Haridusminister — Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli 1999. a vastuvõtutingimuste ja -korra kinnitamine — RTL, 27, 333

Vastavalt ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) paragrahvi 21 lõikele 3, Tartu Ülikooli nõukogu 27. novembri 1998. a määrusele nr 13, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 17. novembri 1998. a määrusele nr 5 ja Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu 18. detsembri 1998. a otsusele nr 8 määran: 1. Kinnitada Tartu Ülikooli 1999. a vastuvõtutingimused ja -kord (lisa 1). 2. Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli 1999. a vastuvõtutingimused ja -kord (lisa 2). 3. Kinnitada Eesti Põllumajandusülikooli 1999. a vastuvõtutingimused ja -kord (lisa 3). Minister Mait KLAASSEN Ministri nõunik-abi kantsleri ülesannetes Leida REIMANN Lisa 1 Kinnitatud haridusministri 13. jaanuari 1999. a määrusega nr 2 Tartu Ülikooli põhiõppe vastuvõtueeskiri 1999. aastal I. ÜLDSÄTTED 1. Kõigil keskharidusega Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on võrdne õigus kandideerida Tartu Ülikooli riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele käesoleva eeskirjaga kehtestatud tingimustel. 2. Kandideerida saab kahele erialale, märkides avaldustel eriala eelistuse. 3. Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli vastuvõtutingimused määrab teaduskonna nõukogu. 4. Välisüliõpilaste ja väliskülalisüliõpilaste vastuvõtt põhiõppesse toimub vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 2.5 ja välisüliõpilaste ja väliskülalisüliõpilaste 1999. a vastuvõtueeskirjale. II. DOKUMENDID JA TÄHTAJAD 5. Kandideerimisel nõutavad dokumendid on järgmised: 1) vormikohane avaldus; 2) keskharidust tõendava dokumendi koopia (originaaldokumente vastu ei võeta); 3) riigieksamitunnistuse koopia (originaaldokumente vastu ei võeta); 4) neli fotot 3 x 4 cm; 5) pass või muu isikut tõendav dokument, millel on pilt ja isikukood; 6) ajakirjanduse erialale kandideerijail avaldatud töid; 7) maalikunsti erialale kandideerijail loomingulise eelkonkursi ajal kümme tööd (maali või joonistust); 8) välismaal keskhariduse omandanutel Eesti ENIC/NARIC Keskuse (akadeemilise tunnustamise infokeskus) haridusdokumentide hindamisotsus; 9) õeteaduse bakalaureuseõppesse astujatel tuleb esitada haridust tõendava dokumendina diplomiõppe diplomi ja akadeemilise õiendi koopia. 6. Dokumendid tuleb esitada isiklikult või volitatud isiku kaudu 28. juunist kuni 9. juulini tööpäevadel kella 10--16. Ajakirjanduse ja maalikunsti erialale kandideerijatelt lõpetatakse dokumentide vastuvõtt 2. juulil. Dokumente võetakse vastu: 1) Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18; 2) Pärnu Kolledþis õpetatavatele erialadele kandideerimiseks Pärnus Ringi 35 või Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18; 3) Türi Kolledþis õpetatavale keskkonnateaduse erialale kandideerimiseks Türil Tolli 62 või Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18. 7. Riigieelarvevälistele õppekohtadele kandideerimiseks tuleb teha märkus avaldusele dokumentide esitamise ajal või esitada täiendav avaldus 12. juulist kuni 30. juulini. 8. Sisseastumiseksamid toimuvad 12. kuni 21. juulini. 9. Vastuvõetute nimekirjad ja pingeread pannakse välja Tartu Ülikooli peahoone fuajees 26. juuliks. 10. Vastuvõetu on kohustatud kinnitama oma õppima asumist Tartu Ülikoolis, andes allkirja teaduskonna dekanaadis või tagastades allkirjastatud vastuvõtuteatise postiga teaduskonna dekanaati 9. augustiks. 11. Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõtt otsustatakse hiljemalt 16. augustiks. 12. Riigieelarvevälisele õppekohale astujad peavad maksma õppeteenustasu 20. augustiks. 13. Avaldused järelkonkursil osalemiseks tuleb esitada 9. augustiks (vt punkti 34). III. EKSAMID JA HINDED 14. Erialati arvestatakse vastuvõtul järgmistes ainetes sooritatud eksamite hindeid. Ära on toodud maksimaalselt võimalik pallide arv. Vastuvõtt toimub ühtse pingerea alusel. Riigieelarvelised õppekohad täidetakse pingereas parimatega. 1) Bakalaureuse- ja arstiõpe Usuteaduskond Usuteadus 1. kollokvium sisseastumiseksam suuline 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Õigusteaduskond Õigusteadus 1. ajalugu riigieksam 10 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Arstiteaduskond Arstiteadus, farmaatsia, stomatoloogia 1. bioloogia riigieksam 10 2. keemia riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Arstiteaduse erialale võetakse vastu 120, farmaatsia erialale 36, stomatoloogia erialale 36 üliõpilast. Õeteaduse bakalaureuseaasta üliõpilaseks kandideerijatel sisseastumiseksameid ei ole. Vastuvõtt toimub diplomiõppe tulemuste põhjal. Filosoofiateaduskond Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse vastu 30% ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. Ajalugu 1. ajalugu sisseastumiseksam kirjalik 10 2. ajalugu riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Eesti ja soome-ugri filoloogia Eesti keel ja sugulaskeeled 1. eesti keel sisseastumiseksam kirjalik 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Eesti kirjandus ja rahvaluule 1. eesti kirjandus sisseastumiseksam kirjalik 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Eesti keel (võõrkeelena) 1. eesti keel sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Filosoofia 1. kutsesobivuse test sisseastumiseksam kirjalik 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Hispaania keel ja kirjandus 1. kirjand riigieksam 10 2. võõrkeel riigieksam 10 Inglise keel ja kirjandus 1. inglise keel sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Kasvatusteadused 1. eessee ja kollokvium (kutsesobivusvestlus) sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Klassikaline filoloogia 1. erialatest (kultuurilugu, eesti keel) ja erialakatse sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 30 (20+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Maalikunst 1. loominguline eelkonkurss (esitatud tööde hindamine) sisseastumiseksam arvestus 2. loominguline konkurss (töö ühe nädala jooksul vastavalt ülesandele) sisseastumiseksam 40 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Prantsuse keel ja kirjandus 1. erialane vestlus sisseastumiseksam suuline 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Saksa keel ja kirjandus 1. saksa keel sisseastumiseksam kirjalik 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Skandinavistika (rootsi keel) 1. rootsi keel sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Vene ja slaavi filoloogia 1. vene keel ja kirjandus riigieksam või sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Bioloogia-geograafiateaduskond Bioloogia, geenitehnoloogia, geograafia, geoloogia, keskkonnatehnoloogia 1. bioloogia või keemia riigieksam 10 2. matemaatika või füüsika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 5 4. võõrkeel riigieksam 5 Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on bioloogia erialal 16, geenitehnoloogia erialal 19, geograafia erialal 17, geoloogia erialal 16, keskkonnatehnoloogia erialal 17. Füüsika-keemiateaduskond Füüsika 1. füüsika riigieksam 20 2. matemaatika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam arvestus 4. võõrkeel riigieksam arvestus Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 12. Keemia 1. keemia riigieksam 20 2. matemaatika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam arvestus 4. võõrkeel riigieksam arvestus Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 17. Keskkonnatehnoloogia 1. bioloogia või keemia riigieksam 10 2. matemaatika või füüsika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 5 4. võõrkeel riigieksam 5 Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 17. Materjaliteadus 1. füüsika riigieksam 10 2. keemia riigieksam 10 3. kirjand riigieksam arvestus 4. võõrkeel riigieksam arvestus Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 8. Kehakultuuriteaduskond Liikumis- ja sporditeadused, liikumisravi 1. kehaliste võimete test sisseastumiseksam 10 2. bioloogia riigieksam 20 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse vastu 30% ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. Majandusteaduskond Ettevõttemajandus, rahvamajandus 1. matemaatika riigieksam 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Majandusteaduskonda võetakse vastu 200 üliõpilast. Matemaatikateaduskond Matemaatika, matemaatiline statistika, informaatika 1. matemaatika riigieksam 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse vastu 30% ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. Sotsiaalteaduskond Ajakirjandus 1. erialakatse (loominguline konkurss) ja akadeemilise võimekuse test sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam arvestus 3. võõrkeel riigieksam arvestus Avalik haldus, avalikkussuhted ja teabekorraldus, eripedagoogika, politoloogia, psühholoogia, semiootika ja kulturoloogia, sotsiaaltöö, sotsioloogia 1. akadeemilise võimekuse test ja erialakatse sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam arvestus 3. võõrkeel riigieksam arvestus 2) Diplomiõpe Bioloogia-geograafiateaduskond Loodusteaduste õpetaja põhikoolis 1. bioloogia või keemia riigieksam 10 2. matemaatika või füüsika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 5 4. võõrkeel riigieksam 5 Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 13. Füüsika-keemiateaduskond Füüsikaline infotehnoloogia 1. füüsika riigieksam 20 2. matemaatika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam arvestus 4. võõrkeel riigieksam arvestus Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 17. Loodusteaduste õpetaja põhikoolis 1. bioloogia või keemia riigieksam 10 2. matemaatika või füüsika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 5 4. võõrkeel riigieksam 5 Minimaalne nõutav summaarne pallide arv vastuvõtul on 13. Kehakultuuriteaduskond Treeninguõpetus ja spordijuhtimine 1. kehaliste võimete test sisseastumiseksam 10 2. bioloogia riigieksam 20 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse vastu 30% ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. Matemaatikateaduskond Rakendusinformaatika 1. matemaatika riigieksam 20 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Pärnu Kolledþ Sotsiaaltöö korraldus 1. erialakatse sisseastumiseksam kirjalik ja suuline 20 (10+10) 2. kirjand riigieksam 10 3. võõrkeel riigieksam 10 Turismi- ja hotelliettevõtlus 1. erialakatse sisseastumiseksam kirjalik 10 2. matemaatika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Ärijuhtimine 1. erialakatse sisseastumiseksam suuline 10 2. matemaatika riigieksam 10 3. kirjand riigieksam 10 4. võõrkeel riigieksam 10 Türi Kolledþ Keskkonnateadus 1. bioloogia riigieksam 10 2. matemaatika riigieksam 10 3. keemia riigieksam 10 4. füüsika riigieksam 10 5. kirjand riigieksam 10 6. võõrkeel riigieksam 10 Esimesest neljast eksamist läheb arvesse kaks sisseastuja valikul. 15. Eksam loetakse positiivselt sooritatuks või arvestatuks, kui eksamitulemus moodustab vähemalt 3/10 maksimaalselt võimalikust pallide arvust. 16. Riigieksamitulemusi arvestatakse vastavalt punktides 14.1 ja 14.2 esitatud hindamisskaalale. 17. Võõrkeele eksam võib olla sooritatud inglise, saksa või prantsuse keelest. 18. Mitte-eesti õppekeelega keskharidust andva õppeasutuse lõpetanu, kes ei ole sooritanud eesti keele katselist riigieksamit, peab eesti keeles õpetatavale erialale astudes eesti keele testi sooritama Tartu Ülikoolis. 19. Välismaal keskhariduse omandanud üliõpilaskandidaadid taotlevad vajaduse korral õppetulemuste Eestis kasutatava hindamissüsteemiga vastavusse viimist Riiklikult Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuselt. 20. Sisseastumiseksamite aluseks on ülikooli poolt väljaantavas teatmikus «Teatmik 1999. aastal Tartu Ülikooli astujaile» toodud programmid. Eksamite sisu ja vormi otsustab vastav teaduskond. 21. Sisseastumiseksamid toimuvad eesti keeles. Venekeelsetesse õppegruppidesse astujad sooritavad sisseastumiseksamid vene keeles. 22. Sisseastumiseksamite plaan pannakse välja 25. juunil Tartu Ülikooli peahoone fuajees, Tartu Ülikooli kolledþites Pärnus ja Türil ning Interneti aadressil http://www.ut.ee. 23. Eksam tuleb sooritada sisseastumiseksamite plaanis ettenähtud ajal. Üliõpilaskandidaadi haigestumisest tuleb teatada hiljemalt eksamipäeval vastuvõtutalituse peaspetsialistile. Vastuvõtutalituse peaspetsialist koos eksamikomisjoni esimehega otsustab võimaluse korral arstitõendi alusel ja muudel mõjuvatel põhjustel eksamisessiooni piires eksamiaegade muutmise. 24. Üliõpilaskandidaat peab eksamile pääsemiseks esitama eksamilehe ja isikut tõendava dokumendi. Eksamilehti väljastavad sisseastumisdokumentide vastuvõtjad. 25. Eksami algul teatab eksamit korraldav õppejõud tulemuste teatavakstegemise aja ja koha, samuti töökorralduse eksami ajal. 26. Eksamikomisjoni liikmetel on õigus üliõpilaskandidaat eksamilt eemaldada, kui viimane eksib töökorralduse vastu. 27. Sisseastumiseksami tulemustega mittenõustumisel võib üliõpilaskandidaat isiklikult esitada vastuvõtukomisjonile kirjaliku põhjendatud apellatsiooni 24 tunni jooksul tulemuste teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonikomisjon, mille koosseisu kuuluvad vastuvõtukomisjoni liige, eksamikomisjoni esimees, eksamineerinud õppejõud, arutab küsimust ja annab vastuse järgmisel päeval. Apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik. 28. Eksamitöid säilitab õppe- ja üliõpilasosakond ühe aasta. Eksamitöid välja ei anta. Ajakirjanduse ja maalikunsti erialale kandideerinule tagastatakse esitatud tööd pärast erialakatse (loomingulise konkursi) või loomingulise eelkonkursi toimumist. IV. SOODUSTUSED ÜLIKOOLI ASTUMISEL 29. Väljaspool konkurssi võetakse vastu: 1) usuteaduskonda, füüsika-keemiateaduskonda ja Türi Kolledþisse keskkooli kuldmedaliga lõpetanud; 2) bioloogia-geograafiateaduskonda bioloogia, geenitehnoloogia, geograafia, geoloogia, keskkonnatehnoloogia ja loodusteaduste õpetaja põhikoolis erialale vastavalt bioloogia, geograafia, keemia või füüsika üleriigilise aineolümpiaadi kolm paremat gümnaasiumi arvestuses; 3) füüsika-keemiateaduskonda füüsika või keemia üleriigilise aineolümpiaadi 15 esimest; 4) Türi Kolledþisse füüsika, keemia või bioloogia üleriigilise lõpuklasside aineolümpiaadi kümme esimest; 5) füüsika, materjaliteaduse ja füüsikalise informaatika erialale TÜ täppisteaduste kooli lõpueksami füüsikas hindele «väga hea» sooritanud; 6) keemia ja keskkonnatehnoloogia erialale TÜ täppisteaduste kooli lõpueksami keemias hindele «väga hea» sooritanud; 7) füüsika-keemiateaduskonda keskkonnatehnoloogia erialale füüsika, keemia või bioloogia üleriigilise aineolümpiaadi 15 esimest; 8) loodusteaduste õpetaja põhikoolis erialale TÜ täppisteaduste kooli lõpueksami füüsikas või keemias hindele «väga hea» sooritanud; 9) matemaatikateaduskonna bakalaureuseõppesse üleriigilise matemaatikaolümpiaadi keskkooli lõpuklasside vooru ja üleriigilise informaatikaolümpiaadi kümme esimest; 10) Rahvusvahelise Baccalaureate Organisatsiooni IBO (International Baccalaureate Organization) poolt väljastatud tunnistuse alusel. 30. Sisseastumiseksamite puhul tehakse järgmisi erandeid: 1) ajaloo erialal arvatakse üleriigilise 12. klasside ajaloo-olümpiaadi kolmel esimesel ajaloo sisseastumiseksam sooritatuks maksimaalsele hindele; 2) eesti keele ja sugulaskeelte ning eesti kirjanduse ja rahvaluule erialal arvatakse eelnenud kahe aasta jooksul saavutatud eesti keele ja kirjanduse üleriigilise õpilasolümpiaadi võidud kas eesti keele või eesti kirjanduse eksami soorituseks maksimaalsele hindele; 3) vene ja slaavi filoloogia erialale astuja 1.--3. koht viimase kahe aasta vene keele või kirjanduse üleriigilisel õpilasolümpiaadil võrdsustatakse vastavalt kas vene keele või kirjanduse eksamiosa sooritusega maksimaalsele hindele; 4) Eesti täiskasvanute ja noorte spordimeistrid vabastatakse kehaliste võimete testidest. V. VASTUVÕTT 31. Üliõpilaskandidaat immatrikuleeritakse õppeprorektori korraldusega dekaani esildise alusel õppeaasta alguseks. 32. Pallide võrdsuse korral otsustab üliõpilaskandidaadi vastuvõtu dekaan teaduskonna poolt sätestatud tingimustel. Vajadusel arvestatakse riigieksamite tulemusi, lõputunnistuse või -diplomi hindeid. Võib korraldada täiendava testi või vestluse. 33. Kahele erialale sissesaamise korral võetakse üliõpilaskandidaat vastu esimese eelistuse erialale. Pärast dokumentide vastuvõtuperioodi lõppemist eelistust muuta ei saa. 34. Kui mõnel erialal jääb vabu õppekohti, võivad neile kandideerida järelkonkursil selle eriala vastuvõtutingimused täitnud isikud. Vastuvõtu otsustab teaduskonna dekaan. 35. Vastuvõetutele saadetakse teatis vastuvõtu kohta viie päeva jooksul vastuvõtuotsuse langetamisest arvates. 36. Riigieelarveväliste kohtade õppeteenustasu suuruse erialati otsustab ülikooli valitsus. 37. Kui mõni vastuvõetutest ei ole ettenähtud tähtajaks kinnitanud oma õppima asumist või tasunud õppeteenustasu, võib vabaks jäänud koha täita pingereas järgmise üliõpilaskandidaadiga, kes on vastuvõetute hulgast välja jäänud. VI. LÕPPSÄTE 38. Kõik käesoleva eeskirjaga reguleerimata küsimused otsustab rektori poolt moodustatav vastuvõtukomisjon. Lisa 2 Kinnitatud haridusministri 13. jaanuari 1999. a määrusega nr 2 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste vastuvõtueeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) võetakse õppima akadeemilise õppe bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse ning diplomiõppesse nii riigieelarvelistele kui ka riigieelarvevälistele üliõpilaskohtadele. 2. Riigieelarveliste üliõpilaskohtade vastuvõtukvoodid kinnitab haridusminister ning riigieelarveväliste üliõpilaskohtade piirarvud ülikooli valitsus. 3. Vastuvõtukvoodid määratakse õppesuuniti, diplomiõppes erialati. 4. Riigieelarvelistele üliõpilaskohtadele võetakse konkursi alusel õppima Eesti Vabariigi kodanikke ja Eestis alaliselt elavaid välismaalasi, kellel on elamisluba. 5. Riigieelarveväliste üliõpilaskohtade loomise aluseks on punktis 4 loetletud isikutele ülikooli ja juriidilise või füüsilise isiku vaheline leping. Nendele üliõpilaskohtadele kandideerijatele kehtivad samad sisseastumise miinimumnõuded kui riigieelarvelistele üliõpilaskohtadele astujatele, kuid konkurss toimub eraldi. Riigieelarveväliste üliõpilaskohtade õppeteenuse tasumäärad kehtestab ülikooli valitsus. Ülikooli valitsusel on volitus diferentseerida tasumäärad, sh ka õppeteenuse null-tasuga võimaldamine. 6. Välismaalasi, kes ei ela alaliselt Eestis, võetakse õppima: 1) riigieelarvelistele üliõpilaskohtadele -- riikidevahelise või ülikoolidevahelise lepingu alusel; 2) riigieelarvevälistele üliõpilaskohtadele -- juriidilise või füüsilise isiku algatatud lepingu alusel; 3) sisseastujatele-välismaalastele korraldatakse sisseastumiskatsena test valitud õppekeeles eesmärgiga määratleda tema võime alustamaks ülikooliõpingut selles keeles. 7. Õppetöö toimub statsionaarses õppevormis. 8. Diplomi- ja bakalaureuseõppesse võetakse vene õppekeelega üliõpilasi vastu kuni 25% üldarvust. Ülikool kindlustab õppetegevuse alustamise paralleelselt eesti ja vene keeles õppekavade üld- ja alusõppe kohustuslike õppeainete osas (v.a õppeained, mis on õppesuuna või eriala orientatsiooniga). 9. Sisseastujale võimaldatakse sisseastumisperioodil tasuline ühiselamukoht. Koha taotlemiseks pöördub sisseastuja majutustalitusse, esitades passi või teise isikut tõendava dokumendi ja vastuvõtukomisjoni tõendi dokumentide vastuvõtmise kohta. 10. Rektori käskkirjaga moodustatakse kaks vastuvõtukomisjoni: 1) bakalaureuse- ja diplomiõppe; 2) magistri- ja doktoriõppe vastuvõtukomisjon. 11. Vastuvõtu kalendergraafiku kinnitab ülikooli valitsus. Kalendergraafikus on järgmised tähtajad: dokumentide vastuvõtt, immatrikuleerimine, õppetegevuseks registreerumine ja õppetegevuse algus. 12. Vastuvõtuga seotud erandküsimused lahendab vastav vastuvõtukomisjon. II. VASTUVÕTU KORD BAKALAUREUSE- JA DIPLOMIÕPPESSE 13. Vastuvõtu eelduseks on keskharidus. 14. Üliõpilaste vastuvõtt toimub konkursirühmade järgi: bakalaureuseõppes õppesuuniti, diplomiõppes erialati. Konkursirühmade loetelu kinnitab ülikooli valitsus. 15. Sisseastujailt nõutakse: 1) avaldus-ankeet; 2) keskharidust tõendava dokumendi ja riigieksamite tunnistuse notariaalselt või dokumendi välja andnud õppeasutuse poolt kinnitatud koopiad. Originaali ettenäitamisel saab koopia kinnitada ka TTÜ vastuvõtukomisjonis. Teistes asutustes kinnitatud koopiaid vastu ei võeta. Riigieksamitunnistust ei nõuta enne 1997. a gümnaasiumi/keskkooli kuldmedaliga lõpetanult (vt ka punkti 25); 3) kolm fotot (3 x 4 cm); 4) pass. Eestis alaliselt elavate välismaalaste passis peab olema kas alalise või tähtajalise elamisloa templijäljend/kleebis; 5) registreerimistasu 50 krooni; 6) riigieelarvevälistele üliõpilaskohtadele punkti 5 alusel kandideerijad peavad esitama lisaks nimetatud dokumentidele füüsilise või juriidilise isiku garantiikirja ettepanekuga üliõpilaskoha loomiseks lepingu alusel. 16. Välismaal väljastatud keskharidustunnistuse tunnustamise otsustab vastuvõtukomisjoni koosolek, võttes aluseks Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangu ja soovituse. 17. Välismaal väljastatud lõputunnistuse hinded ja sooritatud eksamite tulemused viib Eestis kasutatava süsteemiga vastavusse Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 18. Välismaal keskhariduse omandanud ja erandjuhtudel ka Eestis varem kui 1998. a keskõppeasutuse lõpetanud isikud saavad sooritada vajaduse korral riigieksamid (matemaatika, emakeel, võõrkeel) Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses. Eksamitulemused esitab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus TTÜ vastuvõtukomisjonile enne vastuvõtuperioodi algust. 19. Tehnikaülikooli saab kandideerida kolme eksami alusel: matemaatika, emakeel (eesti või vene keel) ja võõrkeel (inglise, saksa või prantsuse keel): 1) kõik eksamid sooritatakse riigieksamina; 2) matemaatika riigieksami hinne teisendatakse 20-punkti süsteemi; 3) võõrkeele eksami tulemus teisendatakse 10-punkti süsteemi. 20. Sisseastuja, kes sooritas emakeele riigieksami vene keeles ja soovib alustada õpinguid TTÜ-s eesti keeles, peab lisaks riigieksamitele sooritama eesti keele eksami TTÜ-s vastavalt Eesti Vabariigi riigikeele seaduse nõuetele. Eksamit hinnatakse 0--10 punktiga, kusjuures eesti keeles õpingute alustamiseks peab hinne olema vähemalt üheksa punkti. 21. Riigikeele eksamile lubatakse passi või isikut tõendava dokumendi ettenäitamisel. 22. Dokumentide esitamise ja konkursil osalemise eelduseks on omada maksimaalsest võimalikust tulemusest: 1) matemaatika riigieksam -- vähemalt 20%; 2) emakeele riigieksam -- vähemalt 30%; 3) võõrkeele riigieksam -- vähemalt 30%. 23. Üliõpilaseks arvatakse nii bakalaureuse- kui ka diplomiõppes konkursirühmade pingerea järgi õppekeelte kaupa. Pingerea aluseks on riigieksamite tulemuste (punkt 22) teisendatud punktide (punkt 19) ja emakeele riigieksamil saadud punktide summa. 24. Võrdsete konkursipunktide korral arvestatakse täiendavalt: 1) esimese kriteeriumina matemaatika riigieksamil saadud punkte; 2) teise kriteeriumina füüsika riigieksami tulemust (v.a majanduse ja haldusjuhtimise õppevaldkond); 3) vajadusel ka lõputunnistuse keskmist hinnet. 25. Kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanu võetakse vastu väljaspool konkurssi. Kui kuldmedaliga lõpetanutelt laekub avaldusi üle 70% konkursirühma vastuvõtukvoodist, peab enne 1997. a keskõppeasutuse kuldmedaliga lõpetanud sisseastuja sooritama TTÜ-s matemaatika vastuvõtueksami tulemusele, mis on vähemalt 75% maksimaalsest võimalikust tulemusest. 26. Gümnaasiumi hõbemedaliga või tehnikumi kiitusega lõpetanud sisseastujaid võetakse vastu väljaspool konkurssi (v.a haldusjuhtimise, rahvamajanduse ja ärikorralduse õppesuund), kusjuures varem kui 1997. a kooli lõpetanu matemaatika riigieksami tulemus peab olema vähemalt 75% maksimaalsest võimalikust tulemusest. Kui varem kooli lõpetanu matemaatika riigieksami hinne on sellest madalam, saab ta osa võtta üldkonkursist kolme riigieksami hinde alusel (punkt 19). 27. Vastuvõtukomisjonil on õigus väljaspool konkurssi vastu võtta isikuid, kes on edukalt esinenud rahvusvahelistel, TÜ täppisteaduste kooli või teistel Eesti üleriigilistel matemaatika, füüsika, keemia, informaatika aineolümpiaadidel. 28. Keemia- ja materjalitehnoloogia õppevaldkonna bakalaureuse- ja diplomiõppesse kandideerimise eelduseks on (variandid): 1) keemia riigieksami hinne; 2) vähemalt rahuldav keemia hinne gümnaasiumi lõputunnistusel; 3) vastava suunitlusega tehnikumi, ametikooli lõputunnistus. 29. Vastuvõtukomisjoni koosoleku otsuse alusel saadetakse riigieelarvelistele üliõpilaskohtadele vastuvõetavatele kandidaatidele kirjalikud teatised. Immatrikuleeritakse ainult need kandidaadid, kes registreeruvad õppetööle, tagastades vastuvõtukomisjonile oma allkirjaga sellekohase teatise. Teatises nimetatud tähtajaks mitteregistreerunud üliõpilaskandidaatide asemele võetakse konkursiga välja jäänud sisseastujaid pingerea alusel. 30. Täitmata õppekohtadele korraldatakse järelkonkurss. Järelkonkursil saavad osaleda kõikidest konkursirühmadest välja jäänud üliõpilaskandidaadid, kes esitavad uue avalduse, mille vastuvõtmisel eelmine tühistatakse. III. VASTUVÕTU KORD MAGISTRIÕPPESSE 31. Magistriõppesse võivad kandideerida isikud, kel on bakalaureusekraad või diplom kõrgharidusliku õppekava täitmise kohta, millele on diplomiõppe korral lisatud tõend TTÜ valdkonnanõukogu poolt määratud õppeainete sooritamise kohta. 32. Vastuvõtt magistriõppesse toimub õppesuuniti. 33. Nõudluse olemasolul võib vastavalt ülikooli profiilile õppida kinnitatud individuaalse õppekava alusel. 34. Sisseastujailt nõutakse: 1) vormikohane avaldus; 2) akadeemiline elulugu (haridustee, teadus- ja arendustegevus); 3) haridust tõendava dokumendi ja hinnetelehe notariaalselt või dokumendi välja andnud õppeasutuse kinnitatud koopiad; 4) vähemalt kaks kirjalikku soovitust (neist üks kavandatavalt juhendajalt TTÜ-st) õppejõududelt või teadlastelt; 5) kolm fotot (3 x 4 cm); 6) pass. Eestis alaliselt elavate välismaalaste passis peab olema kas alalise või tähtajalise elamisloa templijäljend/kleebis; 7) registreerimistasu 50 krooni; 8) lisaks nimetatud dokumentidele peavad riigieelarvevälistele üliõpilaskohtadele kandideerijad esitama juriidilise või füüsilise isiku garantiikirja ettepanekuga õppekoha loomiseks lepingu alusel. 35. Vastuvõtukomisjon otsustab kandidaadi sobivuse pingerea järgi, lähtudes senise õpingu vastavusest valitud õppesuuna õppekavale, kirjalikest soovitustest, eelneva õpingu keskhindest ja vestluse tulemustest. IV. VASTUVÕTU KORD DOKTORIÕPPESSE 36. Doktoriõppesse võivad kandideerida isikud, kellel on magistrikraad või sellega ekvivalentne akadeemiline kraad. 37. Vastuvõtt doktoriõppesse toimub õppesuuniti. 38. Sisseastujailt nõutakse: 1) vormikohane avaldus; 2) akadeemiline elulugu (haridustee, teadus- ja arendustegevus); 3) haridust/kraadi tõendava dokumendi ja hinnetelehe notariaalselt või välja andnud õppeasutuse kinnitatud koopiad; 4) vähemalt kaks kirjalikku soovitust õppejõududelt või teadlastelt (neist üks kavandatavalt juhendajalt TTÜ-st); 5) doktorantuuri astuja kavand tulevasest doktoritööst (1 lk); 6) kolm fotot (3 x 4 cm); 7) pass. Eestis alaliselt elavate välismaalaste passis peab olema kas alalise või tähtajalise elamisloa templijäljend/kleebis; 8) registreerimistasu 50 krooni. 39. Vastuvõtukomisjon otsustab kandidaatide sobivuse pingerea järgi, lähtudes senise õpingu vastavusest valitud õppesuuna õppekavale, kirjalikest soovitustest, eelneva õpingu keskhindest ja vestluse tulemustest. Lisa 3 Kinnitatud haridusministri 13. jaanuari 1999. a määrusega nr 2 Eesti Põllumajandusülikooli 1999. a vastuvõtueeskiri 1. Kandideerida võivad ühistel alustel kõik Eesti Vabariigi kodanikud ja Eestis elamisloa alusel elavad keskharidusega isikud. Teistes riikides elavad isikud kandideerivad EPMÜ rektori kinnitatud korra kohaselt. 2. Sisseastujatelt nõutavad dokumendid: 1) isiklik avaldus (kirjutatakse kohapeal); 2) keskharidust ja riigieksami sooritamist tunnistavate dokumentide koopiad, mille õigsust on kinnitanud kas notar, dokumendi välja andnud õppeasutus või EPMÜ (EPMÜ vastuvõtukomisjonis koopiate kinnitamiseks võtta kaasa ka tunnistuste originaalid); 3) kaks fotot (3 x 4 cm). Dokumendid esitada vastuvõtukomisjonile isiklikult, kaasa võtta pass. 3. Sisseastumisel arvestatakse: 1) riikliku eksamina sooritatud emakeele kirjandi (kordaja 1) ja veel kahe parema kohustusliku riigieksami (kordaja 0,1) punkte; 2) keskharidust tõendava dokumendi keskmist hinnet (kordaja 2); 3) maastikuarhitektuuri erialal ka täiendav kunstikatse kümne palli süsteemis (kordaja 1). 4. Kolm lisapunkti saavad valitud erialaga seotud põllu- ja metsamajanduslike kõrgemate koolide või tehnikumide lõpetanud, kui neil on vastava kooli õppenõukogu kirjalik soovitus. 5. Ühe lisapunkti saavad Eesti saartel, Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas elavad üliõpilaskandidaadid kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud elukohatõendi alusel. 6. Kandideerida võib kahele erialale. Sel puhul esitatakse dokumendid mõlemale erialale ja erialade eelistatuse järjekord märgitakse vastuvõtukomisjoni tehnilise sekretäri juures. 7. Kui mõni vastuvõetutest loobub õppimisest EPMÜ-s, siis vabanenud õppekohale kutsutakse eriala pingereas järgmine üliõpilaskandidaat eriala eelistust arvestamata. 8. Riigitellimusväliste (tasuliste) õppekohtade avamise aluseks on ülikooli ja tellija vahel sõlmitud leping. Nendele kohtadele saavad kandideerida vastuvõtu üldkonkursi läbinud üliõpilaskandidaadid pingerea alusel ja neil on õigus kandideerida vabanenud riigieelarvelisele õppekohale vastuvõtukomisjoni töö aja jooksul. 9. Riigitellimusvälistele (tasulistele) õppekohtadele võivad kandideerida ka üldkonkursil mitteosalenud üliõpilaskandidaadid, kuid neil pole õigust kogu õppeaja vältel kandideerida vabanenud riigieelarvelisele kohale. 10. Üliõpilased, kes ei ole 13. septembriks õppetööle ilmunud, eksmatrikuleeritakse. Vabanenud kohtadele immatrikuleeritakse üliõpilaskandidaadid ainult erialakonkursi edukuse järjekorras. 11. Vastuvõtu ajakava: 1) teabepäev 23. märtsil 1999. a kell 12.00 EPMÜ peahoones Kreutzwaldi 64; 2) dokumendid esitada 28. juunist kuni 9. juulini 1999. a tööpäevadel kella 9.00--16.00 EPMÜ peahoones vastava teaduskonna komisjonile; 3) maastikuarhitektuuri eriala kunstikatse toimub vastuvõtukomisjoni töö igal päeval; 4) immatrikuleerimine 1. septembril 1999. a.