Sotsiaalminister — «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» ja «Hüvitise arvutamise juhendi» kehtestamine — RTL, 5, 52

Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425; 1998, 111, 1829) paragrahvi 10 lõike 6 alusel sotsiaalminister määrab: 1. Kehtestada «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise kord» (lisa 1). 2. Kehtestada «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise juhend» (lisa 2). 3. Kuni 1. märtsini 1999. a toimub hüvitise arvestamine sotsiaalministri 9. juuni 1997. a määruse nr 24 «Retseptide, töövõimetuslehtede ja haigekassa liikmekaardi arve vormide kinnitamine» (RTL 1997, 118, 708) punktiga 4 kinnitatud haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede vormide alusel. 4. Käesoleva määruse punktis 3 nimetatud töövõimetuslehtede vormide täitmisel arvutab hüvitise summa tööandja, võttes arvesse kindlustatu eelmis(t)e tööandja/tööandjate poolt makstud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu osa. Minister Tiiu ARO Sotsiaalala asekantsleri kt kantsleri ülesannetes Valdeko PAAVEL Lisa 1 sotsiaalministri 28. detsembri 1998. a määrusele nr 71 Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise või palgavahe (edaspidi hüvitis) määrab ja maksab kindlustatule välja haigekassa, kus kindlustatu on arvele võetud (edaspidi haigekassa). 2. Üleminekuperioodil 1. jaanuarist 1999. a kuni 1. juulini 2000. a võib haigekassa kirjalikul kokkuleppel tööandjaga korraldada hüvitiste määramist ja maksmist tööandja kaudu. 3. Hüvitist määratakse ja makstakse kindlustatule, kellel töövõimetuslehe vormistamise päeval on kehtiv töö- või teenistusleping või kes on riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostava institutsiooni koosseisus valitaval või nimetataval ametikohal või juriidilise isiku juhatuse või nõukogu või muu juhtorgani liige või on lepingulises tegevteenistuses ohvitserina, allohvitserina, sõdurina või kaitseväeametnikuna või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja kellel ajutise töövõimetuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu. 4. Hüvitis määratakse ja makstakse sotsiaalministri poolt kehtestatud vormikohase töövõimetuslehe alusel, välja arvatud käesoleva korra VII osas toodud juhul. 5. Hüvitis määratakse ning makstakse, kui kindlustatu on esitanud töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid põhitöökoha tööandja kaudu haigekassale hiljemalt 180-ndal kalendripäeval arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise või püsiva töövõimetuse määramise päevast. Kokkuleppel tööandjaga võib töövõimetuslehe ja muud vajalikud dokumendid esitada haigekassale kindlustatu ise. 6. Hüvitise määramiseks vajalikud dokumendid on: 6.1. töövõimetusleht (töövõimetuslehed); 6.2. tõend (tõendid) sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta, kui kindlustatu ajutise töövõimetuse alguskuule eelneval kuuel kuul vahetas tööandjat (lisa 1); 6.3. tööõnnetuse/kutsehaiguse raport esmasel haigestumisel tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu. Raport esitatakse haigekassale vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1993. a määruse nr 171 «Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise korra kohta» (RT I 1993, 34, 450; 1994, 8, 111) punktiga 1 kinnitatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise korrale neljas eksemplaris kolme ööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist. Raskete traumade korral lisatakse raportile raviasutuse õiend trauma raskuse kohta; 6.4. arstitõendi (lisa 2) alusel tööandja poolt väljaantud käskkirja ärakiri teisele tööle või teisele ametikohale üleviimise kohta töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahvi 62 lõike 1 või paragrahvi 63 lõike 1 või avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) paragrahvi 51 lõike 1 alusel; 6.5. arstitõendi alusel tööandja poolt väljaantud käskkirja ärakiri tööst vabastamise kohta ja tööinspektori kooskõlastus (lisa 3) TLS paragrahvi 62 lõike 2 või paragrahvi 63 lõike 2 või ATS paragrahvi 51 lõike 2 alusel; 6.6. maksuameti tõend füüsilise isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta; 6.7. surmatunnistuse koopia ja notari tõend või kindlustatuga koos elanud perekonnaliikme avaldus ja perekonnaliikmeks olemist tõendavad dokumendid hüvitise väljamaksmiseks kindlustatu surma korral. 7. Haigekassa määrab ja maksab kindlustatule hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud töövõimetuslehe ja tõendite haigekassale esitamise päevast. 8. Hüvitise maksmisega viivitamisel maksab haigekassa kindlustatule iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. II. TÖÖVÕIMETUSLEHE TÄITMINE TÖÖANDJA POOLT 9. Kindlustatu esitab arsti poolt väljastatud töövõimetuslehe tööandjale või riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostavale institutsioonile (edaspidi tööandja), kus ta on tööl/ametis töövabastuse alguspäeval. 10. Tööandja täidab töövõimetuslehe vormi A- ja B-osa. Kuni 1. märtsini 1999. a täidab tööandja sotsiaalministri 9. juuni 1997. a määrusega nr 24 «Retseptide, töövõimetuslehtede ja haigekassa liikmekaardi arve vormide kinnitamine» (RTL 1997, 118, 708) kinnitatud haigus-, hooldus- või sünnituslehe vormi B-osa. 11. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kannab töövõimetuslehe A-osale järgmised andmed: 11.1. äriühingu või muu juriidilise isiku äriregistri koodi ja täieliku nimetuse või riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostava institutsiooni registreerimisnumbri ja täieliku nimetuse või füüsilise isiku isikukoodi ning ees- ja perekonnanime; 11.2. kindlustatu pangakonto numbri, panga nimetuse ja panga koodi. Kui kindlustatu soovib hüvitise kätte saada posti teel, näitab tööandja real «Panga nimetus» isiku aadressi, sidejaoskonna nimetuse ja sihtnumbri/postiindeksi; 11.3. tabelisse «Andmed kalendripäeva keskmise tulu kohta» andmed järgmiselt: 1) esimeses veerus töövõimetuslehe A-osal märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelneva kuue kalendrikuu tähised (kahekohaline kuu tähis araabia numbritega ­ näit 01, 02 jne); 2) teises veerus igas kalendrikuus töötajale arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (sendi täpsusega), mis arvestatakse tekkepõhisel raamatupidamise printsiibil; 3) kolmandas veerus iga kalendrikuu kalendripäevade arv, millest on lahutatud kalendripäevad, mil töötaja oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel, samuti ravikindlustusseaduse paragrahvi 105 lõike 4 alusel töölt puudutud kalendripäevad ning puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antava puhkuse ja paragrahvi 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevad. Kalendripäevade arv märgitakse tabelisse ka juhul, kui kindlustatule mõnel kuul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ei arvestatud; 4) tabeli real «Kokku» märgitakse veergude «kalendripäevad» ja «tulu» summad; 5) tabeli real «Kalendripäeva keskmine tulu» märgitakse arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (sendi täpsusega), mis saadakse eelmisel real näidatud tulu jagamisel kalendripäevade arvuga; 11.4. põhi- või kohakaaslustöökoht tähistatakse ristikesega; 11.5. põhipalga suurus sendi täpsusega märgitakse juhul, kui põhipalk töövabastuse alguspäeval on väiksem kuupalga alammäärast; 11.6. osale «Erijuhud» kannab tööandja järgmised andmed: 1) reale «Palgavahe ajutisel üleviimisel teisele tööle» märgitakse TLS paragrahvide 62 või 63 või ATS paragrahvi 51 alusel kindlustatu kergemale tööle üleviimise periood ja palgavahe sellel perioodil (sendi täpsusega); 2) real «Puudub õigus hüvitisele» põhjus ja periood, mille vältel kindlustatul ravikindlustusseaduse paragrahvi 105 lõike 2 alusel puudub õigus hüvitisele. 12. Vajadusel võib tööandja töövõimetuslehe pöördele teha selgitavaid märkeid. III. TÖÖVÕIMETUSLEHE ESITAMINE HAIGEKASSALE 13. Tööandja esitab täidetud töövõimetuslehe haigekassale, kus töötaja on arvele võetud, seitsme kalendripäeva jooksul arvates töötaja poolt töövõimetuslehe esitamise päevast. 14. Töövõimetusleht/töövõimetus lehed esitatakse haigekassale saatekirjaga (lisa 4 või 5) allkirja vastu või saadetakse saatekirjaga posti teel väljastusteatega. 15. Saatekirjale lisatakse käesoleva korra punktis 6 nimetatud dokumendid. 16. Kohakaaslustöökohas täidetud töövõimetuslehe võib kindlustatu esitada haigekassale põhi- või kohakaaslustöökoha kaudu või isiklikult tööandja poolt vormistatud saatekirjaga. 17. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab töövõimetuslehe A-osa haigekassasse isiklikult või saadab posti teel väljastusteatega. Töövõimetuslehe B-osa jääb füüsilisest isikust ettevõtjale. IV. TÖÖVÕIMETUSLEHE VASTUVÕTMINE HAIGEKASSAS 18. Haigekassa registreerib esitatud saatelehed ja selle lisad elektrooniliselt ning paberkandjal. 19. Haigekassas kontrollitakse saatekirjal märgitud andmete vastavust esitatud dokumentidega. 20. Tööandja poolt puudulikult või vigaselt täidetud töövõimetuslehed tagastab haigekassa tööandjale saatekirjaga (lisa 6). Samuti tagastatakse tööandjale töövõimetuslehed, millele ei ole lisatud vajalikke dokumente. V. HÜVITISE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE HAIGEKASSAS 21. Haigekassa määrab hüvitise ravikindlustusseaduses sätestatud määras ja ulatuses või keeldub seaduses ettenähtud juhtudel hüvitise määramisest. 22. Haigekassa peab hüvitiste määramisel ja maksmisel arvestust iga kindlustatu kohta. 23. Hüvitis ja üksikisiku tulumaks ümardatakse täiskroonidesse, 50 senti ja üle selle ümardatakse ühe kroonini ja alla 50 sendi ei arvestata. 24. Kui kindlustatu ajutine töövõimetus haiguse või vigastuse tõttu jätkub pärast töölepingu lõpetamist, makstakse hüvitist tervenemiseni või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani (kaasa arvatud), kuid ühe haiguse korral mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest, tuberkuloosi haigestumise korral mitte rohkem kui 240 kalendripäeva järjest. 25. Kindlustatu surma korral makstakse hüvitist kuni surma päevani (kaasa arvatud). VI. HÜVITISE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE AJUTINE KORRALDAMINE TÖÖANDJA KAUDU 26. Käesoleva korra punktis 2 märgitud perioodil võib haigekassa kirjalikul kokkuleppel tööandjaga korraldada hüvitise maksmise tööandja kaudu. 27. Tööandja täidab töövõimetuslehe, arvutab välja hüvitise summa ning esitab töövõimetuslehe/töövõimetuslehed üldises korras haigekassale koos arve ja väljatrükiga üksikute töövõimetuslehtede kaupa. Väljatrükk peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) töövõimetuslehe seeria ja number; 2) isikukood; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) hüvitise summa kroonides. 28. Pärast esitatud dokumentide ja arvutuste õigsuse kontrollimist kannab haigekassa tööandjale üle vajaliku summa hüvitiste väljamaksmiseks. VII. HÜVITISE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE VÄLISRIIGIS VÄLJAANTUD TÕENDI ALUSEL 29. Kui kindlustatu jäi ajutiselt töövõimetuks haigestumise või vigastuse tõttu välisriigis, määrab ja maksab haigekassa talle hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ning korras. 30. Hüvitise määramiseks ja maksmiseks esitab kindlustatu haigekassale välisriigi arsti poolt väljastatud haigestumist tõendava dokumendi ning hüvitise arvutamiseks vajalikud tõendid. Välisriigi arsti poolt väljastatud tõend peab sisaldama ajutise töövõimetuse perioodi ja haigestumise põhjust. VIII. HÜVITISE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE RIIGI VÕI ÜHISKONNA HUVIDE KAITSMISEL VÕI KURITEO TÕKESTAMISEL TEKKINUD TÖÖVÕIMETUSE KORRAL 31. Riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuseks loetakse vigastused: 31.1. mis on saadud riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel (inimelu päästmisel, õiguserikkumise ärahoidmisel jne), kui see ei olnud seotud vigastada saanud isiku tööga; 31.2. mis saadi kuriteo tõkestamisel, kui see ei olnud seotud vigastada saanud isiku tööga. 32. Käesoleva korra punktis 31 nimetatud vigastuste põhjuslik seos töövõimetusega tõendatakse politsei, tuletõrje- ja päästeameti või kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõenditega. IX. HÜVITISE MAKSMINE KINDLUSTATU SURMA KORRAL 33. Kindlustatu surma tõttu kätte saamata hüvitis makstakse välja: 33.1. ühe kuu jooksul arvates pärandaja surmast pärandaja perekonnaliikmetele, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja olid tema ülalpidamisel; 33.2. ühe kuu möödumisel arvates pärandaja surmast pärijale notari poolt väljastatud tõendi alusel. X. HÜVITISE MAKSMISEST KEELDUMINE 34. Kindlustatule ei määrata ega maksta hüvitist, kui: 34.1. haiguse või vigastuse on põhjustanud arsti poolt tuvastatud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove; 34.2. kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud; 34.3. kindlustatu töötas töövõimetuslehel märgitud töövabastuse ajal. XI. HÜVITISE MAKSMISE PEATAMINE 35. Kui kindlustatu ei ilmu töövõimetuse ajal arsti määratud vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, ei arvutata ega maksta kindlustatule hüvitist arsti poolt töövõimetuslehele sellekohase märkuse tegemise päevast. XII. KINNIPIDAMISED HÜVITISTELT 36. Haigekassa peab määratud hüvitiselt kinni tulumaksu või muud seaduse alusel kinnipeetavad summad ning kannab hüvitise kindlustatu pangakontole või saadab posti teel kindlustatu näidatud aadressil. Sotsiaalala asekantsleri kt kantsleri ülesannetes Valdeko PAAVEL Lisa 1 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 2 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 3 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 4 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 5 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 6 «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» juurde

Lisa 2 sotsiaalministri 28. detsembri 1998. a määrusele nr 71 Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise juhend 1. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise (edaspidi hüvitis) arvutamise aluseks on kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu. 2. Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu (edaspidi tulu) liitmisel ja saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga. 3. Tulu arvutatakse tekkepõhise raamatupidamise printsiibil. 4. Kui kindlustatu vahetas töökohta käesoleva juhendi punktis 2 nimetatud perioodil, võetakse hüvitise arvutamisel arvesse töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul kõigilt tööandjatelt saadud tulu. Tööandja täidab töövõimetuslehe tabelil «Keskmise kalendripäeva tulu» ainult tema poolt makstud tulu osa ning lisab haigekassale esitatavale töövõimetuslehele teise/teiste tööandjate vormikohased tõendid. 5. Sotsiaalministri 9. juuni 1997. a määrusega nr 24 «Retseptide, töövõimetuslehtede ja haigekassa liikmekaardi arve vormide kinnitamine» (RTL 1997, 118, 708) kinnitatud haigus-, hooldus- ja sünnituslehe vormi B-osa täitmisel võtab põhitöökoha tööandja hüvitise summa arvutamisel arvesse eelmis(t)e tööandja/tööandjate poolt makstud tulu osa. 6. Kohakaaaslustöökohal täidetud töövõimetuslehe haigekassale eraldi esitamisel arvutab haigekassa põhitöökoha kaudu esitatud töövõimetuslehe alusel määratud hüvitise ümber ja määrab juurdemaksmisele kuuluva osa lähtudes käesoleva juhendi punktides 2 ja 7 sätestatust. 7. Kui käesoleva juhendi punkti 2 alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast, mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi kuupalga alammäär) jagamisel 30-ga, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva juhendi punktides 8 ja 10 nimetatud juhtudel. 8. Kui kindlustatu saab põhitöökohal tulu vähem kuupalga alammäärast, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga. 9. Kindlustatul, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu perioodil 1. juulist kuni 30. juunini alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga. 10. Kui füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kindlustatu sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982) paragrahvi 10 lõike 3 alusel maksustatud tulu töövabastuse alguspäeval on väiksem kuupalga alammäärast seetõttu, et tema eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatu füüsilisest ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30-ga. 11. Kindlustatul, kellele tööandja töövabastuse alguspäeval ei arvestanud või ta ei saanud käesoleva juhendi punktis 2 või 9 nimetatud perioodil tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövabastuse alguspäeval kehtiva kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva juhendi punktides 8 ja 10 nimetatud juhtudel. 12. Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi kalendripäevi: 12.1. töövabastus töövõimetuslehe alusel; 12.2. töölt puudumine töövõimetusleheta tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamisel ravikindlustusseaduse paragrahvi 105 lõike 4 alusel; 12.3. üle 28 kalendripäeva antav puhkus alaealistele ja invaliididele puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel; 12.4. täiendavad lapsepuhkuse päevad puhkuseseaduse paragrahvi 31 alusel. 13. Käesoleva juhendiga kinnitatud hüvitise arvutamise sätteid rakendatakse nende töövõimetuslehtede osas, mis esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 1. jaanuari 1999. a. Sotsiaalala asekantsleri kt kantsleri ülesannetes Valdeko PAAVEL