Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-28-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2005. a kohtuotsus G. T. karistamises korruptsioonivastase seaduse § 26^3 ja § 26^4 järgi — RT III, 2005, 16, 162

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-28-05 Otsuse kuupäev 25. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Väärteoasi G. T. karistamises korruptsioonivastase seaduse § 263 ja § 264 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-335/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2005. a Istungil osalenud isikud G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar ning Kaitsepolitseiameti esindajad U. V. ja O. V. Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2004. a otsus ja Kaitsepolitseiameti 12. augusti 2004. a otsus osas, millega G. T. karistati Korruptsioonivastase seaduse § 264 järgi, ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel. 2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. 3. Kassatsioon jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. 28. juulil 2004. a koostas Kaitsepolitseiamet G. T. suhtes väärteoprotokolli alljärgneva teo kohta. Alates 21. märtsist 2003. a töötas G. T. Valga maavanema kohusetäitjana, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p 11 mõttes. Samas kuulus G. T. ka sihtasutuse X ja sihtasutuse Y nõukogusse ning mittetulundusühingu C juhatusse. Ajavahemikul 19. augustist kuni 8. detsembrini 2003 tegi G. T. Valga maavanemana eelnimetatud juriidiliste isikutega neli tehingut, rikkudes sellega KVS § 24 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 ning § 25 lg 1 p-st 6 tulenevat keeldu teha tehinguid juriidilise isikuga, mille juht- või järelevalveorgani liige ametiisik on. Samuti jättis G. T. KVS § 25 lg 3 nõudeid eirates oma vahetu ülemuse, s.o Eesti Vabariigi peaministri, huvide konfliktist teavitamata. Konkreetselt seisnesid G. T. süüksarvatavad tehingud järgnevas: 19. augustil 2003. a sõlmis G. T. SA-ga X tööettevõtulepingu, mille alusel maksis Valga Maavalitsus SA-le LX Hansatee konverentsi korraldamiseks 100 000 krooni; 29. septembril 2003. a sõlmis G. T. SA-ga Y info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustegevuse koordineerimise lepingu, mille alusel maksis Valga Maavalitsus sihtasutusele 99 000 krooni; 3. novembril 2003. a sõlmis G. T. MTÜ-ga C Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo toetuse kasutamise lepingu nr 2, mille alusel maksti mittetulundusühingule 3100 krooni; 8. detsembril 2003. a sõlmis G. T. MTÜ-ga C kohaliku omaalgatuse programmist saadud vahendite kasutamise lepingu nr 33, mille alusel maksis Valga Maavalitsus MTÜ-le C kokku 9130 krooni. 2. Kaitsepolitseiameti politseidirektori kohusetäitja E. K. 12. augusti 2004. a otsusega karistati G. T. eelkirjeldatud tegude eest KVS §-de 263 ja 264 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni. 3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes palus otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus, kuna G. T. käitumises puuduvad väärteo tunnused. 4. Tartu Maakohtu 30. novembri 2003. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhimotiivid olid järgmised. 4.1. On õige, et kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingute sõlmimisele eelnesid Valga Maavalitsuse lepingud Keskkonnaministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Nimetatud lepingutega tagati Valga maakonna arenguks vajaliku materiaalse tagatise olemasolu. Materiaalse tagatise olemasolul lepingute täitmiseks sõlmis G. T. maavanema kohusetäitjana kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingud. Etteheidetavatele lepingutele eelnesid otsustused, mida G. T. maavanema kohusetäitjana ei võtnud vastu ainuisikuliselt. 4.2. Kõik kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud lepingud olid varalised tehingud. Kõik lepingud sõlmis G. T. riigi esindajana. Lepinguid sõlmides rikkus G. T. KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 25 lg 1 p 6 nõudeid. 4.3. Asjaolu, et G. T. ei saanud lepingutest tulenevalt tasu, ei ole KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt määrav. Tulenevalt Riigikohtu 27. oktoobri 2000. a otsusest asjas nr 3-1-1-87-00, ei nõua korruptiivse teo koosseis ei tulu ega omakasu saamist – piisab sellest, kui tegude toimepanijal on vähemalt üks nimetatud eesmärkidest. G. T. tegevuses on tuvastatud muu omakasupüüdlik eesmärk. Ka majanduslikult soodsaim tegu võib olla korruptiivne. Teo korruptiivsus ei sõltu selle majanduslikust kahjulikkusest või ebaotstarbekusest. 4.4. KVS § 25 lg 3 sätestab ametiisikule kohustuse huvide konflikti ilmnemisel. Lepingutele on alla kirjutanud G. T. Seega on tehingud tehtud ainuisikuliselt. Viited varasematele kollegiaalsetele otsustele ei ole seetõttu asjakohased. KVS § 25 lg 3 sätestatud kohustust G. T. ei täitnud. Huvide konflikti ei ole asjakohane siduda ainult materiaalsete väärtustega ja nende väärtuste ulatusega. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad 5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni G. T. kaitsjad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar. Kassaatorid paluvad tühistada maakohtu ning kohtuvälise menetleja otsused ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Oma taotlust põhistavad kassaatorid järgmiselt. 5.1. Maakohus luges tõendatuks, et G. T. tegevuses esines muu omakasupüüdlik eesmärk. Samas ei nähtu kohtuotsusest, millistel tõenditel selline järeldus põhineb ning milles konkreetselt G. T. omakasupüüdlik eesmärk seisnes. Seega on kohtuotsus vaadeldavas osas motiveerimata. 5.2. Antud juhul on erinevad organisatsioonid eraldanud sihtotstarbelisi vahendeid Rahvusvahelise Hansatee konverentsi korraldamiseks, X-teed tutvustava teabepäeva korraldamiseks, fotokonkursi korraldamiseks ning regionaalse arengu programmide toetuseks. G. T. ei olnud mingit reaalset võimalust saada eelnimetatud rahaeraldistest mis tahes isiklikku kasu. Seega ei saanud tal olla ka omakasu eesmärki. 5.3. Menetlusalune isik kuulus SA Y ja SA X nõukogudesse Valga Maavalitsuse esindajana. Kuna tegemist oli kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse poolt maakonna üldise arengu edendamiseks loodud juriidiliste isikutega, siis ei olnud ette nähtud ka nõukogu liikmete tasustamist. 5.4. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et tehingu tegemine seisneb üksnes lepingu allkirjastamises. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega tuleks ka korruptsioonivastase seaduse sisustamisel pöörata tähelepanu sellele, kas ametiisik realiseerib lepingut allkirjastades isiklikku tahet või täidab üksnes talle pandud ülesandeid. G. T. tegevus talle süüksarvatud lepingute allkirjastamisel seisnes järgnevas. 5.4.1 Raha «Via Hanseatica» projekti tarbeks eraldas Keskkonnaministeerium Valga Maavalitsuse kui projekti juhtmaakonna arvele. 10. juunil 2003. a toimunud «Via Hanseatica» juhtrühma nõupidamisel otsustati, et Rahvusvahelise Hansatee konverentsi korraldamisega hakkab tegelema SA X. G. T. selle otsuse tegemisest osa ei võtnud. 5.4.2. 7. augustil 2003. a sõlmis Valga Maavalitsus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega lepingu, mille kohaselt Riigi Infosüsteemide arenduskeskus kohustus tasuma maavalitsusele 123 000 krooni, maavalitsus aga korraldama X-teed tutvustava teabepäeva ning organiseerima X-teega seotud tegevuskava koostamise. Nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmiski Valga Maavalitsus lepingu SA-ga Y, kellel olid ainsana olemas ülesande täitmiseks vajalikud spetsialistid. SA Y üheks asutajaks ja liikmeks oli Eesti Vabariik, sihtasutuse ülejäänud liikmed olid kohalikud omavalitsused. 5.4.3. 9. märtsil 2003. a sõlmisid Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ja Valga Maavalitsus koostöölepingu, mille kohaselt kohustus infobüroo andma võimaluste piires koostööpartneritele finantstoetust Põhjamaadega seotud projektide läbiviimiseks. MTÜ C esitas Põhjamaade Ministrite Nõukogule taotluse fotokonkursi «Põhjamaa ilu ja võlu» kaasfinantseerimiseks 3100 krooni ulatuses. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindaja Eesti Vabariigis otsustas taotluse rahuldada. Kuna Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostööpartneriks oli Valga Maavalitsus, siis laekus nimetatud summa maavalitsusele, kes oli selle kasutamisel seotud raha eraldaja seisukohaga. Toetuse kasutamiseks sõlmiski G. T. MTÜ-ga C 3. novembri 2003. a lepingu. 5.4.4. G. T. allkirjastas küll 8. detsembri 2003. a lepingu, kuid kindlasti ei olnud ta ainuisikuliselt otsustajaks taotluste esitamisel ja läbivaatamisel. Kohtule on esitatud taotluste läbivaatamise protokoll, millest nähtuvalt on G. T. ennast taandanud MTÜ C taotluse läbivaatamisest. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid G. T. kaitsjad esitatud kassatsiooni, palusid selle rahuldada ning maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsused tühistada ning väärteomenetluse lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kassatsioon ei ole põhjendatud ning puudub alus Tartu Maakohtu otsuse muutmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohtu väide, nagu oleks G. T. tegevuses tuvastatud «muu omakasupüüdlik eesmärk», on paljasõnaline. Ei maakohtu ega kohtuvälise menetleja otsusest nähtu, milles G. T. «muu omakasupüüdlik eesmärk» seisnes ja millega on selle olemasolu tõendatud. Samas ei ole teo toimepanemise eesmärk KVS §-s 263 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnus, mistõttu ei ole isiku karistamisel KVS § 263 järgi eesmärgi väljaselgitamine vajalik. Maakohus on KVS § 263 subjektiivse koosseisu tõlgendamisel ekslikult lähtunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2000. a otsusest asjas nr 3-1-1-87-00 (RT III 2000, 25, 273), milles kriminaalkolleegium selgitas hoopis KrK § 1642 lg-s 1 sätestatud korruptiivse teo subjektiivse koosseisu sisu. 8. KVS § 263 näeb viitelise normina ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Toimingupiirangud on sätestatud korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis. Toimingupiirangute üldmõiste annab KVS § 21 lg 1, mille kohaselt käsitatakse toimingupiiranguna Korruptsioonivastases seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Kõrvuti toimingupiirangute ülddefinitsiooniga on seadusandja pidanud vajalikuks korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis formaalsete tunnuste alusel eraldi välja tuua rea toiminguid, mis on lähtudes abstraktsest korruptsiooniohtlikkusest keelatud, sõltumata sellest, kas selline toiming konkreetsel juhul võimaldab ametiisikul korruptiivset tulu saada või mitte. Taoliste formaalsete piirangute kehtestamine teenib õiguskindluse põhimõttest tulenevat eesmärki vältida vajadust hakata seadusandja poolt iseenesest eriti korruptsiooniohtlikeks loetud toimingute lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul eraldi kaaluma konkreetsest toimingust korruptiivse tulu saamise võimalikkust. Arvestades KVS § 5 lg-s 3 sätestatud korruptiivse tulu mõiste mitmetahulisust, tooks igakordse kaalumiskohustuse olemasolu kaasa õigusliku ebamäärasuse. 9. Ühe formaalse toimingupiiranguna on ametiisikul tulenevalt KVS § 24 lg-st 1, lg 2 p-st 4 ja § 25 lg 1 p-st 6 keelatud teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid eraõigusliku juriidilise isikuga, mille juht- või järelevalveorgani liige ametiisik, tema lähisugulane või -hõimlane on. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et G. T. allkirjastas Valga maavanemana neli varalisi suhteid puudutavat lepingut sihtasutustega X ja Y ning mittetulundusühinguga C, kuuludes samal ajal nimetatud sihtasutuste nõukogudesse ja mittetulundusühingu juhatusse. Erinevalt kassaatorist leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel. 10. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus Tartu Maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks G. T. karistamises KVS § 263 järgi. 11. Kohtuvälise menetleja 12. augusti 2004. a otsusega karistati G. T. KVS § 264 järgi korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kuna G. T., eirates KVS § 25 lg 3 nõudeid, ei taandanud ennast eespool nimetatud nelja lepingu sõlmimisest ega teatanud huvide konfliktist oma vahetule ülemusele. Korruptsioonivastase seaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse (RT I 2004, 71, 504) § 1 p-ga 4 KVS §-s 264 tehtud muudatuste kohaselt näeb see säte alates 29. oktoobrist 2004. a ette vastutuse korruptiivsest teost, mitte aga enam korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest. Kuna korruptsiooniohtlikku suhet (KVS § 5 lg 2) ei saa käsitada korruptiivse teona (KVS § 5 lg 1), ei ole korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine alates 29. oktoobrist 2004. a enam väärteona karistatav. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud. Seega tuleb Kaitsepolitseiameti 12. augusti 2004. a ja Tartu Maakohtu 30. novembri 2004. a otsused G. T. karistamises KVS § 264 järgi tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses osas oleks pidanud väärteomenetluse lõpetama juba Tartu Maakohus, kes tegi käesolevas asjas otsuse pärast 29. oktoobrit 2004. a. 12. Kuna käesolevas asjas on G. T. nii KVS § 263 kui ka § 264 järgi määratud KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus, ei tingi väärteomenetluse osaline lõpetamine kohaldatud karistuse muutmist. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER