Narva-Jõesuu Linnavolikogu — Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord — KO, 178, 1788

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja elamuseaduse § 8 p 2, Narva-Jõesuu linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. 2. Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26. juuni 2003 a. määrus nr 29 «Narva-Jõesuu linnale üürileandmise korra kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24. mai 2001 a. määrus nr 44 «Eluruumide erastamiseks korraldatava enampakkumise lisatingimused Narva-Jõesuu linnas» 4. Määrus jõustub 01.05. 2005.a. Kinnitatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 27.04.2005 määrusega nr 67 Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on sätestada Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise alused ning linnavalitsuse asutuste pädevus vastavate toimingute teostamisel. 1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos tsiviilseadustiku üldosa seaduse, võlaõigusseaduse, elamuseaduse, eluruumide erastamise seaduse, omandireformi aluste seaduse, asjaõigusseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja teiste eluruumide valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigustloovate aktidega. 1.3. Eluruumiks käesoleva korra mõttes loetakse elamut või korterit (sh. korteriomandi eset), mis on kasutatav alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. 1.4. Eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamisega seotud küsimuste lahendamise otsustab Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kui käesolevas korras ja teistes õigustloovates aktides ei ole sätestatud teisiti. 1.5. Eluruumide kasutamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustab linnavalitsus elamukomisjoni. Elamukomisjoni pädevus ja töökorraldus sätestatakse elamukomisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. 1.6. Eluruumi üürilepingute täitmist korraldab linnavalitsus koostöös Narva-Jõesuu linnaga sõlmitud lepingu alusel elamu valitsejaga. Elamu valitseja pädevus määratakse kindlaks haldamise lepingus ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides. 2. ELURUUMIDE VALITSEMINE 2.1. Linnavalitsus määrab eluruumi(de) valitsejaks kas juriidilise või füüsilise isiku, kes tegelev vastavas valdkonnas. 3. ELURUUMIDE KASUTUSSE ANDMINE 3.1. Erastamise objektiks oleva eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus. 3.2. Erastamisele mittekuuluva eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus. 3.3. Eluruumi kasutamise aluseks on eluruumi üürileping või eluruumi tasuta kasutamise leping, mille sõlmib vastava otsuse või korralduse alusel linnavalitsus. Üürileping või tasuta kasutamise leping sõlmitakse kirjalikus vormis. 3.4. Üürilepingu võib sõlmida: 3.4.1. kuni viieks aastaks, kui seaduse, linnavolikogu või linnavalitsuse õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti; 3.4.2. eluruumi tasuta kasutamise lepingu võib sõlmida kuni kümneks aastaks, kui eluruum antakse kasutusse mittetulundusühingule kohustusega paigutada eluruumi elama sotsiaalteenust vajavad isikud. 3.5. Eluruumi valdus antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja eluruumi valitseja. 3.6. Kirjaliku nõusoleku eluruumi allkasutusse, eelkõige eluruumi allüürile andmiseks vastavalt võlaõigusseadusele otsustab elamukomisjoni ettepanekul linnavalitsus. 3.7. Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus. Volituse andmise linna esindamiseks korteriomanike või –valdajate üldkoosolekul otsustatakse haldamise lepinguga või linnavalitsuse korraldusega. 3.8. Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab elamukomisjoni ettepanekul linnasekretär. 4. ELURUUMI TUNNISTAMINE VARISEMISOHTLIKUKS VÕI KASUTAMIS- KÕLBMATUKS 4.1. Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, sellise eluruumi remontimise või selle muul viisil kasutamise, samuti lammutamise otsustab linnavarade osakond. Eluruumi seisukorra kohta koostatakse hinnang, kus märgitakse eluruumi bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks muutumise põhjused, eluruumiga seotud õigused ja kohustused ja muud eluruumiga seotud olulised andmed. Hinnangu andmiseks teeb peaarhitekt ja ehitusjärelelve ametnik või tellib hinnangu muudelt vastavat kvalifikatsiooni omavatelt isikutelt. 5. ELURUUMIDE KÄSUTAMINE 5.1. Eluruumide võõrandamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub õigustloovates aktides sätestatud korras. 5.2. Eluruumide võõrandamise otsustab linnavalitsus ning vastavat otsust peab põhjendama. Eluruumide võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. 5.3. Eluruumide võõrandamise viisid 5.3.1. Eluruumid võõrandatakse: 5.3.1.1. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 5.3.1.2. enampakkumise korras. 5.3.2. Eluruumi võõrandamisel otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. 5.4. Eluruumi võõrandamine otsustuskorras 5.4.1. Eluruumi võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 5.4.1.1. kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 5.4.1.2. kui eluruum võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 5.4.1.3. sama eluruumi üürnikule tingimusel, et eluruum ei ole linnale tema õigustloovatest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalik; 5.4.1.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 5.4.2. Eluruumi võõrandamisel otsustuskorras punktis 5.4.1.4. nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. 5.5. Eluruumi võõrandamine enampakkumise korras 5.5.1 Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 5.5.1.1. enampakkumise viisi; 5.5.1.2. enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghinna; 5.5.1.3. enampakkumise korraldaja; 5.5.1.4. osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5.5.1.5. vajadusel muud tingimused.5.5.2. Enampakkumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 5.5.2.1. enampakkumise korraldaja; 5.5.2.2. võõrandatava eluruumi nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Eluruumi ostuhinna tasumise kord ja tähtajad, eluruumi täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda eluruumiga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 5.5.2.3. enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind; 5.5.2.4. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5.5.2.5. enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5.5.2.6. enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 5.5.2.7. enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. 5.5.3. Enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja. 5.6. Enampakkumisest osavõtjad 5.6.1 Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 5.6.2. Enampakkumise osalejaks esimeses vooris võib olla füüsiline isiku, kelle elukoht on Narva-Jõesuu linnas alaliselt registreeritud ja kes on: ·18aastaseks saanud Eesti Vabariigi kodanik; ·18aastaseks saanud välismaalane, kellel on vastavalt Eesti Vabariigi Välismaalaste seadusele kehtiv Eesti Vabariigi ajutine või alaline elamisluba. 5.6.3. Eenampakkumise osalejaks teises voorus võib olla ka füüsiline isik, kelle elukoht on alaliselt registreeritud teistes linnades ja valdades. 5.6.4 Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 5.6.5.1 enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 5.6.5.2 riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. 5.7. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 5.7.1 Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. 5.7.2. Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamist enampakkumise korras võib läbi viia kahes voorus. 5.7.3. Avaliku enampakkumise teine voor kuulutatakse välja juhul, kui kindlaksmääratud ajaks ei olnud esimese vooru osalejatelt ühtegi avaldust enampakkumises osalemiseks laekunud. 5.7.4 Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe - enampakkumise juhataja, ning komisjoni sekretäri. 5.8. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 5.8.1. Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 5.8.2. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad korra punktis 5.6.2. nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 5.8.3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 5.8.4. Pakkujale, kes on täitnud käesoleva korra punktides 5.8.1 ja 5.8.2. ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 5.8.5. Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 5.8.5.1. tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 5.8.5.2. kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 5.8.5.3 tutvustab pakkujaid. 5.8.6. Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. 5.8.7. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 5.8.8. Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. 5.9. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 5.9.1. Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. 5.9.2. Pakkumises peavad sisalduma: 5.9.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 5.9.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 5.9.2.3. dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 5.9.2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5.9.2.5. pakkumise esitaja allkiri; 5.9.2.6. esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. 5.9.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta punktides 5.9.1 ja 5.9.2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. 5.9.4. Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 5.9.5. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta punktides 5.9.1 ja 5.9.2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 5.9.6. Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. 5.9.7. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga punktis 5.8.7. sätestatud korras. 5.9.8. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 5 tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumine nurjunuks. 5.10. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 5.10.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 5.10.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. 5.10.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. 5.10.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik müügileping. Müügilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. 5.10.5. Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade müügilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul. 5.10.6. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 5.10.5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele või ei tasu ostuhinda enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 5.10.7. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama müügilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 5.10.8. Müügileping sõlmitakse 1 kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 3 kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise. 5.10.9. Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva korra punktis 5.10.4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumiste tulemuste kohta protokolli koostamisest. Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 5.10.10. Kui laekunud enampakkumise osavõtutasudest ei piisa eluruumi võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha eluruumi müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. 5.10.11. Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva korra punktis 5.8.3. sätestatud alustel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist. 5.10.12. Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab eluruumi edasise käsutamise. Toomas Pruul Volikogu esimees