Luunja Vallavolikogu — Luunja vallavara eeskirja kinnitamine — RTL, 5, 56

Luunja Vallavolikogu 17. detsembri 1998. a määrus nr 11-1 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 22, Luunja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Luunja vallavara eeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Luunja Vallavolikogu 21. septembri 1995. a määrus nr 8-2 «Luunja vallavara eeskirja kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a. 4. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. Volikogu esimees Heino SAAR Lisa Luunja Vallavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusele nr 11-1 Luunja vallavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Luunja valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Vallavara mõiste 1. Vallavaraks eeskirja tähenduses on Luunja valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. 4. Vallavalitsuse allasutuse mõiste Vallavalitsuse allasutusena käsitatakse käesolevas eeskirjas asutusi, mis ei ole kohaliku omavalitsuse asutused (KOA) ning millel on oma alaeelarve ja vallavolikogu kinnitatud põhimäärus. 5. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: a) avalikul otstarbel; b) valla valitsemise otstarbel; c) vallale tulu saamiseks. 6. Avalikul otstarbel kasutatav vallavara 1. Avalikul otstarbel kasutatavat vallavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. 2. Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimusi määravad kindlaks selleks pädevad organid ja ametiisikud. 3. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 7. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle allasutustele allasutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 8. Tulu saamiseks kasutatav vallavara Vallavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 9. Vallavara valitsemine ja valdamine 1. Vallavara valitsejad on: a) vallavolikogu; b) vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse allasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus on vallavara valitsejateks vallavalitsuse poolt nendele kasutada antud vara suhtes. 3. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajad. 4. Vallavara valitsejad ja valdajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. 5. Vallavara jaotuse ja üleandmise otsustab vallavalitsus. 6. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus ja kulum. 10. Vallavara arvestus ja vallavara register 1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 2. Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. Vallavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 11. Vallavara omandamise põhimõtted 1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: a) vallavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; b) vallavalitsus, kui vara hind ületab 30 000 krooni, kuid ei ületa 100 000 krooni; c) vallavalitsuse allasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 30 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud allasutuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 3. Ostueesõiguse teostamise otsustab vallavalitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, peab vallavalitsusele ostueesõiguse teostamiseks loa andma vallavolikogu. 4. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallavalitsuse allasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Luunja vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. 5. Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 6. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavalitsuse allasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava allasutuse või asutuse juht. 12. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras Riigihankeid korraldab vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus teha allasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse eelarvest finantseeritava riigihanke korraldamine ülesandeks vastavale allasutusele või asutusele. 13. Vallale varaliste kohustuste võtmine Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: a) vallavolikogu, kui võetakse laenu või muid varalisi kohustusi üle 500 000 krooni; b) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 500 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. III. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine 1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse otsustuskorras tasuta kasutada või rendile ning enampakkumise või konkursi korras rendile. 2. Vallavara kasutusse andmise otsustab: a) vallavolikogu, kui vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta või kui vallavara hind ületab 100 000 krooni; b) vallavalitsuse allasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui vallavara antakse kasutusse ühekordselt või kasutusse antakse väikevahendeid; c) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu, vallavalitsuse allasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. 3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: a) vallasasja puhul üle 10 aasta; b) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; c) tervikvara puhul üle 25 aasta. 4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: a) hoolekandeasutustele; b) heategevuslikele organisatsioonidele; c) äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osakutega määratud häältest; d) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; e) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; f) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; g) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. 2. Kui eelmises punktis nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vald: a) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; b) vara, mille bilansiline jääkmaksumus või vara osa, mille maksumus, arvestatuna bilansilisest jääkmaksumusest, ei ületa 30 000 krooni; c) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; d) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; e) vallavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; f) muud vallavara vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras 1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: a) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; d) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. 2. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 17. Rendile andmise enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: a) enampakkumise tingimused ja viisi; b) alghinna; c) enampakkumise läbiviija; d) rendilepingu tingimused; e) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes üleriigilises ajalehes ja vajadusel raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: a) enampakkumise läbiviija; b) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; c) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; d) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); e) enampakkumise tingimuste ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise tingimuste ja rendilepingu põhitingimustega ning teha nendest ärakirju; f) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; g) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas eeskirja punktiga 19; h) rendiobjekti kasutusotstarve (kui vajalik). 18. Rendilepingu tingimused Rendilepingus tuleb sätestada: a) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht ja nende üldpind ruutmeetrites); b) lepingu tähtaeg; c) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad; d) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; e) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; f) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; g) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; h) muud vajalikud tingimused. 19. Alghind 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: a) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; b) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; c) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; d) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: a) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; b) valla rendivõlglased. 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. 2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. 3. Pärast alapunktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija (juhataja). Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 4. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. 5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 7. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti alapunktis 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 1. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: a) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; b) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; c) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; d) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; e) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkti 21 alapunktid 5, 6 ja 7) järgmise erinevusega: a) enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 24. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: a) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; b) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; c) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; d) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 6. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 7. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 25. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 26. Vallavara võõrandamise tingimused Vallavara võib võõrandada, kui: a) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; b) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; c) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 27. Vallavara võõrandamise otsustamine 1. Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara hind on suurem kui 50 000 krooni; b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle hind on suurem kui 10 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 5000 krooni. 2. Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsuse allasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui võõrandatakse väikevahendeid. 3. Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui seda ei otsusta vallavolikogu, vallavalitsuse allasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. 4. Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab vallavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise (hoonestusulatus, korruselisus jms) tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise, ühendamise või vahetamise, lähtudes planeeringust. 5. Kui enne vallavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see eeskirja punktis 30 ettenähtud alustel või maa erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab vallavalitsus. 28. Vallavara võõrandamise viisid Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: a) otsustuskorras kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; b) enampakkumise korras; c) erastamiskorras. 29. Vallavara võõrandamine otsustuskorras Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: a) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; b) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. 30. Vallavara võõrandamine enampakkumise korras Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: a) enampakkumise läbiviija; b) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; c) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; d) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; e) alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. 31. Alghind 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: a) eksperdi hinnang; b) vara eeldatav turuväärtus; c) vara erilised omadused. 2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. 32. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta: a) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); b) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 33. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 1. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse punktide 20--23 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 2. Alghind tehakse pakkujatele teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. 34. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: a) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; b) enampakkumise ettevalmistamisel oluliselt eirati selleks ettenähtud korda; c) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; d) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. 5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus. 35. Ostu-müügilepingu sõlmimine 1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. 2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. 3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 36. Vallavara erastamine 1. Vallavara erastamine toimub erastamisseaduses, eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 2. Luunja vallale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja mitteeluruumide erastamise seadusele. V. VALLAVARA KOORMAMINE 37. Vallavara koormamise mõiste ja piirangud 1. Vallavara koormamine eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 2. Luunja valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 38. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 1. Valla omandis olevale kinnisajale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: a) see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; b) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks. 2. Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. 39. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine 1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: a) see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; b) see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; c) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. 2. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu. 40. Hoonestusõiguse seadmise üldsätted 1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 2. Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja vastavad lepingud sõlmib vallavalitsus. 3. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada 99 aastat. 4. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 5. Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus eeskirja punkti 14 alapunktis 1 nimetatud isikute kasuks eeskirja punkti 14 alapunkti 3 alalõikudes d ja e sätestatud juhtudel. 6. Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. 41. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata munitsipaalmaal 1. Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: a) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; b) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest. 3. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: a) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; b) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; c) hoonestusõiguse seadmise tingimused; d) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; e) hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); f) enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; g) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; h) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; i) enampakkumise või konkursi läbiviija. 42. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise ja konkursi korras 1. Hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras antakse teada vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: a) pakkumise läbiviija; b) pakkumise viis; c) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; d) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; e) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; f) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; g) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; h) enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. 2. Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. 3. Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: a) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; b) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; c) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. 4. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktides 20--23, arvestades järgmisi erisusi: a) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; b) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; c) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 5. Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. 6. Hoonestusõiguse konkursi läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktis 27, arvestades järgmisi erisusi: a) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; b) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; c) kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; d) komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist; e) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; f) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. 7. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: a) enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; b) enampakkumise või konkursi võitjaks osutub eeskirja punkti 19 alapunktis 2 määratletud isikute ringi kuuluv isik. 43. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 1. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: a) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; b) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; c) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; d) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; e) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; f) kindlustamiskohustus (vajadusel); g) hoonestamise tähtaeg; h) lepingu täitmise tagatised; i) muud vajalikud andmed. 2. Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: a) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; b) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; c) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; d) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; e) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; f) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 3. Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel või pärast vallavalitsuse korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavalitsus hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. VI. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 44. Vallavara mahakandmine 1. Vallavara kuulub mahakandmisele: a) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; b) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 2. Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on võetud tarvitusele puudujäägi likvideerimiseks. 3. Vallavara mahakandmise otsustab: a) vallavolikogu, kui vara jääkmaksumus on suurem kui 10 000 krooni; b) vallavalitsus, kui vara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni; c) vallavalitsuse allasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui maha kantakse väikevahendeid. 4. Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus, edastades tehtud otsuse ja selle aluseks olnud materjalid vallavolikogule. 45. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires vallavalitsuse allasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus. 2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: a) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 10 000 krooni; b) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni.