Põllumajandusminister — Põllumajanduslike kutseõppeasutuste riigieelarvest finantseerimise tingimuste kinnitamine — RTL, 13, 137

Kutseõppeasutuse seaduse (RT 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 33 lõike 2 täitmiseks: Kinnitan põllumajanduslike kutseõppeasutuste riigieelarvest finantseerimise tingimused vastavalt lisale. Minister Andres VARIK Kantsler Ilmar TUPITS Kinnitatud põllumajandusministri 7. jaanuari 1999. a määrusega nr 1 Põllumajanduslike kutseõppeasutuste riigieelarvest finantseerimise tingimused 1. Põllumajanduslike kutseõppeasutuste finantseerimine on kutseõppeasutuse eesmärgi täitmiseks planeeritud vahendite kogusumma eraldamine, lähtudes põllumajanduslikes kutseõppeasutustes õppijate aasta keskmisest arvust ja kooli koefitsiendist. 2. Põllumajandusministeeriumi poolt kutseõppeasutusele eraldatavas aastaeelarves nähakse ette kulud riigieelarve seadusega kinnitatud kuluartiklite lõikes. 3. Põllumajandusministeerium ei määratle kutseõppeasutuse töötajate arvu. Seda teeb kutseõppeasutuse juht töötasudeks eraldatud vahendite piires. 4. Pedagoogilise personali ja haldus-abiõppe personali palgamäärade rakendamisel juhindub kutseõppeasutus haridusministri vastavatest määrustest. 5. Põllumajandusministeerium kinnitab kutseõppeasutusele iga aasta 1. detsembriks järgmise õppeaasta õpilaste vastuvõtu koguarvu (kvoodi), mis sisaldab ka vanematele kursustele täiendavalt võetavate õpilaste arvu. Õpiaja jooksul õppegruppide suuruse ja arvu otsustab kool temale eraldatud eelarveliste vahendite piires. 6. Kutseõppeasutuse töötajate tööalaseks koolituseks näeb kutseõppeasutuse juht täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200) alusel ette vahendid vähemalt kolme protsendi ulatuses kutseõppeasutusele aastaks ettenähtud töötasust koolile majandamiskuludeks eraldatud vahendite piires. 7. Investeeringuid finantseeritakse kooskõlas riiklike investeeringute programmi koostamise ja täitmise kontrolli korraga (rahandusministri 25. märtsi 1996. a määruse nr 32 punkt 5 -- RTL 1996, 40, 256; 1997, 60, 331; 1998, 65/66, 283) Põllumajandusministeeriumile riigieelarvest investeeringuteks ettenähtud vahendite piires. 8. Kutseõppeasutusele eraldatava aastaeelarve kindlaksmääramisel lähtutakse õpilaste keskmisest arvust aastas, kooli koefitsiendist ja õpilaskoha maksumusest. 9. Õpilaste aasta keskmine arv arvutatakse üks kord aastas 1. oktoobri seisuga, mis võetakse aluseks ka järgmise aasta eelarve jaotamisel. 10. Riigieelarvest eraldatavad vahendid kululiikide lõikes teatatakse kutseõppeasutusele kahe nädala jooksul pärast riigieelarve seaduse jõustumist. 11. Igal aastal 1. oktoobri seisuga täpsustatakse kutseõppeasutuste eelarvet. Aasta eelarve täpsustamise aluseks võetakse uue õppeaasta õpilaste keskmine arv aastas ja jooksvaks aastaks kutseõppeasutustele tervikuna eraldatud eelarvelised vahendid. 12. Õpilaste keskmine arv aastas arvestatakse lähtudes järgmisest valemist: K = N+ 1/3 V - 1/12 (A 1 10 + A 2 9 + A 3 8 + A 4 7 + A 5 6 + A 6 5 + A 7 4 + A 8 3 + A 9 2 + A 10 + 9 B 1 + 6 B 2 + 3 B) , kus: K -- õpilaste keskmine arv aastas, N -- õpilaste arv l. jaanuari seisuga, V -- aasta õpilaste tegelik vastuvõtt, kuid mitte üle kinnitatud kvoodi, A1..10 -- lõpetajad veebruar....detsember, B1...3 -- õpilaste väljalangevus I....III kvartal, 12.1. kaugõppes õppijaid arvestatakse koefitsiendiga 0,35; 12.2. nendes kutseõppeasutustes, kus õppeplaanide muudatused mõjutavad lõpetajate arvu, rakendada õpilaste keskmise arvu arvutamisel koefitsienti kuni 1,1; 12.3. õpilaste arvu sisse ei lülitata neid akadeemilisel puhkusel viibijaid, kes ei tule õppeasutusse tagasi eelarveaastal. 13. Erialakalliduse koefitsientidena arvestatakse: 13.1. puidu- ja puidutoodete kaubandus, kaubandus-ärindus, ärijuhtimine, raamatupidamine, asjaajamine, sekretäritöö, avalik juhtimine, kaubatundmine ja turustamine, õmblemine, ettevõtlus, müügikorraldus ja logistika 0,8; 13.2. toitlustusteeninduse ettevõtlus, kodumajandus ja teenindus, maastikukujundus, turismikorraldus, keskkonnakaitse, rahvuslik käsitöö-dekoratsioon, kodumajanduslik ettevõtlus 0,9; 13.3. metsandus, maaehitus, maamõõtmine, arvutid ja arvutivõrgud 1,0; 13.4. toiduainete tehnoloogia, kalandus, energiamajandus, elektrifitseerimine, autode ja masinate remondi ettevõtlus, puidutöötlemine, tehniline teenindamine 1,1; 13.5. aiandus, veterinaaria, põllumajandus 1,2. 14. Kutseõppeasutuse koefitsiendi arvutamiseks kasutatakse valemit: C=1/3 (E1+E2+E3 ), kus C -- kutseõppeasutuse koefitsient, E1 -- erialakalliduse kaalutud keskmine koefitsient, E2 -- infrastruktuuri koefitsient, E3 -- asukoha koefitsient. 15. Kutseõppeasutuse koefitsient õppeasutuste lõikes: Õppeasutus Infrastruktuuri koefitsient * Erialakalliduse kaalutud keskmine koefitsient ** Asukoha koefitsient *** Õppeasutuse keskmine koefitsient Kehtna Kõrgem Põllumajanduskool 1,15 1,02 0,97 1,05 Kuremaa Põllumajandustehnikum 1,00 0,95 1,00 0,98 Luua Kõrgem Metsakool 1,00 0,95 1,00 0,98 Mõdriku Põllumajandustehnikum 0,85 0,80 0,98 0,88 Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool 1,15 1,01 1,00 1,05 Räpina Kõrgem Aianduskool 1,15 1,08 1,03 1,09 Suuremõisa Põllumajandustehnikum 0,85 0,97 1,05 0,96 Tihemetsa Põllumajandustehnikum 1,15 1,04 1,02 1,07 Türi Kõrgem Põllumajandustehnikum 1,15 1,08 0,98 1,07 Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool 0,85 1,03 1,00 0,96 Väimela Põllumajandustehnikum 1,00 1,15 1,03 1,06 Õisu Põllumajandustehnikum 0,90 1,10 1,02 1,01 Märkused: * Infrastruktuuri koefitsiendi arvutamisel võetakse aluseks õppehoonete, õppetöökodade, võimlate, ujulate, tehnikumide katlamajade jt õppetööks vajaminevate pindade olemasolu ja suurus. ** Erialade kalliduse määramisel arvestatakse õppeasutuses õpetatavate erialade õpetamiseks tehtavaid kulutusi, varasemat finantseerimise taset, erialast tingitud omatulusid ja Haridusministeeriumi õppeasutustes ning lähiriikides väljakujunenud proportsioone. *** Kooli asukoha koefitsiendi arvutamisel võetakse aluseks kooli kaugus Tallinnast ja maakonnakeskustest. Suuremõisa Põllumajandustehnikumi puhul arvestatakse Hiiumaa eriolukorda. 16. Kutseõppeasutusele eraldatava eelarve koostamisel arvestatakse järgmisi kulusid: 16.1. stipendiumid ja õpilaste sõidusoodustus: Stipendiumide ja õpilaste sõidusoodustuste arvutamisel ning eraldamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse vastavatest määrustest, kusjuures aluseks võetakse päevase osakonna aasta keskmine õpilaste arv; 16.2. töötasu, sotsiaalmaks, õppevahendid ja muud materjalid: Kutseõppeasutustele vahendite eraldamisel lähtutakse korrigeeritud aasta keskmisest õpilaste arvust (aasta keskmine õpilaste arv x kooli koefitsient). Riigieelarve seadusega eraldatud vahenditest jagatakse 5% võrdselt kõikide põllumajanduslike kutseõppeasutuste vahel, seejärel 10% vahenditest jäetakse reservi jooksva aasta 1. oktoobri seisuga aasta eelarve täpsustamiseks ja ülejäänud vahendid jagatakse korrigeeritud aasta keskmise õpilaste arvuga; 16.3. majandamiskulud: Majandamiskuludeks riigieelarve seadusega eraldatud vahenditest nähakse esmalt ette vahendid kutseõppeasutuste vahelisteks ühisüritusteks ja töötajate tööalaseks koolituseks punktides 16.4 ja 16.5 ettenähtud ulatuses, seejärel jagatakse 5% vahenditest võrdselt kõikide kutseõppeasutuste vahel, ülejäänud vahenditest jäetakse 10% reservi 1. oktoobri seisuga aasta eelarve täpsustamiseks ja järelejäänud vahendid jagatakse korrigeeritud aasta keskmise õpilaste arvuga; 16.4. täiendkoolitus: Töötajate tööalase täiendkoolituse kursuste (seminaride) läbiviimiseks Õppe-metoodikakabineti poolt esitavad kutseõppeasutused Õppe-metoodikakabinetile jooksva aasta 10. novembriks järgmise aasta kohta oma ettepanekud. Ettepanekuid arvestades koostab Õppe-metoodikakabinet läbiviidavate kursuste (seminaride) loetelu koos nende maksumusega ja esitab ministrile kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks. Töötajate tööalaseks koolituseks kolme protsendi ulatuses töötasust ettenähtud vahenditest planeerib kutseõppeasutus Õppe-metoodikakabineti läbiviidavatel kursustel osalemiseks 18%; 16.5. kutseõppeasutuste vahelised üritused: Õppe-metoodikakabineti poolt kutseõppeasutuste vaheliste ürituste läbiviimiseks esitavad kutseõppeasutused oma ettepanekud jooksva aasta 10. novembriks. Ettepanekuid arvestades koostab Õppe-metoodikakabinet ürituste eelarve ja esitab selle ministrile kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks. Kutseõppeasutuste vaheliste ürituste finantseerimiseks vajaminevad vahendid nähakse ette majandamiskuludest. Kantsler Ilmar TUPITS