Haridusminister — Akrediteerimisel ülikoolile esitatavate nõuete ja akrediteerimise korra kinnitamine — RTL, 9, 101

Vastavalt ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859) paragrahvi 11 lõikele 2 ja Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ettepanekule määran: 1. Kinnitada nõuded ülikooli akrediteerimiseks (lisa 1). 2. Kinnitada nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks (lisa 2). 3. Kinnitada ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimise kord (lisa 3). Minister Mait KLAASSEN Kantsler Georg AHER Lisa 1 Kinnitatud haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 NÕUDED ÜLIKOOLI AKREDITEERIMISEKS I. MISSIOON, SIHID, EESMÄRGID 1. Ülikool omab ametlikult fikseeritud missiooni kirjeldust, mis tähendab selgelt sõnastatud ülikooli põhiülesandeid ja vastutust Eesti haridussüsteemi piires, lähtudes ülikoolist kui esmajoones haridusteenuseid andvast asutusest. 2. Ülikool on määratlenud oma missioonist tulenevad kooskõlalised tegevussihid ning lähi- ja pikaajalised eesmärgid ja need on tema tegevuse aluseks. 3. Missioon, sihid ja eesmärgid on formuleeritud konkreetselt ja võimaldavad nende saavutusastet või -määra hinnata, mida ka tehakse. 4. Ülikooli sihtidest ja eesmärkidest lähtudes on formuleeritud akadeemiliste allüksuste sihid ja eesmärgid, mis on aluseks allüksuste tegevusele ja erialade õppekavadele. 5. Ülikooli missioon, sihid ja eesmärgid on realistlikud, vastavad ülikooli põhikirjale ja seaduslikele õigustele ning on kooskõlas käesolevate nõuetega. 6. Ülikool analüüsib, parandab ja täiendab perioodiliselt oma sihte ja eesmärke. Tulemusi rakendatakse tegelikus töös. II. PLANEERIMINE JA HINDAMINE 7. Planeerimine ja hindamine on orienteeritud ülikooli missiooni, sihtide ja eesmärkide saavutamisele, on laiahaardeline ja reaalset situatsiooni arvestav. 8. Lähi- ja pikaajalistes arengukavades on fikseeritud prioriteedid ja sooritusmahud, lähtudes ressurssidest ja tegelikust situatsioonist ning tuginedes vajalikule lähteandmestikule. Lähi- ja pikaajalistes arengukavades fikseeritakse tunnused ja näitajad, mis võimaldavad tegelikku sooritusmäära objektiivselt hinnata. 9. Ülikool hindab oma sihtide ja eesmärkide saavutusastet eeskätt hariduseesmärkide ja -tulemuste alusel. 10. Ülikool analüüsib regulaarselt oma planeerimise ja tegevuse hindamise efektiivsust lähtudes progresseeruvast võrdlusbaasist. 11. Ülikool arendab välja ja täiustab perioodiliselt kõigi põhiliste tegevusvaldkondade kvaliteedikindlustuse süsteeme. Süsteem tugineb tegevusvaldkondade nõrkade ja tugevate külgede väljaselgitamisel ning jätkuvaks parendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel ja realiseerimisel. III. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 12. Ülikooli juhtimissüsteem on kooskõlas tema missiooni ja sihtidega ning suunab kogu organisatsiooni aktiivse akadeemilise õhkkonna loomisele ning organisatsiooni allüksuste kooskõlalisele ja tulemuslikule tegutsemisele. 13. Ülikooli struktuur on ratsionaalne, tema allüksuste ning kõigi tasemete juhtide ülesanded ja suhted on täpselt ja selgelt määratletud ning kindlustavad tegelikkuses tasakaalustatud ja piisavalt paindliku juhtimistegevuse. 14. Ülikooli juhtimissüsteemis on vastutuse ja õiguste jaotus selgelt määratletud. Juhtkond kannab ülimat vastutust töö tulemuslikkuse, kvaliteedi ja eetilisuse suhtes. Iga töötaja vastutab talle pandud ülesannete kvaliteetse täitmise eest. 15. Ülikooli juhtimissüsteem arvestab õppijate huve ja vajadusi ning võtab arvesse nende seisukohti. 16. Ülikool hindab perioodiliselt oma juhtimissüsteemi ja -meetodite efektiivsust ning korrigeerib ja täiustab neid. IV. ÕPETAMINE JA ÕPPEKAVAD 17. Ülikooli keskseks tegevusalaks on üliõpilaste õpetamine, mille aluseks on kõrgharidusstandardi nõuetele vastavad õppekavad. 18. Õppekavad on terviklikud ja vastavad ülikooli missioonile ja haridussihtidele. Õppekava on piisavalt läbi töötatud ja nõutaval viisil kinnitatud. Õppekava on iseseisvat õppimist toetav ja loob õppijale ainete valikuvõimalusi. Õppekavas formuleeritakse vastavale alale spetsiifilised hariduseesmärgid ning lõpetamisnõuded, mis on ühtsed sama ala kõigi õppevormide ja õppimisviiside jaoks. 19. Kõigi ülikooli poolt antavate haridusteenuste (diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe, täiendõpe, ümberõpe jne) aluseks on kvaliteetselt koostatud ja detailideni läbitöötatud õppekavad. Ülikool võimaldab haridusorganeil ja kutseühinguil läbi viia õppekavade akrediteerimist ja arvestab akrediteerimistulemusi õppekava moderniseerimisel. 20. Õppekava sisu ja realiseerimistaset analüüsitakse ja hinnatakse pidevalt kvaliteedikindlustuse süsteemi kaudu. Perioodilise õppekava moderniseerimisega peab kaasnema vajalike ressursside hindamine ja tagamine. 21. Teatava õppekava alusel toimunud koolituse lõpetamisel leiab ülikool üliõpilastele alternatiivseid võimalusi vastava haridusastme lõpetamiseks. 22. Ülikool vastutab nii õppekavade ja nende elementide sisu ja taseme eest kui ka kogu õpingute korralduse ja läbiviimise taseme eest. Ülikooli vastutus ulatub õppimisele asumisest kuni ülikooli või vastava kursuse lõpetamiseni. 23. Üliõpilaste õppetulemuste ja soorituste hindamine põhineb selgesti formuleeritud nõuetel, mis on õppijaile eelnevalt teatavaks tehtud. 24. Ülikool on selgelt formuleerinud õpingute katkestamise ja jätkamise korra ning nõuded ja järgib neid. 25. Ülikool omab selget poliitikat mujal sooritatud õpingute arvestamise suhtes. 26. Ülikooli õppekorraldus tagab akadeemiliste allüksuste koordineeritud ja kooskõlalise tegevuse ja loob võimalused iseseisva õppetöö intensiivsuse ühtlustamiseks kogu õppeaja jooksul. 27. Ülikool rakendab kaasaegseid õpetamismeetodeid ning analüüsib õppijate saavutusi kogu õppeprotsessi kestel, aga ka õppejõu osa selles. Õpetajate piisav paljusus tagab õpetamise mitmekesisuse ja erinevate vaatenurkade esiletoomise. 28. Ülikool taotleb püsivalt õpetamiskvaliteedi parandamist ja õpetamismeetodite täiustamist. Selleks kasutab ülikool õpetamiskvaliteedi tagamise ja õppijate saavutuste hindamise ja analüüsi süsteemi. 29. Uurimistöö ülikoolis tuleneb tema õppesihtidest ja haarab nii õppejõude kui ka üliõpilasi. Uurimistegevus on akadeemilise kraadihariduse aluseks ning seda suunatakse ülikooli uurimistöö arenduskavade ja arenduspoliitika printsiipide alusel kasutada olevate ressursside piires. Teatavates ülikoolides ja teatavatel aladel asendab uurimistegevust kõrgetasemeline loominguline professionaalne tegevus, mida hinnatakse samalaadselt. 30. Uurimistegevuse kvaliteedi hindamise aluseks on materiaalsed ressursid (seadmed, süsteemid jne) ja tulemuslikkus, mida kajastavad publikatsioonid, teadusettekanded, valminud projektid. V. ÜLIKOOLI AKADEEMILINE LIIKMESKOND 31. Ülikool taotleb, et õppejõudude ja teadurite koguarv, kvalifikatsioon, tase ja nende tegevus ülikoolis oleks piisav õppe-eesmärkide saavutamiseks. 32. Iga õppejõu ettevalmistus ja kvalifikatsioon vastab tema tegevusalale ja ametinimetusele. Kvalifikatsiooni mõõdetakse akadeemiliste kraadidega, eruditsiooniga, õpingutega, loomingulise tegevusega, kutsealase praktilise kogemusega ning tegeliku tööpanusega. 33. Ülikool avalikustab nõuded ja eeskirjad akadeemilise personali tööle võtmiseks ning rakendab neid objektiivselt ja ausameelselt. Sõlmitav tööleping annab õppejõule kindlustunde teatavaks tööperioodiks, luues ühtlasi võimalused tema arenguks. 34. Õppejõudude ja teadurite koosseisuline struktuur ja töökoormused tulenevad õpetuse eesmärkidest ja sisaldavad võimalusi arendustegevuseks ja õppejõu või teaduri muuks põhikirja kohaseks tegevuseks. 35. Täieliku ja osalise töökoormusega õppejõudude osakaalud valitakse vastavalt töö iseloomule ja õpetamise eesmärkidele, arvestades kõrgharidusstandardi nõudeid. 36. Akadeemilise personali tööülesanded, õigused ja vastutus on selgelt formuleeritud ülikooli eeskirjades ning sõlmitud töölepingutes. Ülikool loob mehhanismi, mis tagab õppejõu vastutustundliku ja eetilise tegutsemise. 37. Õppejõudude tegevuse hindamiseks on loodud efektiivsed kriteeriumid ja meetodid, mis arvestavad õppejõu tööpanust ja selle taset kõigis tegevusvaldkondades (õpetamine, üliõpilaste juhendamine, uurimistöö, eriülesanded ülikoolis). Hindamisel arvestatakse ka õppijate seisukohti ja hinnanguid. 38. Õppe- ja teadusabipersonali ning ametnikkonna töölevõtmise nõuded on formuleeritud ja arvestavad töötaja kvalifikatsiooni, töökogemust ja arenemisvõimelisust. VI. ÜLIÕPILASKOND 39. Ülikool on loonud üliõpilastele intellektuaalse, isiksust arendava ja õppimist stimuleeriva keskkonna ning arvestab üliõpilaste mitteakadeemilisi vajadusi, aidates lahendada personaalseid, olmelisi ja tervisealaseid küsimusi. 40. Üliõpilaste vastuvõtureeglistik on seadusejärgne, valikus objektiivne ja tugineb selgele vastuvõtupoliitikale. 41. Ülikool kasutab vastavaid meetodeid sisseastujate puudujääkide avastamiseks ja abistab neid õppeprotsessi lülitumisel. 42. Ülikool korraldab üliõpilaste nõustamist akadeemilises tegevuses, karjääri valikul, töökoha otsingul, tervisealastes küsimustes, kaasa arvatud psüühilised probleemid. 43. Ülikool teeb koostööd ja abistab üliõpilasorganisatsioone, eeskätt üliõpilasedustust ja -omavalitsust. 44. Ülikool toetab kehakultuuri ja spordi harrastamist ning üliõpilaste puhkeaja sisustamist. 45. Ülikool teadvustab süstemaatiliselt õppijate õppimistingimusi, olmeprobleeme, edusamme õpinguis, analüüsib ja hindab nende seisundit. 46. Ülikool realiseerib üliõpilaste stipendiumide ja finantsabi, aga ka õppetasude programme vastavalt selgelt formuleeritud reeglitele ja avalikustatud poliitikale. Finantsabi programme korrigeeritakse vastavalt võimalustele. 47. Ülikool kogub ja töötleb üliõpilaste arvamusi õppimistingimuste, õpetatava sisu ja õppejõudude tegutsemisviiside kohta, aga ka muudes ülikooli ja üliõpilaskonda siduvates küsimustes. VII. ÕPPEVAHENDID JA INFORESSURSID 48. Ülikool arendab pidevalt õppe- ja teadusraamatukogu ja hoolitseb raamatukogu teenuste üliõpilastele kättesaadavaks tegemise eest kõigil õpetatavatel aladel. 49. Raamatukogu ja infoteenindus on komplekteeritud piisava hulga pädevate töötajate ning tehniliste vahenditega igakülgseks teenindamiseks. 50. Ülikool on loonud sisemise andmesidevõrgu ning sidemed ülikooliväliste, sealhulgas rahvusvaheliste infovõrkudega ning on organiseerinud infoteenuste saamisvõimalused nii õppejõududele, teaduritele kui ka üliõpilastele. 51. Ülikool hindab ja analüüsib regulaarselt raamatukogu ja infoteeninduse seisundit, taset ja efektiivsust ning kasutab tulemusi infosüsteemide arendamisel. 52. Ülikool koostab ja publitseerib piisavalt õpikuid, õppevahendeid ja õppematerjale ning rakendab neid tegelikus õppetöös. 53. Ülikool on organiseerinud kõigile kättesaadava õppematerjalide operatiivse paljundus- ning kopeerimisbaasi. 54. Ülikool informeerib süstemaatiliselt oma liikmeskonda ja üliõpilasi uutest õppematerjalidest ning infoteeninduse vormidest ja võimalustest. VIII. MATERIAALSED RESSURSID 55. Ülikool omab tegutsemiseks ja arenguks piisava mahutavuse ja seisundiga hooneid, ehitisi, ruume ja territooriumi (maad). Nende ressursside haldamiseks on olemas piisavad rahalised vahendid ja kvalifitseeritud personal. Ülikool tagab normaalsed talitlustingimused oma hoonetes. 56. Ülikoolil on õppe- ja teadustegevuseks vajalikud laboratooriumid, katsebaasid, mille sisustus ja materjalidega varustatus on küllaldane ja kaasaegne ülikooli sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. 57. On olemas materiaalsete ressursside kasutamise ja hooldamise eeskirjad ning kõigis ruumides tagatakse soodsad keskkonna- ja töötingimused. 58. Kõik vajalikud hoolde- ja remonditeenistused funktsioneerivad piisava operatiivsuse ja kvaliteediga. 59. Ülikool omab materiaalsete ressursside seisundi regulaarset hindamissüsteemi ja ressursside arendamiskavu, mis tuginevad reaalsete rahaliste vahendite olemasolule. IX. RAHALISED VAHENDID 60. Ülikoolis eksisteerib kindel finants- ja investatsioonipoliitika nii rahaliste ressursside hankimisel kui ka nende kasutamisel ülikooli funktsioneerimiseks ja arendamiseks. On olemas eelarve koostamise ja täitmise selged eeskirjad ning neid järgitakse rangelt. 61. Ülikool on saavutanud finantseerimistaseme, mis on piisav ülikooli sihtide ja eesmärkide täitmiseks. 62. Ülikooli allüksused omavad piisavaid õigusi ja vastutust rahaliste vahendite kasutamisel. Eksisteerib eelarve täitmise kontrollimehhanism ning rahaliste vahendite kulutamise efektiivsuse hindamismehhanism. 63. Ülikool omab arengufondi(-fonde), on aktiivne sponsorluse ja toetuste hankimise vallas. 64. Ülikooli raamatupidamine ja finantsaruandlus toimuvad seadusjärgselt ja operatiivselt. Revideerimistulemused ei kajasta olulisi eksimusi. X. ÜLIKOOLIVÄLISED SUHTED 65. Ülikool avaldab regulaarselt täielikku, täpset ja konkreetset informatsiooni oma tegevuse, vastuvõtu- ja õppimistingimuste kohta üliõpilastele, üliõpilaskandidaatidele ja muudele asjasthuvitatuile. 66. Ülikool publitseerib järjekindlalt õppetööalaseid teatmematerjale. 67. Ülikool publitseerib ülevaatelisi materjale ühiskonna informeerimiseks oma tegevusest. 68. Ülikool publitseerib oma teadustulemusi, organiseerib konverentse, seminare ja töönõupidamisi. 69. Ülikool arendab koostööd muude ülikoolidega koostöölepingute, üliõpilaste vahetuse, ühiste uurimisprojektide või muu partnerluse näol. 70. Ülikool osaleb aktiivselt rahvusvaheliste kõrgharidusalaste organisatsioonide tegevuses. 71. Ülikool omab piisavaid sidemeid oma tegevusvaldkondade tööandjate esindajatega ning teeb nendega koostööd ülikooli sihtide ja eesmärkide täiustamiseks, õpetamise sisu ja tulemuslikkuse parandamiseks ning sponsorluse arendamiseks. 72. Ülikool säilitab sidemed oma lõpetanutega ja teeb nendega koostööd muu hulgas võimekate noorte toomiseks ülikooli, samuti õpetamise sisu ja tulemuslikkuse parandamiseks. XI. AKADEEMILINE EETIKA 73. Ülikool täidab tingimusteta kõiki seaduste ja riiklike haridusorganite kõrgharidusalaste määruste nõudeid. 74. Ülikooli juhtimisel kehtivad kõrged eetilised nõuded kõigil tasemeil ja neid täidetakse. Administratsioon juhib ülikooli ausalt ja õiglaselt. 75. Tõde, õiglus, avatus ja otsekohesus iseloomustab ülikooli kõigis tema sisemistes ja välistes suhetes. Akadeemiline au ja õiglus on iga ülikooli töötaja tegevuse aluseks. 76. Ülikoolil on selged ja publitseeritud ausus- ja õigluspoliitika printsiibid ning nende täitmise jälgimise toimimissüsteem ülalt alla ja alt ülesse. 77. Kehtib õpetamise ja õppimise vabadus. 78. Ei esine diskrimineerivat poliitikat töölevõtmisel, edutamisel, sisseastumisel, saavutuste hindamisel. 79. Suhetes akrediteerimisorganitega kehtivad usaldus- ja ausussuhted. 80. Ülikool hindab ja analüüsib perioodiliselt oma eetikapoliitika tõhusust. Lisa 2 Kinnitatud haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 NÕUDED ÜLIKOOLI ÕPPEKAVA AKREDITEERIMISEKS I. HARIDUSPOLIITILINE TÖÖKORRALDUS 1. Ülikooli struktuuriüksused osalevad vastavalt oma funktsioonile õpetamise, arengukava, poliitika ning praktilise töökorralduse väljatöötamisel. Nende täpsustatud ülesanded ja vastutus selles valdkonnas on konkreetselt fikseeritud. 2. Õppekava eesmärgid on sõnastatud ja teatavaks tehtud kõigile asjassepuutuvaile allüksustele ning need osalevad üheskoos õppekava koostamisel vastavuses ülikoolis kehtestatud eeskirjadele. 3. On määratletud õppekava sisulise taseme eest vastutav organ, kes süstemaatiliselt analüüsib õppekava sisu vastavust arengunõuetele ning õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadustele. 4. On olemas kontrollisüsteem õppekava täitmise üle nii õppejõudude kui ka üliõpilaste suhtes. 5. Allüksuse osalus teiste erialade õppetegevuses on selgesti määratletud. II. ÜLIÕPILASED 6. Vastuvõtueeskirjad ning -korraldus, samuti ennistamistingimused vastavad kehtestatud nõuetele ning neid täidetakse eranditeta. 7. Üliõpilaskandidaatide haridustase vastab esitatavatele sisseastumisnõuetele. On olemas süsteem esinevate puudujääkide kõrvaldamiseks. 8. Ülikooli poolt antav informatsioon sisseastujatele ja kutsenõustus sisseastumisel on konkreetne ja piisav. 9. On loodud süsteem üliõpilaste edasijõudmise ja edukuse jälgimiseks ning hindamiseks, mida kasutatakse õpingute tulemuslikkuse parandamiseks. 10. Üliõpilastele on tagatud võimalus ülikoolidevaheliseks akadeemiliseks liikuvuseks. III. ÕPPEKAVAD 11. Õppekava eesmärgid on konkreetselt formuleeritud ja nad kajastavad esmajoones nõudeid lõpetajate tasemele. 12. Õppekava on võrreldaval tasemel teiste ülikoolide (ka Euroopa arenenud riikide) analoogiliste õppekavadega. 13. Õppekava on kohandatav muutuvatele olukordadele Eesti ühiskonnas ning sealt tulenevaile uutele nõuetele. 14. Õppekava ainete struktuur arvestab nende koosmõju, sisu aga tagab piisava üldharidusliku, erialase ja ametialase taseme ning konkurentsivõime tööjõuturul. 15. Üliõpilaste auditoorse ja iseseisva töö vahekord on optimaalne, vastab õppekirjanduse kättesaadavusele ja mahule; iseseisva töö maht on piisav permanentse õpiharjumuse kujundamiseks. 16. Õppekava sisaldab probleemseid (uurimuslikke, loomingulisi) ülesandeid, nende osakaal on optimaalne kõigil haridusastmetel. 17. Tingimused lõpetamiseks ning lõpetamisprotseduur on konkreetselt formuleeritud ja tagavad õppekava hariduseesmärkide saavutamistaseme objektiivse hindamise. 18. Täiendkoolituse erinevate õppekavade hulk ja sisu vastavad õpetamises osalevate akadeemiliste üksuste profiilile ja eesmärkidele ning tagavad uusimate teadmiste edastamise. 19. Akadeemilises üksuses on olemas õppekavade ja nende täitmise kvaliteedikindlustuse süsteem. IV. ÕPPEPROTSESS 20. Õpetamismeetodid on kaasaegsed ja sobivad erinevatele õppetöö liikidele vajalike teadmiste ning oskuste ratsionaalseks omandamiseks. 21. Arvutite ja litsentseeritud tarkvarasüsteemide kasutamine õppeprotsessis on piisav. 22. Akadeemiliste astmete õppekavad on ühildatud ja võimaldavad mujal õppinuil paindlikult lülituda õpingutesse. 23. Õppekorralduse aluseks on detailselt määratletud akadeemiline kalender. 24. Õpitulemuste hindamine on objektiivne, tulemused kajastavad piisava täpsusega õppe-eesmärkide saavutamise taset ja eksamikorraldus on küllalt paindlik. Kirjalikke eksamivastuseid kasutatakse tasemeanalüüsil. V. ÕPPETEGEVUSE KORRALDAMINE JA RESSURSID 25. Õppekorraldus tagab üliõpilaste ratsionaalse ajakasutuse ja loob eelduse headeks õpitulemusteks. Piisavalt tähtsustatakse iseseisva õppimise rolli. 26. Üliõpilastel on võimalus saada õigeaegselt ja piisavalt informatsiooni õppekorralduse kohta. Toimib üliõpilaste nõustamisteenistus. 27. Õppekorraldust täiustatakse regulaarselt üliõpilaste koormus- ja tõrkepõhjuste uuringute põhjal. 28. Eksisteerib ülikooli akadeemiline edutamis-, tööülesannete jaotuse ning personali uuendamise poliitika, mis on orienteeritud õppe-eesmärkide ja akadeemilise tulemuslikkuse parendamisele. 29. Õppekava raames osaleb eri liiki õppeainete õpetamisel ja üliõpilaste juhendamisel küllaldane hulk piisavat akadeemilist taset omavaid õppejõude, kes kooskõlas õppekava hariduseesmärkide ja ülikooli akadeemilise poliitika sihtidega süstemaatiliselt täiustavad oma kvalifikatsiooni. 30. Õppekava hariduseesmärkide mööndusteta saavutamiseks on akadeemilisel allüksusel vajalikul määral rahalisi ja materiaalseid ressursse -- õppe-teadustöö pinda, inventari ja seadmeid ning õppe-teaduskirjandust, kusjuures tagatakse nende efektiivne kasutamine ja regulaarne uuendamine. 31. Akadeemilise üksuse ja ülikooli juhtkonna vaheline koostöö tagab allüksuse osalemise ülikooli terviklikus hariduspoliitikas ja allüksuse enese piisava otsustamisõiguse erialases hariduspoliitikas ühtse üldkontseptsiooni raames. VI. TAGASISIDE JA KVALITEEDIKINDLUSTUS 32. Akadeemiline üksus omab piisavat informatsiooni eriala lõpetanute tööalasest karjäärist ning nende tööandjate rahulolust lõpetanute haridustasemega. 33. Süstemaatiliselt kogutakse andmeid ja vilistlaste ning tööandjate märkusi lõpetanute taseme kohta ning seda arvestatakse õppekavade korrigeerimisel ja kvaliteedikindlustuse süsteemi täiustamisel. 34. Ülikoolis toimib õpetamistegevuse kvaliteedikindlustuse süsteem, milles osalevad ka üliõpilased. Avastatud puudused likvideeritakse lühima võimaliku ajaga. Lisa 3 Kinnitatud haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 ÜLIKOOLI JA TEMA ÕPPEKAVADE AKREDITEERIMISE KORD 1. Ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimise kord täpsustab ülikooliseaduses ja Kõrghariduse Hindamise Nõukogu põhikirjas sätestatud aluseid hindamiskomisjonide moodustamisel ja tegutsemisel. Edasises tekstis nimetatakse hindamiskomisjoni liikmeid ekspertideks. 2. Hindamiskomisjoni moodustab Kõrghariduse Hindamise Nõukogu koos Kõrghariduse Akrediteerimiskeskusega hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ülikooli eneseanalüüsi aruande esitamist Akrediteerimiskeskusele. Hindamiskomisjoni moodustamisel võidakse arvestada ülikooli, üliõpilaste või lõpetanutega seotud organisatsioonide soovitusi. 3. Olenevalt valdkonna spetsiifikast peab ekspert hinnatava(-te) õppekava(-de) valdkonnas kas omama teaduskraadi ja vähemalt viieaastast vastavat õppe- ja teadusalast kogemust või olema tunnustatud, suurte kogemustega spetsialist. 4. Hindamiskomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, nende seas vähemalt kahe välisriigi vastava valdkonna asjatundjad. Ekspertide koguarv määratakse sõltuvalt töömahust. Tuleb eelistada varasemaid hindamiskogemusi omavaid või vastava eriõppe läbi teinud eksperte. Üks ekspertidest määratakse koordinaatoriks ülesandega suunata hindamiskomisjoni tegevust ning ekspertaruande koostamist. 5. Hindamiskomisjoni koosseisu ja täpse tööaja ülikoolis teeb Akrediteerimiskeskus ülikoolile teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne hindamiskülastuse algust. Hindamiskülastus ei või toimuda hiljem kui neli kuud pärast hindamiskomisjoni moodustamist. 6. Hindamiskomisjoni tegevus ülikoolis kestab olenevalt hindamistegevuse liigist ja mahust 2--4 päeva. Ajakava koostab Akrediteerimiskeskus, kooskõlastades selle nii ülikooliga kui ka ekspertidega hiljemalt üks nädal enne külastust. 7. Ülikooli eneseanalüüsi aruanne eesti ja inglise keeles peab olema edastatud ekspertidele tutvumiseks hiljemalt kaks nädalat enne hindamiskülastuse algust. Hinnatavat ülikooli ning hindamiskülastust käsitlevad muud materjalid ja info antakse eksperdile külastusele eelneval päeval või külastuse käigus (sealhulgas õppematerjalid, üliõpilastööd jm) vastavalt punktile 12. 8. Hindamiskülastuse eel Akrediteerimiskeskus tutvustab väliseksperte Eesti kõrghariduskorraldusega ning ülikoolide kvaliteedihindamise põhimõtetega ning hinnatava ülikooli rolliga Eesti kõrgharidussüsteemis. 9. Akrediteerimiskeskus korraldab ekspertide saabumise linna, kus asub hinnatav ülikool, samuti ekspertide majutamise seal, kandes selleks ettenähtud vahenditest kõik kulud. Samuti tasutakse ekspertidele sõidu- ja toitlustuskulud ning töötasu Kõrghariduse Hindamise Nõukogu kehtestatud määrade alusel, mis peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Ekspertide transpordi majutamispaigast ülikooli ja tagasi korraldab igal hindamiskomisjoni tööpäeval hinnatav ülikool. 10. Hindamiskomisjoni võib ülikoolis saata nii Akrediteerimiskeskuse esindaja kui ka keegi Kõrghariduse Hindamise Nõukogu liikmetest. 11. Hindamiskomisjoni vastuvõttev ülikool määrab hiljemalt kuus päeva enne komisjoni saabumist vastuvõtu eest vastutava isiku, kes tagab ajakava täitmise eeldused, nende seas ka ekspertide töötamis- ja toitlustamisvõimalused ülikoolis. Ekspertidel peab olema võimalus kasutada vajalikult sisustatud omaette ruumi töötamiseks ja intervjueerimisteks. 12. Ülikool peab võimaldama ekspertidel, Akrediteerimiskeskuse esindajal ja Kõrghariduse Hindamise Nõukogu liikmel külastuse käigus 1) tutvuda ülikooli ja tema allüksuste põhikirjadega, tegevust sätestavate ja korraldavate sisemiste normdokumentidega, tagades vajadusel nende sisu edastamise võõrkeeles; 2) võimaluse intervjueerida kõiki õppe- või teadustööga seotud ülikooli töötajaid ja üliõpilasi ekspertide valikul, tagades vajadusel tõlke; 3) tutvuda õppetegevust ja üliõpilasi käsitlevate andmestikega, õppematerjalidega ja informatsioonisüsteemiga; 4) tutvuda õppejõudude CV-dega, õppekoormusega, metoodilise ja teadustööga; 5) tutvuda sisekontrolli korralduse ja tulemustega õppetöö kvaliteedi hindamise valdkonnas; 6) tutvuda ülikooli infrastruktuuri seisundiga; 7) tutvuda aineprogrammidega ja õppetegevuse sisu käsitlevate juhendmaterjalidega; 8) tutvuda kirjalike üliõpilastöödega, sealhulgas ka lõputöödega ning kirjalike eksamitöödega; 9) külastada auditoorse õppetegevuse kõiki vorme; 10) saada muud õppe- ja teadustegevusega seotud informatsiooni vastavalt ekspertide soovile. 13. Hindamiskomisjon esitab viimasel hindamiskomisjoni tööpäeval ülikooli ja selle allüksuse juhtkonnale esialgse suulise kokkuvõtte olulisematest hindamistulemustest, mida ei arutata. 14. Hindamiskomisjon koostab hiljemalt hindamisele järgneva kuu kestel kirjaliku hindamisaruande vastavalt näidisstruktuurile, milline lähtub ülikooliseadusest ja kõrgharidusstandardist ja esitab selle kuu lõpuks Akrediteerimiskeskusele. Aruande kokkuvõte sisaldab põhjalikult argumenteeritud positiivseid ja negatiivseid hindamisjäreldusi koos soovitustega ülikooli tegevuse edaspidiseks parandamiseks ja akrediteerimiseks. 15. Akrediteerimiskeskus edastab kõik hindamisega seotud materjalid Kõrghariduse Hindamise Nõukogule hiljemalt kahe kuu jooksul pärast eksperthindamist. Seejärel kutsub nõukogu esimees vastavalt Kõrghariduse Hindamise Nõukogu põhikirjale kokku nõukogu koosoleku hiljemalt kahe kuu jooksul materjalide esitamisest arvates. Arutelu ning otsustused Kõrghariduse Hindamise Nõukogus tehakse nõukogu põhikirjas sätestatud korra kohaselt.