Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 53, 754

(õ) 13.03.2009 13:45 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E. F. (sünd 3.03.1980) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põlvamaa osakonnas menetlusse 9. veebruaril 2004. a. E. F-i kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et E. F. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 18. oktoobril 1999. a mõistis Põlva Maakohus E. F-i süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 203 lõike 1 (teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine), § 17 lõike 6 (osavõtt) ja § 141 lõike 2 punktide 1, 3, 4 (röövimine) alusel ning karistas teda vabadusekaotusega kaks aastat ja üks kuu. 6. novembril 2001. a vabastati E. F. tingimisi enne tähtaega, tegelikult kantud karistus oli üks aasta, kaks kuud ja kaksteist päeva. 6. aprillil 2001. a mõistis Võru Maakohus E. F-i süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 155 lõike 1 (ebaseaduslik raie) alusel ning karistas teda 4600 krooni suuruse rahatrahviga. 22. novembril 2002. a mõistis Põlva Maakohus E. F-i süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 185 lõike 2 (dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine) alusel ning karistas teda 2760 krooni suuruse rahatrahviga. Seoses Võru Maakohtu 6. aprilli 2001. a otsusega mõistetud karistuse liitmisega mõisteti E. F-ile «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) § 65 lõike 1 (liitkaristuse hilisem mõistmine) alusel lõplikuks karistuseks 4600 krooni suurune rahatrahv. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 14. jaanuari 2005. a kirjaga nr 15.2-20/1911 E. F-i teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus, ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. E. F. selgitab oma 24. jaanuaril 2005. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas, et tema ei peaks kannatama ja ootama, kuni tema noorpõlve väärtegude kriminaalregister kustub, kuna tema vanemad on Eesti kodanikud ning tema oleks pidanud saama sünnijärgselt Eesti kodakondsuse. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 4 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat, ja punkti 7 kohaselt, kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. E. F-i karistati 18. oktoobril 1999. a vabadusekaotusega kaks aastat ja üks kuu, reaalselt kantud karistus oli üks aasta, kaks kuud ja kaksteist päeva. Samuti karistati teda 6. aprillil 2001. a 4600 krooni suuruse rahatrahviga ja 22. novembril 2002. a 2760 krooni suuruse rahatrahviga. Seoses Võru Maakohtu 6. aprilli 2001. a otsusega mõistetud karistuse liitmisega mõisteti talle lõplikuks karistuseks 4600 krooni suurune rahatrahv. Vastavalt karistusregistri andmetele on rahatrahv tasumata. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 26 lõikele 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kuna E. F. ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahvi, ei saa määrata, millal kustuvad tema karistusandmed karistusregistrist. E. F-il ei ole õigust sünnijärgsele kodakondsusele. Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 5 lõike 1 punktile 1 omandab Eesti kodakondsuse sünniga isik, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. E. F-i vanemad on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Ema G. F. on saanud Eesti kodakondsuse Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 1995. a korraldusega nr 411-k (RTL 1995, 29, 1038) ning isa E. F. on saanud Eesti kodakondsuse Vabariigi Valitsuse 17. mai 1995. a korraldusega nr 480-k (RTL 1995, 37, 1273). Seega on E. F. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest, kuna teda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust E. F-ile, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus E. F-ile teatavaks. Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 32 ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.