Põlva Vallavolikogu — Põlva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 165, 1689

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 3 punktist 1 ja § 22 lõike 1 punktist 365 ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõikest 1, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põlva Vallavolikogu l6. detsembri 1999. a määrus nr 6. 3. Määrus jõustub 4. aprillil 2005. a. Volikogu aseesimees Ahti HÜTT PÕLVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Põlva valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Põlva valla haldusterritooriumil. 3. Jäätmehooldust Põlva vallas korraldab Põlva Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Põlva valla põhimäärusele. II. MÕISTED 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 4.3. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 4.4. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 4.5. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 4.6. suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jne); 4.7. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 4.8. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 4.9. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 4.10. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 4.11. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 4.12. probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid jne); 4.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 4.14. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 4.15. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.16. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.17. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 4.18. jäätmehooldeleping – jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätme valdajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 4.19. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 4.20. jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 4.21. klaaspakend – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid); 4.22. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 4.23. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav spetsiaalne mahuti; 4.24. prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 4.25. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani; 4.26. pakendijäätmed – mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid; 4.27. korraldatud olmejäätmete vedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Põlva Vallavolikogu poolt korraldatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 4.28. keskkonnajärelevalve asutus – keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud; 4.29. puhastusala – haljasala, muu maa või kõnnitee, mis asub kinnistu omaniku krundi või maakasutaja krundi ja avaliku sõidutee vahel. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Põlva Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 7. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a segaolmejäätmed) kogumisvahenditele tuleb kirjutada kogutava jäätmeliigi nimetus. 8. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete kogumist, taaskasutamist, ladustamist või annab üle jäätmekäitlusettevõttele. Peab koguselist ja liigilist arvestust oma tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete ja nende käitlemise üle. 9. Füüsilisest isikust jäätmevaldaja võimaluse piires vähendab kodumajapidamises jäätmete tekkimist. Käitleb ise jäätmeid kohapeal (kogub, sorteerib, veab jäätmete ladestuskohta, taaskasutab) või annab olmejäätmed käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. IV. OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 10. Jäätmevaldaja (kinnistu valdaja) ülesanded: 10.1. omab või rendib piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutab jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 10.2. korraldab jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutab või kõrvaldab jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 10.3. võimaluse korral vähendab jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 11. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 11.1. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80-, 140-, 190-, 240-, 300-, 360-, 600-, 660- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautodesse; 11.2. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500 ja 4500 liitrist, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 11.3. kokkusurumise seadmega varustatud mahuteid. 12. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartali jooksul. 13. Kogumismahuti peab olema terve ja korralikult suletav. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmekäitlusettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti). 14. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Põlva Vallavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. 15. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. 16. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse, mille asukoht on kokku lepitud vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamute juurde on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse seatud tingimustel ja kirjalikul loal. 17. Jäätmevaldaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1 m 3 kohta. 18. Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita nii suvel kui ka talvel (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 5 m). 19. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada (suurjäätmed), on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt kahe päeva jooksul. 20. Jäätmete ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, segaolmejäätmed jne). 21. Klaas- ja plastikpudelid ning pakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse või jäätmekäitlejalt renditud klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia taara vastuvõtu punkti. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasi lehed jms) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine joogitaara mahutitesse ei ole lubatud. 22. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 23. Vanametall tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 24. Kuiv ja mitte määrdunud vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 25. Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 25.1. ohtlikke jäätmeid; 25.2. jahutamata tuhka; 25.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 25.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 25.5. käimlajäätmeid; 25.6. kogumiskaevude setteid; 25.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 25.8. radioaktiivseid jäätmeid; 25.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 25.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid. 26. Eespool nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 26.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 26.2. muud eraldi määratud vastuvõtukohad; 26.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. 27. Üldkasutatavad eriliigiliste jäätmete kogumispunktide asukohad, kuhu vallakodanikud saavad jäätmeid ära anda, avalikustatakse Põlva valla koduleheküljel ja Valla Teatajas. V. OLMEJÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 28. Põlva valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad jäätmevaldajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga alates Põlva Vallavalitsuse ja korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepingu jõustumisest ja jäätmeloa väljastamisest. Põlva vallas moodustatakse üks jäätmeveo piirkond lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Põlva valla haldusterritooriumil jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult konkursi korras eri- või ainuõiguse saanud veoettevõttega. 29. Olmejäätmete erineva suurusega mahutite äraveo sagedused jäätmevaldajatele määratakse vallavolikogu poolt kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 35.2 toodud. 30. Põlva Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel, kui ta ise korraldab jäätmekäitluse. 31. Kogutud segaolmejäätmeid tohib transportida ainult Adiste prügilasse või Põlva Vallavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta. 32. Eri- või ainuõiguse saanud jäätmekäitlusettevõte on kohustatud: 32.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 32.2. ära vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 32.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 32.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 32.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 32.6. korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 33. Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 33.1. konteineri mass ületab punktis 17 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogutud jäätmed uuesti sorteerida ja äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 33.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 34. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmekäitlusettevõte ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik. 35. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlemisel: 35.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 35.2. tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu eri- või ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vähemalt üks kord kuus. Juhul, kui väljaspool tiheasustusega ala on elamutes korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktile 37, on kuni 240-l mahuteid lubatud tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. 36. Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning säilitama prügila valdaja poolt välja antud kviitungit jäätmete üleandmise kohta. 37. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita kirjalikult kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist või levitavad ebameeldivat lõhna. 38. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 39. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. 40. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 41. Ajavahemikus 1. oktoobrist 1. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu (eramu) territooriumil põletada lahtises tules oksi. 42. Omavoliline jäätmete põletamine on keelatud. 43. Jäätmete ladestamine ja matmine on keelatud. 44. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 45. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 1. 46. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud lisas 2. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 47. Põlva Vallavalitus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 48. Füüsiline isik annab tasuta üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) Põlva valla poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumiringide ajal liikuvasse jäätmekogumispunkti. 49. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 50. Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja korraldab ise nende kogumist, vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 51. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid. 52. Juriidilise isiku ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. VII. PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 53. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 54. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 55. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 53 toodud kohustustest, siis probleemtoodetest tekkivate jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab Põlva Vallavalitsus. 56. Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a mootorsõidukid, nende osad ja rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda Põlva valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale. VIII. PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE NING TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 57. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 58. Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikoha või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta, kus tagastatakse tagatisraha (hakkab kehtima 1.05.2005. a). 59. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pekaendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 60. Pakendiettevõtja on kohustud alates 1. maist 2005. a tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 61. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnitu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 62. Pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon Põlva Vallavalitsusega. IX. JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS 63. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 64. Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. 65. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 66. Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale vallavalitsuse ametnikule viimase nõudmisel. 67. Põlva vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Põlva vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Põlva Vallavalitsusele. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 68. Põlva Vallavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele. 69. Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 70. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. 71. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 72. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 70 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Põlva Vallavalitsus. XI. LISAD 73. Lisa 1. Põlva valla territooriumil asuvate tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord. 74. Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. Põlva Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määruse nr 80 lisa 1 PÕLVA VALLA TERRITOORIUMIL ASUVATE TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Põlva valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 2. Käesolevas lisas ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. II. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 3. Segaolmejäätmed 3.1. Segaolmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 3.2. Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 4. Taaskasutatavad jäätmed 4.1. Pakendite ja pakendijäätmed 4.1.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 4.2. Vanapaber ja papp 4.2.1. Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas. 4.2.2. Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. 4.3. Diskreetne vanapaber 4.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. 4.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). 4.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 4.3.4. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. 4.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Teravad ja torkivad jäätmed 5.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 5.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. 5.3. Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Nakkusohtlikud jäätmed 6.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 6.2. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale vähemalt kord kuus. 7. Muud ohtlikud jäätmed 7.1. Ravimijäätmed 7.1.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 7.1.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 7.2. Elavhõbedajäätmed 7.2.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. 7.2.2. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmeliik. 7.2.3. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.3. Kemikaalide jäätmed 7.3.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 7.3.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 7.3.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 7.3.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.4. Kasutatud elavhõbedalambid 7.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 7.4.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 7.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.5. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid 7.5.1. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Põlva Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määruse nr 80 lisa 2 KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehituspraht) käitlemise korra Põlva vallas. 2. Ehitusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel ) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusprahi käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Põlva Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 4.4. jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Põlva Vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt (kui see on vajalik) ja vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. 7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseametiga. 8. Põlva vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlevas ettevõttes. 9. Ehitusprahti (kui ei vea prügilasse jäätmevaldaja või ehitaja) ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. 10. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Põlva valla õigusaktidest. II. EHITUSPRAHI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 11. Ehitusprahi käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 12. Ehitusprahi valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 15. Ehitusprahi valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 16. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 17. Ehitusprahi valdajad on oma tegevuses kohustatud: 17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. 17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 17.6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 17.7. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid ehitusjäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 17.8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III. MITTEOHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE 18. Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 18.1. puit; 18.2. kiletamata paber ja papp; 18.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 18.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 18.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 18.6. bituumenit mittesisaldav asfalt. 19. Juhul kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 20. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 22. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 21. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsuse ehitusnõunikuga. 22. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtlike ehitusjäätmeina. 23. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV. OHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE 24. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitsemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 24.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 24.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 24.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 24.4. saastunud pinnas, mille ohtlike ainete sisaldus ületab keskkonnaministri kehtestatud piirnorme. 25. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 26. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. 27. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 28. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. 29. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 30. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 31. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma vallavalitsuse vastavale ametnikule neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.