Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-22-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2005. a kohtumäärus Arnold-Andreas Leetsari (Leetsar) kaebuses Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks või korralduse kehtetuks tunnistamiseks kohustamiseks ja korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks — RT III, 17, 173

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-22-05 Määruse kuupäev 11. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Arnold-Andreas Leetsari (Leetsar) kaebus Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks või korralduse kehtetuks tunnistamiseks kohustamiseks ja korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/1201/04 Menetluse alus Riigikohtus Audru Vallavalitsuse erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Audru Vallavalitsuse erikaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/1201/04 ja Pärnu Halduskohtu 16. novembri 2004. a määrus haldusasjas nr 3-210/2004. 3. Lugeda A.-A.Leetsari 18. juuni 2004. a kaebus Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks esitatuks tähtaegselt ja saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Halduskohtule. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. 31. mail 2004 sai A.-A. Leetsar teada, et Audru Vallavalitsus oli 5. märtsil 1999. a andnud korralduse nr 125, milles sedastas Lemmetsa külas Audru vallas Pärnu maakonnas asuva Terje maaüksuse erastamise olulised tingimused. See korraldus oli aluseks Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korraldusele nr 1841-m, millega alustati Terje maaüksuse ostueesõigusega erastamine Toomas Aronile. Erastatav maatükk oli osa õigusvastaselt võõrandatud endise Lelle A-311 talu maast ning A.-A. Leetsar oli üks kahest õigustatud subjektist, kes taotles selle maa tagastamist. 18. juunil 2004 kaebuses Pärnu Halduskohtule vaidlustas A.-A. Leetsar Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korralduse nr 125 ning palus see tühistada. 9. septembril 2004 esitas A.-A. Leetsar Pärnu maavanemale avalduse tema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m kehtetuks tunnistamiseks HMS § 54 ja § 64 alusel. Pärnu Maavalitsuse 5. oktoobri 2004. a vastuskirjas teatati, et kuna avaldaja on kohtus vaidlustanud Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korralduse nr 125, siis tuleb ära oodata kohtulahend. Pärnu Halduskohtu 8. oktoobri 2002. a kohtuistungil haldusasjas nr 3-137/ 2004 määras kohus, et kaebus Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korralduse nr 125 tühistamiseks on esitatud tähtaegselt (hk tl 3). Kohtuistungil esitas kaebaja materjalide juurde Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m ning teatas soovist vaidlustada ka Pärnu maavanema korraldus. Pärnu Halduskohus andis kaebajale tähtaja kuni 15. oktoobrini 2004 maavanema korralduse peale kaebuse esitamiseks ning määras uue istungi ajaks 12. novembri 2004. 14. oktoobril 2004 esitas A.-A. Leetsar Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korraldus nr 1841-m või kohustada maavanemat korraldust kehtetuks tunnistama ning tuvastada korralduse õigusvastasus, samuti palus kaebaja ennistada tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. 2. Pärnu Halduskohtu 12. novembri 2004. a istungil arutas Pärnu Halduskohus kaebaja A.-A. Leetsari, vastustajate Audru Vallavalitsuse ja Pärnu maavanema ja kolmanda isiku Toomas Aroni juuresolekul A.-A. Leetsari 14. oktoobri 2004. a kaebuse menetlusse võtmist. Pärnu Halduskohtu 16. novembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-210/2004 eraldas kohus tühistamiskaebuse muudest kaebustest ning jättis tühistamiskaebuse tähtaja ennistamata. 3. A.-A. Leetsar esitas halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuse kohaselt oli tühistamiskaebuse tähtaegse esitamata jätmise põhjuseks kaebaja õiguspärane ootus, et maavanem ise tunnistab oma õigusvastase korralduse kehtetuks, nii nagu ta on seda teinud teistes sarnastes haldusasjades. Vastustaja Audru Vallavalitsus ja kolmas isik Toomas Aron vaidlesid erikaebusele vastu. Pärnu maavanem erikaebusele ei vastanud. 4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2004. a määrusega tühistati halduskohtu määrus ja saadeti asi uueks arutamiseks halduskohtule. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m vaidlustamine oli hõlmatud A.-A. Leetsari kohtusse pöördumise eesmärgiga. Ringkonnakohtu arvates ei omanud tähtsust asjaolu, et kaebus Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks oli esitatud eraldi kaebusena, mitte 18. juuni 2004. a kaebuse täiendamise või muutmise taotlusena, samuti ei olnud taotletud haldusasjade liitmist. Kohtu arvates ei olnud tõendatud, et A.-A. Leetsar sai teada Pärnu maavanema korraldusest enne 31. maid 2004. Kohus ei nõudnud välja 8. oktoobri 2004. a kohtusistungi protokolli ning seetõttu saatis asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks järgmise selgitusega: « Kui halduskohus on haldusasjas nr 3-137/2004 aegsasti selgitanud kaebuse esitajale Pärnu maavanema 29.06.1999 korralduse nr 1841-m vaidlustamise vajalikkust, siis ei pruugi selle korralduse vaidlustamiseks kaebuse esitamine alles 14.10.2004 olla vabandatav eksimusega.» Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Audru Vallavalitsuse erikaebuses Riigikohtule leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ning oleks pidanud määruses nimetatud asjaolud ise välja selgitama, võtma asja juurde Pärnu Halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-137/2004. Erikaebusele on lisatud protokoll, millest nähtub, et kaebaja esitab istungil maavanema kirja (korralduse) ja ütleb: «korraldused on omavahel seotud […] kaebaja selles protsessis ei soovi esitada kaebust maavanema korraldusele. […] kaebaja on teadlik Riigikohtu seisukohtades eelhaldusakti ja haldusakti osas ja leiab, et käesoleval juhul on kaebaja õigused piisavalt kaitstud maavanema kirjas arvamusega. Maavanem võib kohtuväliselt tühistada enda poolt vastuvõetud haldusakti lähtudes HMS § 54 ja 64, » ning samal istungil hiljem: «taotlen maavanema korralduse õigusvastasuse tuvastamist, jõudsin sellele järeldusele istungi käigus. » Kohus määras: «Kohus rahuldab kaebuse esitaja esindaja taotluse ja lükkab asja arutamise edasi. Kaebuse esitaja esindaja esitab 15. oktoobriks 2004. a maavanema korraldusele kaebuse Pärnu Halduskohtusse.» Pärnu Maavalitsuse vastuses nõustutakse erikaebusega. A.-A. Leetsari vastuses erikaebusele vaieldakse sellele vastu ning leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus oli õiguspärane ning puudub alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. A.-A. Leetsar tõlgendab ringkonnakohtu määrust järgmiselt: « Juhindudes Riigikohtu seisukohast 13.02.2001 haldusasjas nr 3-3-1-66-00 tehtud otsuses ja asjaolust, et 28. juuniks 2004 ei olnud möödunud 30 päeva arvates erastamiskorraldusest teadasaamisest, oli Pärnu Halduskohtul aegsasti võimalus selgitada, et erastamiskorralduse vaidlustamine kohtus on minu jaoks kõige efektiivsem õiguskaitsevahend ja lasta mul kaebust täpsustada. Pärnu Halduskohus ei teinud seda.» Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 6. Vastavalt uurimispõhimõttele ja HKMS § 19 lg 7 teisele lausele pidi halduskohus selgitama välja kaebuse eesmärgi. Haldusasja asjaoludest ilmneb, et A.-A. Leetsari 18. juuni 2004. a kaebuse eesmärk on saada õigusvastaselt võõrandatud endise Lelle A-311 talu maa täies ulatuses tagasi. Seega on kaebuse eesmärgiga hõlmatud kõigi haldusaktide ja -toimingute vaidlustamine, mis selle saavutamist takistavad. Ringkonnakohus tuvastas, et A.-A. Leetsari 18. juuni 2004. a kaebuse eesmärgiga oli hõlmatud ka Pärnu maavanema korralduse vaidlustamine. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. 7. Kui kohus on tuvastanud kaebuse eesmärgi, peab ta välja selgitama, mis on kaebuses sisalduva taotluse ese ja liik. Kui taotlus on puudulik (ei ole esitatud kõiki kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikke taotlusi, taotluse liik on täpsustamata või pole kohane), siis peab kohus selgitama kaebajale, milliseid taotlusi ta kaebuse eesmärgi saavutamiseks peaks esitama. Kaebaja võib oma kaebust täpsustada ka suuliselt kohtuistungil. Kui kaebaja vajab aega kaebuse täpsustamiseks või kaebuse täpsustamine pole samal kohtuistungil muul põhjusel võimalik, võib kohus määrata uue istungi või anda tähtaja kaebuse täpsustamiseks kirjalikult. A.-A. Leetsari 18. juuni 2004. a kaebuses oli taotluse esemena märgitud ainult Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korraldus nr 125 (eelhaldusakt). Pärnu Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a kohtuistungil selgitati A.-A. Leetsarile Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m (põhihaldusakt) vaidlustamise vajadust. A.-A. Leetsar taotles kohtuistungil suuliselt Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m õigusvastasuse tuvastamist. Pärnu Halduskohus rahuldas selle taotluse protokollilise määrusega järgmises sõnastuses: « Kohus rahuldab kaebuse esitaja esindaja taotluse ja lükkab asja arutamise edasi. Kaebuse esitaja esindaja esitab 15. oktoobriks 2004. a maavanema korraldusele kaebuse Pärnu Halduskohtusse.» A.-A. Leetsar esitas uue kaebusena vormistatud Pärnu maavanema korralduse tühistamise taotluse 14. oktoobril 2004. a. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et A.-A. Leetsari kaebuse eesmärgi saavutamiseks oli vajalik just põhihaldusakti tühistamiskaebuse esitamine. Halduskohus ei selgitanud välja kaebuse eesmärki ega milliseid taotlusi peaks kaebaja kaebuse eesmärgi saavutamiseks esitama ning tõlgendas seetõttu kaebust valesti. Seega hõlmas A.-A. Leetsari kaebus sellest eesmärgist lähtudes algusest peale taotluse Pärnu maavanema korralduse tühistamiseks. 8. Ringkonnakohus tuvastas, et A.-A. Leetsar ei saanud Pärnu maavanema korraldusest teada varem kui 31. mail 2004. a. Seega ei olnud A.-A. Leetsar 18. juuni 2004. a kaebuse esitamise ajaks Pärnu maavanema korralduse vaidlustamise tähtaega mööda lasknud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse täpsustamine iseseisva uue kaebusega ei oma haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. A.-A. Leetsari taotlus tähtaja ennistamiseks oli ekslik ning kohus ei oleks saanud pelgalt selle eksimuse tõttu jätta tühistamiskaebust käiguta. 9. Audru Vallavalitsuse 24. detsembri 2004. a erikaebuses Riigikohtule leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ning oleks pidanud määruses nimetatud asjaolud ise välja selgitama, võttes asja juurde halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-137/2004. Ringkonnakohus asja arutamisel viidatud toimikut välja nõudnud ei ole. HKMS § 42 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus koguda omal algatusel täiendavaid tõendeid. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. oktoobri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 (RT III 2002, 26, 294) rõhutas kohus, et uurimisprintsiip kehtib ka apellatsiooniastmes. Ringkonnakohtu arvates oli haldusasja lahendamiseks vaja välja selgitada, millal ja kuidas halduskohus selgitas kaebajale kaebuse täpsustamise vajadust. Seda saab kontrollida, tutvudes kohtuistungi protokolli ja teiste kohtutoimiku materjalidega. Uurimispõhimõttega oleks kooskõlas, kui ringkonnakohus oleks nõudnud halduskohtult välja haldusasja nr 3-137/2004 toimiku, mitte saatnud asja tagasi halduskohtule. Otsustades saata asja tagasi halduskohtule, oleks ringkonnakohus võinud arvestada ka seda, et halduskohtul on raskem objektiivselt anda hinnangut enda tegevuse õiguspärasusele. Seega võib uurimiskohustuse rikkumine vähendada asja otsustamise objektiivsust. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Audru Vallavalitsuse seisukohaga, et ringkonnakohus rikkus uurimisprintsiipi. 10. TsKMS § 3 ja HKMS § 5 koostoimes on halduskohtumenetluse ülesanne haldusasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada. Haldusasja halduskohtusse tagasisaatmine polnud vajalik asja õigesti lahendamiseks ja oli vastuolus protsessiökonoomia põhimõttega. 11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldusasja materjalide põhjal on võimalik lahendada tähtaja ennistamise küsimus ilma haldusasja ringkonnakohtule või halduskohtule uueks arutamiseks saatmata. Riigikohus leiab, et A.-A. Leetsari kaebus Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks oli esitatud tähtaegselt, sest see taotlus oli hõlmatud A.-A. Leetsari 18. juuni 2004. a kaebusega. 12. Audru Vallavalitsuse erikaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/ 1201/04 ning Pärnu Halduskohtu 16. novembri 2004. a määrus haldusasjas nr 3-210/2004 tuleb tühistada. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN