Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-28-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2005. a kohtumäärus Roland Pormeistri (Pormeister) kaebuses keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja nr 253 tühistamiseks — RT III, 17, 172

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-28-05 Määruse kuupäev 9. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Roland Pormeistri (Pormeister) kaebus keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja nr 253 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/544/05 Menetluse alus Riigikohtus Roland Pormeistri erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Roland Pormeistri erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/544/05 ja Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2005. a määrus haldusasjas nr 3-2436/2004. 3. Ennistada tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirjaga nr 253 jäeti riigi omandisse maareservina Harju maakonnas Keila vallas Lohusalu külas asuv Ranna maaüksus pindalaga 12,97 ha. 2. R. Pormeistri esindaja esitas 30. aprillil 2003 Maa-ametile teabenõude nr 1-6/349 dokumentide ja teabe saamiseks nimetatud maa kohta. Maa-ameti väitel saatis ta vastuse teabenõudele 8. juulil 2003. a lihtkirjaga nr 1-6/2031 ja vastusele lisati ka keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkiri nr 253. R. Pormeistri esindaja väitel ei ole ta nimetatud kirja ja käskkirja saanud. 3. Keila Vallavalitsus andis 26. märtsil 2002 korralduse nr 369 «Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine», mille p-ga 1 võimaldas R. Pormeistril erastada maad 7220 ruutmeetrit. R. Pormeister esitas 6. mail 2002. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse nimetatud korralduse tühistamiseks, sest see rikub tema õigust erastada temale kuuluva elamu juurde 17 ha maad. Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2002. a otsusega kaebus rahuldati ja vaidlustatud korraldus tühistati. Tallinna Ringkonnakohtu istungil 5. oktoobril 2004. a teatas Maa-ameti esindaja, et pärast halduskohtu otsust on R. Pormeistri poolt erastada soovitav maa jäetud riigi omandisse keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirjaga nr 203 (õige number on 253). Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2004. a otsusega jäeti R. Pormeistri kaebus rahuldamata tühistamisnõude osas, sest keskkonnaministri käskkiri, millega maa jäeti riigi omandisse, ei võimalda seda maad enam taotletud suuruses erastada. Keila Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus tunnistati seetõttu õigusvastaseks. 4. R. Pormeistri esindaja esitas 5. novembril 2004. a Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 9. aprilli 2004. a käskkirja nr 203 (hilisema täpsustuse kohaselt nr 253) tühistamiseks. Ta sai vaidlustatud käskkirjast teada alles ringkonnakohtu istungil 5. oktoobril 2004. a ja ka siis viitega käskkirja valele numbrile. Maa-ameti poolt väidetavalt 8. juulil 2003. a lihtkirjaga nr 1-6/2031 saadetud käskkirja pole R. Pormeistri esindaja kätte saanud. Ta sai vaid ühe kirja Maa-ametilt, s.o 8. juuli 2003. a kiri nr 1-6/0481 koos lisaga, kuid see on seotud teise kliendiga. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud hilinemisega, paluti lugeda tähtaeg mööda lastuks mõjuvatel põhjustel ja kaebetähtaeg ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on riigi eksitav ja mitte hea halduse kohane käitumine. 5. Keskkonnaministeeriumi esindaja Maa-ameti vastuses kaebusele märgiti, et ringkonnakohtu istungil 5. oktoobril 2004. a näitas Maa-ameti esindaja vaidlustatud käskkirja halduskolleegiumi liikmele, kes tegi selle kohta märkmeid. Ebaõige on kaebaja väide, et ta ei ole Maa-ameti 8. juuli 2003. a lihtkirjaga saadetud vastust nr 1-6/2031 oma 30. aprilli 2003. a teabenõudele saanud. Maa-ameti postikulude registreerimise raamatu kande kohaselt on sama ümbrikuga saadetud ka Maa-ameti 8. juuli 2003. a kiri nr 1-6/0481, mille kättesaamist kaebuse esitaja esindaja aga kinnitab. Nimetatud kirja postikulu oli 5 krooni ja 30 senti, mis tähendab, et saadetud kiri pidi kaaluma vähemalt 50 grammi. Maa-ameti 8. juuli 2003. a kiri nr 1-6/0481 koos lisadega oli kolmel lehel kaaluga 15 grammi, sama kuupäevaga kiri nr 1-6/2031 koos lisadega oli kuuel lehel kaaluga 30 grammi, ümbriku kaal oli 15 grammi. Seega oli kaal kokku 60 grammi, mis vastab postitariifi tasule 5 krooni ja 30 senti. 6. Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2005. a määrusega jäeti tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt oleks tulnud vaidlustatud käskkiri toimetada kaebajale või tema esindajale kätte kooskõlas HMS §-des 25–28 sätestatuga, s.o tähitud kirjaga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Seda ei tehtud. Lihtkirjaga saadetud käskkirja kättesaamist kaebaja esindaja eitab. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirja teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda 5. oktoober 2004, seega tühistamiskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 4. november 2004. Kaebus esitati aga alles 5. novembril 2004. a. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta hilines ühe päevaga. Kohus leidis, et tähtaeg lasti mööda hooletusest, mis ei saa olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. 7. R. Pormeistri erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtule paluti halduskohtu määrus tühistada, teha uus määrus asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ja lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Erikaebuses väideti järgmist. Ringkonnakohtu istungil 5. oktoobril 2004. a Maa-ameti esindaja vaidlustatud käskkirja kohtule ei esitanud, selle sisu ja motiive ei avanud. Maa-amet üksnes informeeris kohut käskkirja olemasolust ja seejuures eksis käskkirja numbriga. Ringkonnakohtu otsuses on samuti eksitav viide käskkirjale nr 203. Halduskohtule esitati kaebus käskkirja nr 203 tühistamiseks ja paluti kohtul nimetatud käskkiri Keskkonnaministeeriumilt välja nõuda. Kuna ministeeriumist vastati, et selle numbriga käskkirja ei ole, esitas R. Pormeistri esindaja 16. novembril 2004. a ministeeriumile kirjaliku teabenõude käskkirja nr 203 saamiseks. 17. novembril 2004. a ministeeriumis viibides selgus, et käskkirja õige number on 253 ja talle anti selle käskkirja ärakiri. Kohtuistungil viite tegemine vale numbriga käskkirjale, mille sisu ja põhjendusi kohtuistungil ei avatud, ei saa lugeda haldusakti teatavakstegemiseks. 8. Keskkonnaministeeriumi esindaja Maa-ameti vastuses erikaebusele leiti, et kaebus esitati halduskohtule tähtaja rikkumisega ja erikaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2005. a määrusega muudeti halduskohtu määruse põhjendusi ja asendati need ringkonnakohtu määruse põhjendustega. R. Pormeistri erikaebus jäeti rahuldamata. Põhjendused olid järgmised. Halduskohus eksis, leides, et vaidlustatud käskkirja teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda 5. oktoober 2004. Nimetatud käskkirja ringkonnakohtule ei esitatud ja seda ei võetud toimikusse. Ringkonnakohtu istungil juhiti käskkirjale tähelepanu põhjusel, et seal käsitleti maad, mida Keila Vallavalitsuse 26. märtsi 2002. a korraldusega nr 369 R. Pormeistrile ei erastatud. Kaebuse esitajal oli alates ringkonnakohtu istungist võimalik teada saada vaidlustatud käskkirja sisust Ametlikest Teadaannetest ja maa piiridest teadasaamiseks oleks pidanud pöörduma Keskkonnaministeeriumisse. Ringkonnakohus nõustus Maa-ameti väitega, et kaebuse esitaja esindaja sai vaidlustatud käskkirja kätte Maa-ameti 8. juuli 2003. a kirjaga nr 1-6/2031. Ringkonnakohus leidis, et enne 5. oktoobrit 2004 ei ole nimetatud käskkirja kaebuse esitajale kätte toimetatud HMS §-des 25–28 sätestatud nõuete kohaselt. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa dokumenti kätte toimetada lihtpostiga, kui selline võimalus ei ole ette nähtud seaduses. Kuid see asjaolu ei takista kaebetähtaja kulgemahakkamist, kui haldusakti adressaat on haldusakti kätte saanud. Vaidluse korral, kas isik on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. Kaebuse esitaja esindaja väidab, et ta ei saanud Maa-ameti 8. juuli 2003. a kirja nr 1-6/2031, millega vaidlustatud käskkiri teatavaks tehti. Kuid R. Pormeistri esindaja märkis 10. detsembri 2004. a puuduste kõrvaldamiseks esitatud kirjas halduskohtule, et on saanud kätte Maa- ameti 8. juuli 2003. a kirja nr 1-6/0481. Maa-ameti postikulude registreerimise kandest nähtub, et kiri, mille kättesaamist esindaja kinnitab, saadeti koos vaidlustatud käskkirjaga samas ümbrikus. See nähtub nii postikulude tasust kui ka kandest, millised kirjad kaebuse esitajale sama ümbrikuga saadeti. Vaidlustatud käskkirjast varasemale teadasaamisele viitab ka asjaolu, et R. Pormeistri esindaja ei märkinud 5. oktoobril 2004. a ringkonnakohtu istungil, et ta ei teadnud maa riigi omandisse jätmisest. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkirjast sai kaebuse esitaja teada juulis 2003 ja kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, millised mõjuvad põhjused takistasid tal käskkirja vaidlustamast enne 5. novembrit 2004. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 10. R. Pormeistri erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus, teha uus määrus asja uueks arutamiseks saatmata ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses väidetakse järgmist. Paljasõnaline on Maa-ameti väide, et ta saatis 8. juulil 2003. a R. Pormeistri esindajale vaidlustatud käskkirja lihtkirjana ja käskkiri oli ühes ümbrikus koos vaidlusaluse asjaga mitteseonduvate dokumentidega. Nimetatud käskkirja selles ümbrikus ei saadetud ja esindaja ei ole seda kätte saanud. Käskkirja ei ole HMS §-des 24–28 sätestatud viisil teatavaks tehtud. Kaebetähtaeg ei hakanud seetõttu kulgema juulist 2003. Kaebetähtaega ei saa hakata lugema ka alates 5. oktoobrist 2004, sest ka ringkonnakohtu istungil ei saanud ta vaidlustatud käskkirja. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et ringkonnakohtu istungi protokollis ja ringkonnakohtu otsuses märgiti keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja numbriks 203, õige number on 253. Käskkirja vale numbri märkimise tõttu ei leidnud ta Ametlikest Teadaannetest vaidlustatavat käskkirja. R. Pormeister sai vaidlusaluse käskkirja alles 17. novembril 2004. a ministeeriumist. Asjaolu, et ringkonnakohtu istungi protokollis ei kajastu R. Pormeistri esindaja mittenõustumine keskkonnaministri käskkirjaga, ei tähenda, et esindaja oleks olnud sellest käskkirjast varem teadlik. Kummaliselt on käitunud Maa-amet, kes käesoleva asjaga seonduvates teistes kohtumenetlustes, mis toimusid vahepeal, varjas kohtu eest asjaolu, et vaidlusalune maa oli juba jäetud riigi omandisse. Maa-amet on käitunud eksitavalt ja vastuolus hea halduse põhimõttega. See on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. 11. Maa-ameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 12. HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et R. Pormeistri esindajale tehti vaidlustatud keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkiri nr 253 teatavaks Maa-ameti 8. juuli 2003. a kirjaga nr 1-6/2031 ja ehkki teatavakstegemine toimus lihtpostiga, ei takista see asjaolu kaebetähtaja kulgema hakkamist, kui haldusakti adressaat on haldusakti kätte saanud. R. Pormeistri esindaja eitab nimetatud käskkirja postiga kättesaamist juulis 2003. 13. HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tuleb haldusakt teatavaks teha kättetoimetamisega isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. HMS §-des 25–28 on sätestatud dokumendi kättetoimetamise viisid, s.o kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 kohaselt postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud, et R. Pormeistri esindajale keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja nr 253 HMS §-des 25–28 sätestatud nõuete kohaselt kätte ei toimetatud. Kohtud on asunud seisukohale, et dokumenti ei või haldusmenetluse seaduse §-de 25–28 kohaselt kätte toimetada lihtpostiga, kui selline võimalus ei ole ette nähtud seadusega. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuna käesoleval juhul ei olnud haldusmenetluse seadusega ette nähtud dokumendi kättetoimetamine lihtpostiga ja adressaat eitab dokumendi kättesaamist, siis Maa-amet vaidlustatud käskkirja R. Pormeistrile kätte ei toimetanud. 14. Kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. R. Pormeistri esindaja kinnitab, et ta on saanud kätte küll Maa-ameti 8. juuli 2003. a kirja nr 1-6/0481, kuid see on seotud teise asja ja teise kliendiga. Maa-ameti 8. juuli 2003. a kirja nr 1-6/2031, millega vaidlustatud käskkiri teatavaks tehti, ta ei ole saanud. Maa-amet väidab, et mõlemad viidatud kirjad oli pandud ühte ümbrikusse ja nende kättetoimetamist R. Pormeistri esindajale tõendab Maa- ameti postikulude registreerimise kanne ja postikulude tasu. Ringkonnakohus tugineski nimetatud kandele ja tasule ning leidis, et sellega on tõendatud vaidlustatud käskkirja kättetoimetamine R. Pormeistri esindajale. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kui haldusorgan ei ole vaidlustatud käskkirja saatnud adressaadile seaduse nõuete kohaselt tähtkirjaga, siis üksnes postikulude registreerimise kanne ja postikulude tasu ei tõenda selle haldusakti kättesaamist. Seetõttu on ringkonnakohtu seisukoht ebaõige. 15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et asjakohane ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kuna R. Pormeistri esindaja ei märkinud 5. oktoobri 2004. a ringkonnakohtu istungil, et ta ei teadnud maa riigi omandisse jätmisest, siis järelikult pidi ta teadma sellest käskkirjast varem. Ringkonnakohtu istungiprotokollis puudub märge selle kohta, et R. Pormeistri esindaja oleks märkinud midagi maa riigi omandisse jätmise kohta. Kuid isegi siis, kui R. Pormeistri esindaja oleks kohtuistungil öelnud midagi maa riigi omandisse jätmise kohta, ei tõendaks see veel asjaolu, et esindaja pidi olema varem teadlik vaidlustatud käskkirjast. 16. Tallinna Halduskohus leidis, et keskkonnaministri käskkirja teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda Tallinna Ringkonnakohtu istungi päev, s.o 5. oktoober 2004, ja seega oli tühistamiskaebuse esitamise viimaseks päevaks 4. november 2004. Kuna kaebus esitati 5. novembril 2004. a, on tegemist ühepäevase hilinemisega. Halduskohus ei ennistanud tähtaega, leides, et tegemist oli kaebaja hooletusega. Ringkonnakohus pidas ekslikuks halduskohtu seisukohta, et käskkiri tehti teatavaks 5. oktoobri 2004. a istungil. Ringkonnakohus leidis, et R. Pormeister sellel kohtuistungil vaidlustatud käskkirja ei saanud, seda ei esitatud ka kohtule, sellest vaid informeeriti. Ringkonnakohus asus seisukohale, et R. Pormeistril oli alates ringkonnakohtu istungist võimalik teada saada vaidlustatud käskkirja täpsemast sisust Ametlikest Teadaannetest ja maa piiridest teadasaamiseks oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumisse. R. Pormeistri esindaja on aga seisukohal, et Maa-ameti eksitav käitumine käskkirja kättetoimetamisel ja käskkirja valele numbrile viitamisel on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamisel. Riigikohtu halduskolleegium nõustub erikaebuse esitajaga ja leiab, et haldusorgani eksitav käitumine kujutab endast tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust. Seetõttu tuleb R. Pormeistri tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ennistada. 17. R. Pormeistri erikaebus tuleb rahuldada ja kaebetähtaeg ennistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/544/05 ja Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2005. a määrus haldusasjas nr 3-2436/2004 tuleb tühistada ja asi saata Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN