Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 51, 724

(õ) 13.03.2009 15:00 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; RT III 2004, 1, 1; RT I 2004, 12, 80; 84, 570) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R. T. (sünd 3.08.1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja regionaalosakonnas menetlusse 16. juunil 2004. a. R. T. kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et R. T. on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning tema karistatus ei ole kustunud. 21. juunil 2004. a mõistis Järva Maakohus R. T. süüdi «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) § 200 lõike 2 punkti 7 (röövimine) alusel ning karistas teda tingimisi vabadusekaotusega neli aastat, katseajaga kaks aastat ja kuus kuud. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 14. jaanuari 2005. a kirjaga nr 15.2-20/1910 R. T. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus, ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. R. T. selgitab oma 20. jaanuaril 2005. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas, et teda on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus tingimisi, mitte reaalselt, ning palub veel kord läbi vaadata tema sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. R. T. karistati 21. juunil 2004. a tingimisi vabadusekaotusega neli aastat, katseajaga kaks aastat ja kuus kuud. R. T. karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 2010. aastal. R. T. toob vastuväitena asjaolu, et teda on karistatud tingimisi, mitte reaalselt. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkt 4 sätestab üheselt, et Eesti kodakondsust ei anta isikule, kellele on kuriteo toimepanemise eest mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud. R. T. on karistatud tingimisi vabadusekaotusega neli aastat, katseajaga kaks aastat ja kuus kuud, seega on ta isik, kes vastab nimetatud sättele. Asjaolu, et karistust ei pöörata reaalselt täitmisele, ei oma tähendust, kuna karistusest tingimisi vabastamine ei tähenda seda, et isikut ei oleks karistatud. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab, et karistust ei pöörata kas osaliselt või täielikult täitmisele kohtuotsuses ettenähtud aja jooksul ning tingimustel. Kodakondsuse andmise või andmisest keeldumise otsustamisel ei ole oluline see, kas isik kandis reaalselt karistust vanglas, oluline on asjaolu, et teda on karistatud ja talle on mõistetud karistusena vabadusekaotus. Seega on R. T. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust R. T-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403; 2005, 15, 85) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus R. T-le teatavaks. Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 32 ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.