “Krediidiasutuste seaduse” §-s 742 sätestatud tingimustele. 22) Kirjel “Teise taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvutusse” näidatakse teise taseme omavahendite summa arvestades “Krediidiasutuste seaduse” § 78 lõigetes 1 kuni 8 sätestatud piiranguid. 23) Kirjel “Bruto-omavahendid” näidatakse alapunktides 1 ja 22 nimetatud kirjete summa. 24) Kirjel “Mahaarvamised bruto-omavahenditest” näidatakse alapunktides 25 kuni 27 loetletud kirjete summa. 25) Kirjel “Osalused teiste krediidi- ja finantsasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omakapitali koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse” näidatakse bilansis varakirjel “Väärtpaberid” kajastatud väärtpaberid ja nõuete kirjetel kajastatud allutatud nõuded vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõike 2 punktile 1. 26) Kirjel “Osalused teiste krediidi- ja finantsasutuste aktsia- ja/või osakapitalis (osalus kuni 10%) ning investeeringud mainitud äriühingute omakapitali koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse” näidatakse bilansis varakirjel “Väärtpaberid” kajastatud väärtpaberid ja nõuete kirjetel kajastatud allutatud nõuded vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõike 2 punktile 2. 27) Kirjel “Osalused kindlustusandjate, edasikindlustajate ning kindlustusvaldusettevõtjate aktsia- ja/või osakapitalis (osalus üle 20%) ning investeeringud mainitud äriühingute omavahendite koosseisu kaasatavatesse kapitali iseloomuga instrumentidesse” näidatakse bilansis varakirjel “Väärtpaberid” kajastatud väärtpaberid ja nõuete kirjetel kajastatud allutatud nõuded vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 75 lõike 2 punktile 3. 28) Kirjel “Kokku neto-omavahendid” näidatakse alapunktides 23 ja 24 nimetatud kirjete vahe. 29) Kirjel “ Kolmanda taseme omavahendid” näidatakse kohustuste kirjel “Allutatud kohustused” kajastatud allutatud kohustused tähtajaga vähemalt kaks aastat, mis vastavad “Krediidiasutuste seaduse” § 77 lõikes 1 sätestatud tingimustele. 30) Kirjel “Kolmanda taseme omavahendid, mis kaasatakse usaldatavusnormatiivide arvestusse” näidatakse kolmanda taseme omavahendite summa arvestades “Krediidiasutuste seaduse” § 78 lõigetes 4 kuni 7 sätestatud piiranguid. 31) Kirjel “Riskiga kaalutud varad” näidatakse alapunktides 32 kuni 35 loetletud kirjetel näidatud varade väärtuste ja kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktides 2.2.1 kuni 2.2.4 sätestatud riskikaalude korrutiste summa. 32) Kirjel “I kategooria varade bilansiline väärtus” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 2.2.1 esimesse riskikategooriasse kuuluvate varade väärtus. 33) Kirjel “II kategooria varade bilansiline väärtus” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 2.2.2 teise riskikategooriasse kuuluvate varade väärtus. 34) Kirjel “III kategooria varade bilansiline väärtus” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 2.2.3 kolmandasse riskikategooriasse kuuluvate varade väärtus. 35) Kirjel “IV kategooria varade bilansiline väärtus” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 2.2.4 neljandasse riskikategooriasse kuuluvate varade väärtus. 36) Kirjel “Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud” näidatakse alapunktides 37 ja 38 näidatud varade väärtuse ja kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktides 3.2.2.1 kuni 3.2.2.4 ning 3.3.1.3 sätestatud riskikaalude korrutiste summa. 37) Kirjel “I grupi riskiga kaalutud bilansivälised tehingud” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 3.2 arvutatud esimese grupi bilansiväliste tehingute riskiga kaalutud väärtus. 38) Kirjel “II grupi riskiga kaalutud bilansivälised tehingud” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktile 3.3 arvutatud teise grupi bilansiväliste tehingute riskiga kaalutud väärtus. 39) Kirjel “Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks” näidatakse alapunktides 40 ja 41 nimetatud kirjete summa. 40) Kirjel “Kapitalinõue kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni riski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatüki punktidele 5.1 kuni 5.5 arvutatud kapitalinõue. 41) Kirjel “Kapitalinõue korreleeruvate välisvaluutade netopositsiooni kaetud osa riski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatüki punktile 5.6 arvutatud kapitalinõue. 42) Kirjel “Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks” näidatakse alapunktides 43, 46 ja 49 kuni 52 nimetatud kirjete summa. 43) Kirjel “Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks” näidatakse alapunktides 44 ja 45 nimetatud kirjete summa. 44) Kirjel “Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktile 3.2 arvutatud kapitalinõue. 45) Kirjel “Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktile 3.3 arvutatud kapitalinõue. 46) Kirjel “Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks” näidatakse alapunktides 47 ja 48 nimetatud kirjete summa. 47) Kirjel “Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktile 4.2 arvutatud kapitalinõue. 48) Kirjel “Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktile 4.3 arvutatud kapitalinõue. 49) Kirjel “Kapitalinõue kaubariski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi V peatüki punktile 3 arvutatud kapitalinõue. 50) Kirjel “Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktidele 4.3 ja 4.4 arvutatud kapitalinõue. Siin ei näidata vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatüki punktile 4.2 arvutatud kapitalinõudeid. Nimetatud kapitalinõuded näidatakse nendel kirjetel, millel näidatakse vastava optsiooni alusvara positsioonist tuleneva riski katmiseks arvutatud kapitalinõuded. 51) Kirjel “Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile arvutatud kapitalinõue. 52) Kirjel “Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VIII peatükile arvutatud kapitalinõue. 53) Kirjel “Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt” näidatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IX peatükile arvutatud kapitalinõue. 54) Kirje “Kapitali adekvaatsus” väärtus leitakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi XI peatüki punktile 8. [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] 11. Allutatud kohustuste aruanne 11.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutuse jälgimiseks vajalike andmete saamine. 11.2. Aruande valdkond Teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad allutatud kohustused vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi XI peatükile. 11.3. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne Kapitali adekvaatsuse aruande koodiks soolo baasil on 90, konsolideeritud baasil 900. 11.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo ja konsolideeritud baasil poolaasta. 11.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 11.6. Aruanderea struktuur 1) kliendi nimi 2) valuuta kood 3) allutatud kohustuse põhiosa 4) allutatud kohustuse intress 5) lepingu sõlmimise kuupäev 6) lepingu lõppemise kuupäev 7) omavahendi koosseisu arvestatav summa 8) omavahendi tase 11.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kliendi nimi Siin näidatakse allutatud kohustuse andja nimi. Nimi esitatakse nii, et ta ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles allutatud kohustus on fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 3) Allutatud kohustuse põhiosa Siin näidatakse allutatud kohustuse põhiosa suurus, mis on reaalselt sisse makstud. Kohustus näidatakse vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 4) Allutatud kohustuse aastaintressimäär Allutatud kohustuse aastaintressimäär näidatakse koefitsiendina vastavalt lepingu intressimäärale, mis on ümardatud kuni ühe komakohani. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandepäeva seisuga fikseeritud intressimäär. 5) Lepingu sõlmimise kuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal allutatud kohustuse leping on sõlmitud. Kuupäev esitatakse formaadis vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601 (aasta-kuu-päev, kus aasta on neljakohaline number, kuu ja päev kahekohalised numbrid). 6) Lepingu lõppemise kuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal allutatud kohustuse leping lõppeb. Kuupäev esitatakse formaadis vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601 (aasta-kuu-päev, kus aasta on neljakohaline number, kuu ja päev kahekohalised numbrid). Tähtajatu lepingu puhul jäetakse identifikaatori koht tühjaks. 7) Omavahendi koosseisu arvestatav summa Siin näidatakse summa, mille ulatuses allutatud kohustus on omavahendite arvestusse kaasatud. Summa esitatakse vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 8) Omavahendi tase Teise taseme ülemised omavahendid ................................................. 1 Teise taseme alumised omavahendid ................................................. 2 Kolmanda taseme omavahendid ....................................................... 3 [RTL 2005, 22, 309; 28.02.2005] LISA 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002.a määrusega nr 12 Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil 1. Üldist 1.1. Käesolev «Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil» (edaspidi “juhend”) põhineb järgmistel Euroopa Liidu direktiividel: 1) direktiiv krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ( Directive on Relating to the Taking Up and Pursuit of the Business of Credit Institutions (2000/12/EC)), 2) direktiiv investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (Directive on Capital Adequacy of Investment Firms Including Credit Institutions (93/6/EC), täiendused 98/31/EC, 98/33/EC). 1.2. Käesolev juhend kehtib krediidiasutusele nii soolo kui konsolideeritud baasil. Riskide kontsentreerumise arvutamisel soolo baasil võetakse arvesse krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioon kliendi suhtes ja krediidiasutuse neto-omavahendid. Riskide kontsentreerumise arvutamisel konsolideeritud baasil võetakse arvesse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute krediidiriskile avatud positsioon kliendi suhtes ning krediidiasutuse neto-omavahendid konsolideeritud baasil. 1.3. Neto-omavahendid arvutatakse vastavalt «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi soolo ja konsolideeritud baasil» (edaspidi “kapitali adekvaatsuse juhend”) X peatükile. 1.4. Krediidiasutus peab krediidiriskile avatud positsiooni kajastamisel lähtuma käesoleva juhendi punktis 6 toodud esitusformaadist. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 1.5. Krediidiasutus on kohustatud pidevalt jälgima riskide kontsentreerumist. 1.6. Kui krediidiasutusel ei ole suure riskikontsentratsiooniga krediidiriskile avatud positsioone, siis peab ta sellest informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni. 1.7. Krediidiasutus on kohustatud rakendama usaldusväärset riskide juhtimist ja raamatupidamist ning vastavat sisekontrolli, et teha kindlaks ja näidata ära kõik suured riskide kontsentreerumised ning muutused neis, tõhustamaks ka krediidiasutuse enda kontrolli riskide kontsentreerumise üle. 1.8. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel ja tema konsolideerimisgruppi kuuluval äriühingul olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegiad, kaasa arvatud riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegia. 1.9. Krediidiasutus on kohustatud informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegiast ning selle muudatustest enne rakendamist. 2. Mõisted 2.1. Krediidiriskile avatud positsioon hõlmab kõiki krediidiriskiga seotud varasid, bilansiväliseid kohustusi ja tuletisinstrumente. 2.2. Krediidiriskile avatud positsiooni ei kuulu: 1) positsioonid, mis arvatakse maha bruto-omavahenditest omavahendite arvutamisel; 2) nõuded, mis tekivad välisvaluutatehingutega seotud arvelduste käigus, kus aruandev asutus on oma kohustused täitnud, kuid ei ole saanud vastumakset. Selliseid nõudeid ei arvata krediidiriskile avatud positsiooni, kui makse tegemisest on möödunud kuni kaks pangapäeva. Pärast seda perioodi tuleb sellised nõuded käsitleda krediidiriskile avatud positsioonina; 3) nõuded, mis tekivad väärtpaberitehingutega seotud arvelduste käigus, kui selliste nõuete «vanus» on maksimaalselt viis pangapäeva. Sellised nõuded tekivad, kui makse on tehtud või väärtpaberid üle antud enne väärtpaberi või vastumakse saamist. Pärast seda perioodi tuleb selliseid nõudeid käsitleda krediidiriskile avatud positsioonina . 2.3. Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsiooni suhe neto-omavahenditesse väljendatuna protsentides. Riskide kontsentreerumist tuleb arvutada iga kliendi või omavahel seotud isikute grupi kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur kui ta on 10% või enam. 2.4. Omavahel seotud isikuid käsitletakse vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 3. Lisaks seotuse hindamisel lähtutakse: 1) ühistest omanikest; 2) ühistest juhtidest; 3) vastastikustest garantiidest; 4) vastastikusest ärialasest sõltuvusest, millest ei saa lühikese aja jooksul lahti öelda ning kõikidest muudest seostest juhul, kui need toovad endaga kaasa olukorra, kus ühe isiku finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäolised makseraskused ka teisel (teistel). 2.5. Omavahel seotud isikute puhul tuleb üksikute isikute suhtes võetud krediidiriskile avatud positsioonid liita ja vaadelda neid kui omavahel seotud isikute suhtes võetud ühist krediidiriskile avatud positsiooni. 2.6. Finantsinspektsioonil on õigus vabastada krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu klient seotuse kriteeriumist, kui on alust arvata, et seotuse aste ei ole kliendi jaoks määrava tähtsusega. 3. Krediidiriskile avatud positsiooni arvutamine 3.1. Krediidiriskile avatud positsiooni väärtuse arvutamisel võetakse arvesse: 1) vara bilansilises väärtuses (vara, mille allahindlust kajastatakse eraldi bilansikirjetel, võetakse arvesse netoväärtuses); 2) kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 3.2 käsitletud bilansivälised kohustused nimiväärtuses (bilansivälised kohustused, mille allahindlust kajastatakse bilansikirjetel, võetakse arvesse netoväärtuses ning krediidilimiidid - limiidi kasutamata osa ulatuses); 3) kapitali adekvaatsuse juhendi lisas I loetletud tuletisinstrumendid vastavalt mainitud juhendi II peatüki punktis 3.3.2 ja 3.3.3 toodud meetodite kohaselt arvutatud krediidiekvivalent. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.2. Kui krediidiasutus arvutab kapitalinõuet kauplemisportfellist tulenevate riskide katmiseks, siis peab ta ühe kliendi kohta eraldi arvutama pangaportfellist ja kauplemisportfellist tulenevaid krediidiriskile avatud positsioone. 3.3. Kauplemisportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni ühe kliendi suhtes leidmiseks tuleb liita punktide 3.3.1, 3.3.2 ja 3.3.3 kohaselt arvutatud positsioonid. 3.3.1. Kõigi antud kliendi emiteeritud finantsinstrumentide pika ja lühikese positsiooni vahe, kui pika positsiooni absoluutväärtus on lühikese positsiooni absoluutväärtusest suurem. Positsioonid arvutatakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükis kehtestatud korrale. 3.3.2. Väärtpaberite emissioonide tagamise puhul loetakse krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsiooniks tema krediidiriskile avatud netopositsioon (see arvutatakse lahutades maha need väärtpaberite tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete alusel märkinud või ületaganud ( sub-underwriting)), mida vähendatakse kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktis 2.9 toodud vähendusteguri ulatuses. Krediidiasutus peab välja töötama jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissioonide tagamisega seotud krediidiriskile avatud positsiooni esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal. 3.3.3. Krediidiriskile avatud positsioon, mis tuleneb kliendiga sõlmitud tehingutest, kokkulepetest ja lepingutest, mida on käsitletud kapitali adekvaatsuse juhendi VII ja VIII peatükis. Krediidiriskile avatud positsioon arvutatakse vastavalt mainitud juhendi VII ja VIII peatükis kehtestatud korrale ning krediidiriskiga kaalumist ei rakendata. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 3.4. Krediidiasutuse kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon omavahel seotud isikute suhtes leitakse liites kokku kauplemisportfellist tulenevad krediidiriskile avatud positsioonid üksikute omavahel seotud isikute gruppi kuuluvate klientide suhtes. 3.5. Krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioon kliendi või omavahel seotud isikute suhtes leitakse liites kokku antud kliendi või omavahel seotud isikute kauplemisportfellist ja pangaportfellist tulenevad krediidiriskile avatud positsioonid. 4. Riskide kontsentreerumise piirmäärad 4.1. Krediidiasutus peab jälgima järgnevaid riskide kontsentreerumise piirmäärasid: 4.1.1. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 4 ei tohi krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ühelgi juhul ületada 25%. Piirmäära ei rakendata konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes. 4.1.2. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 5, kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtjad või krediidiasutuste emaettevõtja tütarettevõtja, siis krediidiasutuse riskide kontsentreerumine nende suhtes ei tohi ületada 20%. Piirmäära ei rakendata konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes. 4.1.3. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 6 ei tohi krediidiasutuse riskide kontsentreerumine krediidiasutusega seotud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu aktsionäride, kellele kuulub rohkem kui 1% nende äriühingute aktsiakapitalist, suhtes kokku ületada 5%. Piirmäära ei rakendata konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes. 4.1.4. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 7 ei tohi krediidiasutuse suured riskide kontsentreerumised kokku ületada 800%. 4.2. Punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 toodud piirmäärasid võib ületada, kui on samal ajal täidetud järgnevates punktides 4.2.1 kuni 4.2.5 toodud tingimused. 4.2.1. Krediidiasutuse riskide kontsentreerumise piirmäära ületamine kliendi või omavahel seotud isikute suhtes tuleneb täielikult kauplemisportfellist.1 4.2.2. Piirmäära ületamisel arvutatakse täiendavaid kapitalinõudeid. Täiendavate kapitalinõuete arvutamiseks valitakse kliendi või omavahel seotud isikutega seotud kauplemisportfelli positsioonist välja selliste instrumentide positsioonid, mille kapitalinõuded spetsiifilise riski katmiseks vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatüki punktides 7 ja 8 kehtestatud korrale on kõrgemad ning mille positsioonide koondsumma võrdub punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 toodud piirmäärade ületamistega. Kui piirangu ületamine on kestnud alla 10 päeva, on täiendav kapitalinõue 200% punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 toodud piirmäärasi ületavalt osalt. Alates 10. päevast pärast piirmäära ületamist paigutatakse piirmäära ületavad osad järgnevasse tabelisse lähtudes kapitalinõuetest spetsiifilise riski katmiseks. Seejärel arvutatakse täiendav kapitalinõue, mis leitakse instrumentide spetsiifilise riski katmiseks leitud _______________________________________________ 1 See tähendab, et krediidiasutuse riskide kontsentreerumine kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, mille arvutaamisel on arvesse võetud ainult pangaportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon, ei ületa punktides 4.1.1 kuni 4.1.3 toodud piirmäärasid. kapitalinõuete korrutamisel käesoleva juhendi punktis 4.2.3 tabeli teises veerus toodud ümberhindamisteguritega. 4.2.3. Piirmäärade ületava osa ümberhindamistegurid Limiidi ületamine (% neto-omavahenditest): Ümberhindamistegur • kuni 40% • 40% kuni 60% • 60% kuni 80% • 80% kuni 100% • 100% kuni 250% • üle 250% 200% 300% 400% 500% 600% 900% 4.2.4. Kui piirmäära ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi krediidiasutuse kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ületada 500% krediidiasutuse neto-omavahenditest. 4.2.5. Kõik riskide kontsentreerumise piirmäära ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600% krediidiasutuse neto-omavahenditest. 5. Piirmääradest vabastused 5.1. Kui krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioon on vastavalt käesoleva juhendi punktis 5.2 toodud tingimustele piirmääradest vabastatud, peab krediidiasutus säilitama vabastuse aluseks olevad andmed vähemalt ühe aasta jooksul pärast vabastuse aluseks olevate tingimuste tekkimist. 5.2. Riskide kontsentreerumise piirmääradest on vabastatud käesoleva juhendi punktides 5.2.1 kuni 5.2.9 kirjeldatud positsioonid. 5.2.1. Krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioon, mis kuulub kategooriasse I lähtuvalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 2.2 toodud varade riski klassifikatsioonist: 1) nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele; 2) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni keskvalitsuste ja/või keskpankade poolt; 3) nõuded Euroopa Ühendustele; 4) nõuded, mis on otseselt tagatud Euroopa Ühenduste poolt; 5) nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas; 6) nõuded, mis on otseselt tagatud B-tsooni keskvalitsuste ja/või keskpankade poolt ning nomineeritud ja väljastatud rahvuslikus valuutas, mis on ühine tagaja ja laenusaaja jaoks; 7) vara, mis on tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste, keskpankade või Euroopa Ühenduste poolt emiteeritud väärtpaberitega; 8) nõuded, mis on tagatud laenu väljastanud krediidiasutusse hoiustatud hoiusesertifikaatide või sularaha hoiuste või muude sarnaste instrumentidega, mis on antud krediidiasutuse poolt emiteeritud ja talle hoiule antud; 9) – 11) tunnistatud kehtetuks [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 5.2.2. Krediidiriskile avatud positsioon, mis on täielikult tagatud rahalise hoiusega, mis on paigutatud laenu andvasse asutusse või krediidiasutusse, mis on laenu andva asutuse emaettevõtja või tütarettevõtja. 5.2.3. Krediidiriskile avatud positsioon, mis on tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on välja andnud laenu andev krediidiasutus või krediidiasutus, mis on laenu andva krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja ja mis on hoiustatud ühes nimetatud asutustest. 5.2.4. Kuni ühe aastase tähtajaga nõuded krediidiasutustele, mis ei kuulu nende krediidiasutuste omavahendite koosseisu. 5.2.5. Väärtpaberitega tagatud krediidiriskile avatud positsioon. Tagatisena kasutatavaid väärtpabereid tuleb hinnata turuhinnas, nende väärtus peab olema suurem kui tagatava krediidiriskile avatud positsiooni väärtus, nendega peab saama börsil kaubelda või nad peavad olema turukõlblikud ning regulaarselt noteeritavad turul, millel tegutsevad tunnustatud väärtpaberituru kutselised osalised. Üldjuhul peab väärtpaberite väärtus ületama tagatavat krediidiriskile avatud positsiooni 100-protsendiliselt; aktsiate puhul on see protsent 150 ning krediidiasutuste, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste võlakirjade või multilateraalsete arengupankade võlakirjade puhul on see protsent 50. Tagatisena kasutatavad väärtpaberid ei tohi kuuluda krediidiasutuste omavahendite koosseisu. Antud lähenemist ei rakendata käesoleva juhendi punktis 5.2.1 nimetatud väärtpaberite suhtes ning väärtpaberite suhtes, mille on emiteerinud aruandev krediidiasutus, tema emaettevõtja, nende tütarettevõtjad või see klient või omavahel seotud isikud, kelle suhtes arvutatakse riskide kontsentreerumist. [RTL 2004, 41, 694; 1.05.2004] 5.2.6. Nõuded, mis vastavad hüpoteegiga tagatud nõuete tingimustele lähtuvalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 2.2.3 toodud riski klassifikatsioonist, kuni 50% ulatuses mainitud riskikategooria all kajastatud nõuetest. Hüpoteegiga koormatud kinnisvara tuleb hinnata vähemalt kord aastas. 5.2.7. 50% bilansivälistest kohustustest, mis kuuluvad keskmise/madala riskiga bilansiväliste kohustuse gruppi lähtuvalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 3.2.2 toodud klassifikatsioonist. 5.2.8. Bilansivälised kohustustused, mis kuuluvad madala riskiga bilansiväliste kohustuse gruppi lähtuvalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatüki punktis 3.2.2 toodud klassifikatsioonist ja kui kliendi või omavahel seotud isikutega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt krediidiasutus täidab oma kohustusi tingimusel, et sellega ei kaasne käesoleva juhendi punktides 4.1. kuni 4.1.3 toodud riskikontsentratsiooni piirmäärade ületamist. 5.2.9. Krediidiriskile avatud positsioonide arvutamisel soolo baasil krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioon tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ja emaettevõtja suhtes. 5.3. Kui krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsiooni kliendi suhtes tagab otseselt ja tingimusteta kolmas isik, võib käsitleda tagatud osa nii, nagu oleks see kolmanda isiku suhtes, mitte aga kliendi suhtes. 5.4. Käesoleva juhendi punktis 5.3 kirjeldatud käsitluse rakendamiseks peab krediidiasutus taotlema eelnevalt Finantsinspektsiooni kirjaliku nõusoleku. 6. Riskide kontsentreerumise aruanne 6.1. Aruande eesmärk Riskikontsentratsiooni arvutamiseks vajalike andmete saamine. 6.2. Aruande valdkond Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu kliendi või omavahel seotud isikute krediidiriskile avatud positsioon, mis ületab vastavalt 10% krediidiasutusesoolo või konsolideeritud baasil arvutatud neto-omavahenditest ning krediidiriskile avatud positsioon krediidiasutusega seotud isikute ja aktsionäride suhtes vastavalt käesoleva juhendi punkti 4.1.3 toodud käsitlusele. Aruandes ei kajastata neid positsioone, mis vastavalt käesoleva juhendi punktile 2.2 ei kuulu krediidiriskile avatud positsiooni, kui aruande juhendist ei tulene teisiti. 6.3. Aruande esitus Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Riskikontsentratsiooni aruande kood soolo baasil on 130 ja konsolideeritud baasil 1300. 6.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 6.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev ja konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. 6.6. Aruanderea struktuur 1) grupi identifikaator 2) kliendi nimi 3) kliendi registreerimise number 4) pangaportfellist tulenev bilansiline krediidiriskile avatud positsioon 5) pangaportfellist tulenev bilansiväline krediidiriskile avatud positsioon 6) kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon 7) piirmääradest vabastatud positsioonid, mille krediidirisk on 0% 8) piirmääradest vabastatud nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta 9) piirmääradest vabastatud tagatud nõuded 10) piirmääradest vabastatud bilansivälised kohustused 11) piirmääradest vabastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute krediidiriskile avatud positsioonid 12) muud piirmääradest vabastatud krediidiriskile avatud positsioonid 13) aktsiad 14) tähtajaks tasumata nõuded 15) allahindlus 6.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Grupi identifikaator Kui kliendid on omavahel seotud isikud, siis nad tähistatakse ühesuguse numbriga, mis on grupi identifikaatoriks. Krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud tähistatakse ühise identifikaatoriga 9. Krediidiasutusega seotud isikuid tähistatakse ühise identifikaatoriga 10. Identifikaatoriga 9 tähistatavate äriühingute krediidiriskile avatud positsioonid esitatakse ainult soolo baasil. 2) Kliendi nimi Siin näidatakse kliendi nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Krediidiasutusega seotud isikud esitatakse ühe reana ja nende puhul on kliendi nimeks «Krediidiasutusega seotud isikud». 3) Kliendi registreerimise number Siin näidatakse kliendi registreerimise number või äriregistrikood. Kui kliendi nimeks on «Krediidiasutusega seotud isikud» jääb identifikaatori koht tühjaks. 4) Pangaportfellist tulenev bilansiline krediidiriskile avatud positsioon Siin näidatakse pangaportfellist tulenev bilansiline krediidiriskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva juhendi punktile 3.1 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Pangaportfellist tulenev bilansiväline krediidiriskile avatud positsioon Siin näidatakse pangaportfellist tulenev bilansiväline krediidiriskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva juhendi punktile 3.1 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud bilansiväline krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon Siin näidatakse kauplemisportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva juhendi punktile 3.3 tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud krediidiriskile avatud positsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Kui krediidiasutus ei arvuta kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katmiseks on positsiooni väärtuseks 0 ning kauplemisportfellist tulenev positsioon näidatakse pangaportfellist tuleneva positsioonina. 7) Piirmääradest vabastatud positsioonid, mille krediidirisk on 0% Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidiriskile avatud positsiooni osa, mille krediidirisk vastavalt käesoleva juhendi punktile 5.2.1 on 0%. Positsioon näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 8) Piirmääradest vabastatud nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidiriskile avatud positsiooni kuuluvad nõuded krediidiasutustele tähtajaga kuni 1 aasta vastavalt käesoleva juhendi punktile 5.2.4 aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 9) Piirmääradest vabastatud tagatud nõuded Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidiriskile avatud positsiooni osa, mis on tagatud rahalise hoiusega, hoiusertifikaatidega, väärtpaberitega või hüpoteegiga ning vastavalt käesoleva juhendi punktidele 5.2.2, 5.2.3, 5.2.5 ja 5.2.6 piirmääradest vabastatud. Positsioonid näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 10) Piirmääradest vabastatud bilansivälised kohustused Siin näidatakse aruandereal näidatud bilansivälise krediidiriskile avatud positsiooni osa, mis on vastavalt käesoleva juhendi punktidele 5.2.7 ja 5.2.8 piirmääradest vabastatud. Positsioon näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 11) Piirmääradest vabastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute krediidiriskile avatud positsioonid Siin näidatakse krediidiriskile avatud positsioon krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute suhtes, mis vastavalt käesoleva juhendi punktile 5.2.9 on piirmääradest vabastatud. 12) Muud piirmääradest vabastatud krediidiriskile avatud positsioonid Siin näidatakse muud piirmääradest vabastatud krediidiriskile avatud positsioonid. 13) Pangaportfelli kuuluv osalus Siin näidatakse pangaportfellist tuleneva krediidiriskile avatud positsiooni koosseisus näidatud kliendi või omavahel seotud isikute grupi aktsiate või osade bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 14) Tähtajaks tasumata nõuded Siin näidatakse kliendi või omavahel seotud isikute grupi tähtajaks tasumata nõuete summa aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15) Allahindlus Siin näidatakse aruandereal kajastatud krediidiriskile avatud positsiooni allahindluse summa aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. LISA 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a. määrusega nr. 12 Krediidiasutuste investeeringute arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil 1. Üldist 1.1. Investeeringutena käsitletakse registrisse kantava vallasasja, välja arvatud väärtpaberi, ja kinnisasja, samuti finantspõhivara omandamist pikaajalise hoidmise eesmärgil. Finantspõhivarana käsitletakse osalust teises äriühingus aktsiate või osade näol, mis on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil. 1.2. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel olema nende tegevusele vastavad ning seda piisavalt katvad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid ja strateegiad, kaasaarvatud investeerimisstrateegia. Krediidiasutuse juhatus on kohustatud informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni investeerimisstrateegiast ja selle muudatustest enne rakendamist. 2. Investeerimispiirangud 2.1. Käesolevas juhendis käsitletakse investeerimispiiranguid vastavalt krediidiasutuste seaduse § 81. 2.2. Krediidiasutuse juhatus on kohustatud koheselt informeerima Finantsinspektsiooni kõikidest piirmäärade ületamistest ning ületamise likvideerimise ajakavast. 3. Neto-omavahendid Neto-omavahendid leitakse vastavalt «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi soolo ja konsolideeritud baasil» X peatükile. 4. Investeeringute aruanded 4.1. Aruannete valdkond Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu investeeringud vastavalt investeeringute aruande juhendile. 4.2. Esitusformaat Aruanded saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Investeeringud finantspõhivarasse aruande kood soolo baasil on 140 ja konsolideeritud baasil 1400. Investeeringute (v.a finantspõhivara) aruande kood soolo baasil on 141 ja konsolideeritud baasil 1410. [RTL 2002, 112, 1623; 5.10.2002] 4.3. Investeeringud finantspõhivarasse aruanne 4.3.1. Aruanderea struktuur: 1) investeeringu liik 2) äriühingu nimi 3) äriühingu registreerimise number 4) finantspõhivara väärtus 5) aktsiad 6) aktsiad/ettevõtte aktsiakapital 7) hääled 4.3.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Investeeringu liigi identifikaatorid: investeeringud äriühingutesse .......................................................... 1 investeeringud krediidi- ja finantseerimisasutustesse ......................... 2 investeeringud abiettevõtjatesse ...................................................... 3 finantspõhivara, mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks, kui seda ei hoita üle ühe aasta ...................................... 4 finantspõhivara, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu, kui seda ei hoita üle ühe aasta ................................... 5 Investeeringu liigi 1 all näidatakse kõik investeeringud finantspõhivarasse, v.a need, mis on vabastatud investeerimispiirangutest. Viimaseid näidatakse investeeringu liikide 2, 3, 4 või 5 all. Investeeringud finantseerimisasutustesse, mis on ühtlasi ka krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi abiettevõtja, kajastatakse identifikaatoriga 3. Kui väärtpaberite emissiooni korraldamisega kaasneb samaaegselt ka emissiooni garanteerimine, käsitletakse seda kui investeeringut finantspõhivarasse, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja tähistatakse identifikaatoriga 5. 2) Äriühingu nimi Siin näidatakse äriühingu nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Investeeringute korral, millega ei kaasne olulise osaluse omandamine, on äriühingu nimeks «Muud». 3) Äriühingu registreerimise number Siin näidatakse äriühing u registrinumber või äriregistrikood. Äriühingu nime «Muud» korral on identifikaatoriks 0 (null). 4) Finantspõhivara väärtus Siin näidatakse finantspõhivara bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Finantspõhivara liikide 4 ja 5 puhul on finantspõhivara väärtuseks 0 (null). Kõik finantsinvesteeringud, millega ei kaasne olulise osaluse omandamine, näidatakse koondsummana ja tähistatakse investeeringu liigi identifikaatoriga 1. 5) Aktsiad Siin näidatakse finantspõhivara hulka kuuluvate aktsiate bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6) Aktsiad / äriühingu aktsiakapital Finantspõhivarana soetatud aktsiate suhe antud äriühingu aktsiakapitali suhtarvuna. 7) Hääled / äriühingu koguhääled Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi poolt omatavate häälte suhe äriühingu koguhäältesse suhtarvuna. 4.4. Investeeringute (v.a finantspõhivara) aruanne 4.4.1. Aruanderea struktuur 1) investeeringu liik 2) investeeringu nimetus 3) investeeringu väärtus 4.4.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Investeeringu liigi identifikaatorid: investeering ..................................................................................... 1 investeering , mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks 2 investeering kinnisasja, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks.....................................................................3 Investeeringuna ei käsitleta investeeringuid finantspõhivarasse. Investeeringu liigi 1 all ei näidata investeeringuid, mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks ning investeeringuid kinnisasjadesse, mis on vajalikud krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks. 2) Investeeringu nimetus Siin näidatakse investeeringu nimetus nii, et nimetus ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 3) Investeeringu väärtus Siin näidatakse investeeringu bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 5. Aruandluse sagedus ja tähtaeg Investeeringute aruannete aruandeperioodiks soolo baasil on kuu ja konsolideeritud baasil kvartal. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama aruanded soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks ja konsolideeritud baasil interim-aruande koosseisus hiljemalt üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. LISA 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a. määrusega nr. 12 Krediidiasutuse likviidsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord 1. Üldist 1.1. Krediidiasutused on kohustatud vastavalt krediidiasutuste seaduse § 80 lõikele 1 oma vara paigutama selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. 1.2. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegiad, kaasaarvatud likviidsuse juhtimise strateegia. Krediidiasutused on kohustatud informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni likviidsuse juhtimise strateegiast ja selle muudatustest enne rakendamist. 1.3. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 80 lõikele 2 on krediidiasutuse juhid vastutavad varade ja kohustuste juhtimise korraldamise eest nii, et finantseerimine ei baseeruks liialt lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pöörama tähelepanu nõuete ja kohustuste tähtaegadele, et nende saabumine ei ohustaks krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab olema võimeline oma kohustusi tähtaegselt täitma. Samuti tuleb likviidsuse juhtimisel silmas pidada selliseid finantseerimise instrumente nagu krediidiliinid ja valmisolekulaenud, kuna need võivad ootamatult mõjutada krediidiasutuse likviidsust. 1.4. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 104 punktile 5 on Finantsinspektsioonil õigus likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel (aruande esitusformaat on toodud käesoleva juhendi punktis 2). 2. Likviidsuse aruanne 2.1. Aruande valdkond Kajastamist leiavad ainult need bilansilised ja bilansivälised tehingud, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. 2.2. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Likviidsuse aruande kood on 110. Ühe reana tuleb näidata nende kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. [RTL 2002, 112, 1623; 5.10.2002] 2.2.1. Aruanderea struktuur 1) kirje tüüp 2) kirje liik 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) jääk 2.2.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje tüübi identifikaatorid: kohustus ........................................................................................ 1 nõue .............................................................................................. 2 2) Kirje liigi identifikaatorid: Bilansilised: hoius ............................................................................................. 1 laen ............................................................................................... 2 võlakirjad või fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ......................... 3 aktsiad ja osad ............................................................................... 4 valitsuse laenufondid ja välisabifondid .............................................. 5 muud kohustused või nõuded ......................................................... 6 allutatud kohustused ....................................................................... 7 Bilansivälised: kohustused ja nõuded, millega kaasnevad rahavood ......................... 8 kohustused ja nõuded, millega võivad kaasneda rahavood .............. 9 3) Riigi kood Siin näidatakse riik, kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koode tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4) Kliendi identifikaator keskvalitsus ................................................................................... 1 kohalik omavalitsus ........................................................................ 2 riiklik sotsiaalkindlustusfond.........................................................13 eelarveväline fond .......................................................................... 3 kindlustusasutus ning pensionifond .................................................. 4 muu finantseerimisasutus ................................................................. 5 krediidiasutus ................................................................................. 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud .......................................... 7 muu äriühing .................................................................................. 8 mittetulundusühing .......................................................................... 9 eraisik ........................................................................................... 10 keskpank ...................................................................................... 12 Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. 5) Tähtaja identifikaatorid: nõudmiseni .................................................................................... 2 tähtajaks tasumata ......................................................................... 26 kuni 1 pangapäev ........................................................................... 14 1 kuni 2 pangapäeva ...................................................................... 15 2 kuni 3 pangapäeva ...................................................................... 16 3 kuni 4 pangapäeva ...................................................................... 17 4 kuni 5 pangapäeva ...................................................................... 18 5 kuni 10 pangapäeva .................................................................... 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu ............................................................. 20 1 kuni 2 kuud ................................................................................ 12 2 kuni 3 kuud ................................................................................ 13 3 kuni 4 kuud ................................................................................ 21 4 kuni 5 kuud ................................................................................ 22 5 kuni 6 kuud ................................................................................ 23 6 kuni 12 kuud .............................................................................. 5 1 kuni 2 aastat ............................................................................... 6 2 kuni 5 aastat ............................................................................... 24 üle 5 aasta ..................................................................................... 25 Tähtaja identifikaator määratakse tehingu järelejäänud tähtaja järgi. Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema väljamineku järgi. Antud kontekstis ei käsitleta lepingu järelejäänud tähtajana lepingu võimalikku lõpetamist enne lepingu lõpptähtaega. Varad, mis ei ole likviidsed ja ei oma konkreetset järelejäänud tähtaega, kajastatakse veerus järelejäänud tähtajaga üle 5 aasta. Likviidsed varad tuleb kajastada selles ajaperioodis, millal on võimalik reaalselt tekitada nende turustamisest tulenev rahavoog. 6) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Likviidsed varad näidatakse väärtuses, mille ulatuses on võimalik nad kiiresti ilma olulise rahakaota realiseerida. Nõuetest lahutatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. 3. Aruandluse sagedus ja tähtaeg Krediidiasutuse likviidsuse aruande aruandeperioodiks on kuu. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama likviidsuse aruande aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks. Lisa 6 [kehtetu – RTL 2002, 112, 1623 ; 5.10.2002] [1] Suletud välisvaluuta positsioon kaitseb krediidiasutust välisvaluuta vahetuskursi muutustest tingitud kahjumitest, kuid ei pruugi kaitsta kapitali adekvaatsuse näitajat. Kui krediidiasutuse kapital on nomineeritud kohalikus valuutas ja tal on suletud positsioonid välisvaluutades, siis kohaliku valuuta vahetuskursi langemisel varade ja kapitali suhe väheneb. [2] Lihtsustatud meetodi puhul arvutatakse välisvaluuta optsioonidele kapitalinõuet optsiooniriski katmiseks ning ei arvutata kapitalinõuet välisvaluutariski katmiseks. [3] Euroopa Liidu eurot ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikuid käsitletakse ühe valuutana ja arvestatakse ühise positsioonina. [4] Ujuva intressimääraga positsiooni puhul võetakse arvesse viimase intressimäära fikseerimise kuupäeval fikseeritud intressimäär. [5] Euroopa Liidu eurot ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikuid käsitletakse ühe valuutana ja arvestatakse ühise positsioonina. [6] Selliste vahetustehingute hulka kuuluvad näiteks intressimäära vahetustehingud, mis baseeruvad pankadevahelistel rahaturgude intressimääradel. [7] Näiteks, kui lõpptähtaja vööndi pikad positsioonid kokku on 10 ja lühikesed positsioonid kokku 7, siis on kaetud positsioon 7 ja katmata pikk positsioon 3. [8] Kõikide lõpptähtaja vööndite vahel katmata positsioonide absoluutväärtuste summa arvutamisel ei võeta arvesse lõplikku katmata positsiooni, kuna sellele rakendatakse teist kapitalinõuet. [9] Näiteks caps ja floors. [10] Eeldame, et kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on 8% ja üldise riski katmiseks samuti 8%. [11] See tähendab, et krediidiasutuse riskide kontsentreerumine kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, mille arvutamisel on arvesse võetud ainult pangaportfellist tulenev krediidiriskile avatud positsioon, ei ületa “Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil” punktis 4.1 toodud piirmäära. [12] Kogu VVANP võetakse kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvesse juhul, kui ta ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest.