Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 1.2 "Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks" osade "Koolitustoetus" ja "Koolituskava" tingimused — RTL, 50, 702

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Meetme osad «Koolitustoetus» ja «Koolituskava» (koos edaspidi alameetmed) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks kinnitamine» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) (edaspidi RAK) sätestatud 1. prioriteedi meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» elluviimiseks. (2) Määrus kehtestab alameetmete raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetmete eesmärkide saavutamiseks. (3) Meetme osa «Koolitustoetus» eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. (4) Meetme osa «Koolituskava» eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste teadmiste ja teadlikkuse tõstmist suurendamaks ettevõtte konkurentsivõimet. (5) Alameetmete rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning esitab makseasutusele taotluse toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha toetuse maksmisest keeldumise otsus. (6) Alameetmete eesmärkide saavutamiseks antakse määruse peatükkide 1–5 alusel taotlejale toetust meetme osa «Koolitustoetus» raames ning peatükkide 1 ja 6 alusel viiakse sihtasutuse poolt ellu meetme osa «Koolituskava» tegevusi. (7) Peatükkide 1–5 alusel meetme osa «Koolitustoetus» raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse 68/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29) ning mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega 363/2004/EÜ (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21), mõistes. (8) Juhul kui peatüki 6 alusel meetme osa «Koolituskava» raames teostatavad tegevused on käsitletavad vähese tähtsusega abina, järgitakse selle andmisel Euroopa Komisjoni määruses 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut. (9) Määrust ei kohaldata järgmistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (edaspidi EMTAK), (veebiaadress http://www.stat.ee/files/klassifikaatorid/emtak2003/emtak2003.doc) nimetatud valdkondadele: 1) põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK jagu A 01); 2) metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK jagu A 02); 3) kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK jagu B); 4) joogi- ja tubakatootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine (EMTAK jaod D 15.9, v.a 15.98 ja D 16); 5) hulgi- ja vahenduskaubandus, jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite hooldus ja remont ning isiklike tarbeesemete ja kodumasinate parandus (EMTAK jaod G 50, v.a 50.2, G 51 ja G 52, v.a 52.7); 6) finantsvahendus (EMTAK jagu J); 7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu K 70); 8) hasartmängude korraldamine (EMTAK jagu O 92.71). § 2. Mõisted Määruse tähenduses: 1) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse 70/2001/EÜ, millega muudetakse määrust 70/2001/EÜ seoses selle reguleerimisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile, mõistes; 2) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 70/2001/EÜ seoses selle reguleerimisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile, mõistes; 3) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid esindav mittetulundusühing; 4) kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev kutseala spetsialistidena töötavate töötajate ja teenistujate ühendus; 5) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames toetuse ja oma- või kaasfinantseerimise raames kaetav kulutus ja läbiviidav tegevus; 6) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 7) projekt on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse; 8) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 9) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 10) koolitaja on taotlejale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik; 11) kasusaaja on projekti ellurakendumisest kasu saav ettevõtja, kelle töötajad osalevad projekti raames läbiviidaval koolitusel; 12) õppereis on ettevõtte töötajate lähetamine organisatsiooni- või kontsernisiseselt või teise organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil; 13) kitsas tööalane koolitus on koolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on otseselt rakendatavad ainult töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ning need ei ole kasutatavad teiste ettevõtjate juures või teistes ettevõtluse valdkondades või on seda piiratud määral; 14) üldine töö- ja juhtimisalane koolitus on koolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on laialdaselt kasutatavad ka teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED MEETME OSA «KOOLITUSTOETUS» RAAMES § 3. Meetme osa «Koolitustoetus» raames toetatavad tegevused (1) Alameetme raames toetatakse: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse läbiviimist; 2) kitsa tööalase koolituse läbiviimist. (2) Alameetme raames ei toetata järgmisi tegevusi: 1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud koolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet; 2) töötute koolitust ja ümberõpet; 3) taotleja organisatsioonisisest koolitust taotleja organisatsioonisisese koolitaja poolt; 4) konverentsidel osalemist; 5) foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist; 6) keeleõpet, välja arvatud töökohustuste täitmiseks vajaliku töökeele õpet; 7) transpordivahendi juhtimisõiguse ja täiendava kategooria taotlemiseks läbiviidavat koolitust (v.a juhul, kui kasusaajaks on transpordiettevõte, kelle töötajad osalevad transpordivahendi juhtimisalasel täienduskoolitusel); 8) õppereisidel osalemist ja praktikat. (3) Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja esitab toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. (4) Abikõlblike tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse mõnest teisest riiklikust toetusprogrammist või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt. §4. Abikõlblikud kulutused (1) Meetme osa «Koolitustoetus» raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulutuste katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele: 1) koolitajate tasu; 2) koolitajate ja koolitusel osalejate majutuskulu; 3) koolitajate ja koolitusel osalejate sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta (taotleja või koolitusel osaleja isikliku transpordivahendi kasutamise puhul arvestatakse sõidukuluks maksimaalselt 2 krooni läbitud kilomeetri pealt sõiduvahendi kohta); 4) koolituse läbiviimisega seonduvad ühekordsed vajalike koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke kulud; 5) RAK-ile ja Euroopa Liidu osalusele viitamise ning struktuurifondidest rahastatud objektide nõuetekohase tähistamisega seotud kulutused. (2) Juhul kui taotlejaks on kutseühendus, on abikõlblikeks ainult ettevõtja juures töötavate koolitusel osalevate kutseühenduse liikmetega seotud lõikes 1 toodud kulud. (3) Meetme osa «Koolitustoetus» raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) kulutused, mis on tehingud taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414; 84, 568; 89, 604) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud; 2) mitterahalised sissemaksed; 3) ettevõtja üldkulud; 4) pangagarantiid; 5) finants- ja pangakulud; 6) erisoodustusmaks; 7) trahvid; 8) esinduskulud ja kingitused; 9) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 10) kinnisvara soetamise kulud; 11) lähetuses viibimise päevarahad; 12) töötasud töölt eemal viibitud aja eest; 13) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (4) Käibemaksu käsitletakse abikõlbliku kulutusena, kui toetuse saaja või taotleja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299; 45, 315; 75, 523; 89, 603; 2005, 13, 63) §-s 19 sätestatule. (5) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 19 lõikele 1, peab ta sellest samaaegselt Maksu- ja Tolliametiga teavitama ka sihtasutust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega koos tuleb esitada Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohustuslasena arvele võtmise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks abikõlbmatu, välja arvatud lõigetes 6 ja 7 toodud juhul. (6) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid «Käibemaksuseaduse» § 16 alusel vaid maksuvaba käibe tarbeks, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (7) Käibemaksu ei käsitleta abikõlbliku kulutusena, kui: 1) käibemaks on arvestatud või seda on võimalik arvestada ettevõtlustulude sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikele 1; 2) toetuse saaja raamatupidamises ei eristata maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid kasutatakse nii ettevõtluse kui mitteettevõtluse tarbeks vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikele 4; 3) toetuse saaja käibemaksuarvestus toimub «Käibemaksuseaduse» §-s 33 toodud meetodit kasutades. (8) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest sihtasutust teavitama. Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb sihtasutusele esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole sihtasutust käibemaksukohustuslase staatuse muutumisest teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks. (9) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotlusvormil detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud projekti alguskuupäeva ja lõppkuupäeva vahel. Projekti alguskuupäev ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei kata sihtasutus taotleja poolt tehtud kulutusi. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE MEETME OSA «KOOLITUSTOETUS» RAAMES § 5. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult määruse lisas toodud taotlusvormil. (2) Taotlejaks võib olla: 1) füüsilisest isikust ettevõtja ning Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust; 2) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul, kui kasusaajateks on ettevõtjate ühenduse liikmed; 3) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul, kui on määratletavad koolitusest kasusaavad ettevõtjad. (3) Nõuded taotlejale: 1) taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt; 2) äriühingust taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-le 17. (4) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 6. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja paikvaatlust ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 4) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitusaja või -koha muutusest vähemalt 24 tundi enne koolituse toimumist; 5) viivitamatult teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja, koolitusel osalejate või koolituse teemade muutmisest; 6) viivitamatult informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 7) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 8) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme osa «Koolitustoetus» eesmärkidele. (2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 9 nimetatud tegevusvaldkondadele. (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanem kui 10 tööpäeva; 2) Maksu- ja Tolliameti tõend füüsilisest isikust ettevõtja arvelevõtmise kohta juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud äriregistris; 3) koolitaja poolt väljastatud informatsioon koolituse kohta, mis sisaldab koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse maksumust ja mahtu etappide, moodulite või tegevuste kaupa, koolituse toimumise aega ja kohta; 4) koolitaja pädevust ja tegutsemise õigust tõendavad dokumendid (litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolitajate elulookirjeldused jmt); 5) taotleja koolitustegevuse plaan juhul, kui see on olemas; 6) kutseühenduse põhikiri juhul, kui taotlejaks on kutseühendus; 7) 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavat koolitusteenuse hinnapakkumist koos lõpliku koolitaja valiku põhjendusega. Hinnapakkumine peab sisaldama koolitaja lähteülesannet; 8) äriühing ja tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta aruande ning jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud; 9) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta tulude ja kulude koondi ning jooksva majandusaasta kulude-tulude koondi, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui 3 kuud; 10) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE MEETME OSA «KOOLITUSTOETUS» RAAMES § 8. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutuse poolt määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme osa «Koolitustoetus» taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 9. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 8 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 8 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui taotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg. (3) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente. § 10. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 5 taotlejale esitatud nõuded. (2) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) kui §-s 7 taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud; 4) taotlus ei vasta muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele. (2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 12. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme osa «Koolitustoetus» rahastamise eelarvet. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes on: 1) projekti üldine mõju ettevõtjate arengule – 25 % maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) koolitaja kvalifikatsioon – 20% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud meetme osa «Koolitustoetus» eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest. (5) Meetme osa «Koolitustoetus» eelistusteks on taotlused, mis on seotud: 1) ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit; 2) uuendusliku ja nüüdisaegse juhtimismeetodi või tootmistehnoloogia juurutamisega; 3) uute töökohtade loomisega. § 13. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruandluse esitamine. (4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme osa «Koolitustoetus» taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani või toetuse saajani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras. § 14. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad, ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) taotluses toodud koolitajat või koolitaja poolt välja pakutud lektorit; 3) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. juuliks 2008. a; 4) projektis ettenähtud tegevusi. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või kui lektori muutmine ei ole põhjendatud ja väljapakutud lektor ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud lektoriga. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED MEETME OSA «KOOLITUSTOETUS» RAAMES § 16. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Taotletava toetuse miinimumsumma on 3000 Eesti krooni projekti kohta. (2) Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad ettevõtjast taotlejale on järgmised: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kulutustest; 2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 70% abikõlblikest kulutustest; 3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 25% abikõlblikest kulutustest; 4) kitsa tööalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35% abikõlblikest kulutustest. (3) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale finantseerimise piirmäärasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud toetuse finantseerimise piirmäärasid. (4) Juhul kui projekt sisaldab nii kitsast tööalast koolitust kui ka üldist töö- ja juhtimisalast koolitust ja neid ei ole võimalik eristada, kohaldatakse toetuse andmisel kitsa tööalase koolituse kohta kehtivaid finantseerimise piirmäärasid. § 17. Taotlejapoolsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ning tingimused (1) Meetme osa «Koolitustoetus» raames toetatavate projektide minimaalsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ettevõtjast taotlejale on järgmised: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest; 2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 30% abikõlblikest kulutustest; 3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 75% abikõlblikest kulutustest; 4) kitsa tööalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 65% abikõlblikest kulutustest. (2) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale oma- või kaasfinantseerimise määrasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud oma- või kaasfinantseerimise määrasid. (3) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagastamatuid toetusi ja muudelt Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. § 18. Taotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab sihtasutusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid (edaspidi väljamakse taotlus). (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt projektiga seotud kulutuste tegemine (sealhulgas oma- ja kaasfinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) ning kulude teostamist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele. (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega. (4) Sihtasutus teeb ettepaneku makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja poolt esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. (5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei seostu projekti taotluses esitatud projekti tegevuste ja eesmärkidega. § 19. Toetatavate projektide ajaline kestus ja aruandlus (1) Meetme osa «Koolitustoetus» raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. juuliks 2008. a. Projekti ajalist kestust on võimalik muuta vastavalt §-s 15 sätestatud tingimustele. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluses märgitud kuupäeval. (3) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (4) Vahearuandele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad, sealhulgas oma- ja kaasfinantseeringut puudutavad dokumendid. (5) Lõpparuandele lisatakse järgmised dokumendid: 1) toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad; 2) koolitajaga sõlmitud lepingu koopia; 3) koolitusel osalenute nimekiri koos osalenute originaalallkirjadega, osalemisaegadega ning koolitaja ja toetuse saaja poolse kinnitusega koolituse toimumise kohta; 4) koolitaja poolt väljastatud tunnistus koolitusel osalenu koolituse läbimise kohta. § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud infopäringutele; 2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu; 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitusaja või -koha muutusest vähemalt 24 tundi enne koolituse toimumist; 7) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja, koolitusel osalejate või koolituse teemade muutmisest; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini; 10) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ning viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid (edaspidi riiklik järelevalve) vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu sätetele; 12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13) võimaldama auditit või riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 14) osutama auditi ja riikliku järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 15) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402; 2005, 18, 105) sätteid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 16) vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad; 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riiklikku järelevalvet; 2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. 6. peatükk SIHTASUTUSE POOLT MEETME OSA «KOOLITUSKAVA» RAKENDAMISEKS ELLUVIIDAVAD TEGEVUSED § 22. Toetuse kasutamise tingimused 1) Meetme osa «Koolituskava» raames sihtasutuse poolt elluviidavad tegevused ning toetuse suurus täpsustakse sihtasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelises halduslepingus. Vastavalt halduslepingule toimub muu hulgas tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve või eesmärkide muutmine ning aruandluse korraldus. 2) Sihtasutus viib abikõlblikke tegevusi läbi ise või korraldab nende läbiviimiseks hankeid või konkursse. Sihtasutus kasutab toetust vastavalt määrusele ja halduslepingu tingimustele. § 23. Abikõlblikud tegevused ja kulud (1) Meetme osa «Koolituskava» raames on abikõlblikud järgmised sihtasutuse poolt elluviidavad tegevused: 1) ettevõtte töötajate ja juhtide koolitamise toetamine, et parandada kutsealaseid teadmisi ja oskusi; 2) uute tehnoloogiate, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtuks vajalik täiendus- ja ümberõpe; 3) kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks vajalik töötajate täiendusõpe; 4) uute tehnoloogiate ja kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks vajaliku koolitusvajaduse hindamine; 5) erinevate majandussektorite koolitusvajaduse hindamine; 6) potentsiaalsete ettevõtjate ettevõtlusega alustamiseks vajalike koolituste läbiviimine; 7) juhtide ja spetsialistide teadlikkuse ja teadmiste suurendamine ärijuhtimise, ekspordi, turunduse, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning kvaliteedijuhtimise valdkondades; 8) meetme raames kasutatavate toetusvõimaluste tutvustamine, sihtgruppide aktiveerimine ja projektide initsieerimine; 9) õppekavade arendamine, koolitajate koolitamine; 10) ärinõustajate, konsultantide ja äriinfokeskuste töötajate koolitamine; 11) koolitajate, ekspertide, ettevõtlusnõustajate ja infokeskuste töötajate kutsestandardite väljatöötamine; 12) koolitajate, ekspertide ja konsultantide hindamine ja akrediteerimine. (2) Meetme osa «Koolituskava» raames on abikõlblikud järgmised kulutused: 1) koolituste läbiviimisega seonduvad kulutused, sh koolitajate töötasu, koolitajate ja koolitusel osalejate majutuskulu, koolitajate ja koolitusel osalejate transpordikulu, koolituse läbiviimisega seonduvad vajalike koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlke kulud; 2) seminaride, konverentside, infopäevade läbiviimisega seonduvad kulutused, sh esinejate tasud, esinejate transpordi- ja majutuskulud, ürituste läbiviimisega seonduvad vajalike infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulud, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlke kulud; 3) meedia- ja teavituskampaaniate väljatöötamisega ning ellurakendamisega seonduvad kulud, sh teavituskampaaniate väljatöötamise, infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulud, meediaväljaannetes info avaldamise kulud, ruumide ja tehnika rentimise kulud; 4) koolitus- ja õppevahendite produtseerimisega seonduvad kulud, sh materjalide väljatöötamise, toimetamise, kujundamise, trükkimise ja tõlkimise kulud; 5) ekspertiisi ning uuringute läbiviimisega ning tulemuste avalikustamisega seonduvad kulud, sh uuringute läbiviijate ja ekspertiisi teostajate töötasud ning transpordi- ja majutuskulud, tulemuste trükkimise kulud, tõlkimise, ruumide ja tehnika rentimise kulud; 6) veebikeskkonna loomise, haldamise ning arendamisega seonduvad kulud; 7) õppereiside korraldamisega seonduvad kulud, sh osalejate transpordi- ja majutuskulud; 8) üldkulud kokku kuni 10% projekti kogumaksumusest. (3) Meetme osa «Koolituskava» raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) kulutused, mis on tehingud taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414; 84, 568; 89, 604) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud; 2) pangagarantiid; 3) finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud ja kahjumid, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4) mitterahalised sissemaksed; 5) organisatsiooni sissemaksed; 6) erisoodustusmaks; 7) trahvid; 8) kinnisvara soetamise kulud; 9) ettevõtja üldkulud; 10) esinduskulud ja kingitused; 11) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 12) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. § 24. Maksete tegemise tingimused ja kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse sihtasutusele vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448). Sihtasutus esitab toetuse väljamaksmiseks makseasutusele vastavasisulise taotluse. (2) Sihtasutusele on meetme osa «Koolituskava» raames lubatud teha osalisi ettemakseid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. (3) Paragrahvi 23 lõikes 2 nimetatud kulude abikõlblikkus algab vastava halduslepingu jõustumise momendist, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2005. a ja lõpeb 31. juulil. 2008. a. § 25. Sihtasutuse kohustused Sihtasutus on kohustatud: 1) kasutama toetust vastavuses halduslepinguga; 2) tagama, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seonduvad kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 3) võimaldama teostada auditit ja riiklikku järelevalvet toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas viie aasta jooksul arvates talle viimase makse tegemisest; 4) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida sihtasutus omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab; 5) andma audiitori või riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 6) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 7) võimaldama teostada riiklikku järelevalvet; 8) esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 9) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid; 10) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali 2015. a 31. detsembrini; 12) kontrollima hanke raames teostatava tegevuse käiku; 13) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi. § 26. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus: 1) teostada auditit ja riiklikku järelevalvet; 2) kontrollida toetuse kasutamist; 3) nõuda tegevuste, tegevuste kestvuse, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) muuta sihtasutuse taotluse alusel või enda algatusel halduslepingut; 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui sihtasutus rikub «Struktuuritoetuse seaduses», käesolevas määruses või halduslepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või halduslepingus sätestatust; 6) kontrollida tegevuste elluviimist riiklikku järelevalvet teostava isiku kaudu sihtasutuse ruumides või mis tahes muul moel, samuti sihtasutuse toetusega kasutamisega seotud raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtasutuse majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuse elluviimine on ohustatud; 8) teostada muid õigusaktides ja halduslepingus sätestatud toiminguid. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE § 27. Määruse rakendamine Määruse 6. peatükki rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist. Minister Edgar SAVISAAR Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. mai 2005. a määruse nr 50 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osade «Koolitustoetus» ja «Koolituskava» tingimused» lisa 1

1 Ettevõtja on käesoleva määruse § 2 punktides 1 ja 2 kehtestatud tingimustele vastav ettevõtja. 2 Suurettevõtja on käesoleva määruse § 2 punktis 2 määratletud tingimustele vastav ettevõtja.

3 Juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane ja tal ei ole võimalust ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, näidatakse summad koos käibemaksuga. 4 Märkida lahtrisse, millise kalkulatsiooni alusel on eelarve koostatud (koolitaja tööpäevade või töötundide arv, koolitusest osavõtnute arv, ööbimiste arv jne).