Tartu Linnavolikogu — Tartu linnavara eeskirja kehtestamine — RTL, 12, 134

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22 punkti 6, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tartu linnavara eeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 5. juuni 1997. a määrus nr 15 «Tartu linnavara eeskirja uue redaktsiooni kehtestamine» (RTL 1997, 113, 667). 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 1999. a. Volikogu esimees Väino KULL Kinnitatud Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 66 TARTU LINNAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk Tartu linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Tartu linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. § 2. Linnavara mõiste Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Tartu linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. § 3. Linnavara valitsemine ja kasutamine (1) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu kantselei; 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) Tartu linna asutused. (2) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (3) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (4) Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise otsustab linnavalitsus. Linnavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. (5) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri volitatud ametnikule. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (6) Linnavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 4. Arvestusepidamise kohustus Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. § 5. Linnavara register Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab linnavolikogu. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 6. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 200 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. (3) Linnavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav linnavara valitseja. (4) Pärandi vastuvõtmise korra kehtestab linnavalitsus. § 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldavad linna nimel linnavara valitsejad. (2) Riigihangete teostamise korra kehtestab linnavalitsus. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. § 8. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 9. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse: 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 3) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul -- kümme aastat; 2) kinnisasja puhul -- 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. (6) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel linnavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse linnavalitsus. Linnavara valitsejad võivad anda linnavara kasutusse arvestades linnavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel linnavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja käsutusse. § 10. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse linnavolikogu kehtestatud korras. § 11. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendise algsuuruse; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja ühes üleriiklikus ajalehes ja vajadusel raadios või televisioonis. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) rendise algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. § 12. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) linna rendivõlglased. § 13. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjon esimehe, enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. § 14. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 15. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 14 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 16. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (10) Rendilepingus tuleb ära määrata linnavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korralda uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 17. Rendilepingute muutmine ja uuendamine Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE § 18. Linnavara võõrandamise tingimused Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 19. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võõrandatava vara müügihind on suurem kui 1 000 000 krooni või vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 500 000 krooni või vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 2) linnavara valitseja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 20. Linnavara võõrandamise viisid Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras. § 21. Linnavara võõrandamine otsustuskorras Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 22. Linnavara müük enampakkumise korras (1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 11--16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. (2) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa linnavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. § 23. Alghind Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. § 24. Linnavara erastamine (1) Linnavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldamise aluseks on linnavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogramm. (3) Erastamise korraldaja on linnavalitsus. V. LINNAVARA KOORMAMINE § 25. Linnavara koormamise mõiste (1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 26. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 27. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eeskirja paragrahvi 10 lõikes 1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. (4) Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 28. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. § 29. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6--7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 11 (lõiked 2 ja 3) kuni 16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 30. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 31. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvide 28--30 sätetest. VI. LINNAVARA MAHAKANDMINE § 32. Linnavara mahakandmine (1) Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni, otsustab linnavara mahakandmise vastava linnavara valitseja. (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise linnavara registrisse ja raamatupidamise dokumentidesse. § 33. Nõuetest loobumine Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 200 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel linnavolikogu.