Sotsiaalminister — Töötu riikliku abiraha maksmise ja saamise õiguse pikendamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22.06.2001/65 (RTL 2001, 82, 1113)13.07.2001 29.04.2005/64 (RTL 2005, 50, 706) 15.05.2005, osaliselt 01.04.2006 Määrus kehtestatakse «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» (RT I 2000, 57, 371) paragrahvi 8 lõike 4 ja paragrahvi 10 lõike 4 punkti 4 alusel. 1. peatükk TÖÖTU RIIKLIKU ABIRAHA MAKSMISE KORD § 1. Töötu riiklikku abiraha taotlev töötu esitab tööhõiveametile: 1) avalduse, mille vormi kinnitab Tööturuameti peadirektor; 2) dokumendid, mis tõendavad «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõigetes 2 ja/või 3 loetletud tegevusega hõivatust vähemalt 180 päeva töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul. § 2. «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõikes 2 loetletud tegevusega hõivatust tõendavad dokumendid on: 1) tööraamat, kui isik töötas töö- või teenistuslepingu alusel ja selle kohta «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370), «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) või teiste seaduste alusel tööandja oli kohustatud tegema tööraamatusse kande. Kui tööraamatus puudub sissekanne töölt või teenistusest vabastamise põhjuse kohta, esitab töötu tööandja õiendi või muu dokumendi töölt või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu kohta viitega seadusele, paragrahvile, lõikele ja punktile; 2) teenistusleping või tsiviilõiguslik leping; 3) Maksu- ja Tolliameti teatis ettevõtjana tegutsemise aja kohta; 4) päevase või statsionaarse õppevormiga õppeasutuse lõputunnistus. Õppeasutuse õiendi õppevormi ja -aja kohta esitab isik juhul, kui lõputunnistusel ei ole märgitud õppevorm ja/või õppimise aeg või kui isik on katkestanud õpingud; 5) kaitseväetunnistus või õiend kaitseväe või asendusteenistuses teenimise aja kohta. [RTL 2005, 50, 706 – jõust. 15.05.2005] § 3. «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõikes 3 loetletud tegevusega hõivatust tõendavad dokumendid on: [Punkti 1 sõnastus alates 15.05.2005 kuni 31.03.2006] 1) Sotsiaalkindlustusameti õiend hooldajatoetuse saamise aja kohta, kui isik kasvatas ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või oli 18-aastase või vanema raske või sügava puudega inimese hooldaja või eestkostja; [Punkti 1 sõnastus alates 01.04.2006] 1) Sotsiaalkindlustusameti õiend hooldajatoetuse saamise aja kohta, kui isik kasvatas ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 2) lapse sünnitunnistus ja vanemate kirjalik kokkulepe selle kohta, kumb vanematest taotleb töötu riiklikku abiraha, kui isik kasvatas ühe vanemana alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni lapse esimese klassi lõpetamiseni. Kui 8-aastane laps lõpetab esimese klassi hiljem kui Haridusministeeriumi määratud õppeaasta lõpp, siis tuleb esitada ka õppeasutuse teatis lapse esimese klassi lõpetamise tegeliku aja kohta. Kui vanemate abielu on lahutatud, on õigus saada töötu abiraha sellel vanemal, kelle juures laps elab pärast abielulahutust; 3) lapse sünnitunnistus ja eestkoste määramise otsus või perekonnas hooldamise leping, kui isik kasvatas eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või alla 8-aastast last kuni lapse esimese klassi lõpetamiseni; 4) raviasutuse tõend haiglaravil viibimise kohta; 5) perekonnas hooldamise leping, mis tõendab haige, püsivalt töövõimetu isiku või vanuri hooldamist; 6) tõend invaliidsuse või püsiva töövõimetuse ajavahemiku kohta; 7) õiend vahi all või kinnipidamiskohas viibimise aja kohta; 8) raseduse korral tõend arsti poolt määratud sünnituse tähtaja kohta; 9) valla- või linnavalitsuse õiend hooldajatoetuse saamise aja kohta „Sotsiaalhoolekande seaduse“ (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180; 89, 603; 604; 605; 2005, 9, 34) § 23 lõike 2 alusel. [RTL 2005, 50, 706 – jõust. 15.05.2005] § 4. Kui töötu on tegelenud töötuna arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul mitme «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 loetletud tegevusega, võib tööhõiveamet vajaduse korral liita erinevate tegevustega hõivatuse ajavahemikud tingimusel, et need ajaliselt ei kattu. § 5. Kui isik on olnud hõivatud töötu riikliku abiraha saamise perioodil «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 või 3 loetletud tegevusega, siis nimetatud perioodi ei võeta korduval töötu abiraha taotlemisel aluseks. § 6. Töötu abiraha taotlemise päevaks loetakse päeva, millal töötu pöördus tööhõiveametisse, esitas avalduse ja dokumendid, mis tõendavad hõivatust «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 7 lõikes 2 ja/või 3 loetletud tegevusega. § 7. Töötu riiklik abiraha määratakse töötule töötu abiraha taotlemise päeval. Üldjuhul eelneb «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 6 lõike 3 alusel töötu abiraha saamisele 7-päevane ooteaeg. Töötu abiraha hakatakse arvutama alates 8. päevast arvates töötu abiraha määramisest. «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud töötul eelneb töötu abiraha saamisele 60-päevane ooteaeg ja töötu abiraha hakatakse arvutama alates 61. päevast, arvates töötu abiraha määramise päevast. § 8. Töötu abiraha suuruse arvutamiseks jagatakse töötu abiraha kuumäär kalendripäevade arvuga ja saadud töötu abiraha päevamäär korrutatakse töötuna oldud kalendripäevade arvuga. § 9. Töötu abiraha arvutatakse tagantjärele töötu tööhõiveametisse kahe pöördumise vaheliste kalendripäevade eest. Esmakordselt arvutatakse töötu abiraha ooteajale järgnevast päevast (kaasa arvatud) kuni tööhõiveametisse pöördumise päevani (kaasa arvatud). § 10. Edaspidi arvutatakse töötu abiraha töötu eelmisele pöördumisele järgnevast päevast kuni järgmise pöördumise päevani (kaasa arvatud). § 11. Töötu abiraha makstakse töötuna arvel oldud kalendripäevade eest vähemalt üks kord kuus. § 12. Kui töötu ei pöördu tööhõiveametisse määratud ajal, peatatakse «Töötu sotsiaalse kaitse seaduse» paragrahvi 9 punkti 4 alusel töötu abiraha maksmine viimasest pöördumisest kuni uue pöördumiseni. Juhul kui töötu ei pöördu tööhõiveametisse 30 päeva jooksul, lõpetatakse töötuna arvelolek ja töötu abiraha maksmine. 11. Peatükk TÖÖTU RIIKLIKU ABIRAHA SAAJA [RTL 2001, 82, 1113 - jõust.13.07.2001] § 121. Töötu riiklikku abiraha makstakse: 1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele; 3) Eestis viibivale pagulasele kuni elamisloa tähtaja lõppemiseni. [RTL 2001, 82, 1113 - jõust.13.07.2001] § 122. Tööhõiveamet osutab §-s 121 nimetatud isikutele tööturuteenuseid. [RTL 2001, 82, 1113 - jõust.13.07.2001] 2. peatükk TÖÖTU RIIKLIKU ABIRAHA SAAMISE ÕIGUSE PIKENDAMISE KORD § 13. Tööhõiveamet võib töötu avalduse alusel töötu abiraha saamise õigust pikendada kuni 90 päeva, kui töötu on tööhõiveametis töötuna arvel olnud 270 päeva, kuid ei ole selle aja jooksul temast olenemata põhjustel sobivat tööd leidnud ja kui töötu ühe perekonnaliikme kohta keskmine sissetulek kuus on väiksem kehtestatud toimetulekupiirist. Töötu perekonnaliikmeteks loetakse töötuga abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Avalduse vormi kinnitab Tööturuameti peadirektor. § 14. Juhul kui töötu on keeldunud pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest, tema töötu abiraha saamise õigust ei pikendata. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 15. [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 16. Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a.