Keskkonnaminister — Jahindusalaste katsete sooritamise korra kinnitamine — RTL, 24, 287

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460) paragrahvi 20 lõike 3 alusel määran: 1. Kinnitada jahindusalaste katsete sooritamise kord (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 15. mai 1996. a määrus nr 31 «Jahindusalaste katsete sooritamise korra kinnitamine» (RTL 1996, 68, 411). 3. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 1. veebruari 1999. a määrusega nr 7 Jahindusalaste katsete sooritamise kord I. ÜLDOSA 1. Jahindusalasteks katseteks (edaspidi katsed) käesoleva korra mõistes loetakse jahipidamiseks vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste kontrolli. 2. Katsed koosnevad teoreetilisest eksamist ning jahilaskekatsetest. 3. Katsete vastuvõtmiseks moodustab Metsaameti kohaliku asutuse -- maakonna metsaameti peametsaülem kolmest liikmest koosneva eksamikomisjoni ning määrab komisjoni esimehe. Katsed sooritatakse vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 4. Eksamikomisjoni liikmel peab olema kõrg- või keskeriharidus. Ta peab hästi tundma jahipidamist reguleerivate õigusaktide sätteid, samuti jahirelvade ja laskemoona ohutut käsitsemist ning jahiulukite bioloogiat. 5. Katsete läbiviimise kohast ja ajast teatab eksamikomisjon kohalikus ajalehes vähemalt üks kuu ette. 6. Eksamineeritaval peab katsetel kaasas olema pass või muu isikut tõendav dokument. 7. Katsete tulemused fikseeritakse protokolliga, millele kirjutavad alla eksami vastu võtnud komisjoni liikmed. Protokolle säilitatakse maakonna metsaametis kolm aastat. 8. Katsete täielikul või osalisel mittesooritamisel on eksamineeritaval õigus neid komisjoni määratud korras uuesti sooritada, kuid mitte rohkem kui kolm korda aasta jooksul. 9. Katsete käigus tekkinud vaidlused lahendab eksamikomisjoni esimees. Otsusega mittenõustumise korral langetab lõpliku otsuse komisjoni moodustanud peametsaülem. 10. Katsed ja korduskatsed on tasulised. Laekunud tasu kasutatakse katsete läbiviimisega seotud kulutuste katteks. 11. Peametsaülem võib volitada Eesti Jahimeeste Seltsi või teiste harrastusjahimeeste organisatsioonide või Riigimetsa Majandamise Keskuse juhti moodustama eksamikomisjoni katsete vastuvõtmiseks. Sellisel juhul on eelnimetatud asutusel või organisatsioonil ja tema juhil ning juhi poolt moodustatud eksamikomisjonil ja määratud komisjoni esimehel samad õigused ja kohustused, mis on käesoleva korraga antud maakonna metsaametile, peametsaülemale ja tema poolt moodustatud komisjonile ning määratud komisjoni esimehele. Eeltoodu ei kehti käesoleva korra punktides 21 ja 26 sätestatud normi kohta, mille kohaselt kinnitab õiendi vormi peametsaülem. 12. Jahitunnistust taotlevate isikute koolitus ja täiendõpe viiakse läbi peametsaülema kehtestatud korras Metsaameti kinnitatud õppekava alusel. 13. Teoreetilise eksami küsimused töötab välja ja kinnitab Eesti Jahindusnõukogu. II. TEOREETILISE EKSAMI SOORITAMISE KORD 14. Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi: 14.1. jahiulukite, nende bioloogia ja hooldamise tundmises; 14.2. jahipidamisvahendite ja -viiside tundmises; 14.3. jahiseadusandluse, sh vastutus jahikorralduse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise korral, tundmises; 14.4. relva käsitsemisel juhtunud õnnetuse korral antava esmaabi võtete tundmises. 15. Teoreetilise eksami küsimustiku koostab eksamikomisjon ning selle kinnitab peametsaülem. 16. Teoreetiline eksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib komisjon kasutada tehnilisi vahendeid. 17. Enne eksamit tutvustatakse eksamineeritavale eksamikorda ja -tingimusi. 18. Eksamineeritaval ei ole lubatud eksami toimumise ajal kasutada mingeid lisa- ja abivahendeid ega kõrvaliste isikute abi ning komisjoni liikmetel ei ole lubatud talle esitada suunavaid küsimusi. 19. Teoreetilise eksami sooritamisel antakse küsimustele vastamiseks aega 60 minutit. Selle aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valestivastatuteks. 20. Teoreetilisel eksamil vastab eksamineeritav kirjalikult 60 küsimusele. Teoreetiline eksam loetakse sooritatuks vähemalt 50 küsimusele õigesti vastamisel. 21. Eksamitulemustest teatatakse eksamineeritavale pärast vastuste kontrollimist ja hindamist. Eksami sooritanule väljastab eksamikomisjon õiendi, mis kinnitab eksami sooritamist. Õiendi vormi kinnitab peametsaülem. III. JAHILASKEKATSE SOORITAMISE KORD 22. Jahilaskekatse sooritamise kord jahitunnistuse taotlejale. Laskekatset on võimalik sooritada siledaraudsest või vintraudsest relvast pärast teoreetilise eksami edukat sooritamist. 22.1. Laskekatse siledaraudsest jahirelvast. Laskekatse viiakse läbi kaarrajal. Lastakse VII laskekohal minevat märki (märk lennutatakse välja väikesest tornist). Lastakse üksiklaskudega, ooteasendis on relv vastavalt kaarrajal laskmiseks kehtestatud võistlusmäärustele. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest märgist on tabatud vähemalt kolm märki. 22.2. Laskekatse väikesekaliibrilisest vintraudsest relvast. Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr 7. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse püstiasendist, toeta. Valgusvõimendusega optiline sihik, laser- või öösihik on keelatud. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli on märklehe «nelja» tabamisalas (ringis diameetriga 10,5 cm). 23. Laskekatse sooritamise kord jahitunnistuse omanikule. Laskekatse sooritatakse jahimehe kasutuses olevast jahirelvast. Laskekatse sooritamine ei anna õigust viibida kütina põdra-, hirve-, metssea- või karujahil. 23.1. Laskekatse väikesekaliibrilisest ääretulepadruniga jahirelvast. Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr 7. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse püstiasendist, toeta. Valgusvõimendusega optiline sihik, laser- või öösihik on keelatud. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli on märklehe «nelja» tabamisalas (ringis diameetriga 10,5 cm). 23.2. Laskekatse täiskaliibrilisest või kesktulepadruniga väikesekaliibrilisest jahirelvast. Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr 4. Laskekaugus on 100 meetrit. Lastakse püstiasendist, toeta. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Valgusvõimendusega optilise sihiku, laser- või öösihiku kasutamine on keelatud. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli on märklehe «kolme» tabamisalas (ringis diameetriga 39,5 cm). 24. Põdra-, hirve-, metssea- või karujahil kütina viibimise õigus on pärast järgmiste katsenõuete täitmist: 24.1. Sileraudse jahirelva kasutamisel lastakse jahimehe kasutuses olevast jahirelvast. Laskekatse sooritatakse märklehte «jooksev metssiga». Märklehena võib kasutada ümmargust (välisdiameeter 50 cm) või nn «balti metssea» terviksiluetiga märklehte. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse kuus üksiklasku kuuliga laetud padruneid kasutades. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Valgusvõimendusega optiliste sihikute, laser- või öösihikute kasutamine on keelatud. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on märklehe tabamisalas. 24.2. Jahimehe kasutuses oleva vintraudse jahirelva, kaliibriga vähemalt 6,5 mm, kasutamisel valitakse laskekatse sooritamiseks üks järgmistest variantidest: 24.2.1. Laskekatse sooritatakse märklehte «jooksev metssiga». Võib kasutada ümmargust (välisdiameeter 50 cm) või nn «balti metssea» terviksiluetiga märklehte. Valgusvõimendusega optilise sihiku, laser- või öösihiku kasutamine on keelatud. Lastakse kuus üksiklasku. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on märklehe tabamisalas. 24.2.2. Laskekatse sooritatakse märklehte «jooksev põder». Laskekaugus on 75 meetrit. Valgusvõimendusega optilise sihiku, laser- või öösihiku kasutamine on keelatud. Lastakse kuus üksiklasku. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on märklehe tabamisalas. 25. Laskekatse suuruluki (põder, hirv, metssiga, karu) küttimise õiguse saamiseks loetakse sooritatuks ka siis, kui võistlustel harjutuses «jooksev põder» või «jooksev metssiga» on antud aastal saavutatud vähemalt III järgu tulemus ning see on fikseeritud võistlusprotokollis. 26. Jahilaskekatse edukalt sooritanule väljastab eksamikomisjon katse sooritamist kinnitava õiendi. Õiendi vormi kinnitab peametsaülem.