Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — RTL, 24, 297

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punktist 9, Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõlleste valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kõlleste Vallavolikogu 17. veebruari 1994. a otsus Kõlleste valla põhimääruse kinnitamise kohta ja Kõlleste Vallavolikogu 12. jaanuari 1996. a otsus nr 1 «Muudatuste tegemine Kõlleste valla põhimääruses». 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Mait KIRISTAJA Kinnitatud Kõlleste Vallavolikogu 20. jaanuari 1999. a määrusega nr 1 Kõlleste valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kõlleste valla põhimääruse mõiste Kõlleste valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kõlleste valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kõlleste valla omavalitsus 2.1. Kõlleste valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 2.3. Kõlleste valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.4. Kohalikku omavalitsust vallas teostatakse territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 2.5. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesandeks on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 3. Kõlleste valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine vallas; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus vallale antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 3.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsaimatel tingimustel; 3.7. tegevuse avalikkus. 4. Kõlleste valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Kõlleste vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest kehtivatest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Kõlleste valla omavalitsusorganid Kõlleste valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu -- omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus -- vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 6. Kõlleste valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 6.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. 6.2. Valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. 6.3. Vallavolikogu valib Põlva Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras. 7. Kõlleste valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 7.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele. 7.2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. 8. Kõlleste valla sümboolika ja selle kasutamise kord 8.1. Kõlleste valla sümbolid on tema vapp ja lipp, mille kirjelduse kehtestab vallavolikogu. 8.2. Kõlleste valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuse pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. 8.3. Peale käesoleva põhimääruse punktis 8.2 sätestatud juhtude võib kasutada valla vappi ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsuse poolt Kõlleste valla vapi kasutamiseks loa andmise korra kehtestab vallavolikogu. 8.4. Kõlleste valla lipu kasutamise täpse korra kehtestab vallavolikogu. II. KÕLLESTE VALLA HALDUSJAOTUS 9. Valla piirid 9.1. Kõlleste valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 9.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 9.3. Kõlleste valla haldusterritooriumil on järgmised külad: Häätaru, Ihamaru, Karaski, Karilatsi, Krootuse, Palutaja, Piigaste, Prangli, Tuulemäe, Tõdu, Veski, Voorepalu. 9.4. Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel: 9.4.1. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel; 9.4.2. territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 9.4.3. haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele. 9.5. Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. 9.6. Kõlleste valla piiride muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. 9.7. Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab: 9.7.1. koos asjaomaste valitsusasutuste või omavalitsustega elanike arvamuse väljaselgitamise; 9.7.2. vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise; 9.7.3. piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste küsimuste lahendamise. 9.8. Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride muutmisega seotud küsimuste lahendamist. 9.9. Asjaomane volikogu esitab Põlva maavanemale: 9.9.1. volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 9.9.2. seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus, teise valla koosseisu arvatava territooriumi suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotus valla arengukavaga; 9.9.3. valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega. III. KÕLLESTE VALLA ELANIK 10. Vallaelaniku mõiste 10.1. Kõlleste valla elanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Kõlleste vallas. 11. Vallaelaniku valimisõigus 11.1. Kõlleste valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 12. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine 12.1. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Kõlleste valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. KÕLLESTE VALLAVOLIKOGU 13. Valla esinduskogu 13.1. Kõlleste Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 13.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi. 13.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 13.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 14. Vallavolikogu valimise kord 14.1. Volikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 14.3. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadustest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks Kõlleste valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 14.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 15. Vallavolikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. 15.3. Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 15.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 15.5. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 15.6. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 15.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 16.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 16.1.2. tagasiastumisega; 16.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist; 16.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 16.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 16.1.6. tema surmaga. 16.2. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 16.3. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 17. Volikogu liikme volituste peatamine 17.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 17.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 17.1.2. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 17.1.3. astumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 17.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmisega. 17.2. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise hetkest. 18. Volikogu asendusliige Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduses sätestatud korras määratud isik; 18.1. Volikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise hetkest. 19. Volikogu asendusliikme volituste lõppemine 19.1. Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatamist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 19.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 20. Vallavolikogu ainupädevus 20.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla piiri või osavalla nime andmiseks või muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 20.1.11. vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitluse läbiviimine seaduses ettenähtud korras; 20.1.12. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 20.1.13. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.14. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning mandaatide arvu määramine ja valimiskomisjoni moodustamine; 20.1.15. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 20.1.16. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.17. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine (v.a vallasekretär); 20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele (v.a vallasekretär) või volikogu komisjonide esimeestele; 20.1.19. vallavalitsuse liikmetele töötasumäärade kinnitamine; 20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 20.1.21. volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.24. Põlva Maakohtu kaasistujate valimine; 20.1.25. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks, tema suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamine; 20.1.26. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20.1.27. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 20.1.28. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 20.1.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 20.1.30. valla fondide ja sihtkapitali asutamine ja lõpetamine. 20.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks punktis 20.1 nimetatutele ka muud seadustega sätestatud või vallavolikogu poolt määratud küsimused. 21. Vallavolikogu struktuur 21.1. Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 21.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 21.3. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 21.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. 22. Vallavolikogu esimees 22.1. Volikogu esimees: 22.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 22.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 22.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 22.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 22.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 22.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 22.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 22.1.8. täidab seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 22.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 23. Vallavolikogu esimehe valimine 23.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. 23.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 23.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 23.4. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 23.5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 23.6. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 23.7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 23.8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe vallavolikogu valimiseks sätestatud korras. 24. Vallavolikogu komisjon 24.1. Volikogu moodustab lähtudes valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest alalisi ja ajutisi komisjone ja töögruppe. 24.2. Volikogu alalised komisjonid on: 24.2.1. revisjonikomisjon; 24.2.2. eelarvekomisjon. 24.3. Komisjonide põhiülesandeks on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 24.4. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel. 24.5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 24.6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 24.7. Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletus. 24.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 24.9. Eelarvekomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega vallaeelarve projektide koostamine. 24.10. Komisjonide pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. 24.11. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 25. Volikogu revisjonikomisjon 25.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 25.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutuses. 25.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse punktides 24.3, 24.4, 24.5, 24.7 ja 24.8 sätestatud alustel. Revisjonikomisjoni liikmed on ainult vallavolikogu liikmed. 25.4. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 25.5. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsustele: 25.5.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 25.5.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 25.5.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 25.5.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 25.5.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 25.6. Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes: 25.6.1. koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. 26. Vallavolikogu istung 26.1. Volikogu töövorm on istung. 26.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt kuus korda aastas. 26.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 26.4. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. 26.5. Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne volikogu istungit välja kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused koos otsuste projektidega. 26.6. Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. 26.7. Volikogu istungi päevakorraprojekti esitab kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul asendaja, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 26.8. Ettepanekuid volikogu päevakorra kohta ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 26.8.1. volikogu liikmed; 26.8.2. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 26.8.3. revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 26.8.4. vähemalt 1% hääleõiguslikest valla elanikest, asutused ja äriühingud volikogu liikme kaudu; 26.8.5. päevakorraprojekti kantakse kõik ettevalmistatud ja esitatud eelnõud. 26.9. Volikogu päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 26.10. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel lükatakse volikogu istung edasi. Volikogu esimest istungit juhib kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 26.11. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 26.12. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorraprojektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega. 26.13. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. 26.14. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 26.15. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 20.1.2, 20.1.4, 20.1.6, 20.1.7, 20.1.8, 20.1.9, 20.1.10, 20.1.14, 20.1.15, 20.1.17, 20.1.23 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 26.16. Hääletamine volikogus on avalik. 26.17. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 26.18. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 26.19. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 26.20. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu esimees tagab istungi protokollide ja volikogu õigusaktide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. 26.21. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, volikogu õigusaktide ja protokollide kättesaadavus tagatakse seaduste ning vallavolikogu istungi reglemendi alusel. 27. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 27.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele. 27.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. 27.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise. 27.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotuse tõttu. 28. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 28.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 28.1.1. volikogu liikmel; 28.1.2. volikogu komisjonil; 28.1.3. vallavalitsusel; 28.1.4. vallavanemal; 28.1.5. vallaelanikel käesoleva põhimääruse punktis 26.8.4 sätestatud korras. 28.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 29. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja nende jõustumine 29.1. Volikogu määrused avalikustatakse vallamajas oleval teadetetahvlil ja Krootuse raamatukogus. 29.2. Volikogu otsusel avaldatakse üldist tähtsust omavad õigusaktid Riigi Teataja Lisas ja nad jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 29.3. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. 29.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ning asjaosalistele. 29.5. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 29.6. Volikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 29.7. Volikogu määrused ja otsused ning protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 29.8. Volikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 30. Õigusaktide täitmise kontroll 30.1. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 30.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 30.3. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 30.4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. 30.5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga. 31. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 31.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 31.1.1. ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei võetud vastu eelarveaasta alguseks; 31.1.2. ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või ei ole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. 31.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS 32. Vallavalitsus 32.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab seaduste ja vallavolikogu määruste ja otsustega Kõlleste vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 32.2. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 32.3. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles Kõlleste vald on osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 32.4. Vallavalitsus moodustab vallakantselei ning kinnitab ametnike ametijuhendid. 32.5. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. 33. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 33.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja ametikoha järgi vallasekretär. 33.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 33.3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse nimetamise päevast. 33.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33.5. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. 33.6. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 33.7. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 34. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 34.1. Kõlleste Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 34.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi vallaeelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid; 34.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 34.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.6. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtuorganites; 34.1.7. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 34.1.8. korraldab kutsealuste ja reservväelaste arvestamist ja mobiliseerimist ning õppekogunemistele kutsumist seaduse alusel ja korras. 34.1.9. täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid; 34.1.10 kinnitab ametisse vallaasutuse juhi vallavanema ettepanekul. 34.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 34.3. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. 34.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 34.5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. 34.6. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 34.7. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. 34.8. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. 34.9. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 34.10. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 34.11. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ning protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 34.12. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad igal tööpäeval vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 35. Vallavanem 35.1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning nimetatakse ametisse vallavolikogu otsusega. 35.2. Vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 35.3. Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele erivolituseta. 35.4. Vallavanem annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 35.5. Vallavanem kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. 35.6. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. 35.7. Vallavanem teeb volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 35.8. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi. 35.9. Vallavanem esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta. 35.10. Vallavanem täidab talle seaduste ning volikogu määruste ja otsuste alusel pandud ülesandeid. 35.11. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 36. Vallavanema valimise kord 36.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 36.2. Vallavanema valimised viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu esimese istungi päevast arvates. 36.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 36.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 36.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 36.6. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 36.7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogus koosseisu poolthäälteenamuse. 36.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahes esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas punktis sätestatud korras. 36.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 37. Vallavanema asendamise kord 37.1. Vallavanema äraolekul määrab vallavanem asendajaks ühe vallavalitsuse liikmetest oma käskkirjaga. 38. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 38.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpetatakse enne tähtaega: 38.1.1. isikliku avalduse alusel; 38.1.2. vallavanema esildisel; 38.1.3. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 38.1.4. umbusalduse avaldamise korral; 38.1.5. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega tahtliku kuriteo eest; 38.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 38.1.7. tema surma korral. 38.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 39. Vallavanema sotsiaalsed garantiid 39.1. Vallavanema ametist vabastamisel seoses tema volituste lõppemisega makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: 39.1.1. alla kolme aasta -- kahe kuu ametipalk; 39.1.2. 3--5 aastat -- kolme kuu ametipalk; 39.1.3. 6--10 aastat -- kuue kuu ametipalk; 39.1.4. üle kümne aasta -- kaheteistkümne kuu ametipalk. 39.2. Teenistusest vabastamisel umbusalduse avaldamise, ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse või ajateenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse vallavanemale ühe kuu ametipalk. 39.3. Vallavanema volituste lõppemisel tema surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele vallavanema kuue kuu ametipalk. Nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 40. Vallasekretär 40.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 40.2. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse punktides 33.4 ja 33.5 kehtestatu. 40.3. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 40.4. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 40.5. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 40.6. Vallasekretär: 40.6.1. juhib vallakantselei tööd; 40.6.2. korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamist; 40.6.3. hoiab valla- ja vapipitsatit; 40.6.4. informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 40.6.5. kinnitab valijate nimekirja; 40.6.6. täidab teisi talle seaduste ja valla põhimääruse alusel pandud ülesandeid. 40.7. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel. 40.8. Vallasekretäri ametist vabastamisel makstakse talle hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: 40.8.1. alla kolme aasta -- kahe kuu ametipalk; 40.8.2. 3--5 aastat -- kolme kuu ametipalk; 40.8.3. 6--10 aastat -- kuue kuu ametipalk; 40.8.4. üle 10 aasta -- kaheteistkümne kuu ametipalk. 40.9. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastavuse tõttu, ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule ühe kuu ametipalk. 40.10. Vallasekretäri surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena kuue kuu ametipalk. 40.11. Punktis 40.10 nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud hüvitustele. 41. Vallakantselei 41.1. Vallakantselei on valla ametiasutus, kelle põhiülesanne on volikogu, tema komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine. 41.2. Vallakantselei: 41.2.1. tagab valla õigusaktide avalikustamise; 41.2.2. tagab valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamise; 41.2.3. vastutab posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilitamise eest; 41.2.4. vastutab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse eest; 41.2.5. väljastab tõendeid ja õiendeid; 41.2.6. peab valla elanike registrit; 41.2.7. vormistab passi taotluse dokumendid; 41.2.8. vormistab perekonnaseisualased dokumendid; 41.2.9. peab sõjaväearvestust vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu ulatuses; 41.2.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuses; 41.2.11. vastutab personalitöö eest; 41.2.12. täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslikke korraldusi. 41.3. Vallakantselei töökord määratakse: 41.3.1. töösisekorra eeskirjaga; 41.3.2. ametijuhenditega. 42. Vallavalitsuse komisjonid 42.1. Vallavalitsuse tööks vajalikud komisjonid moodustatakse ühekordselt vallavalitsuse poolt. 42.2. Vallavalitsuse komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. 42.3. Komisjonide otsused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 43. Valla asutused 43.1. Kõlleste valla kui kohaliku omavalitsusüksuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud valla asutused. 43.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. 43.3. Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 43.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. 43.5. Valla asutusel on oma eelarve, võib olla valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiblanketid. Asutusel võib olla oma sümboolika. 44. Valla avalik teenistus 44.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 44.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 44.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 44.4. Ametnik on ametiasutuses ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse ametisse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavolikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 44.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 44.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 44.7. Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametiisiku ametist vabastamisel, v.a juhul, kui seda tehakse seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või atesteerimistulemuste põhjal, makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses. 44.8. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 44.9. Valla avalik teenistus toimub seadusega ja Kõlleste valla õigusaktidega sätestatud korras. 45. Valla teenistusse võtmine 45.1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 45.2. Ametnik võetakse ametisse määramata ajaks. 45.3. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 45.3.1. ajutiselt äraoleva ametniku asendaja; 45.3.2. konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 45.3.3. koosseisuväline ametnik; 45.3.4. volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. 45.4. Teenistusse võtmise õigust omav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. 45.5. Ametisse nimetamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. 45.6. Vallavanema ettepanekul võib ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses välja kuulutada avaliku konkursi. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 46. Valla eelarve 46.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 46.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 47. Valla eelarve tulud ja kulud: 47.1. Valla eelarve tulud on: 47.1.1. laekumised maksudest; 47.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 47.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 47.1.4. laenud ja intressid; 47.1.5. muud laekumised. 47.2. Valla eelarve kulud on: 47.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 47.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 47.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 47.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 5% ulatuses eelarve kuludest. 48. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 48.1. Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös volikogu eelarvekomisjoniga. Projekti alusel teatatakse igale eelarveliste vahendite kasutajale tema eelseisva eelarveaasta kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused muutmise ettepanekutega projekti koostajaile. 48.2. Vallavalitsus koostöös eelarvekomisjoniga esitab eelarveprojekti hiljemalt üks kuu enne uue eelarveaasta algust vallavolikogule. 48.3. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 48.4. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 48.5. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. 48.6. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 48.7. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 48.8. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad. 48.9. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 48.10. Vallavalitsusel ja tema asutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ette nähtud kulude piires. 48.11. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 48.12. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt. 48.13. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 49. Kohalikud maksud ja koormised 49.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 49.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 49.3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 49.4. Kui seadusega või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud kohalike maksude kogumist. 49.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 49.6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 49.7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 49.8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 49.9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. 49.10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 49.11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 49.12. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA 50. Vallavara mõiste 50.1. Vallavara on vallale kui kohaliku omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 50.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest või lepingutest ei tulene teisiti. 50.3. Vallavara võetakse arvele valla raamatupidamise inventari nimestikus. 50.4. Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 51. Vallavara omandamine ja valitsemine 51.1. Vallavara täieneb seaduste, tehingute ja majandustegevuse alusel. 51.2. Vallavara valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine või muul viisil käsutamine toimub vastavalt volikogus vastuvõetud vallavara eeskirjale. 52. Valla majandustegevus 52.1. Valla majandustegevuseks on: 52.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 52.1.2. osalemine ettevõtluses; 52.1.3. tehingud vallavaraga; 52.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 52.1.5. muu vallavolikogu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 52.2. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 52.3. Valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab, samuti osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 52.4. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 53. Valla arengukava 53.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri alused. 53.2. Valla arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 53.3. Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. 53.4. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks volikogu poolt kehtestatud korras. 54. Valla ehitustegevus ja planeerimine 54.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelvalve teostamine. 54.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 55. Kultuurimälestiste kaitse 55.1. Valla omavalitsusorganid korraldavad valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 56. Keskkonnakaitse 56.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond, majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. X. VALLA ÕIGUSAKTID 57. Vallavolikogu õigusaktid 57.1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi. 57.2. Vallavolikogu on õigus anda üksikaktidena otsuseid. 58. Vallavalitsuse õigusaktid 58.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 58.2. Vallavalitsusel on õigus anda üksikaktidena korraldusi. 59. Õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 59.1. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Kõlleste valla territooriumil. 59.2. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine: 59.2.1.Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud Krootuse raamatukogus enne nende jõustumist ning kättesaadaval kõigile isikutele vallasekretäri juures. 59.2.2. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 59.2.3. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 59.2.4. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid jõustuvad üldjuhul sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 59.2.5. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 59.2.6. Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vallavanema äraolekul tema asendaja ja vallasekretäri äraolekul tema asendaja. 59.2.7. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 59.2.8. Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vastavalt seadusele vallakantseleis ja kuuluvad alalisele säilitamisele. 60. Õigusaktide algatamise õigus 60.1. volikogu liikmel; 60.2. volikogu komisjonil; 60.3. volikogu fraktsioonil; 60.4. vallavalitsusel; 60.5. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul; 60.6. algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus. 61. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides 61.1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või -valitsuselt tema poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 61.2. Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või kehtetuks tunnistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 62. Koostöövormid 62.1. Kõlleste vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 62.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 62.3. Kõlleste vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 62.4. Punktis 62.3 tähendatud koostöö korral võib Kõlleste Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 62.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 62.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. XII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 63. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 64. Põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud tingimustel.