Legislator · Estonia · National Legislation
Court Decisions Legislation Analyze in Legislator
898528 EE

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 "Kalapüügieeskiri" muutmine — RT I, 28, 201

1 Articles / Provisions · Estonia · National Legislation
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Provisions)

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 "Kalapüügieeskiri" muutmine — RT I, 28, 201

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 2004, 2, 9; 30, 208; 89, 609; 2005, 15, 87) § 17 lõike 1 ja «Majandusvööndi seaduse» (RT 1993, 7, 105; RT I 2002, 61, 375; 63, 387) § 6 lõike 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrust nr 144 «Kalapüügieeskiri» (RT I 2003, 41, 282; 54, 370; 2004, 21, 143; 29, 202) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 11–13 sõnastatakse järgmiselt: « 11) põhjaõngejada – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja; 12) triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel; 13) mail – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.»; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõna «järjestikku»; 4) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: « 1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;»; 5) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 2, 3, 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Mõrra lubatud alaliigid on: 1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda.»; 7) paragrahvi 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel ja määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;»; 8) paragrahvi 11 punktist 4 jäetakse välja sõnad «juhtaiata mõrd,»; 9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: « (12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.»; 10) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°17,9' N ja 24°16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°15,5' N ja 24°29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja pool: 1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm; 2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.»; 11) paragrahvi 22 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 23 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.»; 13) paragrahvi 25 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: «Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°17,9' N ja 24°16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°15,5' N ja 24°29,5' E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:»; 14) paragrahvi 30 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: « 5) püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini; 6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist 20. novembrini;»; 15) paragrahvi 30 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 32 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: « 6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m; 7) mõrrajada moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui 100 m.»; 17) paragrahvi 33 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: « 2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt; 3) püük merre suubuvates jõgedes tiibadega mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;»; 18) paragrahvi 33 lõike 1 punktid 8, 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: « 8) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 31. augustini; 9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest 1. novembrini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 1. novembrini; 10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;»; 19) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses: « 12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini; 13) püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5 m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40 m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m. Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise mõrra tiiva otsani; 14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.»; 20) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: « 15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini.»; 21) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki spinningu ja lendõngega.»; 22) paragrahvi 37 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «ning Õngu»; 23) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: « 25) kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.»; 24) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «juhtaiata mõrraga» sõnaga «silmumõrraga»; 25) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: « 5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest tammidest ja paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede tammidest ja paisudest allavoolu – 100 m.»; 26) paragrahvi 39 lõike 8 punktidest 2 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad «ja piiratud»; 27) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: « 10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega;»; 28) lisas 2 toodud tabeli lõppu lisatakse uus rida järgmises sõnastuses: 16. Õngu oja 1625 29) lisas 3 toodud tabelist jäetakse välja järgmine rida: 58. Nasva jõgi 1653 30) määrust täiendatakse lisaga 7 «Mõrra osad». Peaminister Andrus ANSIP Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 7 (Vabariigi Valitsuse 10. mai 2005. a määruse nr 96 sõnastuses) MÕRRA OSAD

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →