Narva-Jõesuu Linnavolikogu — Narva-Jõesuu linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord — KO, 178, 1787

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 6, Narva-Jõesuu linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva-Jõesuu linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 08. juuni 2000 a. määrus nr 28 «Narva-Jõesuu linna munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine» 3. Määrus jõustub 01.05. 2005.a. 4. Käesoleva määruse peale võib esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus kehtestatud tähtajal ja korras. Volikogu esimees Toomas PRUUL Kinnitatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 27.04.2005 määrusega nr 66 NARVA-JÕESUU LINNAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I osa ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Narva-Jõesuu linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Narva-Jõesuu linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskiri ei reguleeri Narva-Jõesuu linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist. (3) Eeskiri reguleerib linnavara võõrandamine erastamisseaduse mõttes. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Narva-Jõesuu linna (edaspidi: linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (3) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsitlemine on lubatud ainult linnavalitsuse nõusolekul. (4) Linna kissasi on linnale kuuliuv maa ja sellega püsiv ühendatud ehgitisewd, rajatiused, kasvavad puud, mud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükkiga seotud asjaõigused. (5) Linna vallasvara on asjaõigused, mis ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad, või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud; linnale kuuluvad aktsiad, osad, võlaõigused, väärtpaberid ja muud varalised õigused. § 3. Linnavara valitsejad (1) Linnavara valitseja on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva vara üle. (2) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) linnavalitsuse hallatavad asutused. (3) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. (4) Linnavara majandamisega seotud lepingud sõlmib linnavara valitseja, kui käesolevast korrast või linnavara kasutusse andmise lepingust ei tulene teisiti. II osa LINNAVARA VALITSEMINE § 4. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja määrab linnavalitsus. (3) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas eeskirjas või linnavolikogu või –valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib anda kolmanda isiku kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab linnavalitsus. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel linnavara kasutusse andmisel sätestatakse vastavas haldusaktis: 1) kasutusse andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused; 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused; 4) linnavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadusele. . § 5. Linnavara valitsemise jaotus ja üleandmine (1) Linnavara valitsemise jaotuse ja üleandmise linna asutuste vahel otsustab linnavalitsus. Linnavara hariliku väärtusega alla 100 000 krooni (v.a kinnisasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavalt valitsejate kokkuleppele. (2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, millesse märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, üleandmise õigusliku aluse, seisukorra, kasutamisviisi, tähtaja, võimalike kasutuspiirangute, bilansilise maksumuse ja jääkmaksumuse kohta ning kohustuse tagada vara säilimine ja korrashoid. (3) Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara arvestajale (linnavalitsuse raamatupidamisele). (4) Nõude linnavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab linnavalitsus linnavara valitseja ettepanekul. § 6. Linnavara arvestus (1) Linnavara arvestuse tagab linnavalitsus raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta. Linnavalitsusel ja linnavolikogu revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. (3) Linnavara arvestus sisaldab: 1) ülevaadet linnale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 2) registrites sisalduva teabe vastavuse linnavara tegeliku seisundiga; 3) ülevaadet linnavara majandamise tulemustest. (4) Linnavara inventeerimine toimub linnavalitsuse kehtestatud korras. (5) Kui linnavara on antud ajutiselt kolmandate isikute valdusesse käesoleva korra § 3 lõike 3 alusel, lasub linnavara arvestus linnavara kaudsel valitsejal. III osa LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 7. Linnavara omandamine (1) Linnavara võidakse omandada: 1) ostmise teel; 2) riigi poolt vara tasuta üleandmise teel; 3) pärandvarana; 4) kingitusena; 5) peremehetu ehitise hõivamise korras; 6) muudel seadustega sätestatud viisidel. (2) Linnavara ostmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui omandatava vara väärtus ületab 300 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara väärtus ei ületa 300 000 krooni; 3) linnavalitsuse struktuuriüksuse või linnavalitsuse hallatava asutuse juht tema käsutusse antud eelarve rahaliste vahendite piires, kui vara hind on alla 15 000 krooni; 4) linnavalitsuse struktuuriüksuse või linnasutuse juht struktuuriüksusele või linnaasutusele vara soetamiseks sihtotstarbeliste eraldistena laekunud vahendite piires. (3) Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduses määratud maksumuse, siis toimub linnavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab linnavalitsus, kes sõlmib ka hankelepingu. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks linnavolikogu. (4) Kui omandatava vara hind ei ületa riigihangete seaduses määratud maksumust ning hanked on kaetud jooksva aasta eelarvega, võtab ostja eelnevalt hinnapakkumised vähemalt kahelt hankijalt enne, kui otsustab vara soetamise. (5) Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine linnale toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. (6) Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus sõltumata pärandatava või kingitava vara väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tingimustel. (7) Kui kinnisasi pärandatakse või kingitakse linnale koos kohustustega, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise linnavolikogu. (8) Peremehetu ehitise hõivamine toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud korras. (9) Maa munitsipaliseerimine ja muude varade munitsipaalomandisse taotlemine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele. (10) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linna hallatava asutuse pädevusse, sõlmib lepingu vastava hallatava asutuse juht. (11) Linnale tasuta ületulnud vara hindamise korraldab linnavalitsus ja see võetakse linnavarana arvele hariliku väärtuse järgi. § 8. Varaliste kohustuste võtmine (1) Linnavara valdajate poolt laenude ja muude kohustuste võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti. § 9. Ostueesõiguse teostamine ja pärandi vastuvõtmine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse teostamiseks linnavolikogu. (2) Pärandi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus. Pärandi vastuvõtmisega seotud toimingute tegemine toimub vastavate seadustega kehtestatud korras. IV osa LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 10. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse kolmandatele isikutele tulu saamiseks tasuta kasutusse, rendile, üürile või kasutusvaldusse. (2) Linnavara kasutusse andmise toimub enampakkumise korras või otsustuskorras. (3) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui: 1) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 2) kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul ööpäevas (1 tund jne); 2) käesoleva eeskirja § 4 lõike 4 alusel linnavara kasutav struktuuriüksus või hallatav asutus; 3) linnavolikogu, kui: 1. linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2. linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. 4) muudel juhtudel linnavalitsus. (4) Linnavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul - kümme aastat; 3. kinnisasja puhul - kakskümmend viis aastat, v.a. juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides; 4. tervikvara puhul - kümme aastat. (5) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja. § 11. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib otsustuskorras kasutusse anda tasuta või tasu eest: 1) asjade üürile andmiseks; 2) mittetulundusühingutele heategevaks otstarbeks, kodanikualgatuse teostamiseks, piirkondliku ja lähikondliku elu arendamiseks, harrastus- ja ajaviitetegevuse korraldamiseks; 3) linna hallatavatele asutustele valitsemise otstarbeks; 4) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 5) riigiasutusele tema ülesannete täitmiseks; 6) linna osalusega juriidilistele isikutele; 7) sihtasutustele; 8) linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi; 9) üksikut eset, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 10) ühiskondlike ürituste korraldamiseks; 11) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 12) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 613 isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist; 14) muudel juhtudel linnavara valitseja otsuse alusel. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel peab linnavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega: 1) kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmine ürniku või rentniku poolt; 2) linnavara vajalikkus linna enda ülesannete täitmiseks; 3) üürile või rendile andmise otstarbekus samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu. (4) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, peab linnavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid. (5) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. (6) Otsustuskoras võib rendile või üürile anda 1. eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2. vara, mille bilansimaksumus ei ületa 100 000 krooni; 3. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtetustaud tariifidega; 4. linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik oh kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatatud teenust ning selliste tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5. kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud. (7) teistel juhtudel kasutusse andmise otsustuskorras otsustab linnavolikogu. § 12. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid; 3) enampakkumise korraldaja; 4) üüri-või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muul tingimused. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja ühes kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja. § 13. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi: 1. avaliku või piiratud, suulise või kirjaliku enampakkumise korras; 2. eelläbirääkimistega pakkumise korras.. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe - enampakkumise juhataja, ning komisjoni sekretäri. (3) Enampakkumise alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) kasutusse antava vara senisest kasutamisest saadud kasu; 2) samalaadse vara rentimise eest tavaliselt tasutav rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab mõistlikeks. § 14. Enampakkumisest osavõtjad (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. § 15. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. § 16. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 15 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 5 tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumine nurjunuks. § 17. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vara eelläbirääkimiste teel kasutusse andmine viiakse läbi käesoleva korra kasutusse andmist sätestavatest üldistest nõuetest lähtudes, kusjuures linna huvides on pakkumine seotud lisatingimustega. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) kasutuse sihtotstarbe kindlaksmääramine; 2) keskkonnakaitse tagamine; 3) investeeringute suurus; 4) muud linna huvidest lähtuvad tingimused. (3) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12 – 14 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 1. isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 2. eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 3. pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 4.võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 5. eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (4) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kolme tööpäeva jooksul kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara rentimise kõigi tingimuste kohta. (5) Võrdväärsete pakkumiste korral antakse osalejatele võimalus viie tööpäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. (6) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. (7) Käesoleva paragrahvis lõiges 5 märgitud pakkumiste alusel valib komisjon välja parima pakkumise ning esitab võitja linnavalitsusele kinnitamiseks ja rendilepingu sõlmimiseks. § 18. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 30 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. 3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui • enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda; • osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; • enampakkumises osales paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud isik; • enampakkumine toimus alghinnata määramat ming pakkumises võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatulöt väike. (3) Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri- võirendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumiste tulemuste kohta protokolli koostamisest. Osavõtutasu ei tagastata. (9) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks sõlmitava lepingu järgi. (10) Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva korra § 15 lõikes 3 sätestatud alustel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist. (11) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korralda uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 19. Linnavara tasuta kasutusse andmine (1) Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud linnavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 20 sätestatust; 4) tasuta kasutamise lepingu muutmise otsustab linnavalitsus. § 20. Kasutusse antud linnavarale tehtud kulutused (1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitame, muudel juhtudel linnavara valitseja (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist linnavarale võib lubada ainult avalikes huvides. (3) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra. (4) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele. (5) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada. (6) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (7) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse § 286 lg 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale; 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus. § 21. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõppemine ja pikenemine (1) Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõppemise otsustab ja korraldab linnavara valitseja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Linnavalitsus otsustab poolte kokkuleppel üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu või lõpetamise. (3) Üürilepingu pikenemise otsustab linnavalitsus. V osa LINNAVARA VÕÕRANDAMINE § 22. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: 1. võõrandatava vara bilansmaksumus on suurem, kui 300 000 krooni 2. vara võõrandatakse enampakkumiseta; 3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on suurem kui 100 000 krooni; 4. vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) linnavalitsus, kui: 1. vara bilansmaksumus on väiksem, kui 300 000 krooni 2. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on väiksem kui 100 000 krooni, (2) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 23. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras (suuline või kirjalik); 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. § 24. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui võõrandatav vara kasutakse pikajalise rendilepungu alusel või rendilepingu järgi rentnikul on vara ostueesõigus või ostuõigus. 4) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. § 25. Linnavara müük enampakkumise korras (1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12-18 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 2) alghind js enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tahatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 25% alghinnast, kuid mitte vähem kui 2000 krooni, Osavõtutasu suuruse ja tasumise korra määran enampakkumise korraldaja. Osavõtukmaksu minimaalmääraks on 2000 krooni. 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse 1 kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 3 kuud arvates enmpakkumise tulemuste kinnitamise korralduse või otsuse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise. § 26. Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus ja kava; 3) muinsuskaitse- ja keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12 - 14 ja 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 5 tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 3 kuud arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise. (4) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtutasudest ei piisa linnavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. § 27. Alghinna määramine (1) Enampakkumise korraldaja määratava alghinda kehtestamisel võetakse aluseks eksperdi antud hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused. Alghind ei pea määrama, kui aluist arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajäörjetuks ning seetõttu võib vararikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna mitte leida. Aärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Alginna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus. VI osa LINNAVARA KOORMAMINE § 28. Linnavara koormamise mõiste (1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 29. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavalitsuse poolt. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. § 30. Isikliku servituudi seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või –rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimib linnavalitsus. § 31. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega juriidiliste isikute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidilistele isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavalitsus. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a. juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. (5) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 32. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 11 (lg 2 ja 3) - 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest.Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 3 kuud arvates enmpakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. § 33. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 34. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva korra § 31-33 sätetest. VII osa LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETE HINDAMINE § 35. Linnavara mahakandmine (1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavara kantakse maha (bilansist välja). Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise või utiliseerimise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara (v. a. ehitis) jääkmaksumus on väiksem kui 20 000 krooni, otsustab linnavara mahakandmise vastava linnavara valitseja. (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise andmekogudesse ja raamatupidamisdokumentidesse. § 36. Nõuete hindamine ja nõudest loobumine (1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. Nõude lootusetuks tunnistamise kinnitab linnavara valitseja juht. (2) Nõudest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõude suurus kuni 300 000 krooni või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) linnavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 300 000 krooni; 3) muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksuse juht. Volikogu esimees Toomas PRUUL