Vabariigi Valimiskomisjon — Hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord IX Riigikogu valimisel — RTL, 18, 196

I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus on kehtestatud Riigikogu valimise seaduse (RT I 1994, 47, 784; 1998, 105, 1743; 107, 1765; 1999, 1, 1) § 18 lõike 4 punkti 7 alusel. 2. Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel, samuti hääletamistulemuste kindlakstegemise kord. 3. Õigus valida on Eesti kodanikul: 1) kes valimiste päeval on vähemalt 18-aastane; 2) keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 4. Hääletamisest ei võta osa Eesti kodanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 5. Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valdade ja linnade territooriumil valimisjaoskonnad. 6. Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon. 7. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Hääletamistulemused maakonnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon, Tallinnas ja Tartus vastavalt Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon. Hääletamistulemused Riigikogu valimisel teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon. II. HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 1. Hääletamisruum 8. Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui Riigikogu valimise seaduse alusel võib hääletamise korraldada väljaspool hääletamisruumi. 9. Hääletamisruumi aadress märgitakse valijale saadetavale valijakaardile. 10. Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja valimiskastid. 11. Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse selliselt, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. 12. Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. 13. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja valimiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. 14. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad. 15. Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud. 16. Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 2. Hääletamiskabiin 17. Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 18. Hääletamiskabiinis on selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekiri, laud ja kirjutusvahend. Selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja ei panda hääletamiskabiini, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. 19. Hääletamiskabiinis olev kirjutusvahend peab olema selline, et sellega kirjutatu oleks selgesti loetav ning seda ei oleks võimalik kustutada. 20. Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 3. Valimiskast 21. Hääletamisel kasutatakse järgmisi valimiskaste: 1) valimispäeval hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks (seda valimiskasti võib kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate ning välisriigis alaliselt elavate, kuid Eestis hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis); 2) eelhääletamise päevadel hääletavate valijate sedelite jaoks (eraldi valimiskastid on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelite jaoks); 3) kodus hääletavate valijate sedelite jaoks (seda valimiskasti võib kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate ning välisriigis alaliselt elavate, kuid Eestis hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks, kui valija hääletab väljaspool hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks). 22. Valimiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) x 50 cm x 40 cm. 23. Punkti 21 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat valimiskasti. 24. Valimiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks. Hääletamise ajal on ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 25. Valimiskasti ei kaunistata. 26. Jaoskonnakomisjon kontrollib ja pitseerib valimiskasti vahetult enne hääletamise algust. 27. Valimiskast pitseeritakse paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Valimiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei oleks võimalik kasti avada. 28. Valimiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust. 29. Eelhääletamise lõppemisest kuni valimiste päevani hoitakse valimiskasti selleks eraldatud ruumis. Nimetatud ruumi uks pitseeritakse paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. 4. Hääletamissedel 30. Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid. 31. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjonide kaudu. 32. Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 28. veebruaril 1999. a. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud sedelite arv fikseeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. 33. Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku selliselt, et sedeli sisekülgedele jääb trükitud tekst. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsatijäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Riigikogu valimine» ja «7. märts 1999». 34. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 35. Välisesindustele ja laeval hääletamise korraldamise taotluse esitanud laevakaptenitele saadetavatele hääletamissedelitele paneb pitsatijäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. 5. Kandidaatide nimekirjad 36. Valimisringkonna kandidaatide üldnimekirjade ja kandidaatide üleriigiliste nimekirjade jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjonide kaudu. 37. Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 28. veebruaril 1999. a. 38. Selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et see oleks nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Selle valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinidesse, välja arvatud kabiini, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. 39. Teiste valimisringkondade kandidaatide üldnimekirju hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda. Teise valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja annab jaoskonnakomisjoni liige väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavale valijale või teistele isikutele nende soovil. 40. Kandidaatide üleriigilised nimekirjad paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et need oleksid nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijaile. 41. Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 6. Muud valimisdokumendid ja pitsatid 42. Valijate nimekirja annab valla- või linnavalitsus jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 28. veebruaril 1999. a. 43. Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsatid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 28. veebruaril 1999. a. III. HÄÄLETAMISE KORD 1. Eelhääletamine 1.1. Üldeeskirjad 44. Eelhääletamine algab 1. märtsil 1999. a ning lõpeb 3. märtsil. Igal eelhääletamise päeval on hääletamisruum hääletamiseks avatud vähemalt kolm tundi ajavahemikus kella 9.00--20.00. 45. Eelhääletamise aja määrab maakonna valimiskomisjon oma otsusega. Maakonna valimiskomisjon võib määrata kõigis valimisjaoskondades sama eelhääletamise aja või igas või mõnes valimisjaoskonnas erineva eelhääletamise aja. Komisjoni sellekohane otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks. 46. Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada: 1) valijal oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis; 2) valijal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda kas hääletamisruumis või oma asukohas; 3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta; 4) alaliselt välisriigis elaval valijal, kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist. 47. Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata. 48. Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri andmete alusel. 1.2. Eelhääletamine oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis 49. Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane. 50. Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 51. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 52. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiva isikut tõendava dokumendi, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. 53. Isikut ja kodakondsust tõendavaks dokumendiks on pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat ja kaitseteenistuse tunnistus. Isikut tõendavaks dokumendiks on juhiluba, töötõend ja muu dokument, mis vastab punktis 52 sätestatud nõuetele. 54. Jaoskonnakomisjoni liige jälgib, et väljaantav hääletamissedel oleks defektita. 55. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 56. Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 57. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 58. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. 59. Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletamissedeli enda juuresolekul täita mõnel teisel isikul, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadil. 60. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud või defektiga hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei oleks loetav. 61. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 62. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul. 63. Pärast hääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon valimiskasti ava ja hääletamisruumi ukse. 64. Valimiskasti ava ja hääletamisruumi uks pitseeritakse valge paberiribaga, millele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva. 65. Eelhääletamise päevadel paigutab jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist valimiskasti ruumi, kuhu pääsevad üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 66. Järgmisel eelhääletamise päeval enne hääletamise algust kontrollib jaoskonnakomisjon hääletamisruumi ukse ning valimiskasti ja selle ava pitseri seisukorda. 67. Kui ukse pitser on rikutud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning valimiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Juhtunust teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. 68. Pärast punktis 67 ettenähtud toimingute tegemist jätkab jaoskonnakomisjon hääletamise korraldamist juhul, kui valijate nimekirja rikkumise tõttu hääletamise jätkamine ei ole välistatud ning valimiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud. 69. Kui valijate nimekirja rikkumise tõttu on hääletamise jätkamine välistatud või on valimiskasti või selle ava pitser rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik valimiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse, teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise uuesti alustamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon valijaid teabevahendite kaudu. 70. Eelhääletamise ajal hääletanud valijate hääletamissedelitega valimiskast avatakse valimiste päeval kell 18.00. 1.3. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda 1.3.1. Üldeeskirjad 71. Maakonna valimiskomisjon määrab oma otsusega hiljemalt 31. jaanuaril 1999. a igas vallas ja linnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Komisjoni sellekohane otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks. 1.3.2. Eelhääletamine hääletamisruumis 72. Jaoskonnakomisjon korraldab hääletamise punktides 49, 50, 52--54, 58--60 ja 64--69 sätestatut järgides. 73. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide üldnimekirja. 74. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja väljaspool elukohajärgset valmisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja, mille koostab jaoskonnakomisjon vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 13. jaanuari 1999. a määrusele nr 10 «Valijate nimekirja koostamise, muutmise ja täitmise korra ning valijate nimekirja vormi kehtestamine IX Riigikogu valimiseks», allkirjalahtrisse. 75. Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis. 76. Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi (sünniaja) ja elukoha aadressi. Samuti märgistab valija ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti. 1.3.3. Eelhääletamine oma asukohas 77. Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada kirjaliku taotluse lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile hääletamiseks oma asukohas. 78. Kirjalik taotlus korraldada hääletamine valija asukohas saadetakse posti teel jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse jaoskonnakomisjonile muul viisil ajal, mil jaoskonnakomisjon korraldab hääletamist hääletamisruumis. 79. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 49, 52--54, 58--60, 73, 74 ja 76 sätestatut järgides. 1.3.4. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega 80. Eelhääletamise viimasel päeval avab jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud sisaldavad valimiskastid. 81. Jaoskonnakomisjon pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud need on ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Pakid pitseeritakse jaoskonnakomisjoni pitsatiga. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. 82. Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos punktis 81 nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile 5. märtsi 1999. a kella 12.00-ks. 83. Sama maakonna teiste valimisjaoskondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikutega hiljemalt 6. märtsil 1999. a. 84. Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon viivitamata, kas valija ei ole eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. 85. Kui valija on juba eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või kui valija on hääletanud mitmes valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda, jätab jaoskonnakomisjon väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. 86. Kui valimiskomisjoni eksituse tõttu on jaoskonnakomisjon saanud sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile. 87. Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi on valija elukoht selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli arvestamata, protokollides oma otsuse. 88. Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud». 89. Punktides 85 ja 87 sätestatud juhtudel jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit valimiskasti ei lase. Ümbrikus hääletamissedelit säilitatakse valimiste päevani ning saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise vastavalt punktile 170. 90. Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, avab jaoskonnakomisjon välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud valimiskasti. Seejärel pitseeritakse valimiskasti ava uuesti punktis 64 ettenähtud korras. 1.4. Eelhääletamine kinnipidamiskohas 91. Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Administratsioon on kohustatud taotluse esitama, kui vähemalt üks kinnipidamiskohas viibiv isik, kellel on õigus hääletamisest osa võtta, on administratsioonile sellekohase taotluse esitanud. 92. Kinnipidamiskoha administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt 1. märtsil 1999. a. 93. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 52--54, 58--60, 73 ja 76 sätestatut järgides. 94. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja, mille koostavad jaoskonnakomisjoni liikmed kohapeal vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 13. jaanuari 1999. a määrusele nr 10 «Valijate nimekirja koostamise, muutmise ja täitmise korra ning valijate nimekirja vormi kehtestamine IX Riigikogu valimiseks», allkirjalahtrisse. 95. Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse alajaotuses 1.3.4 ettenähtud toimingud. 1.5. Alaliselt välisriigis elava valija eelhääletamine Eestis 96. Alaliselt välisriigis elav valija, kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal mis tahes valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist. 97. Hääletamine korraldatakse punktides 50, 52--54, 59, 60 ja 73--75 või alajaotuses 1.3.3 sätestatut järgides. 98. Valijale antakse valimisringkonna kandidaadi üldnimekiri vastavalt sellele, millises maakonnas (Tallinnas, Tartus) oli valija (tema vanemate või vanavanemate) viimane elukoht Eestis. Valija kirjutab hääletamissedelile ühe nimetatud valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi (selle puudumise korral oma sünniaja) ja valimisringkonna numbri. Samuti märgistab valija ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis kirja teel hääletamisel». 99. Eelhääletamise viimasel päeval avab jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikuid sisaldavad valimiskastid. Jaoskonnakomisjon pakib alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest punktis 81 ettenähtud korras ning edastab need koos valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. 100. Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud hääletamissedelitega ümbrikud koos valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile 1999. a 5. märtsi kella 12.00-ks. 101. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib, kas valija ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras või Eestis mitmes valimisjaoskonnas. Kui valija on juba hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras või on hääletanud Eestis mitmes valimisjaoskonnas, jätab Vabariigi Valimiskomisjon need hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. 102. Kui valija on hääletanud ainult ühes valimisjaoskonnas Eestis, edastab Vabariigi Valimiskomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku vastavale maakonna valimiskomisjonile. 103. Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. 104. Sisemised ümbrikud avab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval kell 18.00. Seejärel paneb maakonna valimiskomisjon iga hääletamissedeli välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 2. Hääletamine valimiste päeval 2.1. Üldeeskirjad 105. Valimiste päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 106. Valimiste päeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. 107. Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist oma kodus. 2.2. Hääletamine hääletamisruumis 108. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 109. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiva isikut tõendava dokumendi, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. 110. Isikut ja kodakondsust tõendavaks dokumendiks on pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat ja kaitseteenistuse tunnistus. Isikut tõendavaks dokumendiks on juhiluba, töötõend ja muu dokument, mis vastab punktis 109 sätestatud nõuetele. 111. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 112. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 113. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. 114. Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletamissedeli enda juuresolekul täita mõnel teisel isikul, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadil. 115. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud või defektiga hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei oleks loetav. 116. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 117. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul. 2.3. Kodus hääletamine 118. Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus. 119. Koduks loetakse eluruumi, mille aadressiks on valijate nimekirja kantud valija elukoha aadress. 120. Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas. 121. Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija oma elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. 122. Kirjalik taotlus korraldada kodus hääletamine saadetakse posti teel jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse jaoskonnakomisjonile muul viisil ajal, mil jaoskonnakomisjon korraldab hääletamist hääletamisruumis. Taotlus peab laekuma jaoskonnakomisjonile 1999. a 7. märtsi kella 16.00-ks. 123. Kodus hääletamist taotlenud valija andmed kannab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. 124. Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». 125. Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 109, 110, 113--115 ja 117 sätestatut järgides. 126. Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. 127. Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 128. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle valimiskasti. 129. Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus». 130. Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Seejärel pannakse kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse valimiste päeval hääletanute sedelite hulka. IV. HÄÄLETAMINE RAHVUSVAHELISTES VÕI VÄLISRIIGI VETES ASUVAL EESTI RIIGILIPPU KANDVAL LAEVAL 131. Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile laeval hääletamise korraldamise taotluse. 132. Laeval hääletamise korraldamise taotluse esitab laevakapten Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult. 133. Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja. 134. Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt 3. märtsil 1999. a. 135. Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide üldnimekirjad ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Nimetatud dokumendid antakse kaptenile Eesti Laevaomanike Liidu vahendusel. 136. Punktis 135 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten. 137. Laeval korraldab hääletamist kapten punktides 52--54, 58--60, 73 ja 76 (välja arvatud viimases lauses) sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeval hääletavate valijate nimekirja, mille koostab kapten vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 13. jaanuari 1999. a määrusele nr 10 «Valijate nimekirja koostamise, muutmise ja täitmise korra ning valijate nimekirja vormi kehtestamine IX Riigikogu valimiseks», allkirjalahtrisse. 138. Pärast hääletamise lõppemist saadab kapten valijate nimekirjad ja hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Hääletamissedelitega ümbrikud peavad laekuma Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt 3. märtsil 1999. a. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega. 139. Valimiskomisjonid teevad laevakaptenitelt laekunud hääletamissedelitega alajaotuste 1.3.4 või 1.5 vastavates sätetes ettenähtud toimingud. V. HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 1. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 1.1. Eelhääletamise ajal antud häälte lugemine 140. Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud valimiskasti valimiste päeval kell 18.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget, sealhulgas aseesimees või sekretär. 141. Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi ruumis. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid. 142. Ümbrikutes olevad hääletamissedelid võetakse häälte lugemiseks ümbrikutest välja. Neid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtte tegemisel, kuid hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest. Ümbrikutes olnud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend kohe pärast hääletamise lõppemist kell 20.00. Seejärel pannakse need hääletamissedelid teiste sedelite hulka. 143. Eelhääletamise tulemuste kohta koostab jaoskonnakomisjon kokkuvõtte, millele kirjutab alla komisjoni aseesimees või sekretär. Kokkuvõtte edastab jaoskonnakomisjon maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile. 144. Eelhääletamise tulemuste kokkuvõte sisaldab järgmisi andmeid: 1) igale kandidaadile antud häälte arv; 2) igale erakonnale antud häälte arv; 3) häälte koguarv. 145. Eelhääletamise tulemusi ei avaldata ega edastata enne kella 20.00. 1.2. Valimiste päeval antud häälte lugemine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine 146. Valimiste päeval kasutuses olnud valimiskastid avab jaoskonnakomisjon valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. 147. Enne valimiskastide avamist loeb jaoskonnakomisjon üle ja kustutab valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate poolt tagastatud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 148. Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks: 1) valijate nimekirjas olevate valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu, s.o valimiskastides olnud hääletamissedelite arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) igale kandidaadile ja igale erakonnale antud häälte arvu. 149. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohane või 2) millel ei ole kahte jaoskonnakomisjoni pitsatijäljendit või 3) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on neid kirjutatud rohkem kui üks või 4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei kuulu ühelegi selle valimisringkonna kandidaadile või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud, kuid number ei ole üheselt mõistetav või 6) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 150. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt ja ilma paranduseta märgitud, millise selle valimisringkonna kandidaadi poolt valija hääletas, loetakse sedel kehtivaks. 151. Hääletamistulemuste kohta koostab jaoskonnakomisjon vormikohase protokolli. 152. Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse «kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta (07031999); 2) lahtrisse «kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 2215); 3) lahtrisse «Valijaid» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades 1999. a 7. märtsi kella 20.00 seisuga; 4) lahtrisse «Sedeleid laual -- saadud» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5) lahtrisse «Sedeleid laual -- rikutud» kirjutatakse valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 6) lahtrisse «Sedeleid laual -- kasutamata» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 7) lahtrisse «Sedeli saanud» kirjutatakse hääletamissedeli saanud valijate arv selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas olevate valijate allkirjade arvu järgi. Jaoskonnakomisjon, kes korraldas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimunud hääletamist, kirjutab sellesse lahtrisse arvu, mis saadakse eespool nimetatud arvu liitmise teel alapunktis 12 nimetatud arvuga; 8) lahtrisse «Sedeleid kastis -- osavõtnuid» kirjutatakse valimiskastis olevate hääletamissedelite arv; 9) lahtrisse «Sedeleid kastis -- kehtetuid» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 10) lahtrisse «Sedeleid kastis -- kehtivaid» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11) lahtrisse «Eelhääletanuid -- elukohas» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanud valijate arv valijate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi; lahter täidetakse 3. märtsil 1999. a pärast hääletamise lõppemist; 12) lahtrisse «Eelhääletanuid -- väljaspool elukohta» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimunud hääletamist, eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arvu vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; lahter täidetakse 3. märtsil 1999. a pärast hääletamise lõppemist; 13) lahtritesse «Kodus hääletanuid» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 14) lahtrisse «Erakond, üksikkandidaat» kirjutatakse vastavale erakonnale ning üksikkandidaatidele antud häälte koguarv; 15) lahtrisse «Kandidaadi nr» kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 16) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv. Protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0». 153. Hääletamistulemuse protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris «Sedeleid laual -- saadud» olev arv peab olema võrdne lahtrites «Sedeleid laual­rikutud», «Sedeleid laual -- kasutamata» ja «Sedeli saanud» olevate arvude summaga; 2) lahtris «Sedeleid kastis -- osavõtnuid» olev arv peab olema võrdne lahtrites «Sedeleid kastis -- kehtetuid» ja «Sedeleid kastis -- kehtivaid» olevate arvude summaga; 3) lahtris «Sedeleid kastis -- kehtivaid» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga. 154. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. 155. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) valimiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4) valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid. 156. Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Pakid pitseeritakse jaoskonnakomisjoni pitsatiga. 157. Hääletamissedelid (sealhulgas kustutatud ja arvestamata jäetud), valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokoll, samuti komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused ja kaebused viiakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. 2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis 158. Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval kell 18.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid. 159. Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes punkti 152 alapunktidest 8­10 ja 14­16 ning punkti 153 alapunktidest 2 ja 3. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 160. Hääletamistulemusi ei avaldata ega edastata enne kella 20.00. 161. Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks: 1) nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) igale kandidaadile ja igale erakonnale antud häälte arvu. 162. Hääletamistulemuste kohta maakonnas koostab protokolli maakonna valimiskomisjon, Tallinnas ja Tartus linna valimiskomisjon, lähtudes punktidest 152 ja 153. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 163. Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. 164. Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest andmetest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning need tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. 165. Punktides 158 ja 162 märgitud protokollides olevaid arve ei liideta. 166. Hääletamistulemuste protokollid koos lisadega edastab maakonna valimiskomisjon viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. 3. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis 167. Maakonna valimiskomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks: 1) valijate üldarvu; 2) valimistest osavõtnud valijate arvu; 3) kehtivate häälte koguarvu; 4) kehtetute hääletamissedelite koguarvu; 5) valimisringkondade kaupa igale kandidaadile ja igale erakonnale antud häälte arvu. 168. Hääletamistulemuse kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes punktidest 152 ja 153. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. VI. LÕPPSÄTTED 169. Seitsme päeva jooksul pärast kõigilt selles maakonnas asuvatelt jaoskonnakomisjonidelt kasutamata jäänud ümbrikute ning pitsatite saamist annab maakonna valimiskomisjon need üle Vabariigi Valimiskomisjonile. 170. Maakonna valimiskomisjon säilitab kasutatud ja kustutatud hääletamissedeleid ühe kuu jooksul arvates valimiste päevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise. Esimees Enn MARKVART Sekretär Meelika AAVA