Tartu Linnavolikogu — Narkootiliste ainete tarvitamise ja levitamise tõkestamise kontseptsiooni kehtestamine Tartu linnas — RTL, 21, 243

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kiita heaks «Narkootiliste ainete tarvitamise ja levitamise tõkestamise kontseptsioon Tartu linnas» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Väino KULL Lisa Tartu Linnavolikogu 14. jaanuari 1999. a määrusele nr 69 Narkootiliste ainete tarvitamise ja levitamise tõkestamise kontseptsioon Tartu linnas EESSÕNA 1997. aastal A-polikliiniku juhitud uurimusest, mis viidi läbi Tartu keskkoolide õpilaste seas, selgus, et narkootilised ained ei ole meie noortele sugugi tundmatud ja nende kasutamine harvaesinev nähtus. Eestikeelsete koolide tüdrukutest on tarvitanud narkootikume 3,7% ning poistest 9%. Kokku on uimasteid tarvitanud 6,2% küsitletud õpilastest. Venekeelsete koolide tüdrukutest on tarvitanud narkootilisi aineid 8,5% ning poistest 18%, kokku 12,7%. Narkootiliste ainete tarvitamise ja levitamise tõkestamise kontseptsiooni peaeesmärk on ennetav töö noorte hulgas vältimaks uimastitarvitajate arvu kasvu. Tuleb pakkuda noortele rohkem ühiskonna poolt aktsepteeritavaid «tühja aja» täitmise võimalusi. I. EESMÄRGID 1.1. Luua Tartus ühtne süsteem, mille abil võidelda narkootiliste ainete levitamise ja tarvitamise vastu. Koordineerida narkoalaste projektide vahelist koostööd ja infovahetust. 1.2. Tagada ühiskondlike organisatsioonide ja Tartu Linnavalitsuse koostöö. Soodustada projektide koostamist ja elluviimist mittetulunduslike ühenduste poolt. 1.3. Töötada välja rehabilitatsiooni süsteem. Selleks et ravi saanud narkomaan ei satuks taas «vanasse» keskkonda, on vaja luua neile tingimused täisväärtuslikuks ühiskonda sotsialiseerumiseks. On vaja luua spetsiaalne rehabilitatsioonikeskus, mille kaudu endine narkomaan leiaks oma olmeprobleemide lahenemiseni töö ja eluaseme. 1.4. Tagada sotsiaalne abi narkomaaniast vabaneda soovivatele inimestele või ravi läbinutele. 1.5. Kujundada noorte ja ühiskonna kui terviku negatiivset hoiakut narkootilistesse ainetesse. Narkovastane propaganda, varjatud reklaami vähendamine jne. 1.6. Hetkeolukorra selgitamiseks ja prognooside koostamiseks korraldada uuringuid ja küsitlusi. II. PROGRAMM 2.1. Ennetav tegevus Uimastite tarvitamist ja selle tagajärgi käsitlevad küsimused peaksid olema üks osa terviseõpetusest. Tuleb meeles pidada, et noorele inimesele peab andma isiklikud ja ühiskondlikud oskused, et nad suudaksid hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Noorsootöötajate tegevuse eesmärgiks on viia noor inimene äratundmiseni, et on ka alternatiivse eluviisi võimalus. Narkomaanil peab olema kättesaadav informatsioon selle kohta, kust ta saab abi nii ravi- kui sotsiaalküsimustes. Ennetava töö eesmärk on juhtida asjaosaliste ja ka ühiskonna tähelepanu antud probleemile ja pakkuda sellele alternatiivseid lahendusi. 2.2. Koolitused On vaja koolitada nii probleemset sihtgruppi, kelleks antud kontseptsiooni järgi on noored eluaastates 12--30, kui ka koolitajaid. Koolitusprogramm peaks toimuma kogu õppeaasta vältel, st pideva protsessina. Koolitajate koolitamine peab toimuma koostöös oma ala spetsialistidega. 2.3. Vaba aeg Erinevate projektide kaudu tuleb noortele pakkuda alternatiivseid vaba aja veetmise võimalusi nagu sport, loov tegevus, töö, meelelahutus. Probleemse sotsiaalse taustaga noortele tuleks osutada igakülgset abi, et kaasata neid erinevatesse spordi- ja huvialaringidesse ning aidata neil tasuda osavõtumakse jne. 2.4. Varjatud reklaam, antireklaam Meie ajakirjanduses kui ka ühiskonnas tervikuna esineb varjatud reklaami narkootikumidega kaubitsemisele ja tarvitamisele. Selle vältimiseks tuleb teha antireklaami. Tuleb kirjastada kõigile kättesaadavaid materjale, mis selgitavad uimastite tarvitamise mõjusid ja tagajärgi. 2.5. Projektid, kampaaniad Kohalik omavalitsus toetab narkovastaste projektide elluviimist ja ühekordseid kampaaniaid. 2.6. Koostöö Kontseptsiooni elluviimiseks on vaja uimastite küüsi sattunud noor kokku viia sotsiaaltöötaja, politseitöötaja või noorsootöötajaga. Peab toimuma koostöö narkootikume tarbiva noore ja tema vanematega ning kooli, töökoha ja omavalitsusega. 2.7. Uuringud Tuleb läbi viia küsitlusi potentsiaalse riskigrupi hulgas, aga ka lapsevanemate, pedagoogide ja üldsuse hulgas, et selgitada välja narkootiliste ainete leviku ulatus ja maht ning sotsiaalne taust. Ilma infota olukorra kohta ei saa ka planeerida praktilist vastutegevust narkomaaniale.