Tallinna Linnavolikogu — Astangu ehitusmääruse kinnitamine — KO, 157, 1622

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lõike 4, Tallinna linna ehitusmääruse § 3 lõike 1 punkti 1 ja § 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Astangu ehitusmääruse eesmärk ja ülesanded (1) Astangu ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on määratleda piirkonna üldised planeeringulised ning ehituslikud tingimused. (2) Ehitusmääruses määratakse ehitusreeglid, teedeskeem, parkimise ja haljastuse põhimõtted ning loodus- ja muinsuskaitselised väärtused. (3) Ehitusmäärus on aluseks planeeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks. (4) Ehitusmääruses piiritletud ala planeerimisele, ehitamisele ja ehitiste kasutamisele kohaldatakse Tallinna linna ehitusmäärusest ja seadusest tulenevaid õigusnorme, arvestades ehitusmäärusest tulenevaid erisusi. § 2. Kasutatavad mõisted (1) Ehitusmääruses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) ehituspiirkond on ala, mille kohta kehtivad sarnased tingimused kruntide ehitusõiguse kohta; 2) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 3) hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; 4) kruntide ehitusõigus on krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima lubatud kõrguse ja täisehituse protsendi määramine; 5) krundi minimaalne suurus on väikseima lubatud pindalaga maatükk, millele võib planeerida hoonestust; 6) krundi täisehituse protsent on suhtarv, mis näitab krundil asuvate kõigi hoonete hoonealuse pinna summa suhet krundi pindalasse; 7) krundi kõrghaljastuse protsent on suhtarv, mis näitab krundil asuva kõrghaljastuse all oleva pinna summa suhet krundi pindalasse; 8) ehitusjoon on kohustuslik hoone paiknemise kaugus krundi tänavapoolsest küljest; 9) hoonestustihedus (K) on krundi hoonete brutopinna (m2) suhe hoonestatud krundi pindalasse (m2). 2. peatükk PLANEERIMINE JA EHITAMINE § 3. Ehituspiirkonnad (1) Ehitusmäärus kehtib alal, mis piirneb Tähetorni tänavaga lõunast, Paldiski maanteega läänest, põhjast Astangu tänava ja olemasolevate korterelamute kruntide lõunapiirist kuni pikendusega raudteeni ning olemasoleva raudteega idast. (2) Ehitusmääruses piiritletud ala on jaotatud kuueks ehituspiirkonnaks, mille kirjeldused on esitatud lisas (lisa 1). (3) Ehitusmäärusega piiritletud ala ja ehituspiirkondade piirid on näidatud kaardil «Põhijoonis» (lisa 2). § 4. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused (1) Käesoleva ehitusmääruse üldiste planeeringuliste ja ehitustingimuste täpsustamine toimub detailplaneerimise käigus. (2) Ehitusmääruses piiritletud alal kehtib lahtine hoonestusviis, kus hoonete blokeerimine kruntide ühisel piiril ei ole lubatud, v.a juhul, kui vastava ehituspiirkonna peatükis ei sätestata teisiti. (3) Ehitusmääruses piiritletud ala looduslikud ja kultuurilis-ajaloolised väärtused on näidatud Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüsi kaardil (lisa 3). (4) Ehituspiirkondades I, II, III, IV ja V tuleb detailplaneeringute käigus läbi viia keskkonnauuringud ja näha ette võimalik keskkonnareostuse likvideerimine. Keskkonnauuringud on aluseks käesoleva ehitusmääruse täpsustamisele detailplaneeringutega. (5) VI ehituspiirkonnas tuleb enne maakasutus- ja ehitustingimuste määramist detailplaneeringute koostamiseks läbi viia keskkonnareostuse uuringud vastavalt käesoleva ehitusmääruse lisas olevale programmile (lisa 4). Keskkonnareostuse uuringud viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastavalt eelarvelistele võimalustele, kuid arendaja ja ameti vahelisel kokkuleppel võib uuringud läbi viia ka arendaja. (6) Maa-ala on üks osa Harku järve valgalast. Järve veevahetuse parandamiseks tuleb pinnaveed suunata maksimaalselt lahtiste veejuhtmete kaudu läbi lodu Harku järve. Platside ja parklate reostunud sademevesi puhastatakse enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes. Pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem on näidatud käesoleva ehitusmääruse põhijoonisel. (7) Maa-ala põhimõtteline magistraaltänavate juurdepääsuteede ja kergliiklusradade paigutus kajastub skemaatiliselt määruse põhijoonisel. Koridorid võimalike magistraaltänavate rajamiseks on kavandatud ühe variandina likvideeritava raudtee tammile ja teise variandina Astangu klindialusele alale. Kuna magistraalvõrgustiku kavandamine peab lähtuma linnaterviku vajadustest, mida käesoleva töö raames piisavalt käsitletud pole, on nende tänavate trasseering esialgne ja võib muutuda täpsema liikluslahenduse väljatöötamisel. Seni tuleb joonisel näidatud koridorid (eriti klindialuse tee ühenduskohad Paldiski mnt ja Kadaka teega) säilitada hoonestusvabana. Klindipealse ala tänavavõrk on kavandatud rahustatud liiklusega juurdepääsuteedena, mille täpne asukoht ja vajalik maa-ala määratakse detailplaneeringuga. Maa-ala läbivad kergliiklusrajad Väike-Õismäe ja Harku metsa ning puhkeala ühendamiseks on skemaatiliselt näidatud põhijoonisel ning on seotud rohekoridoride, ajalooliste taluteede ja looduskaunite kohtadega. (8) Maa-ala käsitleda radooniohtliku alana ja kasutada meetmeid radooni hoonesse sattumise vältimiseks vastavalt Eesti projekteerimisnormile EPN 12.3 «Radooniohutu hoone projekteerimine». (9) Veevarustus ja kanalisatsioon tuleb lahendada vastavalt Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale. (10) Jäätmekäitlus korraldada põhimõttel – jäätmed kogutakse liigiti vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. § 5. I ehituspiirkond (väikeste korterelamute ja roheala) (1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) korterelamumaa; 2) haljasala ja parkmetsamaa; 3) looduslik haljasmaa. (2) Hoonestusviis on lahtine (I elamutüüp) või vahelduv, kus hooned blokeeritakse ühisel krundipiiril paarikaupa (II elamutüüp). (3) Kruntide minimaalsed suurused on 1200 m2. (4) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 20. (5) Rajatavad elamutüübid: 1) I elamutüüp on kahekorruseline nelja korteriga elamu (kaks korterit korrusel); 2) II elamutüüp on kahekorruseline kahe korteriga elamu (üks korter korrusel); 3) detailplaneeringu käigus võib planeerida ka teisi korterelamutüüpe (erinev korruselisus ja korterite arv), kui need on sobivalt lahendatud ülejäänud elamutüüpide ja looduskeskkonnaga. (6) Hoonete kõrgus on üldjuhul 9 meetrit, üksikutel juhtudel kuni 12 meetrit. (7) Piirded ja aiad võivad olla kuni 120 cm kõrgused ja läbipaistvad. Võrkpiirded lahendada koos hekiga. (8) Parkimine lahendada oma krundil ja arvestada 2 parkimiskohta ühe korteri kohta. (9) Eritingimused: 1) maksimaalne hoone tänavapoolne laius on 25 meetrit; 2) ehitusjoon teepoolsest krundi piirist on minimaalselt 6 meetri kaugusel; 3) tagada hoonestuse grupeerimisega kruntide vahelt läbipääs metsa ligikaudu 150-meetriste vahedega. Läbipääsude laiused on minimaalselt 3-meetrised, kuid vähemalt sama laiad kui hoone kaugus krundi piirist; 4) kõik väärtuslikud puud (I ja II klass) kruntidel säilitada, vähem väärtusliku haljastuse osas näha ette asendusistutus; 5) elurajoon eraldatakse Tähetorni tänavast haljasribaga; 6) planeerimisel arvestada ala läbiva kahe rohevõrgustiku koridoriga; 7) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 8) jäätmekäitlus tuleb korraldada liigiti ja näha ette jäätmemajad, katusealused või aedikud; 9) elamute ning kõrval ehituspiirkonnas kavandatud tööstus- ja äripiirkonna vahele kavandatakse haljastatud sanitaarkaitsetsoon, mis võib osaliselt olla krundi koosseisus ja tsooni laiust saab täpsustada detailplaneeringuga; 10) Tähetorni tänav 96 alal planeeritud haljasala- ja parkmetsamaa (kaardil tingmärgiga HP ja HL kollase-rohelisega viirutusega ala) võib olla teatud osas elamukruntide koosseisus ja sellele alale võib planeerida sotsiaalobjekte. § 6. II ehituspiirkond (äri- ja tööstusala) (1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (kasutatav eelkõige logistikaks ja laomajanduseks, ei planeerita suuri multifunktsionaalseid kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poed, näiteks autosid, ehitusmaterjale või aianduskaupu müüvad kaubanduskeskused); 2) laohoonete maa; 3) tootmismaa, lubatud väiksemamahuline ja elutsooni mittehäiriv tootmine. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent määratakse detailplaneeringuga. (3) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (4) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 16 meetrit; 2) 4 korrust. (5) Krundi kõrghaljastuse protsent on 20. (6) Parkimine peab olema lahendatud oma krundil. (7) Eritingimused: 1) tööstus- ja äripiirkond eraldatakse Paldiski maanteest ja Tähetorni tänavast haljasribaga; 2) hoonete kaugus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava poolsest krundi piirist on minimaalselt 10 meetrit; 3) tänavapoolsele krundi osale lahtisi laoplatse mitte planeerida; 4) parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 5) detailplaneeringu käigus määratakse täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 6) maksimaalne hoonestustihedus töötatakse välja detailplaneeringute käigus; 7) säilitada väärtuslik haljastus; 8) planeerimisel arvestada alaga piirneva rohevõrgustiku koridoriga; 9) detailplaneeringuga saab tänavavõrku täpsustada kinnistute Paldiski maantee 241 ja 241D piires. § 7. III ehituspiirkond (äri-, tootmis-, spordi- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) (1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) kaubandus-, teenindus-, kontori-, vaba aja, meelelahutushoonete ja spordirajatiste maa (mitte planeerida suuri kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poode ning soovitatavalt arvestada Astangu nõlva reljeefi); 2) laohoonete maa; 3) tootmismaa, lubatud väiksemamahuline ja välise mõjuta tootmine. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent täpsustatakse detailplaneeringuga. (3) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 16 meetrit; 2) 4 korrust. (4) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (5) Krundi kõrghaljastuse protsent on vähemalt 20. (6) Parkimine lahendada oma krundil. (7) Eritingimused: 1) kaardil piiritletud muinsuskaitsealal (kivikirstkalmed) tuleb teostada arheoloogilised uuringud eesmärgiga võimalike täiendavate muististe määramiseks ning ala täpsemaks kaardistamiseks ja mälestiste hoidmiseks vajalike kasutuskitsenduste kehtestamiseks; 2) tänavapoolsele krundi osale lahtisi laoplatse mitte planeerida; 3) parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 4) detailplaneeringu käigus määratakse täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 5) paralleelselt Paldiski maanteega planeerida kõnni- ja rattateed ning tagada ohutu ülepääs (tunnel, foor) Paldiski maanteest Harku järve poolsele alale; 6) kasvav väärtuslik haljastus säilitada; 7) planeerimisel arvestada alaga piirneva rohevõrgustiku koridoriga; 8) detailplaneeringuga tuleb ühendada muinsuskaitselise väärtusega ala (kivikirstkalmed) Tallinna rohevõrgustiku koridoriga. § 8. IV ehituspiirkond (loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) (1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) looduslik haljasmaa; 2) kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (soovitatavalt väiksem hotell, motell või muu eelkõige turismindusega ning spordi ja vaba aja veetmisega seotud hooned); 3) detailplaneeringu käigus võib ette näha ka teisi maakasutusfunktsioone (elamumaa), kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismi ja vaba aja veetmisega seotud funktsioonidega. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent täpsustatakse detailplaneeringuga. (3) Hoonete maksimaalne kõrgus on 10 meetrit. (4) Piirded ja aiad täpsustatakse detailplaneeringuga. (5) Parkimine lahendada oma krundil. (6) Eritingimused: 1) vana külatee säilitada kui pärandkultuurmaastik; 2) soovitavalt taastada vanad talukohad või markeerida detailplaneeringus ning säilitada ja taastada talukohtadele iseloomulik haljastus; 3) detailplaneeringute käigus teostada tunnelite geodeetiline mõõdistamine, tehnilise olukorra analüüs ja vastavalt tulemustele täpsustada nende kaitsevöönd; 4) täpsemad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused määrata detailplaneeringu käigus; 5) detailplaneeringu käigus võib teostada uuringuid, et täpsustada alad, kus muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu ehitustegevus on piiratud; 6) planeerimisel arvestada ala läbivate rohevõrgustiku koridoridega; 7) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 8) arhitektuurinõuded täpsustatakse detailplaneeringu- ja ehitusprojekti staadiumis. § 9. V ehituspiirkond (korterelamute ja loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) (1) Kruntide võimalikud kasutusotstarbed: 1) korterelamumaa; 2) haljasala ja parkmetsamaa; 3) looduslik haljasmaa. (2) Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 15–20 protsenti, mis väheneb klindist edela suunas. (3) Kruntide minimaalsed suurused on 3000 m2. (4) Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus: 1) 14 meetrit; 2) 4 korrust; 3) detailplaneeringu käigus võib arhitektuurse lahenduse sobivuse korral planeerida ka üksikuid väljaulatuvaid osasid. (5) Piirded ja aiad ei ole lubatud. (6) Parkimine lahendada oma krundil. (7) Eritingimused: 1) kõik väärtuslikud puud (I ja II klass) kruntidel säilitada, vähem väärtusliku haljastuse osas näha ette asendusistutus; 2) ehitusmääruse joonisel näidatud rohealad võib planeerida krundi koosseisu, kuid peavad olema säilitatud rohealana; 3) planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 4) jäätmekäitlus korraldada liigiti ja soovitatavalt planeerida jäätmeruumid hoone mahus või eraldi jäätmemajad; 5) endised talukohad võib taastada koos piirdeaedadega. § 10. VI ehituspiirkond (täiendavate keskkonnauuringute ala) (1) Ehituspiirkonnas maakasutuse juhtfunktsioonide ja võimaliku hoonestuse planeerimiseks ning eritingimuste määramiseks viia eelnevalt läbi keskkonnareostuse uuringud vastavalt käesoleva määruse lisale (Astangu maa-ala keskkonnauuringute programm). § 11. Määrus jõustub 1. juunil 2005. a. Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005. a määruse nr 24 lisa 1 EHITUSPIIRKONDADE KIRJELDUS, MAAKASUTUS JA EHITUSMAHUD I ehituspiirkond (väikeste korterelamute- ja roheala) Ehituspiirkond on looduslikult väga kaunis ja väärtuslik. Seal asub kolm vääriselupaika, segametsa-, männiku- ja kuusikualad. Elamuehitus sobib puisniidulaadse segametsa alale, kus tuleb säilitada väärtuslikud puud, aga ka lääne pool asuva tööstustsooni äärde, mis tuleb eraldada kõrghaljastusega. Planeeritavad elamud peavad sulanduma ümbruskonna väärtusliku loodusega, rõhutatud on avatust ning läbipääsetavust metsaaladele. Selleks on ette nähtud rohekoridorid, teatud sammude tagant kruntide vahelised läbipääsud metsaaladele ning läbipaistvad piirded. Mänguväljakud ja spordiplatsid tuleb lahendada detailplaneeringute käigus. Piirkonda teenindav sotsiaalne infrastruktuur (lasteaiad, kool, raviteenused jms) on olemas naabruses paiknevates Astangu ja Õismäe elamupiirkonnas. Piirkonnas paiknevate elamuhoonestusalade pindala on orienteeruvalt 30 ha, millele, arvestades määratud ehitustingimusi ja konkreetset planeerimis-ettepanekut, on võimalik rajada kuni 2000 korterit. Sõltuvalt rajatavate korterite keskmisest suurusest võib piirkonna elanike arv ulatuda 3–4 tuhandeni. II ehituspiirkond (äri- ja tööstusala) Ehituspiirkond on olemasoleva äri- ja tööstuspiirkonna perspektiivne laiendus. Aastaks 2007 lahendatakse ohtlike veoste vedu läbi linna raudtee ümbersõidu ehitamisega ümber Tallinna ning Kopli poolsaare kaudu liikuva kaubavoo vähendamise või asendamise abil. Seoses sellega tuleb arvestades Paldiski sadama järjest suurenevat tähtsust eriti just kaubasadamana. Sellepärast on ala perspektiiviks eelkõige logistikakeskus ning asukoht on väga sobiv just laondusele, kaubandusele ja väiksemamahulisele tööstusele, mis ei saasta keskkonda müra, heitgaaside jms-ga. Suurem osa liiklusest, eriti raskeveokid, tuleb suunata Paldiski maanteele läbi olemasolevate ja perspektiivsete ristmike. Ühelt poolt oluline Paldiski maantee ja teiselt poolt perspektiivne elamupiirkond ning metsaalad seavad ehituspiirkonnale ümbruskonda arvestavad arhitektuurinõuded kõrguse, haljastatuse protsendi, vaatelisuse ja piirete osas. Kogu alal on ette nähtud lahtine hoonestusviis ja läbipaistvus piirete osas. Oluline on kõrghaljastuse osakaalu suurendamine, mida kindlasti tuleb arvestada parkimisplatside, müratõkete ja hoone ning teede vahelise ala planeerimisel. Piirkonnas paiknevate äri- ja tootmismaa pindala on orienteeruvalt 45 ha, millest ligikaudne ehitusmaht moodustab 500 000 m2 (arvestades kruntide täisehitatust, kõrgust, teede ja platside alla jäävat maad). Kuna piirkond on perspektiivne eelkõige laondusele ja logistikakeskusele orienteeritud kasutusele, kus töökohtade arv on suhteliselt väike (30 inimest ha), võib arvestada ligikaudu 1000–1500 töökohaga. III ehituspiirkond (äri-, tootmis-, spordi- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) Tulenevalt heast asukohast piki Paldiski maanteed, omab ehituspiirkond perspektiivi kaubandus- ja kontorihoonete ehitamiseks. Klindipoolsele osale tuleks planeerida ka turismi, spordi, vaba aja veetmise ja hobidega seotud hoonestust (motellid) ning rajatisi, kasutades ära suurepärast reljeefi ja looduskaunist maastikku. Muinsuskaitseliste ja maastikuliste väärtustega atraktiivne klindiala omab kindlasti perspektiivi seoses areneva autoturismiga. Üheks oluliseks arengu teguriks on Paldiski reisi- ja kaubasadama rolli suurenemine. Ehitusmäärus kajastab ka Haabersti linnaosa ettepanekut, et klindi lauge nõlv võiks tulevikus olla sobivas ulatuses kasutuses Kotermaa suusa-, kelgu- ja spordimäena. Paralleelselt Paldiski maanteega tuleb ette näha ka jalakäijate- ja jalgrattateed ning tuleb tagada ohutu pääs Harku järve puhkealani. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada olemasoleva sanglepikuga ning kadakase looniiduga, mis tuleb säilitada. Piirkonda jäävad ka kivikirstkalmed ning selle ümbruses on vajalik teostada enne mullatöid arheoloogilised uuringud ja taastada hävinud kivikirstkalmed. Detailplaneeringute käigus tuleb geoloogiliste uuringutega määratleda diktüoneemakilda paljandumise või kuni 1meetri paksuse pinnakihiga täpne ala, kus ehitustegevust ei saa planeerida, sest diktüoneemakilda purustamisel on oht pinnase isesüttimiseks. Ühelt poolt oluline Paldiski maantee ja teiselt poolt perspektiivne loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala seavad ehituspiirkonnale ümbruskonda arvestavad arhitektuurinõuded kõrguse, haljastatuse protsendi ja vaatelisuse osas. Kogu alal on ette nähtud lahtine hoonestusviis ja tuleb tagada läbipääs naabruses paiknevale loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega alale. Oluline on kõrghaljastuse osakaalu suurendamine, mida kindlasti tuleb arvestada koos parkimisplatside, müratõkete ning hoone ja teede vahelise ala planeerimisega. Ehituspiirkonna ligikaudne ärimaa pindala on 20 ha, millest ligikaudne ehitusmaht moodustab 200 000 m2 (arvestades arvestuslikku kruntide täisehitatust, kõrgust, teede ja platside alla jäävat maad). IV ehituspiirkond (loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) Ehituspiirkonda jäävad kogu ala suurimad looduslikud, muinsus- ja kultuurilised väärtused. Astang ja sellelt avanevad vaated, paljand, tunnelid, järsk ojaorg, tiigid, vääriselupaik, vana külatee ning endised talukohad moodustavad väärtuste kogumi, millest tulenevalt on ala perspektiiviks turismiga, puhke- ja vaba aja veetmisega seotud kasutus. Sellesse alasse jäävat kolme endist talukohta võiks soovitatavalt taastada väiksemaks motelliks, villaks või mõneks muuks turismindusega seotud ehitiseks. Piiranguteta alale võib planeerida üksikud turismi- ja vaba aja komplekse ning ka elamuid, kui nad on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismiobjektidega. Ala, kus ehitustegevus on muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu piiratud, täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Tulevikus on vajalik astangu servale ja panga lõhede ette teha looduslikest materjalidest piirded ja viidad kukkumisohu vältimiseks. Planeeritavad ja projekteeritavad ehitised peavad olema väga professionaalselt ja kvaliteetselt välja töötatud, milleks soovitatakse arhitektuurikonkursi korraldamist. V ehituspiirkond (korterelamute ja loodus-, maastiku- ja muinsuskaitselise väärtusega ala) Selles piirkonnas paiknevat väärtuslikku männikut, pangametsa ja vana laiavõralist tamme säilitades ja ilusaid maastikuvorme arvestades võib planeerida ka väiksemamahulist korterelamuehitust. Kuna ala paikneb kõrgema radooniohtlikkusega piirkonnas, siis väikeelamuid ega keldreid ja muid maa-aluseid hoone osasid ei lubata ehitada. Kõrguse piiranguna on ette antud 2 kuni 4 korrust, mida täpsustatakse detailplaneeringute käigus. Üldine põhimõte on selline, et korruselisus väheneb astangu servast kaugenedes. Astangu servast ja raudtee ääres võib arvestada kuni 4-korruseliste hoonetega, mis läheb kokku üle raudtee ehitatavate majade kõrgusega. Astangu servast kaugenedes tuleb korruselisust vähendada ja lõpuks peab ala sulanduma kõrval asuva ehituspiirkonnaga, kus on lubatud kuni 2-korruselised ja 4 korteriga elamud. Ehitusmääruses ei ole otseselt reguleeritud korterite arvu ühe elamu kohta, kuid detailplaneerimise ja projekteerimise käigus vaadatakse, et suurte ja väikeste korterite arv oleks tasakaalus ja tuleks ka suuremaid lastega peredele mõeldud kortereid. Mänguväljakud ja spordiplatsid tuleb lahendada detailplaneeringute käigus. Piirkonda teenindav sotsiaalne infrastruktuur (lasteaiad, kool, raviteenused jms) on olemas naabruses paikneval Õismäel ja Mustamäel. Ehituspiirkonnas piiritletud maksimaalne elamumaa pindala on 16 ha, millest ligikaudne ehitusmaht moodustab 60 000 m2 (arvestades maksimaalset kruntide täisehitatust, kõrgust ja teede alla jäävat maad). Sellisest ehitusmahust tulenevalt võib arvestada ligikaudu 700 eluruumi ja 2000 elanikuga. VI ehituspiirkond (täiendavate keskkonnauuringute ala) Ala on olnud kasutusel pikka aega sõjaväeosana, kus hoiti ja ladustati lõhkeaineid. Kadaka tee poolne ala on kasutusel automüügi platsina. Piirkonnas on täpselt uurimata ning määramata keskkonnareostuse seis ja ulatus. Alal on tõenäoliselt tehnogeenne ja looduslik reostus, mis on ohuks inimese tervisele. Osa alasid on isesüttimise teel põlema läinud ning tekitanud keskkonnale olulist kahju ning omab jätkuvat ohtu kogu ümbritsevale alale. Ehituspiirkonnas on maakasutuse juhtfunktsioonide ja võimaliku hoonestuse planeerimiseks ning eritingimuste määramiseks vaja eelnevalt läbi viia keskkonnareostuse uuringud, mis on detailsemalt kirjeldatud Astangu keskkonnauuringute programmis. Keskkonnareostuste uuringud ja hilisema likvideerimise finantseerimine on vaja kokku leppida linnavalitsuse, riigi ja eraomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Kõik keskkonnauuringute tulemused ja reostunud alade saneerimise ettepanekud vaatab läbi (linnavalitsuse) keskkonnaüksus. Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005. a määruse nr 24 lisa 2 PÕHIJOONIS

Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005. a määruse nr 24 lisa 3 MÄEKÜLA-ASTANGU PIIRKONNA MAASTIKUANALÜÜS

Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005. a määruse nr 24 lisa 4 ASTANGU MAA-ALA KESKKONNAUURINGUTE PROGRAMM § 1. Looduslike saasteallikate uuring (1) Uuringu nimi Uuringu sisu Proovikohtade arv Pinnases tervistkahjustavate mikroelementide kontsentratsiooni määramine R, Mo, U, V, As, Cd, Pb, F, Tl, Sr jt 15 Radooni ja looduskiirguse taseme määramine Rn pinnaseõhus ja U (Ra) järgi arvutatuna ning Th ja K-40 sisalduse määramine koos pinnase looduskiirguse taseme selgitamisega 30+/-3 Pinnase- ja põhjavee radooniohtlikkuse uuringud Ra ja Rn sisalduse määramine 2 kaevu ja 2 allikat Pinnase- ja põhjavees tervistkahjustavate mikroelementide kontsentratsiooni määramine As, F ja raskemetallide määramine 2 kaevu ja 2 allikat (2) Uuringute tulemusena: 1) koostatakse kaart proovikohtadest proovi liikide järgi; 2) koostatakse vastavate proovide analüüsi tulemustest võrdlustabelid elamu- ja tööstustsoonide piir- ja sihtarvudega; 3) koostatakse temaatiline kaart aladest, kus analüüsi tulemuste põhjal on pinnases ohtlike ainete sisaldus üle elamutsoonis lubatud siht- ja piirnormi; 4) koostatakse temaatiline kaart aladest, kus analüüsi tulemuste põhjal on põhjavees ohtlike ainete sisaldus üle elamutsoonis lubatud siht- ja piirnormi; 5) koostatakse temaatiline kaart aladest, kus analüüsi tulemuste põhjal on pinnases ohtlike ainete sisaldus üle tööstustsoonis lubatud siht- ja piirnormi; 6) koostatakse temaatiline kaart aladest, kus analüüsi tulemuste põhjal on põhjavees ohtlike ainete sisaldus üle tööstustsoonis lubatud siht- ja piirnormi; 7) koostatakse radooni ja looduskiirguse eri tasemete teemakaart. § 2. Tehnogeense saaste (naftaproduktid, fenoolid) uuringud (1) Varasemate uuringute ja analüüside ülevaatus ning kaardistus. Selgitatakse, kas on vaja teostada miiniuuringut. (2) Teostatakse eri marsruudid koos radiomeetrilise mõõdistamisega, mille käigus: 1) kaardistatakse pindmised saastekolded; 2) võetakse pindmised proovid naftaproduktide, fenoolide ja raskemetallide (vajadusel ka tundmatute objektide) määramiseks; 3) kaardistatakse isesüttimisohtlikud looduslikud ja tehnogeensed diktüoneemakilda kuhilate levialad; 4) kaardistatakse diktüoneemakilda ja fosforiidi paljandid; 5) kaardistatakse võimalikud radioaktiivse saaste allikad. (2) Teostatakse 5–10 puurimist põhjavee uurimiseks. (3) Uuringute tulemusena: 1) temaatiline kaart pindmistest tehnogeensetest saastekolletest, isesüttimisohtlikest diktüoneemakilda kuhilatest, diktüoneemakilda ja fosforiidi paljanditest; 2) koostatakse vastavate proovide analüüsi tulemustest kaart ja võrdlustabelid elamu- ja tööstustsoonide piir- ja sihtarvudega; 3) koostatakse kirjalik raport uuringu tulemustest; 4) raport ja kaardid peavad näitama võimaliku reostuse leviku ulatust ja reostuse leviku suundi; 5) raport peab kaardistama piirkonnad, kus on vajalik lokaalse reostuse likvideerimine. § 3. Maa-aluste käikude uurimine (1) Käikude õhus radooni sisalduse mõõtmine ja seintes raadiumi sisalduse määramine. (2) Võimalike lõhkekehade ja -ainete uuring ning vajadusel määramine. (3) Tehnogeense saaste määramine. (4) Uuringute tulemusena: 1) koostatakse kirjalik raport uuringu tulemustest, kus tehakse ka ettepanek tunnelite sulgemise või edasise kasutamise kohta. § 4. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid Pinnase ja põhjavee ohtlike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusega nr 12.