Vastemõisa Vallavolikogu — Kildu Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 152, 1580

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 ja Vastemõisa Vallavolikogu 20. oktoobri 2004. a määruse nr 6 «Kooli arengukava kinnitamise ja muutmise kord», Vastemõisa Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Kildu Põhikooli arengukava 2004–2007 (lisa). Volikogu esimees Andres VINNI Kinnitatud Vastemõisa Vallavolikogu 20. aprilli 2005. a määrusega nr 6 KILDU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2004–2007 I. Kooli koht ja üldandmed 1. Missioon ja üldeesmärgid Kildu Põhikool oma ligi sajandipikkuse ajalooga on kogu Vastemõisa vallas ainuke haridusasutus ja tema põhieesmärk on piirkonna laste ja noorte õpetamine ja kasvatamine loovateks, arenemisvõimelisteks ning paikkonnateadlikeks inimesteks, kes tunnevad maailma ja peavad lugu teistest inimestest ning kodupaigast. Kildu kool – hea haridus lapsesõbralikus ja looduslähedases keskkonnas! Kooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa paikkonna arengule, määratleb end oma pere, küla, paikkonna ja rahva liikmena. 1) Kooli eesmärk on tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise ja vaba isiksuse kujunemiseks. 2) Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid: a) loovuse kaudu lapse mina arendamine, et – kujuneks loov ja kriitiline mõtlemine; – ta tunneks rõõmu eneseväljendusest loomingu kaudu; b) suhtlemisvalmiduse ja -oskuste kujundamine, et laps – oskaks oma tegevust ja käitumist ümbritsevaga kohandada, teistega võrrelda, adekvaatset enesehinnangut kujundada; – tunneks kombeid, viisaka käitumise reegleid; – arvestaks teistega, püüaks konflikte rahumeelselt lahendada, oleks kompromissideks valmis; – austaks ühiskonnas kehtivaid reegleid ja eeskirju; – oskaks enesest lugupidava käitumise kaudu au ja väärikuse mõistet selgitada; c) ettevalmistus enesega toimetulekuks. Selleks arendada – oskust hinnata oma teadmisi, neid kasutada ja täiendada; – töö kavandamise ja plaanide jälgimise oskust ja selle tähtsuse hindamist; d) kooli arendamise eesmärgid: koostöö lastevanematega; loodusläheduse rõhutamine kooli õppekavas ja igapäevases elus; avatus igasugusele koostööle; tunniväliste tegevuste mitmekülgsus; kooli tugevate külgede reklaam; alushariduse tähtsustamine; inimväärika kodaniku kasvatamine. 2. Kooli koht vallas Kildu Põhikool praeguse ligi 140 õpilasega on nii Viljandi maakonna kui ka kogu Eesti jaoks enamlevinum ja tüüpiline maakool. Valla 1200 elanikust moodustab Kildu koolipere oma 23 õpetaja, 140 õpilase ja 8 töötajaga märkimisväärse osa. Kool on vallas oluline asutus nii oma vaimse potentsiaali kui ka tegevusvõimaluste poolest. Kool ei ole ainult kitsalt valla haridusasutus ja kooli mõju valla arengule ei toimi ainult tema õpilaste kaudu. Kool on avatud valla kõigile inimestele spordi-, huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks. Kooli raamatukogu saavad kasutada ka ümberkaudsed inimesed õppetöövälisel ajal. Kool on avatud tegevusteks ka suvisel ajal, korraldab laste- ja muid laagreid, võimaldab majutuspaika Soomaad külastavatele turistidele. Kooli rahvusvahelised sidemed ja koostöö võimaldab tõsta nii kooli kui ka valla mainet. Kool on oluline valla maine kujundaja. Linnalähedase koolina on möödapääsmatu, et mitmed õpetajad elavad ka väljaspool valda, enamasti Viljandis. Kuna vald on elanike arvult tagasihoidlik, kuid territooriumilt suur, siis on mitme õpilase koolitee väga pikk – kaugemal elavad õpilased tulevad kooli enam kui 20 km kauguselt. Soomaa Looduskaitseala, mis ühelt poolt muudab valla atraktiivsemaks, põhjustab teisalt aga raskusi nii teedevõrgu korrashoiu kui ka õpilaste transpordiga. Koolibussi sõiduringide sagedus ja võimalused seavad kooli õppe- ja huvitegevuse korraldamisele piiranguid. Sellele vaatamata on huvitegevus koolis laialt levinud ning selles osaleb enamus õpilaskonnast. Üks olulisemaid ja samas ka populaarsemaid huvitegevuse valdkondi koolis on sporditegevus, mis on juba traditsiooniliselt valla noorte ja ka täiskasvanute seas väga levinud. 3. Kooli õppekava Kooli õppekava tugineb Eesti Vabariigis seadusega kehtestatud riiklikule õppekavale. 1. septembrist 2002 käivitunud uus õppekava sätestab kõigis kooliastmetes kooli poolt valitavad valikained. I kooliastmes 7 tundi, II kooliastmes 10 tundi ja III kooliastmes 7 tundi nädalas. 2004.–2007. aastani kehtivad Kildu kooli valikainete osas järgmised prioriteedid: arvutiõpe I–IX klassini majandusõpe I–VIII klassini rütmika (liikumise ja muusika kooslus) III klassis kunstiteraapia (joonistamise ja muusika kooslus) V klassis funktsionaalne lugemine II–V klassini tööõpetus IV klassis keskkond ja tervis VIII klassis algebra VIII klassis kirjandiõpetus IX klassis etikett IX klassis muusika V klassis Läbivad teemad: Johann Köler looduskeskkond Alates õppeaastast 2005/2006 planeerib kool alustada õppekavaga, kus kooli pakutavaid valikaineid saavad õpilased ise valida ning õppetöö valikainetes toimub erinevate klasside õpilastest moodustatud gruppides. 4. Õpilased 2004/2005. õppeaasta alguses oli Kildu kooli õpilasnimekirjas 137 õpilast. Klasside järgi õpib: 1. klassis 9, 2. klassis 13, 3. klassis 12, 4. klassis 17, 5. klassis 15, 6. klassis 19, 7. klassis 18, 8. klassis 16, 9. klassis 18 õpilast. Eelkooliklassis õpib 2004/2005. õppeaastal 5 last. Kildu koolis on korraldatud ka võimalused õppida lihtsustatud õppekava järgi. Praegu õpib abiklassis 10 õpilast eri klassidest ning nendega tegeleb abiklassi õpetaja Maimu Hakkaja. Kolm õpilast õpib parandusõppes. On täiesti loomulik, et abi- ja parandusõpe on lastele korraldatud kodukoolis. See teeb lapse elu koolis lihtsamaks ja kergendab õpetamist. 5. Laste sündivus Vastemõisa vallas 1993–2004 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 23 24 15 17 11 12 16 5 10 12 17 15 6. Vallas sündinud laste osakaal Kildu põhikoolis 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 Vallas sündinud laste arv 22 25 27 25 27 23 24 19 20 11 Neist õpib Kildu koolis 10 10 4 9 12 14 13 9 10 7. Õpetajad Õpetajad kuuluvad valla kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu hulka. 2005. aastal töötab koolis 23 õpetajat. Hariduse järgi jaotuvad need: pedagoogiline kõrgharidus 16 muu kõrgharidus 1 pedagoogiline keskeriharidus 2 keskeriharidus muul erialal 2 keskharidus 2 Õpetajatele omistatud kvalifikatsiooni järgi jaotuvad õpetajad: 1. vanemõpetajad 7 2. õpetajad 10 3. nooremõpetajad 6 Õpetaja kutset omandavad hetkel ülikoolides 3 õpetajat Mehi on õpetajate seas 6, s.o 26%. Vanuse järgi jaotuvad õpetajad järgmiselt: 20–29 3 14% 30–39 4 17% 40–49 8 35% 50–59 4 17% 60–73 4 17% 8. Kooli ruumid ja majanduspersonal Kooli majanduspersonal koosneb kaheksast inimesest. Majandusjuhataja hallata on: – kolm koristajat – kaks kokka – töömees – kütja Kool sai 1999. aastal uue korraliku võimla, söökla ja garderoobi. Kogu majas on läbi viidud kapitaalremont. Võimlaga koos ehitati vanale ajaloolisele osale juurde söökla koos köögiga, riietusruumid, duširuumid ja majandusruumid. Kool on varustatud tänapäevase keskküttesüsteemiga. Külmal ajal kasutatakse koridoride kütteks ahikütet. Lähematel aastatel vajab koolimaja kõikide akende komplektset vahetamist, fassaad ja karniisid vajavad põhjalikku remonti. Koolimaja turvalisuse tõstmiseks on vanas osas vaja rajada tuletõrje automaatne häiresüsteem. 2004. aasta suvel muudeti tänu valla osalusele Kildu–Vaalamäe senine 3 km pikkune kruusatee lõik tolmuvabaks. Kooli lähiümbruses kauni järve kaldal asetseb staadion ning ujumiskoht. 2003. aastal valmis kooli looduse õpperada. 2004. aasta kevadel valmisid koolimaja ümbruses palliväljakud, turnimislinnak. Kooliümbruse haljastusprojekt valmib 2005. aastaks. Kooliümbruse park kosub ning korrastatakse samuti 2005. aastal. Igal aastal püütakse uuendada kooli klassimööblit ning sellega tahetakse lõpule jõuda 2007. aastaks. Remondi on läbinud ka poiste tööõpetuse klass ja jõusaal. 2004. aastal valmis kooli ruumides õppeköök. Kool on õpilasvabadel päevadel oma ruume rentinud mitmesuguste laagrite läbiviimiseks nii suvel kui talvel. Juba praegu vastab valgustus klassiruumides normidele. Järgnevatel aastatel on plaanis: 1) arvuti- ja teistesse klassidesse ning aulasse ventilatsiooni paigaldamine; 2) klasside varustamine uue mööbliga; 3) kooliümbruse haljastuse lõpuleviimine. II. Kildu kooli investeerimisprioriteedid 2004–2007 (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 Kokku 1. Kooli mööbel ja sisustus: * tuletõrje signalisatsioon 60 60 * Saali toolid 40 40 * Klassi mööbel 10 15 15 15 55 * Põrandad: õp.tuba 12 12 raamatukogu 15 15 klassiruumid 15 15 15 45 2. Koolihoone remont: kanalisatsiooni rem. 70 70 karniiside ja katuse rem. 150 150 ventilatsioon 200 200 uued aknad 300 300 fassaadi veranda 100 100 3. Kooliümbrus: mänguväljakute lõpetamine 15 15 kooli ümbruse haljastusprojekt 20 20 Kooli ümbruse haljastus 100 100 4. Õppevahendid: tahvlid 10 10 20 majutusinventar 15 15 5. Õppeköögi rajamine: 20 20 6. Käsitööruumi rajamine 20 20 7. Infotehnoloogia 20 10 20 20 70 7. Kooliaida rekonstr. 300 300 Kokku 117 285 650 575 1627 Kõik kokku 1827 III. Kooli juhtimisstruktuur

IV. Kool kui infokeskus Kildu koolil on hetkel arvutiklassis kaheksa õpilaste arvutit ja üks õpetaja arvuti. Eraldi paikneb õpetajate toas kaks ning direktoril on üks arvuti. Üks arvuti paikneb võimlemisõpetajate ruumis, üks raamatukogus ning üks on õpilasomavalitsuse kasutada huvijuhi ruumis. Kõik arvutid on ühendatud lokaalarvutivõrku. Arvutivõrku ja interneti püsiühendust teenindab serverarvuti. Igal aastal püüab kool uude esimesse klassi anda õpilaste ja õpetaja kasutada ühe arvuti. Arvutivõrgu kitsaskohaks on püsiühenduse madal kiirus, mida tõhustada ei võimalda eksisteeriv analoogtelefonisüsteem. Kooli kodulehekülg asub aadressil http:// kildu.vil.ee ja on avatud alates 1999. a novembrist. Kooli üldine elektronpostiaadress on: kool@kildu.vil.ee. Õpilased ja õpetajad omavad personaalseid aadresse. Kooli põhiruumid on elektroonse valvesignalisatsiooni all. Kildu kooli raamatukogu ülesanne on teenindada kõiki kooli õpilasi, õpetajaid ja töötajaid ning lapsevanemaid. Praeguse seisuga on raamatukogus umbes 4000 teavikut. Umbes pooled raamatutest on ilukirjandusteosed. Võimalusel teenindab kooli raamatukogu ka ümbruskonna rahvast, aidates nii kirjanduse kui koopiate tegemisega, korraldab raamatunäitusi ning temaatilisi üritusi koostöös Vastemõisa raamatukoguga. Raamatukogu probleemideks on ruumipuudus, teatmeteoste vähesus ning vajadus uuema mööbli järele. V. Huvitegevus ja sõprussidemed Õppeväline huvitegevus on Kildu koolis laialt arenenud. Vastemõisa vald on kooli huvitegevust oluliselt toetanud. Ringitööst võtavad osa peaaegu kõik õpilased ning maakooli tingimustes on see täiesti loomulik nähtus. Kokku on huviringe rohkem kui kümme. Koolis tegutseb tasuline plokkflöödiring. Väga laialt on levinud eri spordiringid, samuti näite- ja tantsuringid. Kooli õppekavalist tööd toetavad majandusringid, arvutiring, koorid. Kooli juures käivad koos noorkotkad ja kodutütred. Laialt levinud isetegevus leiab väljundi sagedastes temaatilistes üritustes, kus reeglina astuvad üles kõik klassid omaette kavadega. Koolil on sõprussidemed lähikonna koolidega – Sürgavere Põhikooli ning Suure-Jaani Gümnaasiumiga. Kaugemalt on koolil sõprussidemed Soomes asuva Reisjärvi kooliga ning Norras Oslo lähedase Nesoddeni kommuuniga. 2004. aasta kevadel külastas Kildu kooli jalgpallivõistkond Norra sõpru ja võttis seal osa Norra iseseisvuspäeva tähistamisest. 2004. aasta sügisest käivitub kolmeaastane mahukas COMENIUS projekt, mida rahastab Euroopa Liit. Selle raames tehakse koostööd Kreeka, Inglismaa, Austria ja Hispaania koolidega. VI. Vilistlased ja lapsevanemad Kool hoiab pidevalt kontakti oma vilistlastega. Suurem kokkusaamine vilistlastega oli 1999. aastal, kui tähistati nii kooli 90. sünnipäeva kui ka uue hoone avamist. Kooli vilistlasi kuulub nii hoolekogu kui lastevanemate hulka. Lastevanematega hoiab kool tihedat sidet, kord aastas peetakse lastevanemate üldkoosolekut, iga klassijuhataja teeb oma klassi lastevanemate koosolekuid. Alates 2002. aasta sügisest kohtuvad kõik klassijuhatajad oma klassi õpilaste ja nende vanematega eraldi arenguvestlusteks. VII. Kooli tugevused ja nõrkused 2001. aastal viidi kooli ja vallavalitsuse ühistöös läbi SWOT-analüüs selgitamaks kooli perspektiive, kitsaskohti ja arenguvõimalusi. Parandusi tehti 2004. aasta sügisel. Kildu kooli tugevad küljed

lapsesõbralikkus (väikesed klassid);

ühtne ja sõbralik kollektiiv;

õpetajate kõrge haridustase;

tööle pühendunud õpetajad;

head sportimisvõimalused;

rikkalikud traditsioonid;

korralik koolihoone;

teotahtelised õpilased;

palju huvialaringe;

hästisisustatud arvutiklass;

valla toetus (toiduraha, bussi kasutamine), logopeed, abiklassi olemasolu;

väike kollektiiv, võimalus kiiresti teavitada probleemidest. Kildu kooli nõrkused

õpilaste distsipliiniprobleemid, suhtumine kooli varasse;

meeskonnatöö pinnapealsus;

nõudmistel-tulemustel pole alati süsteemsust;

mõned aineõpetajad ei oma piisavat erialast ettevalmistust;

õpilastel ei ole piisav oma kooli tunne;

osa klassiruume liiga väikesed;

õpilastepoolne vähene huvi isetegevuse vastu;

vähene informeeritus üksteise töödest ja tegemistest;

mõned õpetajaid on nn tunniandjad, kes on koolis ainult mõne päeva;

kooliümbrus vajab heakorrastamist;

väike valik aime- ja teatmekirjandust;

leebus korrarikkujate suhtes. Kildu kooli arenguvõimalused

Soomaa lähedus, osalus Soomaa projektis;

pakkuda õpilastele erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks;

tihedam koostöö sõpruskoolidega;

keskkonnasäästlikkuse projektid;

koolimaja ümbruse kujundamine;

sportimisvõimaluste laiendamine, spordisaali aktiivsem kasutamine;

valikainete rakendamine;

õpetajate jätkuv enesetäiendamine;

isetegevusringide arendamine;

Kildu küla keskuse väljaarendamine;

kooli maine tõstmine. Kildu kooli arengupiirajad

kooli asukoht;

majanduslikud võimalused;

motivatsiooni puudulikkus;

ebamäärasus haldusreformis;

paljudel aineõpetajatel väike koormus;

liigne sõltuvus bussiringidest;

sagedased direktorite vahetumised;

valla elanike raske majanduslik ja sotsiaalne olukord;

lastel raske osaleda Viljandis huvikoolides (spordi- ja muusikakool);

halb üldine suhtumine maakoolidesse. VIII. Kooli tulevik Kildu kooli tulevik sõltub suurel määral valla ja kogu Eesti regionaalsest arengust. Olles praeguse Vastemõisa väikevalla ainuke kool on loomulik, et valdav enamik vallas sündinud lapsi tulevad õppima Kildu kooli. Samas ei saa jätta arvestamata asjaolu, et paljud valla elanikud töötavad Viljandis, Suure-Jaanis ja Tallinnaski, mis tingib selle, et mitmed valla põhikooliealised lapsed õpivad Viljandi või Suure-Jaani koolides. Tulevikku vaadates on ilmselt möödapääsmatu Vastemõisa valla liitmine kas siis Pärsti, Kõpu või Suure-Jaani vallaga. Uus, tekkinud situatsioon erineb tunduvalt praegusest, mida aga praegu on veel vara arutada. Põhiline kooli arenguga seotud valla probleem on praegu ja ka haldusreformijärgselt kooliealiste laste olemasolu. Vaadeldes valla laste sünde viimastel aastatel, võib täheldada selle jätkuvat langemist 20-lt (1993. aastal) 5-ni (2000. aastal). Tõsi küll, viimastel aastatel võib märgata sündide arvu mõningast suurenemist. Kooli tulevik oleneb sellest, kas laste arvu kahanemine jätkub, või ei. Kahanemise tendentsi jätkudes võib muutuda paratamatuks liitklasside teke juba 2006. aastal. Samas pole see tendents praegu veel pöördumatu ning oleneb kogu riigi regionaalsest arengust. Palju oleneb ka valla ettevõtluse arengust, mis võib teatud määral mõjutada laste sündivust ja noorte inimeste elamaasumist siia. Seepärast näib paratamatuna vajadus rajada valda oma lasteaed. 2006. aastal on planeeritud alustada lasteaia rajamist Vastemõisa. Lastaed aitab valda muuta konkurentsivõimelisemaks, kujundada oma valla lastel juba varakult kooliharjumust ning seotust kodupaigaga.