Rahandusminister — Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise korra kinnitamine — RTL, 10, 118

Vastavalt kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; 1995, 26--28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979) paragrahvile 43 määran: 1. Kinnitada «Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise kord» (lisatud). 2. Rahandusministri 27. jaanuari 1998. a määrusega nr 6 (RTL 1998, 60/61, 270) kinnitatud «Kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korras» jäetakse preambulast välja lõige 9 järgmises sõnastuses: «Kindlustusandjad esitavad Kindlustusinspektsioonile poolaasta vahearuande, mis koosneb bilansist ja kasumiaruandest». 3. Käesoleva määrusega kinnitatud «Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise korrast» lähtutakse 1999. a ja eelolevate aastate vahearuannete koostamisel. Minister Mart OPMANN Kantsler Agu LELLEP Kinnitatud rahandusministri 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 3 Kindlustusandjate vahearuannete koostamise ja esitamise kord Käesolev kord kehtestab kindlustusandjale vahearuannete (interim-aruannete) koostamise ja avalikustamise nõuded. Vahearuanne (interim-aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis hõlmab aruandeperioodi, mis on lühem kui üks aasta. Aktuaalse informatsiooni saamine võimaldab kreeditoridel, investoritel ja teistel paremini hinnata ning jälgida kindlustusandja majandustegevuse kasumi, rahavoogude, finantsseisundi ja likviidsuse arengut. Selleks on kindlustusandja kohustatud koostama vahearuandeid ja need avalikustama. Käesolev kord koosneb järgmistest osadest: I. Vahearuande koostamise kohustus II. Vahearuande koostamise üldnõuded III. Vahearuande seletuskiri IV. Vahearuandes kajastatud vara, kohustused, tulud ja kulud V. Arvestusmeetodi muutus või oluline viga jooksval aruandeaastal VI. Hindamisaluse muutus jooksval aruandeaastal VII. Vahearuande lisad I. VAHEARUANDE KOOSTAMISE KOHUSTUS 1. Vahearuannete koostamise kohustus lasub kindlustusandja juhatusel. Vahearuannete õigsuse eest vastutab kindlustusandja juhatus. 2. Nõukogu vaatab vahearuande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande. 3. Vahearuandele kirjutavad alla kõik kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmed koos kuupäeva märkimisega. 4. Kui punktis 3 nimetatud isikud ei ole vahearuandele alla kirjutanud füüsiliste takistuste tõttu, peab allakirjutanute poolt olema lisatud kirjalik põhjendus. Kui nimetatud isikud keelduvad vahearuandele allakirjutamisest, peab olema lisatud õiend allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta. 5. Kindlustusandja koostab vahearuande jooksva majandusaasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta. 6. Kindlustusandja, kes on emaettevõte, koostab konsolideeritud vahearuande jooksva majandusaasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta. 7. Vahearuannete bilansipäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. 8. Kindlustusandja vahearuanne ja kindlustusandja koostatud konsolideeritud vahearuanne esitatakse hiljemalt kaks kuud pärast kvartali lõppu Kindlustusinspektsioonile. Vahearuanded peavad olema tasuta kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele kindlustusandja kontorites. II. VAHEARUANDE KOOSTAMISE ÜLDNÕUDED 9. Vahearuanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali liikumise aruandest, lisadest ja seletuskirjast. 10. Vahearuandes võib kajastada kontserni ja emaettevõtte näitajaid kõrvuti. 11. Vahearuanne koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. 12. Vahearuande koostamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast, s.o raamatupidamise seadusest, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustest ning Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhenditest või soovitustest. 13. Vahearuande bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjed peavad vastama lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandes kasutatud kirjetele, kirjete järjekorrale ja liigendusele. Vahearuandes ei ole lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruandes kajastatud kirjete ümbernimetamine või koondamine lubatud. 14. Kindlustusandja lähtub vahearuande koostamisel kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korraga (RTL 1998, 60/61, 270) kehtestatud bilansi- ja kasumiaruande ning rahavoogude aruande kirjetest ja kirjete sisust. 15. Võrreldavuse printsiibi tagamiseks koostatakse järgmised aruanded: 1) bilanss, kus näidatakse antud bilansikirje algsaldo aasta alguses ja bilansipäeva seis; Märkus. Jooksva perioodi kasum või kahjum näidatakse juurdelisatud kirjel Jooksva aasta kasum (kahjum). 2) kasumiaruanne, kus näidatakse lõppenud kvartali kasum ja sama kvartali kasum eelneval majandusaastal; Märkus. Aastaaruande kasumiaruande skeemis näidatud kirje Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) asendatakse kirjega Kvartali kasum (kahjum). Kirjele lisatakse tunnus I, II, III või IV. 3) kasumiaruanne, kus näidatakse jooksva aasta kasum aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt) ja sama perioodi kasum eelneval majandusaastal; Märkus. Aastaaruande kasumiaruande skeemis näidatud kirje Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) asendatakse kirjega Jooksva aasta kasum (kahjum). 4) rahavoogude aruanne, kus näidatakse jooksva aasta rahavood aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt) ja sama perioodi rahavood eelneval majandusaastal; 5) omakapitali liikumise aruanne, kus näidatakse omakapitali kirjete algsaldod aasta alguses, bilansipäeva seis ja omakapitali liikumine jooksval perioodil. III. VAHEARUANDE SELETUSKIRI 16. Seletuskirjas antakse ülevaade asjaoludest, millel on määrav tähtsus kindlustusandja või kontserni finantsseisundi ja -tegevuse hindamisel. Seletuskirjas kommenteeritakse ja esitatakse: 1) kontserni struktuuri ning kindlustusandja otsest ja kaudset osalust konsolideeritud vahearuandesse lülitatud tütarettevõtetes; 2) aruandeperioodil toimunud ja eeldatavaid muudatusi kontserni koosseisus; 3) olulisi sündmusi, mis toimusid lõppenud majandusaasta ja vahearuande bilansipäeva ajavahemikul; 4) olulisi sündmusi, mis toimusid või ilmnesid vahearuande bilansipäeva ja vahearuande koostamise ajavahemikul; 5) kindlustusandja ja kontserni tõenäolist arengut jooksva aasta lõpuni; 6) kindlustusandja ja kontserni majandusarengut mõjutavaid üldmajanduslikke ja äritegevusele spetsiifilisi asjaolusid või arengusuundi, mis on mõjutanud või võivad mõjutada ettevõtte finantsseisundit või majandustulemust ning kindlustusandja poliitikat nendes küsimustes; 7) kindlustusandja ja kontserni finantseerimisallikaid, finantseerimisstruktuuri ja riski maandamise poliitikat; 8) kindlustusandja ja kontserni likviidsust ning investeerimise strateegiat; 9) finantssuhtarvusid kindlustusandja, kindlustusandja sidus- ja tütarettevõtete ning kontserni lõikes kvartali ja eelmise majandusaasta sama kvartali ning aasta algusest bilansipäevani ja eelmise majandusaasta sama ajavahemiku ning viie eelneva majandusaasta kohta; 10) potentsiaalseid riske, mis on seotud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutustega; 11) väljalastud, tagasi ostetud, lunastatud või tühistatud võlakirju ja aktsiaid. IV. VAHEARUANDES KAJASTATUD VARA, KOHUSTUSED, TULUD JA KULUD 17. Vahearuannete koostamisel lähtutakse aastaaruande koostamisel rakendatavatest arvestusmeetoditest. 18. Konsolideeritud vahearuannetesse lülitatakse emaettevõte ja tema konsolideerimisele kuuluvate tütarettevõtete aruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud. 19. Vara ja kohustuste arvelevõtmisel lähtutakse raamatupidamise seaduse paragrahvis 2 toodud mõistetest, paragrahvis 5 toodud põhiprintsiipidest ning hea raamatupidamistava nõuetest. 20. Välisvaluutas fikseeritud majandustehingud võetakse arvele operatsioonipäeva Eesti Panga kursi alusel. 21. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva Eesti Panga kursi alusel. 22. Kui tütar- või sidusettevõtte vahearuanded on koostatud teiste printsiipide või arvestusmeetodite baasil, viiakse tütarettevõtte aruanded vastavusse hea raamatupidamistava nõuetega. Vastavusse viidud aruanded hinnatakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, kas sõltuva või iseseisva tütarettevõtte ümberhindamise meetoditel, lähtudes tütar- või sidusettevõtte sõltuvusest ja seotusest kindlustusandja majandustegevusega. 23. Nõuded hinnatakse individuaalselt, lähtudes bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kajastamisel lähtutakse kindlustusandjate raamatupidamise aastaaruande koostamise korras (RTL 1998, 60/61, 270) toodud käsitlusest. 24. Kui teatud väljaminek ei vasta vara kriteeriumidele vahearuande koostamisel, kantakse see summa kuludesse. Näited väljaminekutest, mida ei kapitaliseerita vahearuannetes ega aastaaruandes, on reklaamiväljaminekud, kaubamärgi arendamisega seotud ja klientidega suhete parandamiseks tehtud väljaminekud. Need väljaminekud kantakse kuludesse. Immateriaalse põhivara kirjetel näidatakse soetatud õigusi ning arenguväljaminekuid, mis vastavad RS § 33 3. lõikes toodud nõuetele. V. ARVESTUSMEETODI MUUTUS VÕI OLULINE VIGA JOOKSVAL ARUANDEAASTAL 25. Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate kindlustusandja finantsseisundist ning majandustulemusest. Uue arvestusmeetodi rakendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendi või soovituse rakendussätetest. Kui juhendis või soovituses ei ole kehtestatud ülemineku kajastamisel kasutatavat meetodit, toimitakse järgnevalt. 26. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek ei oleks oluliselt mõjutanud lõppenud majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, korrigeeritakse jooksva aasta varasemaid vahearuandeid, tagamaks seega kvartalite võrreldavuse. Kuid uut põhimõtet rakendatakse bilansi jääkide hindamisel kõikides vahe- ja aastaaruannetes. Antud bilansirühmas näidatud vara või kohustus peab olema hinnatud samade kriteeriumide kohaselt. Kui arvestusmeetodit muudetakse teises kvartalis, tuleb seega esimese kvartali vahearuanne ümber hinnata. 27. Kui uuele arvestusmeetodile üleminek oleks oluliselt mõjutanud lõppenud majandusaasta majandustulemust ja finantsseisundit, rakendatakse uut arvestusmeetodit tagasiulatuvalt. Selleks korrigeeritakse jooksva aasta varasemaid vahearuandeid, eelnevate aastate aruandeid ning koostatakse korrigeeritud algbilanss. 28. Kui arvestusmeetodit või -printsiipi on vahearuande aruandeperioodil muudetud, tuleb lisades põhjendada ja näidata muudatuste mõju. 29. Kui ilmneb, et varem koostatud vahearuannetes või aastaaruandes on oluline viga, koostatakse korrigeeritud vahearuanne ja korrigeeritud algbilanss. VI. HINDAMISALUSE MUUTUS JOOKSVAL AASTAL 30. Hindamisalus on informatsioon, mille alusel kindlustusandja hindab oma vara ja kohustusi. Kui asjaolud muutuvad, tuleb lisades selgitada ja näidata muutuste mõju. Hindamisaluste muutuse mõju kajastatakse hindamisaluste muutmise ilmnemise perioodi vahearuandes ja eelolevates aruannetes. Hindamisaluste muutmisel ei korrigeerita eelnevate perioodide aruandeid ega aasta algbilanssi. 31. Vastukannet kajastatakse samal kasumiaruande kirjel, kui eelneva või eelnevate vahearuannetes kajastatud algset kannet. VII. VAHEARUANDE LISAD 32. Kindlustusandja, kes on emaettevõte, koostab konsolideeritud vahearuande lisad ja ei ole kohustatud koostama ja esitama enda kui majandusüksuse vahearuande lisasid. 33. Vahearuande lisades esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja usaldusväärse ülevaate kindlustusandja ja kontserni varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustulemusest. 34. Lisad nummerdatakse ning bilansi ja kasumiaruande kirjete kõrval näidatakse antud kirjet selgitava lisa number sulgudes. 35. Vahearuande lisas nr 1 vastatakse järgmistele küsimustele: 1) kas vahearuande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetega; 2) kas juhatuse hinnangul vahearuanded kajastavad kindlustusandja ja kontserni finantsseisundit ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt; 3) kas jooksval aruandeperioodil kasutatud arvestusmeetodid on vastavuses kindlustusandja lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aastaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditega; Märkus. Kui vastus on eitav, lisatakse põhjendus ja selgitus selle kohta, kas korrigeeriti eelnevate perioodide aruandeid või kas rakendatakse uut meetodit edasiulatuvalt. 4) kas juhatus on lähtunud käesolevast korrast. 36. Kui kindlustusandja lõppenud majandusaasta aastaaruanded on investoritele, aktsionäridele ja kreeditoridele kättesaadavad, ei ole kindlustusandja kohustatud vahearuannete koostamisel rakendatud arvestusmeetodeid, mis on samad kui need, mille alusel lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruanne koostati, vahearuandes selgitama. 37. Lisades kommenteeritakse asjaolusid, mis on toimunud või ilmnenud ning mis mõjutavad kindlustusandja või kontserni vara, kohustuste, omakapitali või rahavoogude hindamist. 38. Lisades selgitatakse arvestusmeetodite ja hindamisaluste muutuste mõju lõppenud ja eelolevate perioodide majandustulemustele. Eranditult käsitletakse: 1) nõuete allahindlust ja varem kuludesse kantud nõuete laekumist; 2) põhivara soetamist ja müüki; 3) vahearuandes kajastatud põhivara allahindlust; 4) eelnevates vahearuannetes kajastatud põhivara allahindluse korrigeerimist; 5) eelnevates vahearuannetes kajastatud tulude ja kulude periodiseerimise korrigeerimist; 6) aruandeperioodil ilmnenud olulised vead eelnevates vahe- ja aastaaruannetes; 7) erakorralisi tulusid ja kulusid; 8) kohustust vara tulevikus soetada; 9) tehinguid seotud osapooltega; 10) antud garantiisid ja käendusi; 11) kohtuvaidlustest tekkinud potentsiaalseid või selgunud kohustusi ja kulusid; 12) laenutingimuste mitterahuldamist või vaidlustamist; 13) omakapitali liikumist omakapitalikirjete lõikes. 39. Lisas, mis käsitleb omakapitali, näidatakse: 1) väljalastud aktsiate arv ja nimiväärtus; 2) märgitud, kuid tasumata aktsiate arv; 3) mitterahalise sissemaksega tasutud aktsiate arv ja üleantud asja või õiguse nimetus ja harilik väärtus; 4) nõude tasaarvestamise teel tasutud aktsiate arv, nõude tekkimisega kaasnevad asjaolud ja nõude teine osapool; 5) kavandatud aktsiakapitali suurendamine; 6) aktsiate või osade arvu muutus aruandeperioodil; 7) tagasiostetud oma aktsiad; 8) pöördrepotehingu alusel omandatud oma aktsiad; 9) aktsiate ja osadega seotud õigused ning kohustused, sh eelisaktsionäridele makstav dividend ning kasumi jaotamise piirangud ja põhjused. 40. Kahjukindlustusandja näitab lisades: 1) brutopreemiaid; 2) bruto teenitud preemiaid; 3) bruto kahjunõudeid; 4) bruto tegevuskulusid; 5) väljamineva edasikindlustuse tulemit. Otseses kindlustustegevuses näidatakse punktides 1--5 toodud summad kolme suurima kindlustusliigi lõikes, ja sissetuleva edasikindlustuse osas, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest järgmiste kindlustusliikide lõikes: 1) õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; 2) mootorsõiduki tsiviilvastutuskindlustus; 3) mootorsõidukite kindlustus (kasko); 4) raudtee-, õhu- ja veesõidukite kindlustus, veosekindlustus; 5) tuleriskide ja muu varalise kahju kindlustus; 6) tsiviilvastutuskindlustus; 7) krediidi- ja garantiikindlustus; 8) kohtukulude kindlustus; 9) abiosutamise kindlustus; 10) muud kindlustusliigid. 41. Elukindlustusandja näitab lisades: 1. Brutopreemiaid otsesest kindlustustegevusest ja sissetuleva edasikindlustuse osas, kui sissetuleva edasikindlustuse osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest. Otsesest kindlustustegevusest saadud brutopreemiaid näidatakse järgmise jaotuse järgi, kui järgnevate summade osatähtsus on 10% või rohkem brutopreemiatest: 1) a) preemiad üksiklepingutest; b) preemiad grupilepingutest; 2) a) regulaarsed preemiad; b) ühekordsed preemiad; 3) a) preemiad kasumiosaluseta lepingutest; b) preemiad kasumiosalusega lepingutest; c) preemiad investeerimisriskiga lepingutest. 2. Väljamineva edasikindlustuse tulemit. 42. Lisades näidatakse bruto komisjonitasusid otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasude hulgas näidatakse komisjonitasud kindlustuslepingute sõlmimise, uuendamise, preemiate kogumise ja portfelli haldamise eest. 43. Punktides 40--42 toodud informatsioon näidatakse aasta algusest bilansipäevani, s.o kasvavalt (kumulatiivselt). 44. Punktides 38--42 toodud informatsioon näidatakse ka raamatupidamise aastaaruande lisades. Aastaaruande lisades näidatakse punkti 38 alapunktides 3--5 käsitletut majandusaasta kohta.