Põlva Vallavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ning maksmise korra ja hooldajatoetuse määra kehtestamine — KO, 151, 1550

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53 336; 61 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605; 2005, 9, 34; 18, 106) § 23 lõike 2, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada 1. aprilllist 2005. a «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord» (lisatud). 2. Kehtestada 2005. a hooldajatoetuse määraks 400 krooni kuus. 3. 1. aprillist kuni 30. juunini 2005. a hooldusvajaduse hindamiseni ja otsuse tegemiseni jätkata toetuse maksmist volikogu poolt kehtestatud määrades hooldajatoetust saanud isikutele, kes ise või kelle hooldatav on registreerunud vallas hindamisinstrumendi läbiviimiseks. 4. Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2005. a. 5. Määrus jõustub 5. aprillil 2005. a. Volikogu aseesimees Ahti HÜTT Kinnitatud Põlva Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusega nr 78 HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Määrusega kehtestatakse valla eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele. 1.2. Hooldajatoetuse vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks. 2. Põhimõisted 2.1. Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 18-a ja vanema puudega või toimetulekuraskustes isiku hooldajale, kes tagab hooldatava iseseisva toimetuleku. 2.2. Hooldaja on vallavalitsuse korraldusega hooldajaks või kohtuotsusega eestkostjaks määratud hooldusteenust osutav isik. 2.3. Hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi. 2.4. Hindamisinstrument on küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus. 2.5. Hooldusvajadus on sotsiaaltöötaja poolt hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimse võimekuse testidega (hindamismetoodika) hooldatava elukohas kontrollitud kõrvalabi, toetuse ja järelevalvevajadus igapäevatoimingute sooritamisel. 2.6. Hindamismetoodika alusel jaotatakse hooldatava hooldusvajadus: 2.6.1. mõõdukalt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega (raske puue); 2.6.2. raskelt häiritud toimetulek igapäevatoimingutega (sügav puue); 2.6.3. ei suuda teostada igapäevatoiminguid või neis osaleda (sügav puue). 2.7. Hooldajatoetuse määr on vallavolikogu poolt kehtestatud ühe isiku hooldamise eest kalendrikuus makstav rahasumma kroonides. Hooldajatoetuse määr kehtestatakse kalendriaastaks. HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE 3. Hooldajatoetuse maksmise alused 3.1. Hooldajatoetust makstakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. 3.2. Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle hooldatava elukohaks on rahvastikuregistris registreeritud Põlva vald ning nad tegelikult elavad Põlva vallas. 3.3. Kui hooldatava tegelik elukoht on Põlva vald, kuid elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades hooldajatoetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. 3.4. Kui hooldatava elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Põlva vald, kuid tegelik elukoht on teises omavalitsuses võib hooldajatoetust maksta erandkorras põhjendatud avalduse alusel. 4. Hooldajatoetuse taotlemine ja hooldusvajaduse hindamine 4.1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on vallavalitsusele esitatud taotleja kirjalik avaldus koos puude määramist tõendava dokumendiga. 4.2. Sotsiaaltöötajal on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. 4.3. Sotsiaaltöötaja külastab hooldusvajaduse väljaselgitamiseks hooldust taotleva isiku kodu ning võib küsitleda isiku lähedasi. 4.4. Sotsiaaltöötaja täidab hindamisinstrumendi, mille käigus selgitab välja isiku hooldus-, kõrvalabi-, juhendamis- või järelvalvevajaduse. 4.5. Hindamisinstrumendi täitja võib hindamisel aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni, arstliku ekspertiisi otsuse ning võib konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. 4.6. Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise avalduse registreerimisest. 4.8. Vajadusel võib hindamise ja otsustamise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 5. Hooldajatoetuse määr ja suurus 5.1. Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 5.2. Punktis 2.6.1 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale 60 protsenti vallavolikogu poolt kehtestatud toetuse määrast. 5.3. Punktis 2.6.2 ja 2.6.3 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale või eestkostjale 100 protsenti vallavolikogu poolt kehtestatud toetuse määrast. 6. Hooldaja kohustused Hooldaja on kohustatud: 6.1. Hooldama klienti vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile. 6.2. Tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks. 6.3. Võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. 7. Isikud, keda ei määrata hooldajaks Hooldajaks ei määrata isikut: 7.1. Kelle kohta on täidetud hindamisinstrument ja kes ise vajab hooldust; samuti isikut, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375; 2004, 89, 603 ja 604) alusel raske või sügav puue. 7.2. Kes on piiratud teovõimega või alaealine. 7.3. Kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. 8. Otsustamine 8.1. Sotsiaalkomisjon vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks vallavalitsusele, kes kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuse taotluse esitamise päevast. 8.2. Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-des 4 ja 6 sätestatud kaalutlusõiguse ja uurimispõhimõttest. 8.3. Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele. 9. Hooldajatoetuse maksmine 9.1. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse vastuvõtmise kuupäevast. 9.2. Hooldajatoetus kantakse hooldajale avalduses märgitud pangaarvele järgneva kuu 10. kuupäeval. 9.3. Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt 9.3.1. puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul; 9.3.2. kordushindamise läbiviimise tähtajani; 9.3.3. tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. 10. Hooldajatoetuste maksmise lõpetamine 10.1. Hooldajatoetuse maksmine hooldajale lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega: 10.1.1. kui on ära langenud hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise põhjus; 10.1.3. kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldusplaani järgi pandud kohustustest; 10.1.4. kui hooldatav soovib põhjendatult uue hooldaja määramist; 10.1.5. hooldatava paigutamisel hooldekodusse; 10.1.6. hooldatava või hooldaja kolimisel teise omavalitsusse; 10.1.7. hooldaja või hooldatava surma korral; 10.1.8. muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. 10.2. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise. 10.3. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 10.4. Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise tõttu lõpetatakse toetuse maksmine vallavalitsuse korralduse alusel. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või kohtu kaudu. 11. Hooldajatoetuse ümberarvutamine 11.1. Hooldusvajaduse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab taotleja vastava avalduse vallavalitsusele. 11.2. Sotsiaaltöötaja selgitab välja suurenenud hooldusvajaduse hindamisinstrumendi abil. Kui hindamisel selgub, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse vastuvõtmisest. 11.3. Hooldajatoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile. 12. Erandid ja erisätted 12.1. Hooldajatoetuse määramisel ei rakendata punkti 7.3, kui puudega isik on lamaja, piiratud liikumisvõimega, vajab pidevat järelevalvet, ei suuda teostada igapäevatoiminguid ning muude teenustega pole võimalik tagada puudega isiku toimetulekut. 12.2. Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. 12.3. Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Põlva valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendid sotsiaaltöötajale, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaaltöötaja isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. RAKENDUSSÄTTED 13. Vaidlustamine 13.1. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele. 14. Maksude tasumine 14.1. Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.