Põllumajandusminister — Söötade koostise miinimum- või maksimumnäitajate ning deklareeritud näitajatest lubatud hälvete kinnitamine — RTL, 20, 221

Söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 alusel ning Euroopa Liidu direktiividega 70/524/EMÜ, 91/248/EMÜ, 91/249/EMÜ, 96/25/EÜ, 97/72/EÜ kooskõlla viimiseks: Kinnitan «Söötade koostise miinimum- või maksimumnäitajad ning lubatud hälbed deklareeritud näitajatest» (lisatud). Minister Andres VARIK Kantsler Ilmar TUPITS Kinnitatud põllumajandusministri 22. detsembri 1998. a määrusega nr 44 Söötade koostise miinimum- või maksimumnäitajad ning lubatud hälbed deklareeritud näitajatest 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Söötade koostise näitajate deklareerimiseks on söötade nimekiri koostatud järgmiste kriteeriumide järgi: 1.1.1. toote/kõrvalsaaduse päritolu, näiteks: taimne, loomne, mineraalne; 1.1.2. millist osa tootest/kõrvalsaadusest kasutatakse, näiteks: terviktoode, seemned, mugulad, luud; 1.1.3. toote/kõrvalsaaduse töötlemise viis, näiteks: koorimine, ekstraheerimine, kuumutamine ja/või lõpptulemusena saadav toode/kõrvalsaadus, näiteks: helbed, kliid, pulp, rasv; 1.1.4. toote/kõrvalsaaduse küpsusaste ja/või toote/kõrvalsaaduse kvaliteet, näiteks: «madala glükosinolaatide sisaldusega», «kõrge rasvasisaldusega», «madala suhkrusisaldusega». 1.2. Söödad on vastavalt koostisele jaotatud 12 rühmaks: 1.2.1. teraviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.2. õlitaimede seemned, õliviljad, nande saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.3. kaunviljade seemned, nende saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.4. mugul- ja juurviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.5. teised seemned ja viljad, nende saadused ning kõrvalsaadused; 1.2.6. tugi- ja koresöödad; 1.2.7. teised taimed, nende saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.8. piimasaadused; 1.2.9. maismaaloomade saadused; 1.2.10. kalad ja teised mereloomad, nende saadused ja kõrvalsaadused; 1.2.11. mineraalained; 1.2.12. varia. 1.3. Botaanilise puhtuse näitajaid puudutavad märkused: 1.3.1. saaduste ja kõrvalsaaduste botaaniline puhtus ei tohi olla alla 95%, juhul kui ei ole kehtestatud sellest erinevat taset; 1.3.2. botaanilise ebapuhtusena käsitletakse: 1.3.2.1. looduslikku, kuid kahjutut ebapuhtust (näiteks: põhk ja põhujäätmed, teiste kultuurtaimede või umbrohu seemned); 1.3.2.2. teiste õlitaimede seemnete või õliviljade kahjutuid jääke, mis on pärit eelnevast tootmisprotsessist, juhul kui nende tase ei ületa 0,5%; 1.3.3. äratoodud tasemed viitavad saaduse või kõrvalsaaduse kaalule. 1.4. Kui sööda nimetuses on mõni sõna või sõnad sulgudes, siis on sulgudes oleva sõna kasutamine vabatahtlik, näiteks soja(oa)õli. Võib deklareerida näiteks nii sojaoaõlina kui ka sojaõlina. 1.5. Söötade töötlemise põhiprotsessidele viitavad sõnaseletused: 1.5.1. kui sööda nimetus kuulub allpool toodud üldnimetuse või termini alla, siis peab kasutatav protsess olema vastavuses antud definitsiooniga: Protsess Definitsioon Üldnimetus/termin Kontsentreerimine Teatud koostisosade sisalduse tõstmine vee või teiste koostisosade eemaldamise teel Kontsentraat Koorimine (1) Väliskestade eemaldamine teradelt, seemnetelt, viljadelt, pähklitelt jt Kooritud Kuivatamine Kunstlik või looduslik dehüdratatsioon toote säilitamiseks Kuivatatud (päikese käes või kunstlikult) Ekstraktsioon Teatud materjalidest orgaaniliste lahustitega rasva või õli eemaldamine, või vesilahusega suhkru ja teiste vees lahustuvate koostisosade eemaldamine. Kui kasutatakse orgaanilist lahustit, peab saadav toode olema lahustist tehniliselt puhas Ekstraheeritud (õli sisaldavate materjalide puhul). Melass, pulp (vees lahustuvate komponentide puhul -- suhkur jt) Ekstrusioon Väljapressimine Materjali pressimine või surumine läbi avade surve all, v.t ka eelþelatineerimine (Ekstruseeritud) Väljapressitud Helveste valmistamine Niiske kuumtöödeldud materjali rullimine Helbed Jahvatamine Tera füüsiline töötlemine osakeste suuruse vähendamiseks ja koostisosade fraktsioonidesse eraldamise hõlbustamiseks (peamiselt jahu, kliid, peenkliid) Jahu, jämekliid, peenkliid Kuumtöötlus/ kuumutamine Üldtermin, mis hõlmab erinevates spetsiifilistes tingimustes läbiviidud kuumtöötlemismeetodeid, mille eesmärgiks on mõjutada söötade toiteväärtust või struktuuri Röstitud, keedetud, paisutatud, kuumtöödeldud Hüdrogeenimine Õlide ja rasvade töötlemine kõrgema sulamispunkti saavutamiseks Tahkestatud Hüdrolüüsimine Lihtsamateks keemilisteks ühenditeks lõhustamine sobiva töötluse abil veega ja vajadusel ensüümide või happe/alusega Hüdrolüüsitud Pressimine Rasva/õli eemaldamine õlirikastest materjalidest või mahla eemaldamine puuviljadest või teistest taimsetest saadustest mehaanilise ekstraheerimise teel (tigupressiga või teist tüüpi pressiga) ja vajadusel kuumutamisega Kook -- õli sisaldavate materjalide korral Pulp -- pressimisjäätmed puuviljade jms korral Granuleerimine Läbi vormi kokkusurumine Granuleeritud Eelþelatineerimine Tärklise modifitseerimine selleks, et parandada tunduvalt tema külmas vees paisumise võimet Eelþelatineeritud Rafineerimine Lisandite eemaldamine suhkrutest, õlidest ja teistest looduslikest ainetest keemilise/füüsilise töötluse teel Rafineeritud Märjalt jahvatamine Tuuma/tera koostisosade mehaaniline eraldamine pärast nende vees leotamist, võimalusel koos vääveldioksiidiga, et eemaldada tärklis Idud, gluteen, tärklis (1) -- Termini «koorimine» võib asendada vajadusel terminiga «kroovimine». Sel juhul tuleb tarvitada üldterminit «kroovitud». 2. SÖÖTADE NIMEKIRI SÖÖTADE KOOSTISE NÄITAJATE DEKLAREERIMISEKS JA LUBATUD HÄLBED DEKLAREERITUD NÄITAJATEST 2.1. Teraviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused: Number Sööda nimetus Kirjeldus Kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 2.1.1 Kaer Kaera Avena sativa L. ja teiste kaerasortide terad. 2.1.2 Kaerahelbed Kroovitud kaera aurutamise ja rullimise saadus. Võib sisaldada vähesel määral kaerakesti. Tärklis 2.1.3 Kaera peenkliid Kõrvalsaadus, mis saadakse puhastatud, kroovitud kaera töötlemisel tangudeks ja jahuks. Sisaldab peamiselt tera seemnekesti ja mõningal määral endospermi. Toorkiud 2.1.4 Kaera jämekliid Kõrvalsaadus, mis saadakse puhastatud kaera töötlemisel tangudeks. Koosneb peamiselt kaera vilja- ja seemnekestadest. Toorkiud 2.1.5 Oder Odra Hordeum vulgare L. terad. 2.1.6 Odra peenkliid Kõrvalsaadus, mis saadakse puhastatud ja kroovitud odra töötlemisel kruupideks, mannaks või jahuks. Toorkiud 2.1.7 Purustatud riis Poleeritud või glasuuritud riisi Oryza sativa L. valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt alamõõdulistest ja/või purustatud teradest. Tärklis 2.1.8 Riisikliid (pruunid) Kroovitud riisi esimese poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbejatest kestadest, aleuroonkihi, endospermi ja idu osakestest. Toorkiud 2.1.9 Riisikliid (valged) Kroovitud riisi teise poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi, endospermi ja idualgmete osakestest. Toorkiud 2.1.10 Riisikliid kaltsiumkarbonaadiga Kroovitud riisi poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbejatest kestadest, aleuroonkihi, endospermi ja idualgmete osakestest ja mõningasest hulgast kaltsiumkarbonaadist, mida kasutatakse tootmisprotsessis (maksimaalne CaCO3 sisaldus 3%). Toorkiud 2.1.11 Söödajahu eelkuumutatud riisist Eelkuumutatud kroovitud riisi poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbejatest kestadest, aleuroonkihi, endospermi ja idualgmete osakestest ning vähesel määral tootmisprotsessis kasutatavast kaltsiumkarbonaadist (maksimaalne CaCO3 sisaldus 3%). Toorkiud 2.1.12 Riisiidu kook Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse riisiidude pressimisel, sisaldab endospermi ja seemnekestade osi. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.1.13 Riisiidu srott Õlitööstuse kõrvalsaadus, mis saadakse riisiidude ekstraheerimisel, sisaldab endospermi ja seemnekestade osi. Toorproteiin 2.1.14 Riisitärklis Tehniliselt puhas riisitärklis. Tärklis 2.1.15 Hirss Hariliku hirsi Panicum miliaceum L. terad 2.1.16 Rukis Rukki Secale cereale L. terad. 2.1.17 Rukki peenkliid (1. fraktsioon) Puhastatud rukki jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt väikestest seemnekesta, endospermi ja mõningatest tera osakestest. Toorkiud 2.1.18 Rukki peenkliid (2. fraktsioon) Puhastatud rukki jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera viljakesta osadest ning teraosakestest, millest on eemaldatud vähem endospermi kui rukki jämekliide puhul. Toorkiud 2.1.19 Rukki jämekliid Puhastatud rukki jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera viljakesta osadest ning teraosakestest, millest on eemaldatud suurem osa endospermi. Toorkiud 2.1.20 Sorgo Sorgo Sorghum bicolor (L.) Moench s.l. seemned. 2.1.21 Nisu Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja teiste nisusortide terad. 2.1.22 Nisu peenkliid (1. fraktsioon) Puhastatud nisu või kroovitud speltanisu jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt väikestest tera viljakestade osakestest ja endospermi osakestest. Toorkiud 2.1.23 Nisu peenkliid (2. fraktsioon) Puhastatud nisu või kroovitud speltanisu jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera viljakesta osadest ning tera tuumaosakestest, millest on endospermi eemaldatud vähem kui nisu jämekliide puhul. Toorkiud 2.1.24 Nisu jämekliid (1) Puhastatud nisu või kroovitud speltanisu jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera viljakestade ning tera tuumaosadest, millest on eemaldatud suurem osa endospermi. Toorkiud 2.1.25 Nisuidud Jahvatamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt rullitud või teistmoodi töödeldud nisuidudest, mille küljes on endospermi ja viljakestade osi. Toorproteiin Toorrasv 2.1.26 Nisugluteen Nisutärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tärklise eraldamisel saadud gluteenist. Toorproteiin 2.1.27 Nisu gluteensööt Nisutärklise valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb kliidest ja gluteenist, millele võidakse lisada leotusvedeliku komponente ja väike kogus idualgmeid, millest õli on eemaldatud. Toorproteiin Tärklis 2.1.28 Nisutärklis Tehniliselt puhas nisutärklis. Tärklis 2.1.29 Speltanisu Speltanisu Triticum spelta L., Triticum dicoccum Schrank, Triticum monococcum terad. 2.1.30 Tritikale Hübriidi nisu × rukis (Triticum × Secale) terad. 2.1.31 Mais Maisi Zea mays L. terad. 2.1.32 Maisi peenkliid Maisist jahu või manna valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera väliskesta osadest ja tera tuumaosakestest, millest on eemaldatud vähem endospermi kui maisi jämekliidest. Toorkiud 2.1.33 Maisi jämekliid Maisist jahu või manna valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tera väliskestadest, maisi idualgmetest koos endospermi osakestega. Toorkiud 2.1.34 Maisiidukook Õlitootmise kõrvalsaadus. Saadakse kuivade või niiskete töödeldud maisiidude pressimisel, võib sisaldada endospermi ja seemnekestade osi. Toorproteiin Toorrasv 2.1.35 Maisiidusrott Õlitootmise kõrvalsaadus. Saadakse kuivade või niiskete töödeldud maisiidude ekstraheerimisel, võib sisaldada endospermi ja seemnekestade osi. Toorproteiin 2.1.36 Maisi gluteensööt Maisitärklise valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb jämekliidest ja gluteenist, millele võidakse lisada leotusvedeliku komponente ning väike kogus idualgmeid, millest on õli eemaldatud. Toorproteiin Tärklis 2.1.37 Maisigluteen Maisitärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist. Toorproteiin 2.1.38 Maisitärklis Tehniliselt puhas maisitärklis. 2.1.39 Eelþelatiniseeritud maisitärklis Kuumtöödeldud maisitärklis, mis veega kokkupuutumisel märkimisväärselt paisub. Tärklis 2.1.40 Linnaseidud Idandatud teravilja kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt kuivatatud idudest. Toorproteiin 2.1.41 Kuivatatud õlleraba Õllepruulimise kõrvalsaadus, mis saadakse linnasteks muutunud või muutumata teravilja või mõne muu tärkliserikka toote jääkide kuivatamisel. Toorproteiin 2.1.42 Kuivatatud fermenteeritud terad Alkoholi destilleerimise kõrvalsaadus, mis saadakse fermenteeritud terade jääkide kuivatamisel. Toorproteiin 2.1.43 Tumedad fermenteeritud terad (2) Alkoholi destilleerimise kõrvalsaadus, mis saadakse fermenteeritud terade jääkide kuivatamisel, millele on lisatud õllesiirupit (maltoos) või loputusheitmeid, viimastest on vedelik eelnevalt aurutatud. Toorproteiin (1) ­ Kui jahvatamise aste on peenem, võib nimetusele lisada «peen». (2) ­ Võib asendada nimetusega «kuivatatud fermenteeritud terad ja praak». 2.2. Õlitaimede seemned, õliviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.2.1 Osaliselt kooritud maapähklikook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite Arachis hypogaea L. ja teiste perekond Arachis liikide pressimisel (maksimaalne toorkiusisaldus kuivaines 16%). Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.2 Osaliselt kooritud maapähklisrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite ekstraheerimisel (maksimaalne toorkiusisaldus kuivaines 16%). Toorproteiin Toorkiud 2.2.3 Kooritud maapähklikook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.4 Kooritud maapähklisrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse kooritud maapähklite ekstraheerimisel. Toorproteiin Toorkiud 2.2.5 Raps (1) Järgmiste rapsi ja rüpsi sortide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. var. Glauca (Roxb.) O. E. Schulz ja Brassica campestris L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (minimaalne botaaniline puhtus 94%). 2.2.6 Rapsikook (1) Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel (minimaalne botaaniline puhtus 94%). Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.7 Rapsisrott (1) Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse rapsiseemnete ekstraheerimisel (minimaalne botaaniline puhtus 94%). Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.8 Rapsi seemnekestad Rapsiseemnete koorimise kõrvalsaadus. Toorkiud 2.2.9 Osaliselt kooritud safloorisrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse safloori Carthamus tinctorius L. osaliselt kooritud seemnete ekstraheerimisel. Toorproteiin Toorkiud 2.2.10 Kookoskook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. kuivatatud tuumade (endospermi) ning väliskestade (integumendi) pressimise teel. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.11 Kookossrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse kookospalmi kuivatatud tuumade (endospermi) ning väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel. Toorproteiin 2.2.12 Palmikook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse õlipalmide (Elaeis guineensis Jacg.), Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) viljatuumade, millest on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta, pressimisel. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.13 Palmisrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse palmituumade, millest on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta, ekstraheerimisel. Toorproteiin Toorkiud 2.2.14 Röstitud soja(oad) Sojauba Glycine max. L. Merr., mida on vastavalt kuumtöödeldud. 2.2.15 Röstitud sojasrott soja(ubade)st Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse röstitud sojaubadest pärast sobivat kuumtöötlemist ja ekstraheerimist (maksimaalne toorkiu sisaldus kuivaines 8%). Toorproteiin 2.2.16 Röstitud sojasrott kooritud soja(ubade)st Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse röstitud kooritud sojaubadest pärast vastavat kuumtöötlemist ja ekstraheerimist. Toorproteiin Toorkiud 2.2.17 Soja(ubade) proteiinikontsentraat Saadakse kooritud ja ekstraheeritud sojaubadest. Toorproteiin 2.2.18 Soja(ubade)õli Sojaubadest saadud õli. 2.2.19 Soja(ubade)kestad Sojaubade koorimisel saadud kõrvalsaadus. Toorkiud 2.2.20 Töödeldud puuvillaseemned Puuvilla Gossypium ssp. seemned, millest on eemaldatud puuvillakiud. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.21 Puuvillasrott osaliselt kooritud seemnetest Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse puuvillaseemnetest, millest on eemaldatud puuvillakiud ja osaliselt seemnekestad, ekstraheerimisel (maksimaalne toorkiusisaldus kuivaines 22,5%). Toorproteiin Toorkiud 2.2.22 Puuvillakook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse puuvillaseemnete, millest on eemaldatud puuvillakiud, pressimisel. Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.23 Õliramtillakook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse õliramtilla Guizotia abyssinica (L. F.) Cass. seemnete pressimisel (HCI-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,4%). Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.24 Päevalilleseemned Päevalille Helianthus annuus L. seemned. 2.2.25 Päevalillesrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse päevalilleseemnete ekstraheerimisel. Toorproteiin 2.2.26 Päevalillesrott osaliselt kooritud seemnetest Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse osaliselt kooritud päevalilleseemnete ekstraheerimisel (maksimaalne toorkiusisaldus kuivaines 27,5%). Toorproteiin Toorkiud 2.2.27 Linaseemned Lina Linum usitatissimum L. seemned (minimaalne botaaniline puhtus 93%). 2.2.28 Linakook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse linaseemnete pressimisel (minimaalne botaaniline puhtus 93%). Toorkiud Toorproteiin Toorrasv 2.2.29 Linasrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse linaseemnete ekstraheerimisel (minimaalne botaaniline puhtus 93%). Toorproteiin 2.2.30 Oliivisrott Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse oliivide Olea europea L., millest on eemaldatud võimalikult palju tuuma osi, ekstraheerimisel. Toorproteiin Toorkiud 2.2.31 Seesamikook Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse india seesami Sesamum indicum L. seemnete pressimisel (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 5%). Toorproteiin Toorrasv Toorkiud 2.2.32 Kakaosrott röstitud ja osaliselt kooritud kakaoubadest Õlitootmise kõrvalsaadus, mis saadakse kuivatatud, osaliselt kooritud ja röstitud kakaoubade Theobroma cacao L. ekstraheerimisel. Toorproteiin (1) ­ Ka teised madala glükosinolaatide sisaldusega rapsisordid. 2.3. Kaunviljade seemned, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.3.1 Kikerhernes (nuut, põishernes) Kikerherne Cicer arietinum L. seemned. 2.3.2 Guaarisrott Guaari Cyamopsis tetragonoloba L. seemnetest pärast taimeliimi ekstraheerimist saadav kõrvalsaadus. Toorproteiin 2.3.3 Läätshiirehernes Lääts-hiireherne Ervum ervilia L. seemned. 2.3.4 Kuumtöödeldud põldseahernes (1) Põld-seaherne Lathyrus sativus L. seemned, mida on sobival viisil kuumtöödeldud. 2.3.5 Lääts Läätse Lens culinaris a.o. Medik. seemned. 2.3.6 Maguslupiinid Väikese alkaloidide sisaldusega lupiinisortide Lupinus ssp. seemned. 2.3.7 Röstitud aeduba Aedoa Phaseolus või Vigna ssp. seemned, mida on toksiliste lektiinide lagundamiseks kuumtöödeldud. 2.3.8 Hernes Herne Pisum ssp. seemned. 2.3.9 Herne peenklii Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt idulehtede osakestest ja vähemal määral seemnekestadest. Toorproteiin Toorkiud 2.3.10 Hernekliid Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb põhiliselt herneste koorimisel ja puhastamisel saadud kestadest. Toorkiud 2.3.11 Põlduba Põldoa Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned. 2.3.12 Üheõieline hiirehernes Üheõielise hiireherne Vicia monanthos Desf. seemned. 2.3.13 Vikk Suviviki Vicia sativa L. var. sativa ja teiste varieteetide seemned. (1) ­ Nimetust peab täpsustama, viidates kuumtöötlusviisile. 2.4. Mugul- ja juurviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.4.1 Kuivatatud (suhkru)peedi difusioonilõigud Suhkruvalmistamise kõrvalsaadus, mis koosneb suhkrupeetide Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell. ekstraheeritud ja kuivatatud lõikudest (HCl-s lahustumatu tuha maksimaalne hulk 3,5% kuivaines). Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.4.2 (Suhkru)peedi melass Peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel järgi jääv siirupjas kõrvalsaadus (maksimaalne niiskusesisaldus 25%). Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.4.3 (Suhkru)peedi melasseeritud lõigud Suhkruvalmistamise kõrvalsaadus, mis koosneb kuivatatud suhkrupeedi lõikudest, millele on lisatud melass. Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.4.4 (Suhkru)peedi vinass Alkoholi, pärmi, sidrunhappe ja teiste orgaaniliste ainete valmistamise kõrvalsaaduse ­ suhkrupeedi melassi ­ fermenteerimisel saadav toode. Toorproteiin Mittevalguline lämmastik (NPN) 2.4.5 (Peedi)suhkur (1) Suhkrupeedist ekstraheeritud suhkur. Sahharoos 2.4.6 Maguskartul ehk bataat Bataadi ehk maguskartuli Ipomoea batatas (L.) Poir. juurmugulad. Tärklis 2.4.7 Tapiokk Tapioki (manioki) Manhiot esculenta Granz. juurmugulad. Tärklis 2.4.8 Paisutatud tapioki tärklis Tapioki juurmugulatest saadud tärklis, mida on vastava kuumtöötluse abil tugevalt paisutatud. Tärklis 2.4.9 Kartulipulp Kartuli Solanum tuberosum L. tärklise ekstraheerimise kõrvalsaadus. 2.4.10 Kartulitärklis Tehniliselt puhas kartulitärklis. Tärklis 2.4.11 Kartuliproteiin Tärklisetootmise kuivatatud kõrvalsaadus, mis koosneb põhiliselt tärklise eemaldamisel järele jäävast proteiinist. Toorproteiin (1) ­ Võib asendada nimetusega «sahharoos». 2.5. Teised seemned ja viljad, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.5.1 Jaanileivapuu kaunade jahu Saadakse jaanileivapuu Ceratonia seliqua L. kuivatatud kaunade, millest on seemned eelnevalt eemaldatud, jahvatamisel. Toorkiud 2.5.2 Tsitruspulp Tsitrusmahla valmistamise kõrvalsaadus, mis saadakse tsitrusviljade Citrus ssp. pressimisel. Toorkiud 2.5.3 Õunapulp Õunamahla valmistamise kõrvalsaadus, mis saadakse õunte Malus ssp. pressimisel. Toorkiud 2.5.4 Tomatipulp Tomatimahla valmistamise kõrvalsaadus, mis saadakse tomatite Solanum lycopersicum Karst. pressimisel. Toorkiud 2.5.5 Viinamarjapulp Viinamarjade Vitis vinifera L. töötlemise kõrvalsaadus, mis saadakse viinamarjade pressimisel. Toorkiud 2.5.6 Viinamarjaseemnesrott Ekstraheeritud viinamarjaseemned. Toorkiud 2.6. Tugi- ja koresöödad: 2.6.1 Lutsernijahu (1) Varases vegetatsioonifaasis lutserni Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn kuivatamise ja jahvatamise saadus (minimaalne botaaniline puhtus 80%, HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,4%). Toorproteiin Toorkiud 2.6.2 Lutserni kuivatatud pressimisjäätmed Lutsernimahla pressimise kuivatatud kõrvalsaadus. Toorkiud 2.6.3 Lutserni kuivatatud proteiinikontsentraat Eelnevalt tsentrifuugitud ja kuumtöödeldud lutserni pressmahla kunstliku kuumutamise saadus. Karotiin Toorproteiin 2.6.4 Ristikujahu (1) Varases vegetatsioonifaasis ristiku Trifolium ssp. kuivatamise ja jahvatamise saadus (minimaalne botaaniline puhtus 80%, HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,4%). Toorproteiin Toorkiud 2.6.5 Rohujahu (1) Varases vegetatsioonifaasis rohusöötade kuivatamise ja jahvatamise saadus (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,4%). Toorproteiin Toorkiud 2.6.6 Nisupõhk Nisust saadav põhk. 2.6.7 Töödeldud teraviljapõhk (2) Teraviljapõhu töötlemise saadus. Toorproteiin Mittevalguline lämmastik (NPN), pärast ammoniaagiga töötlemist Naatrium, pärast NaOH-ga töötlemist (1) -- Termini «jahu» võib asendada nimetusega «graanulid». Kuivatamismeetod võib olla nimetuses ära toodud. (2) -- Nimetust peab täpsustama, viidates keemilisele töötlemisviisile. 2.7. Teised juurviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.7.1 (Suhkru)roo melass Siirupjas kõrvalsaadus, mis saadakse suhkruroost Saccharum officinarum L. suhkru valmistamisel või rafineerimisel (maksimaalne niiskusesisaldus 25%). Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.7.2 (Suhkru)roo vinass Alkoholi, pärmi, sidrunhappe või teiste orgaaniliste ainete kõrvalsaaduse ­ suhkruroo melassi ­ fermenteerimisel saadav toode. Toorproteiin Mittevalguline lämmastik (NPN) 2.7.3 (Roo)suhkur (1) Suhkruroost ekstraheeritud suhkur. Sahharoos 2.7.4 Vetikajahu Merevetikate, põhiliselt pruunvetikate, kuivatamisel ja jahvatamisel saadud toode. Joodisisalduse vähendamiseks võib see olla pestud. Toortuhk (1) ­ Võib asendada nimetusega «sahharoos». 2.8. Piimasaadused: 2.8.1 Lõssipulber Saadakse kooritud piima kuivatamisel. Toorproteiin 2.8.2 Petipulber Saadakse võivalmistamisel järelejääva vedeliku kuivatamisel. Toorproteiin Toorrasv Laktoos 2.8.3 Vadakupulber Saadakse juustu, kohupiima, kaseiini vms valmistamisel järelejääva vedeliku kuivatamisel. Toorproteiin Laktoos 2.8.4 Madala suhkrusisaldusega vadakupulber Saadakse vadaku, millest osa laktoosi on eemaldatud, kuivatamisel. Toorproteiin Laktoos 2.8.5 Vadaku proteiinipulber (1) Vadakust või piimast keemilise või füüsikalise töötluse teel eemaldatud ja kuivatatud proteiiniühendid. Toorproteiin 2.8.6 Kaseiinipulber Lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kuivatatud kaseiin. Toorproteiin 2.8.7 Laktoosipulber Piimast või vadakust eraldatud, kuivatatud piimasuhkur. Laktoos (1) ­ Võib asendada nimetusega «piimaalbumiini pulber». 2.9. Maismaaloomade saadused: 2.9.1 Lihajahu (1) Püsisoojaste maismaaloomade kondistatud rümpade ja rümbaosade kuumutamise, kuivatamise ja jahvatamise saadus, millest vajaduse korral võib olla rasv osaliselt ekstraheeritud või füüsiliselt eemaldatud. Toode peab olema praktiliselt vaba sõrgadest, sarvedest, harjastest, karvadest ja sulgedest ning seedetrakti sisust (minimaalne toorproteiini sisaldus kuivaines 50%, HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 2,2%). Toorproteiin Toorrasv Toortuhk 2.9.2 Liha- ja kondijahu (1) Püsisoojaste maismaaloomade rümpade ja rümbaosade kuumutamise, kuivatamise ja jahvatamise saadus, millest vajaduse korral võib olla rasv osaliselt ekstraheeritud või füüsiliselt eemaldatud. Toode peab olema praktiliselt vaba sõrgadest, sarvedest, harjastest, karvadest ja sulgedest ning seedetrakti sisust. Toorproteiin Toorrasv Toortuhk 2.9.3 Kondijahu Püsisoojaste maismaaloomade luude kuumutamise, kuivatamise ja jahvatamise saadus, millest vajaduse korral võib olla rasv osaliselt ekstraheeritud või füüsiliselt eemaldatud. Toode peab olema praktiliselt vaba sõrgadest, sarvedest, harjastest, karvadest ja sulgedest ning seedetrakti sisust. Toorproteiin Toortuhk 2.9.4 Kõrned Jääksaadus, mis saadakse loomse päritoluga rasva ekstraheerimisel või füüsikalisel eemaldamisel. Toorproteiin Toorrasv 2.9.5 Lindude tapajäätmete jahu (1) Kodulindude sulgedest vabade tapajäätmete kuivatamise ja jahvatamise saadus (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,3%). Toorproteiin Toorrasv 2.9.6 Hüdrolüüsitud sulejahu Kodulinnu sulgede hüdrolüüsitud, kuivatatud ja jahvatatud saadus (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 3,4%). Toorproteiin 2.9.7 Verejahu Tapetud püsisoojaste loomade kuivatatud veri, mis peab olema võõrkehadest vaba. Toorproteiin 2.9.8 Loomarasv Püsisoojaste maismaaloomade rasv. (1) ­ Üle 13% rasva kuivaines sisaldavaid tooteid võib nimetada «rasvarikasteks». 2.10. Kalad ja teised mereloomad, nende saadused ja kõrvalsaadused: 2.10.1 Kalajahu (1) Kala või kalajäätmete kuivatatud, jahvatatud saadus, millest osa õli võib olla eemaldatud ja millele võib olla uuesti lisatud kalamahla (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 2,2%). Toorproteiin Toorrasv Toortuhk 2.10.2 Kontsentreeritud kalamahl Kontsentreeritud toode, mis koosneb kalajahu valmistamisel välja pressitavast mahlast, millest eemaldatakse suur osa kalamaksaõli ja osa vett. Toorproteiin 2.10.3 Kalamaksaõli Kaladest saadav õli. 2.10.4 Rafineeritud ja hüdrogeenitud kalamaksaõli Kaladest saadav õli, mis on rafineeritud ja hüdrogeenitud. Joodiarv (1) -- Üle 75% toorproteiini kuivaines sisaldavaid tooteid võib nimetada «proteiinirikasteks». 2.11. Mineraalained: 2.11.1 Kaltsiumkarbonaat (1) Toode, mis saadakse looduslike kaltsiumkarbonaatide, nagu lubjakivi, austri- või rannakarbid, jahvatamisel või sadestamisel happelisest lahusest (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 5%). Kaltsium HCl-s lahustumatu tuhk 2.11.2 Kaltsium- ja magneesiumkarbonaat Looduslike kaltsium- ja magneesiumkarbonaatide segu. Kaltsium Magneesium 2.11.3 Lupja sisaldavad merevetikad (Maerl) Lupja sisaldavatest merevetikatest saadav looduslik jahvatatud või granuleeritud toode (HCl-s lahustumatut tuhka maksimaalselt 5%). Kaltsium HCl-s lahustumatu tuhk 2.11.4 Magneesiumoksiid Tehniliselt puhas magneesiumoksiid (MgO). Magneesium 2.11.5 Kiseriit Looduslik magneesiumsulfaat (MgSO4 H2O). Magneesium 2.11.6 Dikaltsiumfosfaat (2) (kaltsiumvesinikfosfaat) Kontidest või anorgaanilistest allikatest toodetud kaltsiummonovesinikfosfaat (CaHPO4 H2O). Kaltsium Üldfosforisisaldus 2.11.7 Monodikaltsiumfosfaat Keemiliselt saadav toode, mis koosneb võrdsetes osades dikaltsiumfosfaadist ja monokaltsiumfosfaadist. Üldfosforisisaldus Kaltsium 2.11.8 Defluoreeritud fosfaat Toode, mis saadakse puhastatud ja defluoreeritud looduslike fosfaatide jahvatamisel. Üldfosforisisaldus Kaltsium 2.11.9 Deþelatineeritud kondijahu Deþelatineeritud, steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on rasv eemaldatud. Üldfosforisisaldus Kaltsium 2.11.10 Monokaltsiumfosfaat Tehniliselt puhas kaltsiumdivesinikfosfaat [Ca(H2PO4)2 H2O]. Üldfosforisisaldus Kaltsium 2.11.11 Kaltsiummagneesiumfosfaat Tehniliselt puhas kaltsiummagneesiumfosfaat. Magneesium Üldfosforisisaldus 2.11.12 Monoammooniumfosfaat Tehniliselt puhas monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4). Üldlämmastik Üldfosfor 2.11.13 Naatriumkloriid (1) Tehniliselt puhas naatriumkloriid või toode, mis on saadud naatriumkloriidi looduslike allikate (kivisool ja meresool) jahvatamise teel. Naatrium 2.11.14 Magneesiumpropionaat Tehniliselt puhas magneesiumpropionaat. Magneesium (1) ­ Nimetuses võib olla näidatud looduslik allikas. (2) ­ Nimetuses võib olla näidatud tootmisprotsess. 2.12. Varia: 2.12.1 Pagari- ja makaronitööstuse jäätmed Küpsiste, kookide, leiva või makaronide valmistamise kõrvalsaadus. Tärklis Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.12.2 Kondiitritööstuse jäätmed Ðokolaadi, maiustuste ja teiste kondiitritoodete valmistamise kõrvalsaadus. Tärklis Üldsuhkrusisaldus väljendatud sahharoosina 2.12.3 Rasvhapped Täpsustamata taimse ja loomse päritoluga õlide ja rasvade kõrvalsaadus, mis saadakse nende töötlemisel leelisega või destillatsiooni teel. Toorrasv 2.12.4 Rasvhapete seebid (1) Toode, mis saadakse rasvhapete seebistamisel kaltsium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidiga. Toorrasv Kaltsium (vajaduse korral naatrium või kaalium) (1) ­ Võib asendada vastava soola nimetusega. 2.13. Söötade turustamisel deklareeritud koostise näitajate ja söötade ametlikul kontrollanalüüsil saadud söötade koostise näitajate erinevuste korral, mille tulemusena selgub, et sööda väärtus on deklareeritust väiksem, on lubatud järgmised hälbed: 2.13.1. toorproteiini korral: 2.13.1.1. 2 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 20% või suuremad; 2.13.1.2. 10% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 20%, kuid mitte alla 10%; 2.13.1.3. 1 ühik nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 10%; 2.13.2. üldsuhkru, redutseeriva suhkru, laktoosi ja glükoosi (dekstroosi) korral: 2.13.2.1. 2 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 20% või suuremad; 2.13.2.2. 10% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 20%, kuid mitte alla 5%; 2.13.2.3. 0,5 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 5%; 2.13.3. tärklise ja inuliini korral: 2.13.3.1. 3 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 30% või suuremad; 2.13.3.2. 10% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 30%, kuid mitte alla 10%; 2.13.3.3. 1 ühik nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 10%. 2.13.4. toorõlide ja -rasvade korral: 2.13.4.1. 1,8 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 15% või suuremad; 2.13.4.2. 12% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 15%, kuid mitte alla 5%; 2.13.4.3. 1 ühik nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 5%; 2.13.5. toorkiu korral: 2.13.5.1. 2,1 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 14% või suuremad; 2.13.5.2. 15% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 14%, kuid mitte alla 6%; 2.13.5.3. 0,9 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 6%; 2.13.6. niiskuse ja toortuha korral: 2.13.6.1. 1 ühik nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 10% või suuremad; 2.13.6.2. 10% avaldatud sisaldusest ja nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 10%, kuid mitte alla 5%; 2.13.6.3. 0,5 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 5%; 2.13.7. üldfosfori, naatriumi, kaltsiumkarbonaadi, kaltsiumi, magneesiumi, happearvu ja petrooleumis lahustumatute ainete korral: 2.13.7.1. 1,5 ühikut nende avaldatud sisalduste (väärtuste) kohta, mis on 15% või suuremad; 2.13.7.2. 10% avaldatud sisaldusest (väärtusest) nende avaldatud sisalduste (väärtuste) kohta, mis on väiksemad kui 15%, kuid mitte alla 2%; 2.13.7.3. 0,2 ühikut nende avaldatud sisalduste (väärtuste) kohta, mis on väiksemad kui 2%; 2.13.8. soolhappes lahustumatu tuha ja NaCl-na väljendatud kloriidide korral: 2.13.8.1. 10% avaldatud sisaldusest nende avaldatud sisalduste kohta, mis on 3% ja suuremad; 2.13.8.2. 0,3 ühikut nende avaldatud sisalduste kohta, mis on väiksemad kui 3%; 2.13.9. karotiini, A-vitamiini ja ksantofülli korral: 2.13.9.1. 30% avaldatud sisaldusest; 2.13.10. metioniini, lüsiini ja lenduvate lämmastikühendite korral: 2.13.10.1. 20% avaldatud sisaldusest. 2.14. Söötade niiskusesisaldus tuleb avaldada juhul, kui see ületab 14,5% sööda kaalust. Kui sööda niiskusesisaldus ei ületa ülalmainitud piire, tuleb see deklareerida juhul, kui ostja seda soovib. 2.15. Soolhappes lahustumata tuha sisaldus söötades tuleb deklareerida juhul, kui see ei ületa kuivaines 2,2%. 2.16. Söötade denatureerimiseks või sidumiseks kasutatavate toimeainete kohta tuleb anda järgnev vajalik informatsioon: 2.16.1. denatureerivad toimeained: kasutatavate toodete päritolu ja kogus; 2.16.2. siduvad toimeained: kasutatavate toodete päritolu. 2.17. Siduvate toimeainete korral ei tohi kasutatavate toodete kogus ületada kogukaalust 3%. 3. PUNKTIS 2 SÖÖTADE NIMEKIRJAS MITTEOLEVATE SÖÖTADE TURUSTAMISEL KOHUSTUSLIKULT AVALDATAVAD KOOSTISE NÄITAJAD Söötade rühm Söötade koostise näitajad 1 2 Teraviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Tärklis, kui selle sisaldus on > 20% Toorproteiin, kui selle sisaldus on > 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on > 5% Toorkiud Õlitaimede seemnete ja õliviljade saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin Toorrasv, kui selle sisaldus on > 5% Toorkiud Kaunviljade seemnete saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin Toorkiud Mugul- ja juurviljade saadused ja kõrvalsaadused Tärklis Toorkiud Suhkrupeedi ümbertöötlemise saadused ja kõrvalsaadused Toorkiud Üldsuhkur, väljendatud sahharoosina Teised seemned ja viljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin Toorkiud Tugi- ja koresöödad Toorproteiin Toorkiud Teised taimed, nende saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin Toorkiud Suhkruroo ümbertöötlemise saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin Toorkiud Üldsuhkur, väljendatud sahharoosina Piimasaadused Toorproteiin Laktoosirikkad piimasaadused Toorproteiin Laktoos Maismaaloomade saadused Toorproteiin, kui selle sisaldus on > 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on > 5% Kalad ja teised mereloomad, nende saadused ja kõrvalsaadused Toorproteiin, kui selle sisaldus on > 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on > 5% Mineraalained Olulisemad mineraalained Varia Toorproteiin, kui selle sisaldus on > 10% Toorkiud Toorrasv, kui selle sisaldus on > 5% Tärklis, kui selle sisaldus on > 30% Üldsuhkur, väljendatud sahharoosina, kui selle sisaldus on > 10% 4. SÖÖDALISANDID JA NENDE LUBATUD SISALDUSMÄÄRAD SEGASÖÖTADES EÜ number Lisand Keemiline valem, kirjeldus Loomaliik või -kategooria Maksimaalne vanus Sisaldus täisratsioonilises segasöödas mg/kg Teised tingimused minimaalne maksimaalne 1 2 3 4 5 6 7 8 A. Antibiootikumid E 700 Tsinkbatsitratsiin C66H103O16N17SZn (polüpeptiid, sisaldab 12 kuni 20% tsinki) Munakanad ­ 15 100 ­ Kalkunid 4 nädalat 26 nädalat 5 5 50 20 ­ ­ Teised kodulinnud, välja arvatud pardid, haned, tuvid 4 nädalat 5 50 ­ 16 nädalat 5 20 ­ Vasikad, lambatalled, kitsetalled 16 nädalat 5 50 ­ 6 kuud 6 kuud 5 5 20 80 ­ Ainult piimaasendajad Põrsad 4 kuud 3 kuud 5 5 50 80 ­ Ainult piimaasendajad Sead 6 kuud 5 20 ­ Karusloomad, välja arvatud küülikud ­ 5 20 ­ E 710 Spiramütsiin I. C43H74O14N2 II. C45H76O15N2 III. C46H78O15N2 Kalkunid 26 nädalat 5 20 ­ I, II ja III: Baas (makroliid) Teised kodulinnud, välja arvatud pardid, haned, munakanad, tuvid 16 nädalat 5 20 ­ Vasikad, lambatalled, kitsetalled 16 nädalat 5 50 ­ 6 kuud 6 kuud 5 5 20 80 ­ Ainult piimaasendajad Põrsad 4 kuud 3 kuud 5 5 50 80 ­ Ainult piimaasendajad Sead 6 kuud 5 20 ­ Karusloomad, välja arvatud küülikud ­ 5 20 ­ E 711 Virginiamütsiin I. C28H35O7N3 II. C43H49O10N7 Kalkunid 26 nädalat 5 20 ­ Teised kodulinnud, välja arvatud pardid, haned, munakanad, tuvid 16 nädalat 5 20 ­ Põrsad 4 kuud 5 50 ­ Sead 6 kuud 5 20 ­ Vasikad 16 nädalat 6 kuud 6 kuud 5 5 5 50 20 80 ­ ­ Ainult piimaasendajad Munakanad ­ 20 20 ­ Nuumveised ­ 15 40 Osutada antud kasutusjuhendile: «Virginiamütsiini kogus päevases ratsioonis ei tohi ületada 100 kg kehamassiga loomal 140 mg ning iga enama 10 kg kehamassi kohta lisatakse 6 mg.» E 712 Flavofosfolipool C70H124O40N6P Munakanad ­ 2 5 ­ Kalkunid 26 nädalat 1 20 ­ Teised kodulinnud, välja arvatud pardid, haned, tuvid 16 nädalat 1 20 ­ Põrsad 3 kuud 10 25 Ainult piimaasendajad Sead 6 kuud 1 20 ­ Karusloomad, välja arvatud küülikud ­ 2 4 ­ Vasikad 6 kuud 6 kuud 6 8 16 16 ­ Ainult piimaasendajad Nuumveised ­ 2 10 Osutada antud kasutusjuhendile: «Flavofosfolipooli kogus päevases ratsioonis ei tohi ületada 100 kg kehamassiga loomal 40 mg ning iga enama 10 kg kehamassi kohta lisatakse 1,5 mg.» Küülikud ­ 2 4 ­ E 713 Tülosiinfosfaat Streptomyces frodiae poolt toodetud makroliid Antibiootiliste faktorite koostis(1): a) Tülosiin C46H77NO17: min 80% b) Desmütsosiin C39H65NO14 c) Makrotsiin C45H75NO17 d) Relomütsiin C46H79NO17 a)+b)+c)+d): min 95% Põrsad Sead 4 kuud 6 kuud 10 5 40 20 Miinimum- ja maksimumkogus on väljendatud tülosiini baasil E 714 Monensiinnaatrium C36H61O11Na Streptomyces cinnamonens´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri naatriumisool Nuumveised ­ 10 40 Osutada antud kasutusjuhendile: «Monensiinnaatriumi kogus päevases ratsioonis ei tohi ületada 100 kg kehamassiga loomal 140 mg ning iga enama 10 kg kehamassi kohta lisatakse 6 mg.» «Ohtlik hobustele! See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 716 Salinomütsiinnaatrium C42H69O11Na Streptomyces albus´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri naatriumisool Elaiofüliini sisaldus: vähem kui 42 mg 1 kg salinomütsiinnaatriumi kohta 17-epi-20-desoksüsalinomütsiini sisaldus: vähem kui 40 g 1 kg salinomütsiinnaatriumi kohta Põrsad Sead 4 kuud 6 kuud 30 15 60 30 Osutada antud kasutusjuhendile: «Ohtlik hobustele! See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 717 Avilamütsiin C57-62H82-90Cl1-2O31-32 Streptomyces viridochromogenes´i poolt toodetud ortosomütsiini grupi oligosahhariidide segu, NRRL 2860) Faktori koostis: Avilamütsiin A: mitte vähem kui 60% Avilamütsiin B: mitte rohkem kui 18% Avilamütsiin A+B: mitte vähem kui 70% Ülejäänud üksikud avilamütsiinid: mitte rohkem kui 6% Põrsad Sead Broilerid 4 kuud 6 kuud ­ 20 10 2,5 40 20 10 ­ ­ ­ B. Antioksüdandid ehk stabilisaatorid E 300 L-askorbiinhape C6H8O6 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 301 NaatriumL-askorbaat C6H7O6Na ­ ­ ­ E 302 KaltsiumL-askorbaat C12H14O12Ca H2O ­ ­ ­ E 303 5,6-diatsetüülL-askorbiinhape C10H12O8 ­ ­ ­ E 304 6-palmitüülL-askorbiinhape C22H38O7 ­ ­ ­ E 306 Loodusliku päritoluga tokoferoolikontsentraadid ­ ­ ­ ­ E 307 Sünteetiline alfa-tokoferool C29H50O2 ­ ­ ­ E 308 Sünteetiline gammatokoferool C28H48O2 ­ ­ ­ E 309 Sünteetiline delta-tokoferool C27H46O2 ­ ­ ­ E 310 Propüülgallaat C10H12O5 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ 150: koos või eraldi Kõik söödad E 311 Oktüülgallaat C15H22O5 ­ ­ E 312 Dodetsüülgallaat C19H30O5 ­ ­ E 320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) C11H16O2 ­ ­ E 321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) C15H24O ­ ­ E 324 Etoksikviin (santokviin) C14H19ON ­ ­ C. Aroomi- ja maitseained 1. Kõik naturaalsed ja vastavad sünteetilised tooted ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ ­ 2. Tehnilised ained E 954 (i) Sahhariin C7H5NO3S Põrsad 4 kuud ­ 150 ­ E 954 (ii) Kaltsiumsahharinaat C7H3NCaO3S Põrsad 4 kuud ­ 150 ­ E 954 (iii) Naatriumsahharinaat C7H4NNaO3S Põrsad 4 kuud ­ 150 ­ E 959 Dihüdrokalkoonneohesperidiin C28H36O15 Põrsad 4 kuud ­ 35 ­ Koerad ­ ­ 35 ­ Vasikad ­ ­ 30 ­ Lambad ­ ­ 30 ­ D. Koktsidiostaadid ja teised meditsiinilised ained E 750 Amproolium 1-[(4-amino-2-propüülpürimidiin-5üül)metüül ]-2metüülpüridiinkloriidhüdrokloriid Kodulinnud ­ 62,5 125 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 3 päeva enne tapmist E 751 Amproolium/Etopabaat (segu koosneb 25 osast (a) amprooliumist ja (b) 1,6 osast etopabaadist (a) 1-[(4-amino-2-propüülpürimidiin-5üül)met&uum l;ül]-2metüülpüridiinkloriidhüdrokloriid (b) Metüül-4-atsetamido-2-etoksübensoaat Kanatibud, kalkunid ja pärlkanad ­ 66,5 133 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 3 päeva enne tapmist E 752 Dinitolmiid (DOT) 3,5-dinitro-2-toluamiid Kodulinnud ­ 62,5 125 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 3 päeva enne tapmist E 754 Dimetridasool 1,2-dimetüül-5nitroimidasool Kalkunid ­ 100 200 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 6 päeva enne tapmist Pärlkanad ­ 125 150 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 6 päeva enne tapmist E 755 Metikloorpindool 3,5-dikloro-2,6-dimetüülpüridiin-4ool Broilerid, pärlkanad ­ 125 125 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 5 päeva enne tapmist Küülikud ­ 125 200 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist E 765 Detsokinaat 3-etoksükarbonüül4-hüdroksü-6-detsüüloks&u uml;-7etoksükinoliin Broilerid ­ 20 40 Kasutamine on keelatud vähemalt 3 päeva enne tapmist E 757 Monensiinnaatrium C36H61O11Na (Streptomyces cinnamonens´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri naatriumisool) Broilerid ­ 100 125 Kasutamine on keelatud vähemalt 3 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» Munakanadeks kasvatatavad tibud 16 nädalat 100 120 Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» Kalkunid 16 nädalat 90 100 Kasutamine on keelatud vähemalt 3 päeva enne tapmist. Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 758 Robenidiin 1,3-bis- [(4-klorobensülideen)amino]guanidiinhüdrokloriid Broilerid, kalkunid ­ 30 36 Kasutamine on keelatud vähemalt 3 päeva enne tapmist Nuumküülikud ­ 50 66 Aretuseks mõeldud küülikud ­ 50 66 E 760 Ipronidasool 1-metüül-2-isopropüül-5-nitroimidasool Kalkunid ­ 50 85 Kasutamine on keelatud alates munemise algusest ja vähemalt 6 päeva enne tapmist E 761 Metikloorpindool/ metüülbensokaat (segu koosneb 100 osast (a) metikloorpindoolist ja 8,35 osast (b) metüülbensokaadist) (a) 3,5-dikloro-2,6dimetüülpüridiin-4-ool (b) 7-bensüüloksü-6butüül-3-metoksükarbon& uuml;ül-4-kinoloon Broilerid ­ 110 110 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Munakanadeks kasvatatavad tibud 16 nädalat 110 110 ­ Kalkunid 12 nädalat 110 110 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist E 762 Arprinosiid 9-(2-kloro-6-fluorobensüül)adeniin Broilerid ­ 60 60 Munakanadeks kasvatatavad tibud 16 nädalat 60 60 ­ E 763 Lasalosiidnaatrium C34H53O8Na (Streptomyces lasaliensis´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri naatriumisool) Broilerid ­ 75 125 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhendile: «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» Munakanadeks kasvatatavad tibud 16 nädalat 75 125 Osutada antud kasutusjuhendile: «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» Kalkunid 12 nädalat 90 125 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhendile: «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 764 Halofuginoon dl-trans-7-bromo-6kloro-3-[3-(3hüdroksü-2-piperidüül)- atsetonüül]kinasoliin-4-(3H)ükshüdrobromiid Broilerid ­ 2 3 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Kalkunid 12 nädalat 2 3 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Munakanadeks kasvatatavad tibud 16 nädalat 2 3 ­ E 765 Narasiin C43H72O11 (Streptomyces aureofaciens´i poolt toodetud monokarbok- süülhappe polüester) Broilerid ­ 60 70 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 766 Salinomütsiinnaatrium C42H69O11Na (Streptomyces albus´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri naatriumisool) Elaiofüliini sisaldus: vähem kui 42 mg 1kg salinomütsiinnaatriumi kohta Broilerid ­ 50 70 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne 17-epi-20-desoksüsalinomütsiini sisaldus: vähem kui 40g 1kg salinomütsiin- naatriumi kohta kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 768 Nikarbasiin Ekvimolekulaarne kompleks 1,3-bis(4-nitrofenüül)karbamiidist ja 4,6-dimetüülpürimidiin-2-oolist Broilerid 4 nädalat 100 125 Kasutamine on keelatud vähemalt 9 päeva enne tapmist E 769 Nifursool 3,5-dinitro-N1-(5-nitrofurfurülideen)salitsülohüdrasiid Minimaalne puhtus: 98% Kolme ametlikult kinnitatud preparaadi omadused on järgmised: ­ maksimaalne nifursooli sisaldus: 14,6%, 44% või 50% ­ minimaalne stabiilsus: 24 kuud ­ kolme preparaadi kandjaks on maisitärklis ja vastavalt 12%, 33% või 34% sojaoaõli Kalkunid ­ 50 75 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Käsitsemisel väljapaiskunud tolmu maksimaalne hulk on kindlaks määratud Stauber Heubach´i meetodiga(2): 0,1 µg nifursooli E 770 Maduramitsiinammoonium C47H83O17N (Actinomadura yumaensis´e poolt toodetud monokarboksüülhappe polüestri ammooniumisool) Broilerid ­ 5 5 Osutada antud kasutusjuhenditele: «Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist.» «Ohtlik hobustele! See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E 771 Diklasuriil (+)-4-klorofenüül[2,6dikloro-4(2,3,4,5tetrahüdro-3,5-diokso1,2,4-triasiin 2-üül-fenüül)]atsetonitriil Broilerid ­ 1 1 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist E 772 Narasiin/ Nikarbasiin (1/1 segu (a) narasiinist ja (b) nikarbasiinist (a) C43H72O11 (Streptomyces aureofaciens´i poolt toodetud monokarboksüülhappe polüester), granuleeritud kujul (b) Ekvimolekulaarne kompleks 1,3-bis(4-nitrofenüül)karbamiidist ja 4,6-dimetüülpürimidiin-2-oolist, granuleeritud kujul Broilerid ­ 80 100 Kasutamine on keelatud vähemalt 5 päeva enne tapmist Osutada antud kasutusjuhenditele: «Ohtlik hobustele.» «See sööt sisaldab ionofoori, mille üheaegne kasutamine teatud ravimitega (nt tiamuliiniga) võib olla vastunäidustatud.» E. Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad ja þeleerivad ained E 322 Letsitiinid ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 400 Algiinhape ­ ­ ­ ­ E 401 Naatriumalginaat ­ ­ ­ ­ E 402 Kaaliumalginaat ­ ­ ­ ­ E 403 Ammooniumalginaat ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad, v.a akvaariumikalad ­ ­ ­ Kõik söödad E 404 Kaltsiumalginaat ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ E 405 Propaan-1,2dioolalginaat (Propüleenglükoolalginaat) ­ ­ ­ ­ E 406 Agar ­ ­ ­ ­ E 407 Karrageen ­ ­ ­ ­ E 410 Jaanileivapuukummi ­ ­ ­ ­ E 411 Tamarindipuu seemnete jahu ­ ­ ­ ­ E 412 Guarkummi ­ ­ ­ ­ E 413 Tragakant ­ ­ ­ ­ E 414 Kummiaraabik ­ ­ ­ E 415 Ksantaankummi ­ ­ ­ ­ E 418 Gellankummi Pseudomonas elodea (ATCC 31466) poolt toodetud polütetrasahhariid, mis koosneb glükoosist, glukuroonhappest ja ramnoosist (2:1:1) Koerad ja kassid ­ ­ ­ Söödad niiskusesisaldusega üle 20% E 420 Sorbitool ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 421 Mannitool ­ ­ ­ ­ E 422 Glütserool C3H8O3 ­ ­ ­ E 432 Polüoksüetüleen(20)sorbitaanmonolauraat ­ ­ 5000 (üksi või koos teiste polüsorbaatidega) Ainult piimaasendajad E 433 Polüoksüetüleen(20)sorbitaanmonooleaat ­ ­ ­ E 434 Polüoksüetüleen(20)sorbitaanmonopalmitaat ­ ­ ­ E 435 Polüoksüetüleen(20)sorbitaanmonostearaat ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ 5000 (üksi või koos teiste polüsorbaatidega) Ainult piimaasendajad E 436 Polüoksüetüleen(20)sorbitaantristearaat ­ ­ ­ E 440 Pektiinid ­ ­ ­ ­ Kõik söödad E 450 b(i) Pentanaatriumtrifosfaat Na5P3O10 Koerad, kassid ­ ­ 5000 E 460 Mikrokristalliline tselluloos ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ E 460 (ii) Tselluloosi pulber ­ ­ ­ ­ E 461 Metüültselluloos ­ ­ ­ ­ E 462 Etüültselluloos ­ ­ ­ ­ E 463 Hüdroksüpropüültselluloos ­ ­ ­ ­ E 464 Hüdroksüpropüülmetüültselluloos ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 465 Metüületüültselluloos ­ ­ ­ ­ E 466 Karboksümetüültselluloos (tselluloosi karboksümetüülestri naatriumisool) ­ ­ ­ ­ E 470 Söödavate rasvhapete naatrium-, kaalium- ja kaltsiumsoolad, mis on saadud söödavatest rasvhapetest või destilleeritud söödavatest rasvhapetest ning nad võivad esineda üksikult või segatuna ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 471 Rasvhapete mono- ja diglütseriidid ­ ­ ­ ­ E 472 Söödavate rasvhapete mono- ja diglütseriidid, mis moodustavad estreid järgmiste hapetega: Kõik loomaliigid või -kategooriad Kõik söödad (a) äädikhape ­ ­ ­ ­ (b) piimhape ­ ­ ­ ­ (c) sidrunhape ­ ­ ­ ­ (d) viinhape ­ ­ ­ ­ (e) mono- ja diatsetüülviinhape ­ ­ ­ ­ E 473 Rasvhapete sahharoosiestrid (sahharoosi ja söödavate rasvhapete estrid) ­ ­ ­ ­ E 474 Sahharoglütseriidid (söödavate rasvhapete mono- ja diglütseriidide ja sahharoosestrite segu ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 475 Mittepolümeriseerunud söödavate rasvhapete polüglütseroolestrid ­ ­ ­ ­ E 477 Propaan1,2-diooli (propüleenglükooli) monoestrid ja söödavad rasvhapped, mis on eraldi või segudes koos diestritega ­ ­ ­ ­ E 480 Stearoüül-2piimhape ­ ­ ­ ­ E 481 Naatriumstearoüül-2laktülaat ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 482 Kaltsiumstearoüül-2laktülaat ­ ­ ­ ­ E 483 Stearüültartraat ­ ­ ­ E 484 Glütserüülpolüetüleenglükoolritsinolaat ­ ­ ­ ­ E 486 Dekstraanid ­ ­ ­ ­ E 487 Sojaoa õlist saadud rasvhapete polüetüleenglükoolester ­ Vasikad ­ ­ 6000 Ainult piimaasendajad E 488 Loomsete rasvhapete polüoksüetüleeritud glütseriidid ­ Vasikad ­ ­ 5000 E 489 Oleiin- ja palmitiinhappe reduktsioonil saadud alkoholi ja polüglütserooli eeter ­ Vasikad ­ ­ 5000 Ainult piimaasendajad E 490 Propaan-1,2diool C3H8O2 Lüpsilehmad ­ ­ 12000 Kõik söödad Nuumveised, vasikad, lambatalled, kitsetalled, sead ja kodulinnud ­ ­ 36000 E 491 Sorbitaanmonostearaat ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ E 492 Sorbitaantristearaat ­ ­ ­ ­ E 493 Sorbitaanmonolauraat ­ ­ ­ ­ E 494 Sorbitaanmonooleaat ­ ­ ­ ­ E 495 Sorbitaanmonopalmitaat ­ ­ ­ ­ E 496 Polüetüleenglükool 6000 ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ 300 Kõik söödad E 497 Polüoksüpropüleenpolüoksüetüleenpolümeerid (M.W.68006900) ­ ­ ­ 50 E 498 Kastoorõli polükondenseerunud rasvhapete osalised polüglütseroolestrid ­ Koerad ­ ­ ­ E 499 Hiinakaneelipuukummi ­ Koerad ja kassid ­ ­ 17600 Söödad niiskusesisaldusega üle 20% F. Värvained, kaasa arvatud pigmendid 1. Karotinoidid ja ksantofüllid E 160 c Kapsantiin C40H56O3 Kodulinnud ­ ­ 80 (eraldi või koos teiste karotinoididega või ksantofüllidega ­ E 160 e Beeta-apo-8´karotenaal C30H40O ­ ­ ­ E 160 f Beeta-apo-8´karoteenhappe etüülester C32H44O2 ­ ­ ­ E 161 b Luteiin C40H56O2 ­ ­ ­ E 161 c Krüptoksantiin C40H56O ­ ­ ­ E 161 g Kantaksantiin C40H52O2 (a) Kodulinnud ­ ­ ­ (b) Lõhe, forell ­ ­ 80 Kasutamine on lubatud alates kuuendast elukuust. Kantaksantiini segu koos astaksatiiniga on lubatud tingimusel, kui segu üldkontsentratsioon ei ületa täisratsioonilises segasöödas 100 mg/kg kohta (c) Koerad, kassid ja ilukalad ­ ­ ­ ­ E 161 h Seaksantiin C40H56O2 Kodulinnud ­ ­ 80 (eraldi või koos teiste karotinoididega või ksantofüllidega ­ E 161 i Tsitranaksantiin C33H44O Munakanad ­ ­ ­ E 161 j Astaksantiin C40H52O4 (a) Lõhe, forell ­ ­ 100 Kasutamine on lubatud alates kuuendast elukuust. Astaksantiini segu koos kantaksatiiniga on lubatud tingimusel, kui segu üldkontsentratsioon ei ületa täisratsioonilises segasöödas 100 mg/kg kohta (b) Ilukalad ­ ­ ­ ­ 2. Teised värvained E 102 Tartrasiin C16H9N4O9S2Na3 Ilukalad ­ ­ ­ ­ E 110 Päikeseloojangukollane FCF C16H10N2O7S2Na 2 ­ ­ ­ ­ E 124 Erepunane 4 R C20H11N2O10S3Na3 ­ ­ ­ ­ E 127 Erütrosiin C20H6I4O5Na2 & nbsp;H2O ­ ­ ­ ­ E 131 Patentsinine V m-hüdroksütetraetüüldiaminotrifenüülkarbi noolanhüdriidi disulfoonhappe kaltsiumisool (a) Kõik loomaliigid või -kategooriad, v.a koerad ja kassid ­ ­ ­ Lubatud loomasöödas ainult järgmiselt töödeldud produktides: (i) söödajääkproduktides, (ii) denatureeritud teravilja- või maniokijahus, (iii) teistes baasainetes, mis on denatureeritud nende toimeainete abil või on värvunud nende tehnilise valmistamise jooksul, et kindlustada vajalik indentifitseerimine tootmise ajal (b) Koerad ja kassid ­ ­ ­ ­ E 132 Indigotiin C16H8N2O8S2Na2 Ilukalad ­ ­ ­ ­ E 141 Klorofülli vaskkompleks ­ Ilukalad ­ ­ ­ ­ E 142 Happeline briljantroheline BS (lissamiinroheline) 4,4´-bis(dimetüülamino)difenüülmetüleen- 2naftool3,6-disulfoonhappe naatriumisool (a) Kõik loomaliigid või -kategooriad, v.a koerad, kassid ja ilukalad ­ ­ ­ Lubatud loomasöödas ainult järgmiselt töödeldud produktides: (i) söödajääkproduktides, (ii) denatureeritud teravilja- või maniokijahus, (iii) teistes baasainetes, mis on denatureeritud nende toimeainete abil või on värvunud nende tehnilise valmistamise jooksul, et kindlustada vajalik indentifitseerimine tootmise ajal (b) Koerad, kassid ja ilukalad ­ ­ ­ ­ E 153 Taimne süsi C Ilukalad ­ ­ ­ ­ E 160 B Biksiin C25H30O4 ­ ­ ­ ­ E 172 Raud(III)oksiid, punane Fe2O3 ­ ­ ­ ­ 3. Värvained, mis on Euroopa Ühenduse reeglite kohaselt toiduvärvideks tunnistatud, välja arvatud patentsinine V ja happeline briljantroheline BS ­ (a) Kõik loomaliigid või -kategooriad, välja arvatud koerad, kassid ja ilukalad ­ ­ ­ Lubatud loomasöödas ainult järgmiselt töödeldud produktides: (i) söödajääkproduktides, (ii) denatureeritud teravilja- või maniokijahus, (iii) teistes baasainetes, mis on denatureeritud nende toimeainete abil või on värvunud nende tehnilise valmistamise jooksul, et kindlustada vajalik indentifitseerimine tootmise ajal (b) Koerad, kassid ja ilukalad ­ ­ ­ ­ G. Säilitusained E 200 Sorbiinhape C6H8O2 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 201 Naatriumsorbaat C6H7O2Na ­ ­ ­ E 202 Kaaliumsorbaat C6H7O2K ­ ­ ­ E 203 Kaltsiumsorbaat C12H14O4Ca ­ ­ ­ E 214 Etüül4-hüdroksübensoaat C9H10O3 Lemmikloomad ­ ­ ­ E 215 Naatriumetüül4-hüdroksübensoaat C9H9O3Na ­ ­ ­ E 216 Propüül4-hüdroksübensoaat C10H12O3 ­ ­ ­ E 217 Naatriumpropüül4-hüdroksübensoaat C10H11O3Na ­ ­ ­ E 218 Metüül4-hüdroksübensoaat C8H8O3 ­ ­ ­ E 219 Naatriummetüül4-hüdroksübensoaat C8H7O3Na Lemmikloomad ­ ­ ­ Kõik söödad E 222 Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 Koerad, kassid ­ ­ Eraldi või koos: 500 väljendatud SO2-na Kõik söödad, välja arvatud töötlemata liha ja kala E223 Naatriumdisulfit Na2S2O5 ­ ­ E 236 Sipelghape CH2O2 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 237 Naatriumformiaat CHO2Na ­ ­ ­ E 238 Kaltsiumformiaat C2H2O4Ca ­ ­ ­ E 240 Formaldehüüd CH2O Sead 6 kuud ­ ­ Ainult lõss: maksimaalne sisaldus 600 mg/kg Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Ainult silodele E 250 Naatriumnitrit NaNO2 Koerad, kassid ­ ­ 100 Söödad niiskusesisaldusega üle 20% E 260 Äädikhape C2H4O2 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 261 Kaaliumatsetaat C2H3O2K ­ ­ ­ E 262 Naatriumdiatsetaat C4H7O4Na ­ ­ E 263 Kaltsiumatsetaat C4H6O4Ca ­ ­ ­ E 270 Piimhape C3H6O3 ­ ­ ­ E 280 Propioonhape C3H6O2 ­ ­ ­ E 281 Naatriumpropionaat C3H5O2Na ­ ­ ­ E 282 Kaltsiumpropionaat C6H10O4Ca ­ ­ ­ E 283 Kaaliumpropionaat C3H5O2K ­ ­ ­ E 284 Ammooniumpropionaat C3H9O2N ­ ­ ­ E 285 Metüülpropioonhape C4H8O2 Mäletsejalistele alates mäletsemise algusest ja eesmagude funktsioneerimisest ­ 1000 4000 ­ E 295 Ammooniumformiaat CH5O2N Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 296 DL-õunhape C4H6O5 ­ ­ ­ E 297 Fumaarhape C4H4O4 ­ ­ ­ E 325 Naatriumlaktaat C3H5O3Na ­ ­ ­ E 326 Kaaliumlaktaat C3H5O3K ­ ­ ­ E 327 Kaltsiumlaktaat C6H10O6Ca ­ ­ ­ E 330 Sidrunhape C6H8O7 ­ ­ ­ E 331 Naatriumtsitraat ­ ­ ­ ­ E 332 Kaaliumtsitraat ­ ­ ­ ­ E 333 Kaltsiumtsitraat ­ ­ ­ ­ E 334 L-viinhape C4H6O6 ­ ­ ­ E 335 NaatriumL-tartraat ­ ­ ­ ­ E 336 KaaliumL-tartraat ­ ­ ­ ­ E 337 NaatriumkaaliumL-tartraat C4H4O6KNa 4H2O ­ ­ ­ E 338 Ortofosforhape H3PO4 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 490 Propaan-1,2diool C3H8O2 Koerad ­ ­ 53000 E 507 Soolhape HCl Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Ainult silodele E 513 Väävelhape H2SO4 ­ ­ ­ EÜ number Lisand Keemiline valem, kirjeldus Loomaliik või -kategooria Maksimaalne vanus Maksimaalne sisaldus täisratsioonilises segasöödas või päevases ratsioonis RÜ/kg Teised tingimused 1 2 3 4 5 6 7 H. Vitamiinid, provitamiinid ja sarnast efekti omavad keemiliselt täpselt määratletud ained E 672 1. A-vitamiin ­ Broilerid ­ 13500 Kõik söödad Nuumpardid ­ 13500 Nuumkalkunid ­ 13500 Nuumtalled ­ 13500 Nuumsead ­ 13500 Nuumveised ­ 13500 Nuumvasikad ­ 25000 Ainult piimaasendajad Teised loomaliigid või -kategooriad ­ ­ Kõik söödad 2. D-vitamiin E 670 D2-vitamiin ­ Sead ­ 2000 ­ Üheaegne kasutamine D3-vitamiiniga on keelatud Põrsad ­ 10000 Ainult piimaasendajad Veised ­ 4000 ­ Lambad ­ 4000 ­ Vasikad ­ 10000 Ainult piimaasendajad Hobused ­ 4000 ­ Teised loomaliigid või -kategooriad, v.a kodulinnud ja kalad ­ 2000 ­ E 671 D3-vitamiin ­ Sead ­ 2000 ­ Üheaegne kasutamine D2-vitamiiniga on keelatud Põrsad ­ 10000 Ainult piimaasendajad Veised ­ 4000 ­ Lambad ­ 4000 ­ Vasikad ­ 10000 Ainult piimaasendajad Hobused ­ 4000 ­ Broilerid ­ 5000 ­ Kalkunid ­ 5000 ­ Teised kodulinnud ­ 3000 ­ Kalad ­ 3000 ­ Teised loomaliigid või -kategooriad ­ 2000 ­ 3. Kõik ained selles grupis, v.a A- ja D- vitamiin ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ Kõik söödad EÜ number Element Lisand Keemiline valem Elemendi maksimaalne sisaldus täisratsioonilises segasöödas mg/kg Teised tingimused 1 2 3 4 5 6 I. Mikroelemendid E 1 Raud ­ Fe 1250 (üldkogus) ­ Raud(II)karbonaat FeCO3 ­ Raud(II)kloriid, tetrahüdraat FeCl2 4H2O ­ Raud(III)kloriid, heksahüdraat FeCl3 6H2O ­ Raud(II)tsitraat, heksahüdraat Fe3(C6H5O7)2 6H 2O ­ Raud(II)fumaraat FeC4H2O4 ­ Raud(II)laktaat, trihüdraat Fe(C3H5O3)2 3H2 O ­ Raud(III)oksiid Fe2O3 ­ Raud(II)sulfaat, monohüdraat FeSO4 H2O Lubatud: (i) denatureeritud lõssipulbris ja sellest valmistatud segasöötades ­ vastavalt komisjoni kohustuslikele määrustele (EEC) No 368/77 ja (EEC) No 443/77 ­ lisatud raud deklareerida elemendina denatureeritud lõssipulbri sildil, pakendil või konteineril (ii) teistes segasöötades peale punktis (i) märgitute Raud(II)sulfaat, heptahüdraat FeSO4 7H2O Aminohapetehüdraadi raud(II)kelaat Fe (x)1-3 nH2O (kus x=hüdrolüüsitud soja proteiinist saadud kõigi aminohapete anioonidega), molekulmass ei tohi ületada 1500 ­ E 2 Jood ­ I Kaltsiumjodaat, heksahüdraat Ca(IO3)2 6H2O Hobused: 4 (üldkogus) Kalad: 20 (üldkogus) Teised loomaliigid või -kategooriad: 10 (üldkogus) ­ Kaltsiumjodaat, veevaba Ca(IO3)2 ­ Naatriumjodiid NaI ­ Kaaliumjodiid KI ­ E 3 Koobalt ­ Co 10 (üldkogus) ­ Koobalt(II)atsetaat, tetrahüdraat Co(CH3COO)2 4H2O ­ Aluseline koobalt(II)karbonaat, monohüdraat 2CoCO3 3Co(OH)2 H2O ­ Koobalt(II)kloriid, heksahüdraat CoCl2 6H2O ­ Koobalt(II)sulfaat, heptahüdraat CoSO4 7H2O ­ Koobalt(II)sulfaat, monohüdraat CoSO4 H2O ­ Koobalt(II)nitraat, heksahüdraat Co(NO3)2 6H2O ­ E 4 Vask ­ Cu Vask(II)atsetaat, monohüdraat Cu(CH3COO)2 H2O Nuumsead(3): kui sigade keskmine tihedus on madalam kui 175 siga 100 ha kasutatava põllumajandusliku maa kohta, siis: ­ kuni 16 nädala vanuseni: 175 (üldkogus); ­ 17 nädalast kuni 6 kuuni: 100 (üldkogus); ­ üle 6 kuu kuni tapmiseni: 35 (üldkogus). Aretuseks mõeldud sead: 35 (üldkogus). Vasikad: ­ piimaasendajad: 30 (üldkogus); ­ teised täisratsioonilised segasöödad: 50 (üldkogus). Lambad: 15 (üldkogus). Ülejäänud loomaliigid või -kategooriad: 35 (üldkogus) ­ Aluseline vask(II)karbonaat, monohüdraat CuCO3 Cu(OH)2 H2O ­ Vask(II)kloriid, dihüdraat CuCl2 2H2O ­ Vask(II)metionaat Cu(C5H10NO2S)2 ­ Vask(II)oksiid CuO ­ Vask (II)sulfaat, pentahüdraat CuSO4 5H2O ­ Vask(II)sulfaat, monohüdraat CuSO4 H2O Denatureeritud lõssipulbris ja sellest valmistatud segasöötades: ­ vastavalt komisjoni kohustuslikele määrustele (EEC) No 368/77 ja (EEC) No 443/77 ­ lisatud vask deklareerida elemendina denatureeritud lõssipulbri sildil, pakendil või konteineril Vask(II)sulfaat, pentahüdraat CuSO4 5H2O E 5 Mangaan ­ Mn 250 (üldkogus) Mangaan(II)karbonaat MnCO3 ­ Mangaan(II)kloriid, tetrahüdraat MnCl2 4H2O ­ Mangaan(II)vesinikfosfaat, trihüdraat MnHPO4 3H2O ­ Mangaan(II)oksiid MnO ­ Mangaan(III)oksiid Mn2O3 ­ Mangaan(II)sulfaat, tetrahüdraat MnSO4 4H2O ­ Mangaan(II)sulfaat, monohüdraat MnSO4 H2O ­ E 6 Tsink ­ Zn 250 (üldkogus) Tsinklaktaat, trihüdraat Zn(C3H5O3)2 3H2 O ­ Tsinkatsetaat, dihüdraat Zn(CH3COO)2 2H2O ­ Tsinkkarbonaat ZnCO3 ­ Tsinkkloriid, monohüdraat ZnCl2 H2O ­ Tsinkoksiid ZnO Plii maksimaalne sisaldus: 600 mg/kg tsinkoksiidis Tsinksulfaat, heptahüdraat ZnSO4 7H2O ­ Tsinksulfaat, monohüdraat ZnSO4 H2O ­ E 7 Molübdeen ­ Mo 2,5 (üldkogus) Ammooniummolübdaat (NH4)6Mo7O24 4H2O ­ Naatriummolübdaat Na2MoO4 2H2O ­ E 8 Seleen ­ Se 0,5 (üldkogus) Naatriumseleniit Na2SeO3 ­ Naatriumselenaat Na2SeO4 ­ EÜ number Lisand Keemiline valem, kirjeldus Loomaliik või -kategooria Maksimaalne vanus Sisaldus täisratsioonilises segasöödas mg/kg Teised tingimused minimaalne maksimaalne 1 2 3 4 5 6 7 8 J. Kasvustimulaatorid E 850 Karbadoks Metüül-3-(2-kinoksalinüülmetüleen)karbasaat-N´, N4-dioksiid Minimaalne puhtus: 96% Tunnustatud preparaadi karakteristikud: ­ karbadoksi sisaldus: 5 või 10% ­ minimaalne stabiilsus: 24 kuud ­ propioonhape: 0,5% ­ sojaoaõli: 7% ­ jahvatatud sojauba (soya bean mill run): kuni 100% Põrsad 4 kuud 20 50 Kasutamine on keelatud vähemalt 4 nädalat enne tapmist Käsitsemisel väljapaiskunud tolmu maksimaalne hulk on kindlaks määratud Stauber Heubach´i meetodiga(4): 0,1 µg karbadoksi Lisandite, eelsegude ja söötade etiketil tuleb viidata ohutuseeskirjadele ja hoiatustele, mis on koostatud tööliste tervise kaitse eesmärgil, eriti, et vältida lisandiga otsest kokkupuutumist või selle sissehingamist E 851 Olakvindoks 2-[N-2´-(hüdroksüetüül)karbamoüül -3-metüülkinoksaliin-N1,N4-dioksiid Minimaalne puhtus: 98% Tunnustatud preparaadi karakteristikud: ­ olakvindoksi sisaldus: 10% ­ minimaalne stabiilsus: 24 kuud ­ Keskkond: kaltsiumkarbonaat, mis sisaldab 1,5% glütserüülpolüetüleenglükoolritsinoleaati Põrsad 4 kuud 15 50 Kasutamine on keelatud vähemalt 4 nädalat enne tapmist Käsitsemisel väljapaiskunud tolmu maksimaalne hulk on kindlaks määratud Stauber Heubach´i meetodiga(5): 0,1 µg karbadoksi Lisandite, eelsegude ja söötade etiketil tuleb viidata ohutuseeskirjadele ja hoiatustele, mis on koostatud tööliste tervise kaitse eesmärgil, eriti, et vältida lisandiga otsest kokkupuutumist või selle sissehingamist. Tuleb lisada järgnev märkus: «Hoiatus: fotoallergia oht inimestele, kellel on selleks eelsoodumus.» 4 kuud 50(6) 100(2) L. Sideained, paakumisvastased ained ja koagulandid E 330 Sidrunhape C6H8O7 Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 470 Naatrium-, kaalium- ja kaltsiumstearaadid C18H35O2Na C18H35O2K C36H70O4Ca ­ ­ ­ E 516 Kaltsiumsulfaat, dihüdraat CaSO4 2H2O ­ ­ 30000 E 551a Ränihape, sadestatud ja kuivatatud ­ ­ ­ ­ E 551b Kolloidne ränidioksiid ­ ­ ­ ­ E 551c Kieselgur (puhastatud diatomiitmuld) ­ ­ ­ ­ E 552 Sünteetiline kaltsiumsilikaat ­ ­ ­ ­ E 554 Sünteetiline naatriumalumiiniumsilikaat ­ ­ ­ ­ E 558 Bentoniit/ montmorilloniit ­ Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ 20000 Kõik söödad Segudes ei tohi kasutada lisaaineid, mis kuuluvad järgmistesse gruppidesse: antibiootikumid; kasvustimulaatorid; koktsidiostaadid ja teised meditsiinilised ained, v.a tülosiinfosfaat, monensiinnaatrium, narasiin, ipronidasool, naatriumlasalosiid, flavofosfolipool, salinomütsiinnaatrium, ronidasool, virginiamütsiin, nikarbasiin, robenidiin, maduramitsiinammoonium Sildil tuleb ära näidata lisaaine spetsiifiline nimetus E 559 Kaoliniit, asbestivaba Looduses leiduvad mineraalide segud, mis sisaldavad vähemalt 65% kompleksseid hüdratiseeritud alumiiniumsilikaate, mille peamiseks koostisosaks on kaoliniit Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ Kõik söödad E 560 Steatiidi ja kloriidi looduslik segu Asbestivabad steatiidi ja kloriidi looduslikud segud; minimaalne puhtus 85% ­ ­ ­ E 561 Vermikuliit Asbestivabad magneesiumi, alumiiniumi ja raua looduslikud silikaadid, mida on paisutatud kuumutamise teel; maksimaalne fluori sisaldus 0,3% ­ ­ ­ E 562 Sepioliit Asbestivaba settelise päritoluga hüdratiseeritud magneesiumsilikaat, mis sisaldab vähemalt 60% sepioliiti ja maksimaalselt 30% montmorilloniiti ­ ­ 20000 E 563 Sepioliitsavi Asbestivaba settelise päritoluga hüdratiseeritud magneesiumsilikaat, mis sisaldab vähemalt 40% sepioliiti ja 25% illiiti Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ 20000 Kõik söödad E 565 Lignosulfonaadid ­ ­ ­ ­ E 598 Sünteetilised kaltsiumaluminaadid Kaltsiumaluminaatide segu, mis sisaldab 35 kuni 51% ulatuses Al2O3; maksimaalne molübdeeni sisaldus 20 mg/kg Kodulinnud, küülikud ja põrsad ­ ­ 20000 Lüpsilehmad, nuumveised, vasikad, lamba- ja kitsetalled ­ ­ 8000 E 599 Perliit Asbestivaba naatriumi ja alumiiniumi looduslik silikaat, mida on paisutatud kuumutamise teel Kõik loomaliigid või -kategooriad ­ ­ ­ M. Happesuse regulaatorid E 170 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 Koerad, kassid ­ ­ ­ ­ 296 DL- ja L-õunhape C4H6O5 Koerad, kassid ­ ­ ­ ­ ­ Ammoniumdivesinikortofosfaat NH4H2PO4 ­ Diammoniumvesinikortofosfaat (NH4)2HPO4 E 339 (i) Naatriumdivesinikortofosfaat NaH2PO4 2H2O E 339 (ii) Dinaatriumvesinikortofosfaat Na2HPO4 Na2HPO4 2H2O Na2HPO4 7H2O Na2HPO4 12H2O E 339 (iii) Trinaatriumortofosfaat Na3PO4 12H2O E 340 (i) Kaaliumdivesinikortofosfaat KH2PO4 E 340 (ii) Dikaaliumvesinikortofosfaat K2HPO4 E 340 (iii) Trikaaliumortofosfaat ­ E 341 (i) Kaltsiumdivesinikortofosfaat Ca(H2PO4)2 H2O E 341 (ii) Kaltsiumvesinikortofosfaat CaHPO4, CaHPO4 2H2O Koerad, kassid ­ ­ ­ ­ E 350 (i) Naatriummalaat ­ E 450a (i) Dinaatriumdivesinikdifosfaat ­ E 450a (iii) Tetranaatriumdifosfaat ­ E 450a (iv) Tetrakaaliumdifosfaat K4P2O7 3H2O E 450b (i) Pentanaatriumtrifosfaat Na5P3O10 E 450b (ii) Pentakaaliumtrifosfaat ­ E 500 (i) Naatriumkarbonaat ­ 500(ii) Naatriumvesinikkarbonaat NaHCO3 500(iii) Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi kaksiksool Na2CO3, NaHCO3 2H2O 501(ii) Kaaliumvesinikkarbonaat KHCO3 Koerad, kassid ­ ­ ­ ­ 503(i) Ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3 H2O 503(ii) Ammooniumvesinikkarbonaat NH4HCO3 507 Soolhape HCl 510 Ammooniumkloriid NH4Cl 513 Väävelhape H2SO4 524 Naatriumhüdroksiid ­ E 525 Kaaliumhüdroksiid ­ E 526 Kaltsiumhüdroksiid ­ 529 Kaltsiumoksiid CaO 540 Dikaltsiumdifosfaat ­ Majanduse asekantsler Toomas KEVVAI (1) Vastavalt Briti Farmakopöa analüüsimeetoditele (Veterinary, 1985). (2) Kirjandus: Fresenius Z. Anal. Chem. (1984) 318:522-4, Springer Verlag, 1984. (3) Kui sigade keskmine tihedus on võrdne või suurem kui 175 siga 100 ha kasutatava põllumajandusliku maa kohta, siis: -- kuni 16 nädala vanuseni: 175 (üldkogus), -- 17 nädalast kuni tapmiseni: 35 (üldkogus). (4) Kirjandus: Fresenius Z. Anal. Chem. (1984) 318:522-4, Springer Verlag, 1984. (5) Kirjandus: Fresenius Z, Anal. Chem. (1984) 318:522-4, Springer Verlag, 1984. (6) Ainult piimaasendajad.