Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-23-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2005. a kohtuotsus Ants Aasma kaebuses Valga maavanema kohusetäitja korralduse osaliseks tühistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks — RT III, 17, 174

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-23-05 Otsuse kuupäev 11. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Ants Aasma kaebus Valga maavanema kohusetäitja korralduse osaliseks tühistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-35/05 Menetluse alus Riigikohtus Valga maavanema kohusetäitja kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Valga maavanema kohusetäitja kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-35/05 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-244/2004. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Valga maavanema kohusetäitja 30. detsembri 2003. a korraldusega nr 77-k nimetati Ants Aasma teenistusse koosseisuvälise ametnikuna. Korralduse punktis 1 sätestati: «Seoses maareformi lõppetappi jõudmisega ja sellega kaasneva maaosakonna töö ümberkorraldamisega ning Rahandusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks finantseerimiseks rahaliste vahendite eraldamisega 2004. a. I kvartaliks nimetan ametisse Ants Aasma koosseisuvälise vanemametnikuna koosseisuvälisele maaosakonna vanemspetsialist hüpoteegipidaja ametikohale uueks tähtajaks alates 01. jaanuarist 2004. a kuni 31. märtsini 2004. a.» Valga maavanema kohusetäitja 26. märtsi 2004. a korralduse nr 14-k punkti 1 kohaselt vabastati A. Aasma teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu alates 1. aprillist 2004. 2. Kaebuses halduskohtule palus A. Aasma tunnistada õigusvastaseks Valga maavanema kohusetäitja 26. märtsi 2004. a korralduse nr 14-k punkt 1 ja välja mõista Valga Maavalitsuselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg 2 alusel kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Kaebuse esitaja leidis, et tema kui koosseisuvälise ametniku teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu oli ebaõige. Koosseisuväline ametnik võetakse teenistusse ülesande täitmise ajaks. Kaebaja leidis, et 31. märtsiks 2004 ei olnud täidetud ülesanded, mis kuulusid tema teenistuskohustuste hulka. Kuna maareform ei olnud selleks ajaks lõpule viidud, oli neid ülesandeid vaja jätkuvalt täita. Alates 1. aprillist 2004 samale ametikohale teenistusse nimetatud ametniku teenistusülesanded kattusid kaebaja teenistusülesannetega. 3. Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-244/2004 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vabastamine ATS § 113 lg 1 alusel oli õiguspärane, kuna kaebuse esitaja ise on nõustunud kuupäevaliselt kindlaksmääratud perioodiks teenistusse asuma. Ta on esitanud avalduse kindlaksmääratud tähtajaks teenistusse asumiseks ega ole teenistusse võtmist vaidlustanud. Sama nimetusega ametikohale teenistusse võetud uue ametniku ametijuhendiga laiendati vanemspetsialist-hüpoteegipidaja funktsioone võrreldes varasemaga ning vähenes nende ülesannete maht, mida täitis A. Aasma. 4. Apellatsioonkaebuses palus A. Aasma tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi arvates ei saanud tema teenistusest vabastamist seada sõltuvusse kuupäevaliselt kindlaksmääratud teenistustähtajast, sest koosseisuvälise ametniku puhul saab teenistustähtaeg sõltuda vaid teenistusülesannete täitmisest. 5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. veebruari 2005. a otsusega A. Aasma apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Valga maavanema kohusetäitja 26. märtsi 2004. a korralduse nr 14-k punkti 1, tunnistas teenistusest vabastamise seadusevastaseks ning mõistis Valga Maavalitsuselt välja hüvituse ATS § 135 lg 2 alusel ja riigilõivu. Ringkonnakohus leidis, et koosseisuvälist ametnikku on võimalik ametisse nimetada vaid ülesande täitmise ajaks, mitte kalendaarselt kindlaksmääratud tähtajaks. Seda asjaolu iseenesest ei pidanud ringkonnakohus aga vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamise aluseks. Oluline on ringkonnakohtu arvates võrrelda A. Aasma ja hiljem samale ametikohale teenistusse võetud ametniku teenistusülesandeid. Ringkonnakohus peab, olenemata hilisemas ametijuhendis põhiülesannete üksikasjalikumast rõhutamisest, mõlemas ametijuhendis sätestatud ülesandeid põhimõtteliselt sarnasteks ja leiab, et ka A. Aasma teenistussuhte lõppemisel tuli jätkuvalt tema seniseid ülesanded täita. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Valga maavanema kohusetäitja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaatori arvates oli A. Aasma teenistusest vabastamine kooskõlas tema enda tahtega ja ta ei ole avaldanud soovi jätkata teenistust Valga maavalitsuses pärast teenistustähtaja möödumist 31. märtsil 2004. a. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, võrreldes A. Aasma ja hilisema hüpoteegipidaja ametijuhendis sätestatud ülesandeid. Uue ametniku põhiülesanded erinevad neist, mida täitis A. Aasma. 7. A. Aasma palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Ta leiab, et ATS § 21 lg 2 p 6 ei võimalda koosseisuvälist ametnikku teenistusse võtta kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtajaks. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et teenistusest vabastamise ajaks ei olnud teenistusülesanded veel täidetud ning samale ametikohale võetud ametniku teenistuskohustused langesid sisuliselt kokku A. Aasma omadega. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 8 kohaselt on koosseisuväline teenistuja isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. ATS § 21 lg 1 järgi on teenistussuhe üldjuhul tähtajatu ning seadusandja on sama paragrahvi teises lõikes ammendavalt määratlenud juhtumid, mil ametnik võetakse teenistusse määratud ajaks. ATS § 21 lg 2 p 6 sätestab, et koosseisuväline ametnik võetakse teenistusse määratud ajaks – ülesande täitmise ajaks. ATS § 113 lg 1 kohaselt vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu teenistusest ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud ajaks. 9. Kolleegiumi hinnangul ei tulene koosseisuväliseid ametnikke puudutavast regulatsioonist, et koosseisuvälise ametniku teenistussuhte kestus ei tohiks mingil juhul olla kuupäevaliselt kindlaks määratud. Näiteks ei saa välistada olukorda, et ülesande täitmise ajaks ametniku teenistusse võtmisel määratakse ka kuupäevaliselt kindlaks teenistustähtaeg, st antakse tähtaeg ülesande täitmiseks. Välistada ei saa ka seda, et ei leita ametnikku, keda oleks võimalik võtta teenistusse kogu ülesande täitmise ajaks. Sellisel juhul on mõeldav, et isik võetakse teenistusse täitma ajutise iseloomuga teenistusülesannet, kuid teenistussuhe ei lõpe mitte ülesande täitmisega, vaid teenistusse võtmisel kindlaksmääratud tähtaja möödudes. Maavalitsuse esindaja väitel (halduskohtu tl 32 pöördel) puudusid koosseisuvälise ametikoha jaoks, millele A. Aasma oli nimetatud, vahendid maavalituse eelarves ning igas kvartalis esitati Rahandusministeeriumile taotlus sellise ametikoha finantseerimiseks. Kolleegium nõustub, et ametikoha finantseerimiseks vahendite saamine konkreetseks ajavahemikuks (näiteks kuu, kvartal, aasta) võib olla üheks põhjuseks, miks koosseisuvälise ametniku teenistussuhte pikkus võidakse kuupäevaliselt kindlaks määrata. 10. Koosseisuvälise ametniku kuupäevaliselt kindlaksmääratud ajaks teenistusse võtmise õiguspärasuse hindamisel on oluline tähelepanu pöörata ka ametniku enda käitumisele ja tahtele teenistussuhte vormistamisel. Halduskohus on tuvastanud, et A. Aasma esitas 23. detsembril 2002 avalduse (tl 14), milles palus ennast teenistusse nimetada tähtajaks 30. detsembrist 2002 kuni 31. detsembrini 2003. Vastavalt Valga maavanema 27. detsembri 2002. a korralduse nr 87-k punktile 1 nimetati A. Aasma koosseisuvälise vanemametnikuna teenistusse 30. detsembrist 2002 kuni 31. detsembrini 2003. Valga maavanema kohusetäitja tegi 24. detsembril 2003. a kirjaliku ettepaneku (tl 16) A. Aasma uueks nimetamiseks ajutiselt hüpoteegipidaja ametikohale tähtajaga 1. jaanuar 2004 kuni 31. märts 2004. A. Aasma andis ettepanekule 24. detsembril 2003. a omakäelise allkirjastatud nõusoleku. Seega on käesoleval juhul teenistusse võtmisel selgelt ja korduvalt väljendunud ametniku tahe ja nõusolek teenistussuhte vormistamiseks kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtajaks. 11. A. Aasma oli teadlik, et teenistussuhe on ajutise iseloomuga. Ta ei ole ka väitnud, et asutus oleks teda kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtajaks teenistusse võttes eksitanud või andnud lubadusi vaidlustatud korralduses märgitud teenistustähtaja möödumisel teenistussuhet jätkata. Seisukohta, et A. Aasma mõistis, milline tähendus on määratud tähtajaks teenistusse võtmisel, toetab ka asjaolu, et teda oli varemgi samalaadsetel tingimustel teenistusse võetud (eelnimetatud Valga maavanema 27. detsembri 2002. a korralduse nr 87-k alusel) ja varasem tähtajaline teenistussuhe ei jätkunud automaatselt, vaid maavanema kohusetäitja ettepaneku ja A. Aasma nõusoleku järgselt nimetati ta uuesti määratud ajaks teenistusse. 12. Arvestades eelnevaid põhjendusi ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda teenistusülesannete sarnasuse kohta tehtud järeldust, millele ringkonnakohus jõudis kahe koosseisuvälise ametniku ametijuhendeid võrreldes. 13. Eeltoodu tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja jõusse jätta halduskohtu otsus. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN