Haridusminister — Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord — RTL, 1999, 9, 103

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 69, 1111; 1998, 57, 859) paragrahvi 38 lõike 3, huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) paragrahvi 9 lõike 6 ja kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 30 lõike 5 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada «Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord» (lisatud). 2. Lugeda varasema atesteerimise korra järgi kinnitatud 1. palgajärk vastavaks õpetaja-metoodiku ametijärgule, 2. palgajärk vastavaks vanemõpetaja ametijärgule ning 3. palgajärk vastavaks õpetaja ametijärgule kuni 1999. aasta 11. novembrini. 3. Tunnistada kehtetuks: 1) kultuuri- ja haridusministri 26. mai 1995. a määrus nr 18 «Kutseõpetaja statuudi kinnitamine» (RTL 1995, 49, lk 1682); 2) kultuuri- ja haridusministri 16. augusti 1995. a määrus nr 25 «Klassijuhataja töö korraldamisest alates 1. septembrist 1995. a» (RTL 1995, 58, lk 1985); 3) haridusministri 21. novembri 1996. a määrus nr 28 «Pedagoogide atesteerimine ja töö tasustamine» (RTL 1997, 7, 38; 7, 40; 45, 250; 116, 690; 1998, 34/35, 175; 311/312, 1256); 4) haridusministri 21. novembri 1996. a määrus nr 29 «Kutseõppeasutuste pedagoogide atesteerimine ja kutseõppeasutuse ning rakenduskõrgkooli töö tasustamine» (RTL 1997, 7, 39; 7, 42; 22, 126; 116, 689; 1998, 34/35, 176). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 28. detsembri 1998. a määrusega nr 36 PEDAGOOGIDE ATESTEERIMISE TINGIMUSED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus sätestab põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ning huvialakoolides õppe- ja kasvatustööl põhikohaga ja kohakaasluse alusel töötavate isikute (edaspidi pedagoogid) atesteerimise tingimused ja korra. 2. Pedagoogide atesteerimise eesmärgiks on talle ametijärgu määramine vastavalt kvalifikatsioonile ning töö edukusele. 3. Sõltuvalt pedagoogi kvalifikatsioonist, töö edukusest ja ametikohal töötamise staažist määratakse pedagoogile nooremõpetaja (nooremkutseõpetaja, nooremkasvataja jt), õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt), vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) või õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärk. Ametijärgu nimetuses kasutatakse põhisõnana ametikoha nimetust. 4. Pedagoogile määratakse üks ametijärk, sõltumata õpetatavate ainete arvust, ning see ametijärk kehtib kõikides samaliigilistes haridusasutustes. 5. Pedagoogidele esitatavad keeleoskusnõuded sätestab Vabariigi Valitsus. II. PEDAGOOGIDE ATESTEERIMISE TINGIMUSED JA KORD 6. Pedagooge atesteerib haridusasutuse juht, haridusasutuse, haridusasutustevaheline või haridusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon. 7. Asutuse juht määrab nooremõpetaja (nooremkutseõpetaja, nooremkasvataja jt) ametijärgu. 8. Asutuse või asutustevaheline atesteerimiskomisjon omistab õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) ja vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärgu. Asutuse juht võib kuni neljaks kuuks määrata õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) ametijärgu pedagoogile, kellel ametijärk puudub, kuid kes vastab õpetaja ametijärgule esitatud nõuetele. 9. Haridusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon omistab õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärgu. 10. Atesteerimistaotluse esitamise õigus on pedagoogil. 11. Atesteerimise läbiviimise aluseks on pedagoogi kirjalik taotlus koos vastava ametijärgu nõuete täitmist kinnitavate dokumentidega: 1) haridust tõendavate dokumentide koopiad (sh kraadi omistamise kohta); 2) töö sisuline analüüs; 3) sisekontrolli eest vastutava isiku või järelevalveametniku kirjalik hinnang atesteeritava tööle; 4) tööalase koolituse tõendid; 5) õppemetoodiliste materjalide ja pedagoogiliste või erialaste publikatsioonide loend. 12. Õpetaja koostatud töö sisuline analüüs peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ainealane, metoodiline ja kasvatustegevus (sh õppemetoodiliste materjalide valmistamine); 2) arendustegevus (töö kooli arengu- ja õppekava koostamisel, ainesektsioonides, töörühmades jms); 3) enesetäiendus (kursustel omandatu kasutamine õppetöös); 4) keelteoskus; 5) arvutikasutamise oskus ja selle kasutamine õppetöös; 6) andmed üleriigilistel ja rahvusvahelistel õpilasvõistlustel või näitustel auhinnatud õpilastest; 7) ülevaade tööst koolitajana ja juhendajana (juhendatavad, aeg, koht, teemad). 13. Nooremõpetaja (nooremkutseõpetaja, nooremkasvataja jt) ning õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) ametijärk on tähtajatu ning seda tõstetakse atesteerimise teel. 14. Vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ja õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärgud kehtivad kuni viis aastat atesteerimisotsuse tegemisest. 15. Kui pedagoog ei taotle enne tähtaja möödumist atesteerimist samale või kõrgemale ametijärgule, määrab asutuse või asutustevaheline atesteerimiskomisjon talle ühe astme võrra madalama, vastavalt õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) või vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärgu. 16. Pedagoogil on õigus taotleda kõrgemat ametijärku pärast kolme aasta möödumist viimase ametijärgu määramisest. 17. Asutuse juhil on õigus taotleda atesteerimiskomisjonilt vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) või õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärgu alandamist, kui: 1) ühe aasta jooksul on pedagoogi tähelepanu korduvalt juhitud puudustele töös või 2) järelevalve õiendis või aktis on osutatud pedagoogi mittevastavusele määratud ametijärgu nõuetele. V. AMETIJÄRGU TAOTLEMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 18. Nooremõpetaja (nooremkutseõpetaja, nooremkasvataja jt) ametijärku võib taotleda pedagoog: 1) kellel on pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus või 2) kellel on erialane mittepedagoogiline kõrg- või keskeriharidus, mis vastab õpetatava aine (juhendatava ringi) profiilile või 3) kellel on muu kõrg- või keskeriharidus ning kes on sellel ametikohal töötanud vähemalt kolm aastat või kellel on vähemalt viis aastat pedagoogilist staaži või 4) kes on kõrgkoolis (ülikoolis) läbinud õppekava täies mahus, kuid on sooritamata riigieksamid või diplomitöö ja kes on sellel ametikohal töötanud vähemalt kümme aastat. 19. Õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) ametijärku võib taotleda pedagoog: 1) kellel on ametikohale vastav pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja kes on sellel ametikohal edukalt töötanud vähemalt kolm aastat või 2) kellel on erialane mittepedagoogiline kõrg- või keskeriharidus, mis vastab õpetatava aine (juhendatava ringi) profiilile, ning kes on sellel ametikohal edukalt töötanud vähemalt kolm aastat või 3) kellel on muu kõrg- või keskeriharidus ja kes on sellel ametikohal edukalt töötanud vähemalt kuus aastat või 4) kellel on õpetatavas ainevaldkonnas teadus- või kutsekraad või 5) kes töötab või on töötanud rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis õppejõuna. 20. Vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärku võib taotleda pedagoog, kellel on ametikohale vastav kõrg- või keskeriharidus ning kes: 1) on edukalt töötanud pedagoogina, omades õpetaja (kutseõpetaja, kasvataja jt) ametijärku vähemalt kolm aastat; 2) on juhendanud viimase kolme aasta jooksul üleriigilistel või rahvusvahelistel õpilasvõistlustel või -näitustel auhinnalistele kohtadele tulnud õpilasi või on juhendanud viimase kolme aasta jooksul praktikante või noorempedagooge või on avaldanud pedagoogilisi või erialaseid publikatsioone või valmistanud maakonnas arvestatavaid õppevahendeid või didaktilisi materjale; 3) suunab haridusasutuse või kohaliku omavalitsusüksuse pedagoogide töörühma tööd või juhib koolisisest arendustegevust või esineb lektorina pedagoogilistel või erialastel teemadel; 4) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tundi aine- või pedagoogikakursusi. 21. Vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärku võib taotleda ka pedagoog, kellel on õpetatavas ainevaldkonnas teadus- või kutsekraad ning kes on pedagoogina edukalt töötanud vähemalt kolm aastat. 22. Õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärku võib taotleda pedagoog, kellel on ametikohale vastav kõrgharidus ning kes: 1) on edukalt töötanud pedagoogina, omades vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärku vähemalt kolm aastat; 2) on juhendanud viimase kolme aasta jooksul praktikante või noorempedagooge; 3) on avaldanud viimase kolme aasta jooksul pedagoogilisi või ainealaseid publikatsioone või on osalenud õpikute, töövihikute või muude üleriigiliselt kasutusel olevate õppematerjalide koostamises või on olnud pedagoogide koolitajaks maakonna või riigi tasandil; 4) osaleb koolidevahelises arendustegevuses või üleriigilise ainenõukogu (-ühenduse) või kutsenõukogu töös või on juhendanud üleriigilistel või rahvusvahelistel õpilasvõistlustel või -näitustel auhinnatud õpilasi või on korduvalt korraldanud üleriigilisi õpilasvõistlusi või -näitusi; 5) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tundi aine-, pedagoogika- või juhtimiskursuse või samas ulatuses samalaadseid lühiajalisi kursusi. 23. Õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku) ametijärku võib taotleda pedagoog, kellel on õpetatavas ainevaldkonnas teadus- või kutsekraad ning kes vanemõpetajana (vanemkutseõpetajana, vanemkasvatajana) on edukalt töötanud vähemalt kolm aastat. 24. Pedagoogi töö edukuse hindamise alused iga konkreetse ametijärgu määramiseks töötab välja atesteerimiskomisjon. 25. Kõrgema ametijärgu taotlemise õigus on pedagoogil, kellel on täidetud ka eelnevale ametijärgule esitatavad nõuded. Märkus. Punktides 20 ja 22 igas alapunktis esitatud sõnaga «või» eraldatud tingimustest peab olema täidetud vähemalt üks. VI. ATESTEERIMISKOMISJONI MOODUSTAMINE, KOMISJONI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 26. Pedagoogide atesteerimiseks moodustab haridusasutuse juht ja haridusminister oma käskkirjaga atesteerimiskomisjoni. Atesteerimiskomisjoni tööks vajalikud tingimused tagab haridusasutus või Haridusministeerium. 27. Alla kümne pedagoogiga haridusasutuste jaoks moodustab haridusasutuste omanik või omanikud kokkuleppel asutustevahelise atesteerimiskomisjoni. Haridusasutustevahelisse atesteerimiskomisjoni peab kuuluma iga haridusasutuse esindaja, välja arvatud juhul, kui asutuses töötab ainult üks pedagoog. Atesteerimiskomisjoni koosseisu kinnitab omaniku või omanike volitatud esindaja oma allkirjaga. 28. Haridusasutuse või haridusasutuste vaheline atesteerimiskomisjon on vähemalt seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad: 1) asutuse juht; 2) õppenõukogu (pedagoogide nõukogu) valitud pedagoogid, kes ei kuulu asutuse juhtkonda; 3) direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal; 4) hoolekogu (riigikooli nõukogu) volitatud esindaja, kes ei kuulu haridusasutuse koosseisu; 5) ametiühingu usaldusisik või registreeritud pedagoogide ühenduse volitatud esindaja; 6) haridusasutuse omaniku volitatud esindaja. Alapunktides 2 ja 3 nimetatud liikmete arv ei tohi ületada 50 protsenti komisjoni liikmete üldarvust. Vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ametijärgu määramisel osaleb komisjoni töös riikliku järelevalve ametnik. 29. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon on vähemalt üheksaliikmeline ja sinna kuuluvad: 1) registreeritud õpetajate ühenduste esindajad; 2) Haridusministeeriumi osakondade ametnikud, sealhulgas riikliku järelevalve teostamise õigust omav ametiisik; 3) vastava aineliidu ja kutseliidu esindaja. 30. Atesteerimiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. 31. Atesteerimiskomisjoni esimees vastutab komisjoni töökorra ja asjaajamise eest, komisjoni koosoleku kokkukutsumise, atesteeritavale komisjoni koosoleku ajast ja otsusest õigeaegse teatamise eest. 32. Atesteerimiskomisjon töötab välja komisjoni töökorra: 1) dokumentide kogumine; 2) istungi kokkukutsumine ja läbiviimine; 3) komisjoni liikmete õigused ja kohustused; 4) pedagoogi töö tulemuste hindamise põhimõtted. 33. Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult, komisjonist väljalangenud või kohustusi mittetäitvad liikmed asendatakse komisjoni moodustamise korra järgi. 34. Atesteerimiskomisjonil on õigus vajadusel või atesteeritava nõudmisel kaasata vanemõpetaja (vanemkutseõpetaja, vanemkasvataja jt) ja õpetaja-metoodiku (kutseõpetaja-metoodiku, kasvataja-metoodiku jt) ametijärkude määramisel atesteeritava tööga tutvumiseks ja hinnangu andmiseks eksperte väljastpoolt haridusasutust või Haridusministeeriumi. Ekspert esitab oma kirjaliku hinnangu hiljemalt nädal enne istungit. 35. Atesteerimiskomisjoni liikmetel ja ekspertidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde või kasvatusüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega. 36. Atesteerimiskomisjonil on õigus küsida hinnanguid atesteeritava kohta asutuse juhtkonnalt, aineühendustelt ja haridusosakonnalt. VII. ATESTEERIMISE LÄBIVIIMINE JA OTSUSE TEGEMINE 37. Atesteerimistaotluse registreerib atesteerimiskomisjoni sekretär selle saabumise päeval vastavalt haridusasutuse asjaajamise korrale. 38. Taotlus vaadatakse atesteerimiskomisjoni istungil läbi kahe kuu jooksul taotluse registreerimise päevast. 39. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon vaatab taotlused läbi kaks korda õppeaastas. Ministri käskkirjaga kinnitatud istungite ajad teatatakse maavalitsustele ja Tallinna haridusametile õppeaasta alguses. 40. Asutuse ja asutustevahelise atesteerimiskomisjoni istungi toimumise aja ja koha teeb komisjoni esimees atesteeritavale teatavaks vähemalt kümme päeva enne istungit. 41. Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 liikmetest. 42. Atesteerimiskomisjon langetab otsuse salajase hääletamise teel. Häälte võrdsel jagunemisel poolt- ja vastuhäälteks on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. 43. Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse allkirja vastu atesteeritavale. 44. Atesteerimiskomisjoni poolt omistatud ametijärgule vastavat palgaastet rakendatakse haridusasutuse eelarves töötasudeks ja sotsiaalmaksudeks ettenähtud vahendite olemasolul otsuse vastuvõtmisele järgneva kalendriaasta või õppeaasta esimesest päevast. 45. Atesteerimiskomisjoni istungi protokollib komisjoni sekretär. 46. Atesteeritaval on õigus osaleda komisjoni istungil oma avalduse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritavad istungiruumis ei viibi. 47. Atesteerimiskomisjoni otsus kehtib pedagoogi samalaadsele tööle asumisel teises haridusasutuses. Teise haridusasutuse juht võib otsusega määratud ametijärgu vaidlustada sisekontrolli tulemuste alusel pedagoogi aastase töötamise järel. 48. Atesteeritaval on õigus esitada kümne päeva jooksul pärast talle otsuse teatavaks tegemist apellatsioon haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjonile. 49. Riikliku järelevalve ametnikul on õigus peatada atesteerimiskomisjoni otsus, kui ilmneb atesteerimise korra või tingimuste rikkumine ning esitada apellatsioon haridusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjonile. VIII. HARIDUSMINISTRI MOODUSTATUD ATESTEERIMISKOMISJONI ÜLESANDED APELLATSIOONIDE LÄBIVAATAMISEL 50. Haridusasutuse või haridusasutustevaheline atesteerimiskomisjon väljastab komisjonile koopiad apellatsiooni esitanud pedagoogi atesteerimismaterjalidest ja istungi protokollist. 51. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjonil on õigus esitada materjalid haridusasutuse või haridusasutustevahelise atesteerimiskomisjoni otsuse õigsuse üle otsustamiseks komisjonivälistele ekspertidele hinnangu saamiseks. 52. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon langetab otsuse kahe kuu jooksul arvates apellatsiooni registreerimise päevast. Otsus tehakse teatavaks apellatsiooni esitajale ja haridusasutuse või haridusasutustevahelise atesteerimiskomisjoni esimehele. IX. ATESTEERIMIS- JA APELLATSIOONIKOMISJONI DOKUMENDID 53. Atesteerimiskomisjoni istungid protokollitakse. Protokollis kajastatakse olulisem istungist ja komisjoni otsus. 54. Istungi otsus (näidis lisatud) vormistatakse eraldi iga atesteeritava või apelleeritava kohta ja sellele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. 55. Atesteerimiskomisjoni protokolle ja otsuseid säilitatakse haridusasutuses ja Haridusministeeriumis kuus aastat.