Rahandusminister — Riigiabi aruande vormi kinnitamine — RTL, 7, 82

Vastavalt konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410) paragrahvi 25 lõikele 1 määran: 1. Kinnitada riigiabi aruande vorm (lisatud). 2. Riigiabi andjatel esitada riigiabi aruanne kord aastas aruandeperioodile järgneva aasta 31. juuliks. Minister Mart OPMANN Kantsler Agu LELLEP Kinnitatud rahandusministri 7. jaanuari 1999. a määrusega nr 2 Riigiabi aruande vorm (tuh kroonides) 1. Riigiabi andja. 2. Riigiabi programm. 3. Rahandusministri käskkiri. 4. Riigiabi programmi kulud. 4.1. Prognoositavad kulud või maksusoodustuste andmise puhul riigi tulu arvestuslik vähenemine aruandeaastale järgneval aastal. 4.2. Aruandeaasta kulud. 4.2.1. Abi uutele projektidele: -- reserveeritud summad; -- tegelikult väljamakstud; -- maksusoodustuste andmise puhul riigi tulu arvestuslik vähenemine. 4.2.2. Abi olemasolevatele projektidele: -- tegelikult väljamakstud. 4.3. Uute abisaajate arv ja uute abistatavate projektide arv koos arvestusliku loodavate või säilitatavate töökohtade arvuga. 4.4. Teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi korral: -- riigiabi kulutuste kogusumma jagunemine teadus- ja arendustegevuse etappide järgi (fundamentaaluuringud, tööstusuuringud jne); -- projektide arv, mis on seotud Euroopa Ühenduse või rahvusvahelise koostööga; -- kulude jaotus ettevõtte, teaduskeskuse ja ülikooli vahel. 4.5. Abisummade jaotus vastavalt abisaaja majanduslikule tegevusalale. 4.6. Iga suure projekti kohta, millele abi määrati, kuid mis edasi lükati: -- investeeringud kokku, sh riigiabi; -- projektiga seotud töökohtade arv. 4.7. Viie abisaaja, kellele määratud abisumma oli suurim: -- nimi; -- aadress; -- abisaaja majanduslik tegevusala; -- määratud abisummad või lubatud maksusoodustused. 5. Aasta jooksul tehtud administratiivsed või muud muudatused. Aruande koostaja (nimi, allkiri ja telefon). Aruande vormi täitmine: 1) riigiabi aruande vormi täidavad riigiabi andjad aruandeperioodil antud riigiabi andmise ja kasutamise kohta; 2) real 1 näidatakse riigiabi andja, milleks on ministeerium, amet, agentuur, sihtasutus, fond, kohalik omavalitsus vm institutsioon, mis vastutab riigiabi programmi ja selle rakendamise eest; 3) real 2 näidatakse riigiabi programmi nimetus. Riigiabi programmiks on riigiabi andja igasugune tegevus, mis sisaldab riigiabi vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvile 19 ja mille alusel võib riigiabi anda ühe ja sama või sarnaste eesmärkide saavutamiseks rohkem kui ühele abisaajale, kusjuures abisaajate hulk pole tavaliselt ette kindlaks määratud; 4) real 3 näidatakse rahandusministri käskkirja, millega programmile luba anti, number ja kuupäev; 5) real 4.1 kuni 4.2 ja real 4.4 kuni 4.7 näidatakse kulud iga abivormi (näiteks toetus, sooduslaen, garantii vms) kohta eraldi. Näidatakse määratud ja tegelikult tehtud kulutused, riigi tulu vähenemine maksusoodustuste andmise puhul ja muud abi andmist iseloomustavad finantstegurid (näiteks laenuperiood, intressitoetus, väljaantud laenud miinus tagastatud laenud, väljamakstud garantiid miinus garantiipreemiad koos sissenõutud garantiidega); 6) real 4.5 näidatakse abisaaja majanduslik tegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljakohalisele koodile; 7) real 4.6 näidatakse projektid, mille arvestuslikud investeeringud ületavad 45 000 tuhat krooni; 8) real 4.7 esitatakse informatsioon juhul, kui ei ole tegemist automaatselt antud abiga. Abi andmine on automaatne, kui abi antakse õigusaktides kehtestatud kriteeriumide ja tingimuste alusel. Juhul kui riigiabi andja kasutab abi saajate valimisel oma äranägemist, ei ole tegemist automaatse abiga. Kui aruandeaastal on alla viie abisaaja, loetletakse nad kõik. Kui abisaaja saab riigiabi mitmest projektist, esitatakse informatsioon projektide kaupa.