Haridusminister — Tallinna Pedagoogikaülikooli 1999. a vastuvõtutingimuste ja -korra kinnitamine — RTL, 27, 337

Vastavalt ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) paragrahvi 21 lõikele 3 ja Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu 1. veebruari 1999. a otsusele nr 2 määran: Kinnitada Tallinna Pedagoogikaülikooli 1999. a vastuvõtutingimused ja -kord (lisatud). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 8. veebruari 1999. a määrusega nr 6 Tallinna Pedagoogikaülikooli vastuvõtueeskiri 1999. a. I. VASTUVÕTT BAKALAUREUSE- JA DIPLOMIÕPPESSE 1. Tallinna Pedagoogikaülikooli võetakse õppima keskharidusega Eesti Vabariigi kodanikke ja Eestis elavaid välismaalasi, kellel on elamisluba. Teistes riikides elavaid välismaalasi võetakse õppima eritingimustel. 2. Vastuvõtt doktori- ja magistriõppesse toimub vastavalt ülikooli poolt kehtestatud doktori- ja magistriõpingute eeskirjale. II. AVALDUSTE VASTUVÕTT 3. Avaldusi võetakse vastu päeva- ja kaugõppesse juuni- ja juulikuus vastuvõtukomisjoni poolt väljakuulutatud ajavahemikul. 4. Koos avaldusega, mis vormistatakse vastuvõtukomisjonis, esitada: 1) keskharidust tõendav dokument (originaal ja koopia, koopia kinnitatakse kohapeal); 2) kinnitatud väljavõte tööraamatust (kui tööraamat on olemas); 3) neli fotot mõõtmetega 4 x 5 cm; 4) isikut tõendav dokument. 5. Üliõpilaskandidaadil lubatakse esitada avaldusi kuni kahele erialale. III. SISSEASTUMISKONKURSS 6. Sisseastumiseksamid toimuvad päeva- ja kaugõppes vastavalt vastuvõtukomisjoni poolt kehtestatud graafikule. Kultuuriteaduskonnas toimub erialaeksam nädal aega enne põhikonkurssi. 7. Sisseastujatel tuleb sooritada kohapeal kuni kaks eksamit. Sisseastumiseksameid hinnatakse üldjuhul kümne palli süsteemis (erand: kutsesobivuseksam psühholoogia, haldusjuhtimise ja tõlk-ajakirjaniku erialal ning vene keel ja kirjandus vene filoloogia erialal). Positiivsete hinnete skaala on 3--10 palli. 8. Sõltuvalt valitud õppesuunast arvestatakse päevaõppes sisseastumiseksamitena ka keskkooli riigieksameid emakeelest (kirjand), inglise, saksa ja prantsuse keelest, vene keelest (eesti kool), ajaloost, keemiast, bioloogiast, matemaatikast ja füüsikast. Nimetatud eksamite hinded teisendatakse kümne palli süsteemi (erand: eesti filoloogia). Riigieelarvevälistele kohtadele kandideerijatelt, kes on lõpetanud keskkooli enne 1997. a, ning samuti kaugõppesse kandideerijatelt riigieksameid ei nõuta. 9. Välismaal keskhariduse omandanud Eesti kodanikud võetakse vastu üldkonkursi alusel, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikul on keskharidust tõendav dokument, mis võimaldab juurdepääsu ülikooliharidusele; vajaduse korral on ülikoolil õigus nõuda Eesti ENIC/NARIC Keskuselt kinnitust isiku keskhariduse tunnustamise kohta; 2) lõputunnistuse hinded ja sooritatud eksamite tulemused on Eestis kasutatava hindamissüsteemiga vastavusse viinud Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Hinnete lõplikuks täpsustamiseks võib ülikool vajaduse korral korraldada üliõpilaskandidaatidele lisakatseid; 3) välismaal keskhariduse omandanud isikud sooritavad vajaduse korral emakeele või mõne muu riigieksami Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses. Eksamite tulemused teatatakse ülikoolile enne vastuvõtueksamite lõppemist. 10. Vene kooli lõpetanud võivad kandideerida üldkonkursi korras nii vene- kui ka eestikeelsetesse õpperühmadesse. Sisseastumiseksamid eestikeelsetesse rühmadesse toimuvad eesti või vene keeles. Eesti keele oskuse tase tehakse kindlaks kutsesobivuskatsel või eriala profileerival eksamil. 11. Keskkooli medaliga lõpetanud sooritavad eriala konkursseksami. Kui eriala konkursseksami hinne on väga hea (9 või 10 palli), vabastatakse sisseastuja ülejäänud eksamite sooritamisest, kui vähem, tuleb sooritada kõik eksamid. Erialadel, kuhu võetakse vastu ainult riigieksamite alusel, osalevad keskkooli medaliga lõpetanud üldkonkursis. (Erand: punkt 12.) 12. Loodusteaduste õppesuunale astujad, kes on lõpetanud matemaatika, füüsika, loodusteaduslike ainete eriklassi või keskkooli medaliga, võetakse vastu väljaspool üldist konkurssi eeldusel, et kutsesobivuskatsel kogutakse vähemalt 6 palli. Ilma eksamiteta, väljaspool konkurssi võetakse vastu füüsika, keemia, bioloogia, geograafia või matemaatika üle-eestilisel aineolümpiaadil 15 esimese hulka tulnud üliõpilaskandidaadid. 13. Matemaatika-informaatika õppesuunale võetakse vastu ilma eksamiteta ja väljaspool konkurssi need üliõpilaskandidaadid, kes on tulnud üle-eestilise matemaatika olümpiaadi keskkooli lõpuklasside vooru või üle-eestilise informaatika olümpiaadi kümne esimese hulka. 14. Mõjuval põhjusel eksamile mitteilmumisest tuleb teatada vastuvõtukomisjoni vastutavale sekretärile või tema asetäitjale hiljemalt eksami toimumise päeval. 15. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumisel või mitterahuldava hinde saamisel järgmistele eksamitele ei lubata. IV. VASTUVÕTT 16. Sisseastujad võetakse päevaõppesse vastu sisseastumiseksameil kogutud pallide summa alusel. 17. Erandiks on orvud, kes võetakse päevaõppesse vastu sisseastumiseksamite positiivsete hinnetega. 18. Pallide võrdse arvu puhul võetakse päevaõppesse eelisjärjekorras: 1) isikud, kes on kutsesobivuskatsel (selle puudumisel erialaeksamil) saanud parema tulemuse; 2) mõlema eksami sooritamise korral -- isikud, kes on erialaeksamil saanud parema tulemuse; 3) sisseastujad, kelle kooli lõputunnistuse keskmine hinne on kõrgem. 19. Lisaks riiklikule koolitustellimusele võetakse üliõpilasi vastu riigieelarveväliselt. Sel juhul kannab vastavalt lepingule õppekulud füüsiline või juriidiline isik. Eelarveväliste üliõpilaskohtade arvu ja maksumuse määrab ülikooli valitsus. Üliõpilane immatrikuleeritakse, kui ta sooritas sisseastumiseksamid positiivsetele hinnetele. Konkursi korral võetakse vastu sisseastumiseksamite tulemuste põhjal koostatud pingerea alusel. 20. Kaugõppesse võetakse eelisjärjekorras (sisseastumiseksamite positiivsete hinnete alusel) isikud, kes on töötanud valitud või lähedasel erialal vähemalt ühe aasta. 21. Vastuvõtuga seoses olevad küsimused lahendab vastuvõtukomisjon. V. ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTU KORD 1999. AASTAL 22. Avaldusi võetakse vastu 28. juunist kuni 12. juulini 1999. a ja kultuuriteaduskonnas 28. juunist kuni 4. juulini 1999. a. 23. Sisseastumiseksamid toimuvad 15. juulist kuni 23. juulini 1999. a ja kultuuriteaduskonnas 9. juulist kuni 14. juulini 1999. a. 24. Vastavalt teaduskonna otsusele võidakse mõnel erialal erialaeksami eel korraldada eelvoor. 25. Üliõpilaskandidaadid, kes soovivad kandideerida kahele erialale korraga, esitavad täiskomplekti dokumente nende poolt eelistatud erialale astumiseks. Teisele erialale kandideerimiseks tuleb üliõpilaskandidaadil kirjutada ainult avaldus ning dokumentide registreerimisraamatusse tehakse vastav kanne. 26. Vastuvõtt ülikooli toimub erialati või õppesuuniti. Mõned õppesuunad sisaldavad ühele ja samale peaainele rajatud erinevaid erialasid. Näiteks eesti filoloogia õppesuunda astujail avaneb kolm võimalust: 1) läbida põhikooli eesti keele ja kirjanduse õppekava diplomiõppes; 2) omandada bakalaureuse kraad eesti filoloogia erialal; 3) läbida õpetajakoolitusprogramm kas paralleelselt bakalaureuseõppega või lisa-aastal ning omandada gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Bakalaureuseõppesse võib siirduda ka pärast diplomiõppe lõpetamist. Riiklikult finantseeritud õppekohtadel toimub üliõpilaste hargnemine ülalnimetatud erialadele hiljemalt teise õppeaasta lõpul vastavalt üliõpilaste soovidele ja õppetöö tulemustele ning kehtestatud kvootidele. 27. Vastuvõtt riigieelarvelistele kohtadele tehakse teatavaks 26. juulil 1999. a ning vastuvõetud üliõpilastele saadetakse selle kohta kirjalik teade. VI. ÜLIÕPILASKANDIDAADI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 28. Sisseastuja võtab eksamile kaasa eksamilehe ja isikut tõendava dokumendi ning esitab need eksamineerivale õppejõule. Nimetatud dokumentideta eksamile ei lubata. 29. Korra ja rahuliku miljöö tagamiseks on eksamipäeval keelatud kõrvaliste isikute viibimine ülikooli ruumides. 30. Eksamite ja konsultatsioonide ajal peab seal valitsema rahu ja vaikus, kategooriliselt on keelatud segada eksamikomisjoni tööd. 31. Eksamitele ilmumine eksamiplaanis ettenähtud ajal on kohustuslik. Eksamilt mõjuva põhjuseta puudujat järgmistele eksamitele ei lubata. Haigestumisest peab üliõpilaskandidaat kohe teatama vastuvõtukomisjoni vastutavale sekretärile. Saanud sisseastujalt haigustõendi, võib vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär eksamite tähtaegu muuta, kuid ainult eksamisessiooni piirides. 32. Apellatsiooni eksamihinde kohta peab sisseastuja esitama suulise eksami puhul selle sooritamise ja kirjaliku eksami puhul hinde teatavakstegemise päeval vastuvõtukomisjonile. Apellatsiooni arutab selle esitamise päeval läbi apellatsioonikomisjon, kuhu kuuluvad vastuvõtukomisjoni esimees (asetäitja), eksamikomisjoni esimees ja eksamineerinud õppejõud. 33. Töötajatel on õigus saada töökohast 15 päeva palgata lisapuhkust sisseastumiseksamite sooritamiseks. Selleks tuleb töökoha administratsioonile esitada vastav taotlus koos ülikooli vastuvõtukomisjoni otsusega eksamitele lubamise kohta. 34. Vastuvõtueksamite ajal saavad sisseastujad elada tasu eest ülikooli ühiselamus. 35. Päevaõppesse vastuvõetud üliõpilased on kohustatud õigeaegselt ilmuma õppetööle. VII. VASTUVÕTT MAGISTRIÕPPESSE 36. Magistriõppesse astumiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) sobiva ülikoolihariduse olemasolu; 2) eelnevalt õppetooli professori aktsepteeritud: a) teadusliku juhendaja nõusolek töö juhendamiseks; b) magistritöö esialgne teema; 3) sisseastumiseksamite edukas sooritamine, kusjuures sisseastumiseksamina võib arvestada eriala lõpueksamit (bakalaureusetööd). 37. Magistriõppesse astuda soovija: 1) esitab rektorile kirjaliku avalduse; 2) esitab magistritöö esialgse teema, millel on vastava õppetooli professori ja juhendava õppejõu või teaduri nõusolek juhendamiseks; 3) sooritab sisseastumiseksamid erialast ja võõrkeelest (saksa, inglise, prantsuse, vene). Võõrfiloloogia erialal magistriõppesse astuja võõrkeeleeksam toimub mitteerialalisest võõrkeelest. 38. Eksamikomisjonide koosseisud kinnitab teaduskonna dekaan vastavalt õppetoolide ettepanekutele. 39. Kui sisseastumiseksamid edukalt sooritanute arv ületab kohtade arvu magistriõppesse, siis võetakse magistrant vastu eriala eksamikomisjoni koostatud pingerea järgi. VIII. VASTUVÕTT DOKTORIÕPPESSE 40. Doktoriõppesse astumiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) vastavalt magistrikraadi (või sellega samaväärse taseme) olemasolu; 2) eelnevalt õppetooli professori poolt aktsepteeritud doktoritöö teema. 41. Doktoriõppesse astumiseks peab rektorile esitama: 1) kirjaliku avalduse; 2) doktoritöö esialgse teema, millel on õppetooli professori ja juhendava õppejõu või teaduri nõusolek; 3) kraadidiplom; 4) curriculum vitae. 42. Kui doktoriõppesse astuda soovijate arv ületab kohtade arvu, siis otsuse vastuvõtmise osas langetab vastav osakond. Seejuures võib sisseastujailt nõuda täiendavaid materjale või avalikku loengut. IX. VASTUVÕTT ÕPETAJAKOOLITUSSE 43. Diplomiõppe, samuti bakalaureuseõppe lõpetanud, kes ei ole läbinud õpetajakoolitust, võivad läbida üheaastase kestusega pedagoogikoolituse õppekava. 44. Õpetajakoolitusse astujal peavad olema täidetud õpetajakutse omandamiseks vajalike üldiste ja erialaste eeldusainete nõuded. 45. Õpetajakoolitusse astumiseks peab rektorile esitama: 1) kirjaliku avalduse, millel on õpetajakoolituse profiilile vastava teaduskonna dekaani nõusolek; 2) kõrghariduse diplomi ja akadeemilise õiendi ärakiri; 3) neli fotot mõõtmetega 4 x 5 cm. 46. Õpetajakoolituse võib läbida nii riigieelarvelisel kui ka riigieelarvevälisel õppekohal.