Antsla Linnavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine Antsla linnas — RTL, 13, 139

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 22 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määruse nr 256 (RT I 1997, 99, 1609), Antsla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Antsla linnas». 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Antsla Linnavolikogu 27. mai 1997. a määrus nr 6 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine Antsla linnas» (RTL 1997, 96, 570; 1998, 137/138, 528; 350, 1459). 2.2. Antsla Linnavolikogu 24. märtsi 1998. a määrus nr 4 «Antsla Linnavolikogu 27. mai 1997. a määruse nr 6 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine Antsla linnas» muutmine ja täiendamine». 2.3. Antsla Linnavolikogu 27. oktoobri 1998. a määrus nr 11 «Antsla Linnavolikogu 27. mai 1997. a määruse nr 6 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine Antsla linnas» punkti 16 muutmine. 3. Määrus jõustub 1. detsembril 1998. a. 4. Avaldada käesolev määrus koos lisaga Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Kalle JAANIMÄGI Kinnitatud Antsla Linnavolikogu 1. detsembri 1998. a määrusega nr 17 Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Antsla linnas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab riiklike sotsiaaltoetuste maksmise korra Antsla linnas. 2. Riiklikke sotsiaaltoetusi makstakse käesoleva korra alusel Antsla linna elanike registrisse kantud kodanikele, kes elavad linna territooriumil. 3. Käesolev kord on välja töötatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28, sotsiaalhoolekande seaduse ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» ja Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a määruse nr 58 «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuse maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine» alusel. II. TOIMETULEKUTOETUS 4. Toimetulekutoetust on õigus saada Antsla linna elanike registrisse kantud kodanikel (perekondadel), kes elavad linna territooriumil ning kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalset tarbimiskulutustest lähtuvat toimetuleku piiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. 5. Toimetulekutoetuse maksmine toimub lähtuvalt järgmistest tingimustest: 5.1. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 5.2. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse alatise eluasemega seotud alalised kulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni (elatusraha) või ülalpidamistoetust või on ametlikult töötuks tunnistatud, ja nad esitavad dokumendi eluasemekulude tasumise kohta. Alatise eluasemega seotud alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu linnavalitsuse poolt katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt; 5.3. Arvata ajateenija perekonnaliikmete hulka normpinna arvestamisel, kuid toimetulekupiiri määramisel arvestada alaliselt elavaid pereliikmeid. 6. Toimetulekutoetust arvutatakse eelneva kuu netosissetuleku ja normeeritud eluasemekulude alusel. 7. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused (sünnitoetus, matusetoetus). 8. Tööandjate poolt väljaantud palgatõendil peab olema kajastatud brutopalk ja tulumaks. Tõendid palga kohta, millel on näidatud isiku kuupalgaks riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem summa, peavad kajastama: -- tööaja kestust; -- palga suurust; -- kas on rakendatud töölepinguseaduse paragrahvide 58 ja 68 sätteid; -- kas osaline tööaeg on töölepinguga määratud. 9. Alatise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetaks kahetoalise korteri puhul üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul kuni 51 m2. 10. Toimetulekutoetust saab perekond (üksikisik) pärast eluaseme normpinna normkulude mahaarvamist perekonna sissetulekust toimetulekupiiri tasemeni. 11. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral nõutakse antud toetused tagasi seaduslikus korras. 12. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral arvatakse tööotsija, kelle töötu staatus on lõppenud, või tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav tööotsija toimetulekutoetuse saajate hulka Antsla Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni otsuse alusel, kui: 12.1. ta osaleb linna sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis kuni 40 tundi kuus; 12.2. ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik osaleda sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis (näiteks haigus, lähedase inimese surm jne). 13. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, toetust ei maksta. 14. Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb taotlejal pöörduda hiljemalt järgneva kuu 20. kuupäevaks Antsla Linnavalitsuse sotsiaalametniku poole. 15. Toimetulekutoetuse taotleja esitab toetuse arvestajale järgmised tõendid: -- töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast töötasu suuruse kohta, tulumaksu ja elatisraha ehk alimentide kohta; -- töötu(te)l perekonnaliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart; -- üle 16-aastaste õpilaste kohta perekonnas õpilaspilet või koolitõend; -- mittetöötavatel pereliikmetel tööraamat; -- andmed pensioni(de), lastetoetuste suuruse kohta; -- muud tulud (ka dividendid); -- õiend eluasemekulude kohta. 16. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatud andmete õigusust oma allkirjaga. 17. Sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud korras. 18. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, toetust ei maksta. 19. Sotsiaalametnikul on vajaduse korral õigus nõuda toimetulekutoetuse taotlejalt, samuti asutustelt ja ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid toetuse taotleja perekonna sissetulekute, vara ja pereliikmete kohta. 20. Toimetulekutoetuse väljamaksmine toimub hiljemalt järgneva kuu 15. päevaks. III. PUUETEGA INIMESTE TRANSPORDIKULUDE TOETUS (TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS) 21. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooni protseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. 22. Transporditoetuse taotleja esitab sotsiaalametnikule avalduse, kus on märgitud: -- taotleja ees- ja perekonnanimi; -- isikukood; -- alaline elukoht; -- põhjendus toetuse vajadusest; -- hoiuarve number. Kui toetust taotleb abivajaja perekonnaliige või hooldaja, peab avaldus kajastama ka abistatava isiku andmeid. Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 23. Transpordi kasutamise toetust makstakse Antsla Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni otsuse alusel üks kord kvartalis. IV. II GRUPI INVALIIDIDE 50-% SÕIDUTOETUS ÜHISTRANSPORDIS 24. II grupi invaliididele 50-% sõidutoetus ühistranspordis on ette nähtud kulude kompenseerimiseks 50% ulatuses, kui ühistransporti kasutati ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõiduks. 25. Toetuse taotlemisel tuleb sotsiaalametnikule esitada avaldus või teatis ravil või rehabilitatsiooniasutuses viibimise kohta, ja piletid. 26. Toetus kantakse isiku poolt näidatud arvele ühe kuu jooksul. V. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 27. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele või haiguse kroonilise kuluga haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. 28. Telefoni kasutamise toetuse taotleja esitab sotsiaalametnikule avalduse, kus on märgitud: -- taotleja ees- ja perekonnanimi; -- elukoht; -- telefoninumber; -- perekonna koosseis; ja kinnitab esitatud andmeid oma allkirjaga. 29. Avaldusele tuleb lisada arstliku komisjoni otsus sagedase koduse arstiabi vajalikkuse kohta. 30. Telefoni kasutamise toetus kantakse üle Antsla Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni otsuse alusel kvartali viimasel kuul Eesti Telefoni arvele, kus tehakse taotlejale toetuse ulatuses ümberarvestused abonemenditasu maksmiseks. 31. Telefoni kasutamise toetuse rahaliste vahendite olemasolul võib toetust maksta ka teistele peredele, kelle liikmed vajavad pidevat arstiabi. VI. TÄIENDAVATE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMINE 32. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse toimetulekutoetuse jäägi olemasolul avalduse alusel Antsla linna sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekul Antsla Linnavalitsuse otsuse alusel järgnevatel juhtudel: 32.1. Lastega peredele kooli ja lasteaia toidukulude katteks; 32.2. Vähekindlustatud lastega peredele koolitarvete ja esmatarbekaupade ostmiseks üks kord aastas kahekordses lastetoetuse määras; 32.3. Päevases õppevormis õppivatele üliõpilastele üks kord aastas kuni 500 krooni; 32.4. Vanuritele ja puuetega inimestele eriabivahendite ostmiseks ning üürimiseks üks kord aastas kuni 500 krooni; 32.5. Transpordikuludeks arsti juurde pöördumiseks või ravimite ostmiseks kuni 300 krooni aastas; 32.6. Õnnetusjuhtumite puhul kuni 3000 krooni; 32.7. Perekondadele, kus on rohkem kui üks grupiinvaliid iga kuu kuni 500 krooni; 32.8. Üksikutele vanuritele kütte ostmiseks kuni 500 krooni. 33. Täiendavate sotsiaaltoetuste saamiseks tuleb esitada sotsiaalametnikule avaldus, kus on ära näidatud: -- taotleja ees- ja perekonnanimi; -- aadress; -- pere kooseis ja sissetulekud; -- taotlemise põhjus; -- hoiuarve. 34. Sotsiaalametnikul on õigus kutsuda Antsla Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolekule toetuse taotlejaid toetuse vajadust põhjendama. Taotleja mõjuvate põhjusteta mitteilmumisel on komisjonil õigus jätta avaldus rahuldamata. 35. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse toimetulekutoetuse jäägi olemasolul järgmiselt: 35.1. Antsla linna elaniku surma korral surmatunnistuse ja avalduse alusel; 35.2. Ühekordne toetus lapse sünni puhul makstakse välja pärast sünni registreerimist Antsla linnas. 36. Antsla Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonil on õigus teha linnavalitsusele ettepanekuid määrata täiendavaid sotsiaaltoetusi ka eespool fikseerimata juhtudel.