Teede- ja Sideminister — Lootsi kvalifikatsiooninõuete kehtestamine — RTL, 27, 344

Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 44 lõike 2 alusel määran: Kinnitada lootsi kvalifikatsiooninõuded (juurde lisatud). Majandusminister teede- ja sideministri ülesannetes Jaak LEIMANN Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 28. detsembri 1998. a määrusega nr 70 I. LOOTSI KVALIFIKATSIOONINÕUDED 1. Lootsi kvalifikatsiooniastmed on järgmised: -- sadamaloots -- laevade lootsimine sadamas ümberhaalamistel; -- mereloots -- laevade lootsimine kogu lootsimispiirkonna ulatuses (võivad olla kehtestatud piirangud sõltuvalt laeva suurusest ja lootsi kogemustest); -- vanemmereloots -- laevade lootsimine kogu lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta; -- avamereloots -- laevade lootsimine lootsimispiirkonnast väljaspool kogu Läänemere ulatuses. 2. Lootsikandidaat on isik, kes taotleb lootsi kutset punktis 1 nimetatud lootsi kvalifikatsiooni astmele. 3. Üldnõuded lootsikandidaadile 3.1. Lootsikandidaat peab: -- olema Eesti kodanik; -- omama vähemalt merendusalast laevajuhi keskeriharidust; -- valdama eesti ja inglise keelt suhtlemistasandil; -- läbima täiendõppekursused piirangutega raadiooperaatori tunnistuse (ROC) ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning radarvaatleja tunnistuse saamiseks; -- olema läbinud 3--6-kuulise praktilise väljaõppe lootsiõpilasena merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel. 3.2. Lootsikandidaadi tervis peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud laevajuhile, arvestades töö iseärasust ja tööpiirkonda. 4. Sadamalootsi kutsetunnistuse saamiseks peab sadamalootsi kandidaat omama vähemalt kuni 3000 kogumahutavusega laeva kapteni diplomit või suurema kui 3000 kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomit ja tööstaaþi kaptenina või vanemtüürimehena eespool nimetatud kogumahutavusega laevadel vähemalt kolm aastat. 5. Sadamalootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on läbinud merelootsimise praktika merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel teatud lootsimise piirkonnas. 6. Merelootsi kutsetunnistuse saamiseks peab merelootsi kandidaat omama 3000 või suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe diplomit ja tööstaaþi kaptenina või vanemtüürimehena eespool nimetatud kogumahutavusega laevadel vähemalt kolm aastat. 7. Merelootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud merelootsina vähemalt kolm aastat, mille kestel ei ole tema poolt lootsitava laevaga esinenud laevaavariisid ja avariiohtlikke juhtumeid. 8. Merelootsi või vanemmerelootsi kutsetunnistuse omanik võib taotleda avamerelootsi kutset, kui ta omab suurema kui 3000 kogumahutavusega laeva kapteni diplomit ja on töötanud merelootsina vähemalt kolm aastat, mille kestel ei ole tema poolt lootsitava laevaga esinenud laevaavariisid ja avariiohtlikke juhtumeid. Avamerelootsi kandidaat peab olema töötanud vähemalt viis aastat kaptenina 3000 või suurema kogumahutavusega laeval. 9. Piirangud merelootsidele: 1) kvalifikatsioonikomisjon võib teha merelootsi kutsetunnistuses piirangud lootsimiseks sõltuvalt laevade suurusest. Piirangutest suuremate laevade lootsimist tuleb praktiseerida vanemmerelootsi juhendamisel; 2) merelootsi üleminekul ühest lootsimise piirkonnast teise on vajalik uues piirkonnas läbida lootsimise praktika kohalikke tingimusi tundva merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel. Praktika seisneb vähemalt 50 laeva lootsimises uues lootsimise piirkonnas; 3) kehtestatud piirangute tühistamiseks peab mereloots esitama kvalifikatsioonikomisjonile isikliku lootsimise praktika päeviku, kus piiranguid ületavate laevade lootsimist koos juhendajaga kinnitab juhendaja oma allkirjaga, või sooritama eksami. Päevikut võib asendada merelootsi tööandja poolt välja antud lootsimise praktika õiend, kui lootsimiste arvestust peetakse tsentraliseeritud korras. II. KVALIFIKATSIOONI MÄÄRAMINE 10. Lootside kvalifikatsioonieksami vastuvõtuks moodustab Veeteede Ameti peadirektor oma käskkirjaga kvalifikatsioonikomisjoni, mille liikmeteks määratakse laevajuhid Veeteede Ametist, Laevaliikluse Juhtimise Keskusest, lootsimispiirkonna üks või mitu sadamakaptenit ja lootsimispiirkonna juhataja. Komisjoni esimees peab omama 3000-se või suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomit. 11. Lootsikandidaat peab sooritama punktis 10 nimetatud kvalifikatsioonikomisjonis lootsieksami, kui ta soovib oma kvalifikatsiooniastet tõsta. Vanemmerelootsi ja avamerelootsi kandidaadi suhtes võib kvalifikatsioonikomisjon rakendada lihtsustatud eksamineerimise korda, kui nimetatud kandidaadi poolt lootsitava laevaga ei ole esinenud laevaavariisid või avariiohtlikke juhtumeid. Lootsikandidaadi soovil suunatakse ta eksamile tööandja poolt. Esildises kvalifikatsioonikomisjonile märgib lootsi tööandja käesoleva määruse punktis 3 toodud üldnõuetele vastavust. 12. Lootsikandidaadi praktika läbimise õiendile (tõendile) kirjutavad alla lootsikandidaadi tööandja ja teda juhendanud loots. 13. Lootsieksami mittesooritanule määratakse kvalifikatsioonikomisjoni poolt korduseksami sooritamise tähtaeg, kuid mitte enne ühe kuu möödumist viimasest eksamist. Kui korduseksami sooritamisel lootsikandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis enam korduseksamit ei määrata. 14. Lootsieksami edukalt sooritanule väljastatakse sadamalootsi, merelootsi, vanemmerelootsi või avamerelootsi kutsetunnistus (lisa 1) Veeteede Ameti poolt tähtajaga kuni viis aastat. Kutsetunnistusse märgitakse lootsimise piirkond ja lootsile kehtestatud piirangud lähtuvalt eksamiprotokollist (lisa 2). 15. Lootsi kutsetunnistuse saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: -- avaldus; -- meresõidudiplom; -- tunnistused täiendõppe kohta (radarvalmendi; ARPA; raadioside); -- tõend tervisliku seisundi vastavuse kohta tööks lootsina; -- lootsieksami sooritamise protokoll; -- lootsipraktika õiend (tõend). 16. Välisriigi poolt välja antud lootsitunnistuse omanik peab lootsimisõiguse saamiseks sooritama lootsieksami üldistel alustel. III. LOOTSIEKSAMI SOORITAMISEKS VAJALIKE AINEVALDKONDADE LOETELU (ÕPPEKAVA) 17. Üldettevalmistuse kava kõigile lootsi kvalifikatsiooniastmetele: -- lootsimispiirkonna üldiseloomustus, piirkonna sadamate sadamaeeskirjad; -- rahvusvahelised laevade kokkupõrke vältimise reeglid (COLREG 1972. a), samuti teised navigatsiooniohutust ja keskkonnareostuse vältimist tagavad eeskirjad antud piirkonnas; -- Eesti merendusalased seadused ja nendest tulenevad alamastme õigusaktid (mis käsitlevad meresõidu reguleerimist); -- piirkonnas paigaldatud navigatsioonimärgistus; -- navigatsioonitulede karakteristika ja nende nähtavuse sektorid, udusignaalid, tuletornid ja raadiolokatsioonipoid ning teised elektroonilised vahendid, mis on kasutusel piirkonnas; -- piirkonnas asetsevate tulelaevade, liitsihtide, poide, kaldamärkide jne nimed, asukohad, karakteristika; -- faarvaatrite, madalike nimed ja karakteristika; -- sillad jt kõrguse piirangud; -- sügavused farvaatritel, ankruplatsidel, sh arvestades võimalikke veetaseme kõikumisi; -- täpsed kursid ja vahemaad piirkonnas; -- ankruplatsid; -- laeva juhtimine ankrusse panekul, sildumisel ja teistel haalamistöödel, laeva manööverdamine ja puksiiride kasutamine, juhtimine hädaolukorras; -- side ja navigatsioonilise info saamine piirkonnas; -- liikluseraldusskeemid, VTS ja muu taoline laevade juhtimine piirkonnas; -- kaptenisilla varustus ja navigeerimisvahendid; -- radari ja muude elektrooniliste vahendite kasutamine, nende piirangud ja võimalused navigatsiooniliseks kasutamiseks ning kokkupõrgete vältimiseks; -- eritüübiliste laevade iseärasused ja piirangud käikude andmisel ning roolimisel; -- faktorid, mis mõjuvad laeva juhtimisele, nagu tuul, hoovus, faarvaatri konfiguratsioon, sügavus, merepõhi, laevakalle ja nende koosmõjud, sh süvise suurenemine (vajumine); -- vedurlaevade kasutamine ja piirangud neile; -- inglise keele oskus selge suhtlemise tasemel situatsiooni selgitamiseks ja käskluste andmiseks, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) standardsete väljendite sõnastiku teadmine; -- suhted lootsi ja kapteni vahel; lootsikaart (kontroll-leht); protseduurid; ohtlikku lasti vedava laeva kontroll-leht lootsile; -- reostuse vältimine; -- võimalike ettenägematute asjaolude loetelu piirkonna kohta; -- lootsi ettekanded navigatsioonimärgistuse vigadest, avastatud puudustest laevades, navigatsiooniohtudest, laevaavariidest ja õnnetusjuhtumitest; -- lootsi tööspetsiifikat puudutavate ohutusnõuete tundmine. 18. Täiendavad nõuded avamerelootsi kandidaadile: Avamerelootsi kandidaat peab tundma Läänemere navigatsioonilist olukorda, sealhulgas: -- laevateed ja liikluseraldusskeemid, navigatsioonilise info saamise sidekanalid ja ajad; -- kasutatavad navigatsioonimärgistuse skeemid ja tähtsamate tuletornide asukohad ning nende iseloomustus, tähtsamad lootsijaamad ja sidevõimalused nendega; -- kursid ja vahemaad peamiste sadamateni ja geograafiliste orientiirideni; -- navigatsioonituled, navigatsiooniline märgistus ja ohud peamistel laevateedel; -- hoovuste skeem ja sügavused peamistel laevateedel ja sadamates; -- varjupaigad erinevate tuulte korral ja ohutud ankrukohad; -- lubatud süvised ja üldtingimused Taani väinade läbimiseks; -- tundma rahvusvaheliste konventsioonide HELCOM ja MARPOL reegleid merereostuse vältimiseks; -- omama jäässõidu kogemusi jäämurdja järel, tundma jäämurdja ja laevakaravani vahelist sidesüsteemi. IV. LOOTSIEKSAMI ERIJUHUD 19. Reeder võib taotleda oma laeva vabastamist kohustuslikust lootsimisest selles lootsimise piirkonnas, kus asub sadam, mida laev regulaarselt külastab. Sellisel juhul tuleb kaubalaeva kaptenil, reisilaeva kaptenil ja vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam lootside kvalifikatsioonikomisjonis käesoleva määruse punktis 20 sätestatud korras. Pärast eksami sooritamist väljastatakse taotlejatele lootsitasõidu luba (lisa 3) kehtivusega kuni viis aastat eksamikomisjoni protokolli alusel Veeteede Ameti poolt. Kui töötamise vaheaeg ületab kuuekuulise perioodi, tuleb luba uuendada korduseksami sooritamisega. 20. Lootsitasõidu eksam sooritatakse eesti keeles. Eksamil kontrollitakse: -- lootsimispiirkonna navigatsioonilise olukorra tundmist, sidevahendite kasutamist ja ettekandeid; -- laevaliikluse reguleerimist antud lootsimise piirkonnas; -- Eesti merendusalaste seaduste ja nendest tulenevate alamastme õigusaktide (mis käsitlevad meresõidu reguleerimist) tundmist. Teoreetiline eksam toimub komisjoni otsusel suulises või kirjalikus vormis. Praktiline eksam laeva juhtimises sadamakapteni, lootsimispiirkonna juhataja ja vanemmerelootsi jälgimisel. 21. Kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sattus lootsitav laev avariiohtlikku olukorda või tekkis laevaavarii, võib kvalifikatsioonikomisjon tühistada lootsi kutsetunnistuse või nõuda temalt erakorralise eksami sooritamist. Lootsi kutsetunnistuse võib tühistada ja erakorralist eksamit võib nõuda lootsi tööandja esildise või Veeteede Ameti avarii juurdluskokkuvõtte alusel. 22. Kui laeva kapteni, kes on sooritanud lootsitasõidu eksami, tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sattus tema poolt juhitav laev avariiohtlikku olukorda või tekkis laevaavarii lootsimispiirkonnas, kus laev oli vabastatud kohustuslikust lootsimisest, võib kvalifikatsioonikomisjon tühistada kaptenile väljastatud loa või nõuda temalt erakorralise eksami tegemist. Kaptenile väljastatud loa võib tühistada ja erakorralist eksamit võib nõuda reederi esildise või Veeteede Ameti avarii juurdluskokkuvõtte alusel. 23. Lootsitunnistuse uuendamine Lootsitunnistuse ja lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisel ning soovi korral jätkata lootsiteenistust või kasutada lootsi võtmisest vabastuse õigust ja arvestades, et on täidetud käesoleva määruse punktis 3 toodud üldnõuded ning ei ole toimunud lootsi või kapteni süül avariisid ega ohtlikke juhtumeid, sooritab taotleja eksami lihtsustatud korras: -- navigatsiooni olukorra ja selle muutuste tundmine lootsimise piirkonnas; -- meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja Eesti merendusalaste seaduste ning nendest seadustest tulenevate alamastme õigusaktide tundmine; -- lootsiteenistust käsitlevate seaduste ja teiste sellealaste õigusaktide tundmine. 24. Lootsi tööandja korraldab õppusi ja atesteerib lootse nende lootsimise piirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral. 25. Lootsitunnistuse või lootsitasõidu loa uuendamiseks tuleb eksam sooritada täismahus, kui taotleja süül on eelneval perioodil esinenud laevaavariisid, ohtlikke juhtumeid või lootsimise korra rikkumisi ja temalt ei ole nõutud erakorralist eksamit. 26. Reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele antakse lootsitasõidu luba, kui nad on sõitnud konkreetse laevaga konkreetses sadamas viimase aasta jooksul vähemalt 100 korda. Kaubalaeva kaptenile antakse lootsitasõidu luba, kui ta on sõitnud konkreetse laevaga konkreetses sadamas viimase aasta jooksul vähemalt 50 korda. 27. Lootsitasõidu luba on kehtiv ainult sellel laeval ja selles sadamas, kus on antud lootsitasõidu eksam. 28. Lootsitasõidu loa omanik, kes vahetab laeva, peab kasutama lootsi teenust vähemalt kümme esimest sissesõitu sadamasse, peale mida ta annab eksami kvalifikatsioonikomisjonile lihtsustatud korras. Lisa 1 Kinnitatud teede- ja sideministri 28. detsembri 1998. a määrusega nr 70

Lisa 2 Kinnitatud teede- ja sideministri 28. detsembri 1998. a määrusega nr 70

Lisa 3 Kinnitatud teede- ja sideministri 28. detsembri 1998. a määrusega nr 70