Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — RTL, 21, 240

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 27 alusel ning juhindudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvist 4, Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 20. juuni 1996. a määrusega nr 19 (RTL 1997, 198/199, 1057) kinnitatud «Pärnu linna ehitusmäärus». 3. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast avalikustamist Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Märt MERE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 42 Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva planeerimis- ja ehitusmäärusega (edaspidi määrus) sätestatakse maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise ning ehitamise kord Pärnu linnas. 2. Määrus sätestab Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu planeerimis- ja arengukomisjoni (edaspidi planeeringu- ja arengukomisjon) ning Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ülesanded, pädevuse ja kohustused. 3. Määrus täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMINE 4. Volikogu õigused ja kohustused: 1) linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine lähtudes linna arengukavast; 2) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine; 5) detailplaneeringu algatamise, kehtestamise, muutmise ja tühistamise otsustamine; 6) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine. 5. Planeeringu- ja arengukomisjoni ülesanne on esitada volikogule oma põhjendatud arvamused ja ettepanekud volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. 6. Linnavalitsuse õigused ja kohustused: 1) linna üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu; 3) järelevalve korraldamine kehtestatud planeeringute üle; 4) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 5) tellijafunktsiooni täitmine linna omandis oleva ehitise projekteerimisel ja ehitamisel. III. ÜLDPLANEERING 7. Üldplaneering koostatakse kogu linna haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on linna arengukava. 8. Üldplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsuse linnaplaneerimise amet (edaspidi linnaplaneerimise amet), kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande ning pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist volikogu poolt koostab üldplaneeringu projekti. 9. Üldplaneering kooskõlastatakse vastavalt lähteülesandele. Volikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist. 10. Üldplaneeringuga määratakse muuhulgas ka linna poolt algatatavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 8 lõikele 7. 11. Volikogu otsustab üldplaneeringu muutmise vajaduse kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. IV. DETAILPLANEERING 12. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi väiksem osa on vastavalt vajadusele kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. 13. Detailplaneeringu võib koostada lähteülesandes fikseeritud mahus, mis määratleb kas ühe või mitu planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikes 2 märgitud tingimust. 14. Detailplaneeringu koostamise võib algatada linnavalitsus, kinnisasja omanik või muu õigustatud huvi omav isik. 15. Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vormikohase avalduse linnaplaneerimise ametile. Avaldus peab sisaldama: 1) põhjenduse planeeringu otstarbe ja eesmärkide kohta; 2) taotletava planeeringuala suuruse (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala); 3) taotletava planeeringu mahtu. 16. Linnaplaneerimise amet koostab kahe nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast detailplaneeringu lähteülesande. Lähteülesandes määratakse: 1) planeeringu otstarve ja eesmärgid; 2) vajalikud kooskõlastused; 3) taotletava planeeringu maht; 4) põhilised planeerimis- ja arhitektuurilised ning muinsuskaitsealased nõuded, millele peab detailplaneering vastama ning olulisemad linnapoolsed tingimused. 17. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostaja ja linnaplaneerimise ameti juhataja ning see esitatakse kinnitamiseks linnavolikogule. 18. Detailplaneeringu projekti koostab linnaplaneerimise amet või vastava lepinguga planeeringu koostamisõiguse saanud isik. 19. Linnaplaneerimise amet korraldab detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustamise, mille eesmärgiks on välja selgitada selle vastavus linnavalitsusepoolsetele seisukohtadele (krundi suurus, sihtotstarve, hoonestuse maht jne). Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatanud isik ning detailplaneeringu projektikomisjoni liikmed. Projektikomisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus. 20. Detailplaneeringu eskiisprojekti vastavust linnavalitsusepoolsetele seisukohtadele kinnitatakse detailplaneeringu projektikomisjoni protokollilise otsusega, millele kirjutab alla projektikomisjoni koosoleku juhataja. 21. Kui eskiisprojekt ei vasta linnavalitsusepoolsetele seisukohtadele, fikseeritakse need detailplaneeringu projektikomisjoni protokollis. Protokollile kirjutab alla projektikomisjoni koosoleku juhataja. Eskiisprojekti tutvustamist korratakse seni, kuni detailplaneeringu eskiisprojekt vastab eelpoolnimetatud protokollis fikseeritud seisukohtadele. 22. Detailplaneeringu projekt tuleb kooskõlastada lähteülesandes määratud ametnike, asutuste ja inspektsioonidega, kelle ülesandeks on detailplaneeringu projekti läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma ameti valdkonnas. Projekti mittekooskõlastamist peavad nimetatud isikud põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. Lähteülesandele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekt esitatakse vastuvõtmiseks linnavalitsusele. 23. Linnavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu projekti avalikustamise ja avaliku arutelu korraldab linnaplaneerimise amet. Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ei või nõuda täiendavaid lähteülesandes määramata kooskõlastusi. 24. Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab linnaplaneerimise amet või planeeringu koostaja vajalike paranduste ja täienduste tegemise detailplaneeringu projektis. Arvestatavad parandused määratakse linnaplaneerimise ameti juhataja, ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu alusel. 25. Detailplaneeringu kehtestab volikogu. V. KRUNTIDE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 26. Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk, samuti ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 5 ja paragrahvi 221 lõikele 6. Krunt on kinnistu moodustamise aluseks. 27. Krundi suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda järgmistest planeeringunõuetest: 1) krundi sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 2) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 3) krundi terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine; 4) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas kasutamine; 5) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. 28. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikele 9 võib naaberkruntide piire muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kirjalikul kokkuleppel ja muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Nimetatud korda rakendatakse samuti kruntide ühendamisel, jagamisel ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel vastavalt maareformi seadusele. 29. Krundipiiride muutmiseks punktis 28 ettenähtud korras esitavad huvitatud isikud vormikohase avalduse linnavalitsuse maa-ametile (edaspidi maa-amet). Avaldusele tuleb lisada: 1) võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaan, millele on kantud senised krundipiirid ja ettepanek uute krundipiiride kulgemise kohta; 2) punktis 28 märgitud piirinaabrite kokkuleppe. 30. Maa-amet ja linnaplaneerimise amet vaatavad punktis 29 nimetatud avalduse läbi kahe nädala jooksul arvates esitamise päevast ning annavad oma kooskõlastuse või kirjaliku seisukoha planeeringu- ja maakorralduse nõuetele vastavuse kohta. 31. Kooskõlastatud krundipiiride muutmise plaani alusel tellivad piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. Kruntide piiride ja suuruse muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. 32. Kui tulenevalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest osutub otstarbekaks muuta olemasolevaid krundipiire maa-alal, mis on suurem kui kaks krunti, koostab linnaplaneerimise amet kruntimiskava. See kooskõlastatakse kõigi isikutega, kelle huve piirimuudatus riivab. 33. Kruntimiskavaga määratakse: 1) olemasolevate ja uute kruntide piirid; 2) kruntide numbrid ja aadressid; 3) juurdepääsuteed; 4) servituutide vajadus. 34. Kruntimiskava kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. VI. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 35. Ehitiste projekteerimine toimub vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele ja linnaplaneerimise ameti poolt antud projekteerimistingimustele. 36. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul, isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajal vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 70 lõikele 2 (edaspidi hoonestaja). 37. Hoonestaja on kohustatud kirjalikult informeerima linnaplaneerimise ametit projekteerimise alustamisest. Informatsioon esitatakse linnaplaneerimise ameti poolt kehtestatud dokumendi vormil. Informatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) väljavõte kinnistusraamatust või muu maakasutusõigust tõendav dokument; 3) projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500 (selle puudumisel 1:2000); 4) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta. 38. Linnaplaneerimise amet väljastab projekteerimistingimused ühe kuu jooksul arvates informatsiooni esitamise päevast. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat. Projekteerimistingimused kinnitab linnaplaneerimise ameti juhataja. 39. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik linnaplaneerimise ameti ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 40. Ehitusprojekt kooskõlastatakse linnavalitsuse moodustatud ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis ja projekteerimistingimustes loetletud asutustega. 41. Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris hiljemalt kaks nädalat enne järgmist ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni koosolekut linnavalitsuse ehitusjärelevalveametile (edaspidi ehitusjärelevalveamet), kes informeerib sellest ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmeid järgmise tööpäeva jooksul. 42. Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmete ülesandeks on projekti läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma pädevuse piires. Projekti mittekooskõlastamist peavad komisjoni liikmed põhjendama kirjalikult, viidates seadustele, määrustele või normidele, millele projekt ei vasta. Komisjoni liikme seisukoht peab olema fikseeritud projekti kooskõlastuste lehel hiljemalt komisjoni toimumise päevaks. Komisjoni liikme allkirja puudumisel loetakse projekt komisjoni liikme poolt kooskõlastatuks. 43. Punktis 42 ettenähtud korras kooskõlastatud ehitusprojekti kinnitab vastava ala abilinnapea ning ehitusjärelevalveameti juhataja. VII. EHITAMINE 44. Õiguse ehitise püstitamiseks annab käesoleva määruse nõuete kohaselt koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud ehitusprojektide alusel välja antud ehitusluba. Ehitusloa väljastab linnavalitsuse ehitusjärelevalveamet hoonestaja esitatud vormikohase taotluse alusel. 45. Ehitise lammutamine toimub lammutusloa alusel. Lammutusloa väljastab linnavalitsuse ehitusjärelevalveamet hoonestaja esitatud vormikohase taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ning asjassepuutuvate ametkondade kooskõlastused. Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab ehitusjärelevalveamet. 46. Õiguse kaevetööde tegemiseks annab kaevamisluba. Kaevetööde tegemisel linna arheoloogilise kaitse- ja reguleerimistsoonis on nõutav arheoloogiline järelevalve. 47. Kaevamisloa väljastab kinnitatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel linnavalitsuse kommunaalamet. 48. Kaevamisloa väljastamisel tehnovõrkude rajamiseks tuleb lähtuda asjaõigusseaduse paragrahvi 158 lõikest 1, mille kohaselt peab omanik lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, soojus-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis koos liini tööks vajalike abiehitistega, kui liini ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui kinnisasja kasutamata jätmine põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada liini teenindamiseks vajalikke töid liini trassil. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. 49. Ehitusloa pikendamiseks peab hoonestaja esitama põhjendatud taotluse. 50. Ehitusloa andmisest või selle pikendamisest keeldumisest teatab ehitusjärelevalveamet hoonestajale kirjalikult koos vajalike põhjendustega. 51. Väikehoonet võib ehitada ilma ehitusprojektita ning ehitusloata linnaplaneerimise ameti ja ehitusjärelevalveameti poolt kirjalikult kooskõlastatud asukohta. 52. Ajutiste ehitiste püstitamise lubamine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Loa saamiseks pöördub taotleja avaldusega linnaplaneerimise ameti poole. 53. Tänava- ja pargiinventari, arhitektuursete väikevormide ja valgustuse, ajutiste müügikioskite ning teisi linna välisilmet mõjutavate kujunduselementide paigaldamiseks, fassaadide värvimiseks ja üldkasutatavate ruumide sisekujunduse tegemiseks on vajalik linnaplaneerimise ameti ja ehitusjärelevalveameti kooskõlastus ning ehitise omaniku nõusolek. 54. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks ehitusjärelevalveameti kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Elektrimontaaþitöid võivad nimetatud hoonetes teha vastava eriala spetsialistid. 55. Hoonestaja on kohustatud teatama ehituse alustamisest ehitusjärelevalveametile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust ja esitama andmed töövõtja kohta. 56. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab hoonestaja sellest viivitamatult teatama ehitusjärelevalveametile, kes määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. 57. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab ehitusjärelevalveamet litsentseeritud järelevalveinseneri. VIII. EHITISE KASUTUSLUBA 58. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist ehitusjärelevalveametilt. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 59. Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatamise käigus tehtud ettekirjutuste täitmist ja käesoleva ehitusmäärusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist ehitusjärelevalveametile. 60. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab hoonestaja esitama ehitusjärelevalveametile viis tööpäeva enne ülevaatust alljärgnevad dokumendid: 1) ehitise mahamärkimise akt (uusehitustel); 2) ehituse täitedokumentatsioon; 3) ehitustööde päevikud (v.a ühepereelamu puhul); 4) varjatud tööde aktid (v.a ühepereelamu puhul); 5) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 6) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 7) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 61. Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja ehitusjärelevalveametiga. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mille kinnitab ehitusjärelevalveameti juhataja. 62. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks pöördub ehitise omanik linnaplaneerimise ameti poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama põhjendust otstarbe soovitava muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlust krundi sihtotstarbe muutmiseks. Avaldusele tuleb lisada: 1) ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument; 2) kirjalik kinnitus selle kohta, et ehitises või selle osas, mille otstarvet muudetakse, ei asu üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume; 3) krundi asendiplaan; 4) ehitise inventariseerimisjoonised. 63. Avalduse laekumise järel linnaplaneerimise amet: 1) selgitab välja otstarbe muutmiseks detailplaneeringu koostamise vajalikkuse, lähtudes sellest, et detailplaneering on vajalik, kui otstarbe muutmine toob kaasa ehitamise planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 tähenduses; 2) määrab vajalikud kooskõlastused; 3) määrab otstarbe muutmise võimaliku ulatuse; 4) teatab kohalike teabevahendite kaudu otstarbe muutmise kavatsusest avalikkusele ning lahendab avalikkuselt laekunud avaldused ja protestid. 64. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab linnaplaneerimise amet taotluse esitajale ühe kuu jooksul taotluse laekumise päevast arvates, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. 65. Punktis 63 nimetatud andmete alusel koostab linnaplaneerimise amet õiendi, mis edastatakse ehitusjärelevalveametile. 66. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. 67. Ehitusjärelevalveamet väljastab saadud õiendi ja käesoleva korra punktis 66 nimetatud linnavalitsuse korralduse alusel ehitisele kasutusloa ja informeerib sellest linnaplaneerimise ametit. 68. Maa-amet korraldab linnavalitsuse vastava korralduse alusel krundi sihtotstarbe muutmise Pärnu Maakatastris. 69. Ehitised, v.a väikehooned ja ajutised ehitised, kantakse ehitusregistrisse projektikohaste näitajatega enne ehitusloa väljastamist. Ehitusregistrit peab ehitusjärelevalveamet. 70. Ehitiste andmed täpsustatakse ehitusregistris pärast kasutusloa väljaandmist. Täpsustatud (lõpetatud) ehitusregistri kaardi koos kasutusloaga esitab omanik hooneregistrile omandiõiguse registreerimiseks. IX. KRUNDI JA EHITISTE KORRASHOID 71. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maaala, võib see toimuda naaberkruntide omanike nõusolekul. 72. Ehituskrundil olev kõrghaljastus tuleb üldjuhul säilitada. Puid võib maha võtta ainult kommunaalameti loal ja kooskõlastatult linnaplaneerimise ametiga. 73. Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise ehitusjärelevalveameti ettekirjutusega määratud tähtajaks. 74. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja värvitud. 75. Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, rõdude ja lodþade kinniehitamine, ehitise värvitooni muutmine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult linnaplaneerimise ameti loal, kusjuures kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. Luba antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis ja pärast ehituse alustamise registreerimist ehitusjärelevalveametis. X. LÕPPSÄTTED 76. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa ettenähtud haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutuse.