Teede- ja Sideminister — Langevarjuhüpetealaste eeskirjade kinnitamine — RTL, 4, 49

Lennundusseaduse (RT I 1993, 36, 557) paragrahvi 67 lõike 2 alusel ja vastavalt Rahvusvahelise Lennusspordiföderatsiooni (Federation Aeronautique Internationale -- FAI) rahvusvahelise langevarjukomisjoni (International Parachuting Commission) nõuetele määran: Kinnitada: 1) päästelangevarjude kasutamise eeskiri (lisatud); 2) sportlangevarjude kasutamise eeskiri (lisatud); 3) õhusõidukist langevarjuhüpete sooritamise eeskiri (lisatud); 4) langevarjurite koolitamise eeskiri (lisatud); 5) langevarjude hooldajate tunnistuste väljastamise eeskiri (lisatud); 6) langevarjuri pädevusnõuete kehtestamise eeskiri (lisatud). Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Päästelangevarjude kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab õhusõidukite meeskonnaliikmete päästelangevarjude ja nende juurde kuuluva varustuse kasutamise korra. 2. Purilennukites ja vigurlendu sooritavates õhusõidukites viibivad isikud peavad olema varustatud kasutamisvalmis päästelangevarjuga. Kuni 100 meetri kõrgusel lendu sooritaval purilennukil lendajale ei ole päästelangevari kohustuslik. 3. Eestis kasutatavad päästelangevarjud peavad olema tunnustatud, kontrollitud ja hooldatud vastavalt käesolevale eeskirjale ja valmistajamaa nõuetele. 4. Teise riigi registrisse kantud õhusõidukitel võib Eestis toimuvate võistluste, demonstratsioonide ja muu sarnase lennutegevuse käigus kasutada päästelangevarje, mis vastavad selles riigis kehtivatele nõuetele. 5. Päästelangevarju osad ja seadmed: 1) kuppel ja tropid; 2) avamissüsteem; 3) ranits; 4) rakmed; 5) avamisautomaat. II. PÄÄSTELANGEVARJUDE TUNNUSTAMINE JA MÄRGISTAMINE 6. Päästelangevari peab olema tunnistatud Eestis kasutamiskõlblikuks. Eesti Lennuspordi Föderatsioon kui Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni liige võib kasutamiskõlblikuks tunnistada päästelangevarju, mis oma tehnilistelt omadustelt vastab Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (Federation Aeronautique Internationale -- FAI) rahvusvahelise langevarjukomisjoni (International Parachuting Commission) poolt kehtestatud nõuetele. 7. Enne uue päästelangevarjutüübi kasutuselevõtmist tuleb valdajal esitada Lennuspordi Föderatsioonile järgmised dokumendid: 1) kasutamisjuhend; 2) hooldus- ja pakkimisjuhend; 3) kontrollimise protokoll; 4) langevarju pass. 8. Lennuspordi Föderatsioon peab tunnustatud päästelangevarjutüüpide arvestust ja päästelangevarjude registrit. 9. Päästelangevarjul peab olema pass, kuhu on kantud langevarju andmed, pakkimised, hüpped ja läbiviidud hooldustööd. 10. Päästelangevari peab olema varustatud tunnusmärkega, mis kantakse langevarju passi, kandekotile ja ranitsale. III. VALMISTAMINE 11. Päästelangevarje ja nende osasid võib Eestis valmistada Lennuameti loal. IV. TUULUTUS JA PAKKIMINE 12. Päästelangevarje, mis on pidevalt kasutuses, tuleb tuulutada ja uuesti pakkida valmistaja poolt antud juhendis määratud perioodi möödumisel. Kui valmistaja ei ole määranud tuulutus- ja pakkimisperioode, võib vaheaeg olla kaks kuud. 13. Päästelangevarjude ladustamisel tuleb langevarje hoida laopakendis. Langevarju kuplit tuleb tuulutada vastavalt valmistaja poolt antud juhendile. Selle puudumisel tuleb kuppel üles riputada 24 tunniks või laotada põrandale 0 kuni +30 oC temperatuuri ja 40--60% suhtelise niiskusega ruumis. Pikemaajalisel ladustamisel tuleb langevarju tuulutada iga kuue kuu möödumisel. 14. Pakkimisõigus on vastavat koolitust saanud C- või kõrgema kategooriaga langevarjuril ja päästelangevarjude pakkijatunnistusega isikutel. Päästelangevarju pakkinud isik teeb vastava märke langevarju passi ja langevarju valdaja dokumentatsiooni kohe pärast pakkimist. 15. Pakitud päästelangevari plommitakse pakkija isikliku tunnusmärgiga. V. KONTROLLIMINE 16. Pakkija peab kontrollima päästelangevarju iga pakkimise käigus või kahtluse korral, et langevari on vigastatud. 17. Eelmainitule lisaks kontrollitakse päästelangevarju terviklikult vastavalt langevarju valmistaja juhendile ja tähtaegadele. Tähtaja puudumisel tuleb langevarju kontrollida: 1) enne päästelangevarju kasutuselevõtmist Eestis; 2) üks kord igal aastal, kuni valmistaja määratud maksimaalse kasutusaja lõpuni, mis määramata aja puhul on 20 aastat väljalaske kuupäevast arvates. 18. Langevarje võib kontrollida Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud hooldusettevõtja, langevarjude kontrollija, hoolde- või hüppemeister. 19. Kui päästelangevarju on kasutatud või see osales lennuõnnetuses, siis tehakse vastav märge langevarju passi ning päästelangevarju tuleb kontrollida enne järgmist pakkimist. VI. REMONDI- JA MUUDATUSTÖÖD 20. Päästelangevarjude remonti, osade vahetust ja kontrollimist võivad teha Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud langevarjude hooldusettevõtja, langevarjude kontrollija ja hooldemeister, kes tehtud tööde kohta teevad märke langevarju passi ja valdaja dokumentatsiooni. 21. Päästelangevarjudel avastatud vigadest informeeritakse Lennuspordi Föderatsiooni kirjalikult. 22. Valdaja või kasutaja peab tegema või tellima kasutamiskõlblikkuse seisukohalt vajalikud muudatustööd, mida valmistaja või Lennuspordi Föderatsioon nõuavad. 23. Päästelangevarjude avamisautomaatide tunnustamine, hooldetööd ja kontroll toimuvad vastavalt nende päästelangevarjude hooldustööde ja kontrolli juhendile. VII. PÄÄSTELANGEVARJU KASUTAMISJUHEND 24. Iga päästelangevarjutüübi juurde kuulub kasutamise ja pakkimise juhend. VIII. OMANIKU VAHETUMINE 25. Kui langevarju omanik on vahetunud, tuleb teha langevarju endisel ja uuel omanikul vastav märge langevarju passi, kinnitada see oma allkirjaga ja teatada sellest Lennuspordi Föderatsioonile. IX. PÄÄSTELANGEVARJU KASUTUSELT KÕRVALDAMINE 26. Päästelangevari tuleb kasutuselt kõrvaldada, kui: 1) kontrollimise käigus selgub, et langevari ei vasta kõlblikkusnõuetele; 2) valmistaja määratud langevarju kasutusaeg on lõppenud; 3) langevarjutüüp on päästevahendina tunnistatud sobimatuks. 27. Kui langevari kõrvaldatakse kasutuselt, siis peab kontrollija või omanik tegema märke langevarju passi ja kupli numbri juurde. Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Sportlangevarjude kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab sportlangevarjude ning nende juurde kuuluva varustuse kasutamise korra. 2. Eestis kasutatavad sportlangevarjud peavad olema tunnustatud, kontrollitud ja hooldatud vastavalt käesolevale eeskirjale ja valmistajapoolsetele nõuetele. Eestis mittetunnustatud sportlangevarje võib langevarjuhüpetel kasutada punktides 3 ja 4 loetletud juhtudel. 3. Eestis toimuvatel võistlustel, demonstratsioonidel ja muu sarnase lennutegevuse käigus võib Eestis tunnustamata sportlangevarje kasutada juhul, kui selline langevari vastab valmistajamaal kehtestatud nõuetele ning on varustatud passi ja kasutamisjuhendiga. 4. Proovi- või ühekordseks kasutamiseks võib Eesti Lennuspordi Föderatsioon väljastada ajutise kasutamisloa Eestis tunnustamata sportlangevarjule. Selleks on vajalik esitada valmistajamaa poolt väljastatud langevarju pass ja kasutamisjuhend. Kasutamisloale märgitakse vajadusel piirangud või lisatingimused. 5. Sportlangevarjud liigitatakse põhi- ja varulangevarjudeks. Põhi- ja varulangevarju osad ja seadmed on: 1) kuppel ja tropid; 2) avamissüsteem; 3) ranits; 4) rakmed; 5) avamisautomaat. II. SPORTLANGEVARJUDE TUNNUSTAMINE JA MÄRGISTAMINE 6. Eesti Lennuspordi Föderatsioon kui Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni liige võib tunnustada langevarje, mis on valmistajamaa lennundusvõimude poolt tunnustatud ja vastavad Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (Federation Aeronautique Internationale -- FAI) rahvusvahelise langevarjukomisjoni (International Parachuting Commission) poolt kehtestatud nõuetele. 7. Eesti Lennuspordi Föderatsioon peab põhi- ja varulangevarjude registrit. 8. Kui Eestis kavatsetakse kasutusele võtta uut tüüpi põhi- või varulangevarju osad või seadmed, tuleb tunnustamistaotlus koos kasutamisjuhendi koopia ja ülevaatusprotokolliga esitada Lennuspordi Föderatsioonile. 9. Langevarjutüübi tunnustamiseks tuleb valdajal esitada Eesti Lennuspordi Föderatsioonile vastav taotlus ja selle juurde kuuluvad järgmised dokumendid: 1) kasutamisjuhend; 2) hooldus- ja pakkimisjuhend; 3) kontrollimisprotokoll; 4) langevarju pass. 10. Põhi- ja varulangevarjul peab olema pass, kuhu kantakse langevarju andmed, pakkimised, hüpped ja läbiviidud hooldustööd. 11. Langevari peab olema varustatud tunnusmärkega, mis kantakse langevarju passi, kandekotile ja ranitsale. III. VALMISTAMINE 12. Sportlangevarje ja nende osasid võib Eestis valmistada Lennuameti loal. IV. TUULUTUS JA PAKKIMINE 13. Kasutuses olevaid langevarje tuleb tuulutada ja uuesti pakkida valmistaja juhendis määratud aja möödumisel. Kui valmistaja ei ole määranud pakkimisperioode, loetakse pakkimiste vaheajaks üks kuu. 14. Hüppeks ettevalmistamata langevarju tuleb hoida lahtisena, pikemaajalisel hoidmisel aga laopakendis. Langevarju kuplit tuulutatakse valmistaja poolt antud juhendi järgi. Selle puudumisel tuleb kuppel üles riputada 24 tunniks või laotada põrandale 0 kuni +30 oC temperatuuri ja 40--60% suhtelise niiskusega ruumis mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. 15. Põhi- ja varulangevarje võib pakkida Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud langevarjude hooldusettevõtja, langevarjude pakkija, langevarjuvarustuse hooldemeister, hüppemeister ja langevarjude kontrollija, kellel on C- või kõrgema kategooria langevarjuri varasem kogemus või kehtiv pädevus. Eespool mainitud isikute kontrolli all ja vastutusel võib langevarju pakkida ka langevarjurikoolitust saav isik. 16. Pakitud langevari plommitakse pakkija isikliku tunnusmärgiga. V. KONTROLLIMINE 17. Pakkija peab sportlangevarju kontrollima iga pakkimise käigus või kahtluse korral, et see on vigastatud. Kui sportlangevarju valmistaja on määranud tähtajalised kontrollülevaatused, siis võib neid teha isik, kellel on vastav kontrollimisõigus, kui tootja ei esita kontrollijale muid pädevusnõudeid. 18. Eelmainitule lisaks kontrollitakse põhi- ja varulangevarje terviklikult: 1) enne kasutuselevõtmist Eestis; 2) üks kord igal aastal kuni valmistaja poolt määratud maksimaalse kasutusaja lõpuni, määramata aja puhul väljalaske kuupäevast 20 aasta möödumiseni. 19. Kontrollimise võib läbi viia Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud hooldusettevõtja, langevarjude kontrollija, hooldemeister või hüppemeister. 20. Kui varulangevarju on kasutatud, tuleb teha sellekohane märge langevarju passi. Varulangevarju tuleb kontrollida enne pakkimist. Kontrollida võib lisaks varulangevarju pakkimisõigusega isikule langevarjuvarustuse hooldemeister, hüppemeister, langevarjude kontrollija või Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud hooldusettevõtja. 21. Ühises ranitsas asuvat põhi- ja varulangevarju kontrollitakse koos. Kontrollmärked tehakse langevarju passi. 22. Isiklikus omandis olevad langevarjud kuuluvad iga-aastasele ülevaatusele kasutuselevõtmise momendist arvates. Kontrollida võivad vastava pädevusega langevarjuvarustuse hooldemeister, hüppemeister või langevarjude kontrollija. 23. Tandemhüppevarustuse kontrollija peab saama Lennuameti poolt tunnustatud koolituse tandemhüppevarustuse kasutamiseks ja kontrollimiseks. VI. REMONDI- JA MUUDATUSTÖÖD 24. Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud hooldusettevõtja, langevarjuvarustuse hooldemeister, hüppemeister ning langevarjude kontrollija võivad sportlangevarje kontrollida, remontida, teha lubatud muudatustöid ja osade vahetust vastavalt kehtivale tunnistusele. Läbiviidud tööde kohta tehakse märked langevarju passi. 25. Sportlangevarjude pakkimise juures ilmnenud ohutust mõjutavatest vigadest tuleb teatada kirjalikult Lennuspordi Föderatsioonile. 26. Langevarju valdaja teeb või tellib kasutamiskõlblikkuse seisukohalt vajalikud ning valmistaja või Lennuspordi Föderatsiooni poolt nõutud muudatustööd. VII. KASUTAMISJUHEND 27. Iga langevarjutüübi juurde peab kuuluma pakkimise ja kasutamise juhend. VIII. NÕUDED LANGEVARJU AVAMISAUTOMAADILE 28. Langevarju automaatavaja tüübi kasutamise tunnustamine. 1) Uue automaatavaja tüübi kasutuselevõtmiseks tuleb Lennuspordi Föderatsioonile esitada tunnustamistaotlus koos järgmiste dokumentidega: a) kasutamisjuhend; b) hooldusjuhend; c) automaatavaja pass. Nende dokumentide alusel väljastab Lennuspordi Föderatsioon langevarju automaatavamissüsteemi kasutamise loa. 2) Katsetused, kontrollimised, tähtajalised hooldused ja remonttööd. Langevarjude automaatavajate katsetused, kontrollimised ja hooldused tuleb teha vastavalt valmistajapoolsetele juhenditele ja tähtaegadele. Katsetusi, kontrolli, tähtajalist hooldust ja remonti võivad teha Lennuspordi Föderatsiooni poolt tunnustatud hooldusettevõtja, vastava pädevusega langevarjude kontrollija või langevarjuvarustuse hooldemeister, kui valmistajapoolne juhend ei eelda muud pädevust. 3) Avamisautomaadi pass. Avamisautomaadi passi tehakse märge kasutuselevõtmise ja kontrolli kohta. Passi märgitakse lisaks nõutavatele andmetele avamisautomaadi vigastused ja nende kõrvaldamiseks tehtud remonttööd. Passi märgitakse avamisautomaadi töötsüklite arv, kui sellest sõltub seadme hooldusperiood. IX. OMANIKU VAHETUMINE 29. Kui langevarju omanik on vahetunud, tuleb langevarju endisel ja uuel omanikul teha vastav märge langevarju passi, kinnitada see oma allkirjaga ja teatada sellest Lennuspordi Föderatsioonile. X. LANGEVARJU KASUTUSELT KÕRVALDAMINE 30. Langevari tuleb kasutuselt kõrvaldada, kui: 1) kontrollimisel selgub, et langevari ei vasta nõuetele ning see tunnistatakse kõlbmatuks; 2) valmistaja määratud langevarju kasutusaeg on lõppenud; 3) langevarjutüüp või konkreetne langevari on tunnistatud sobimatuks langevarjuhüpeteks. 31. Kui langevari kõrvaldatakse kasutuselt, siis peab kontrollija või omanik tegema vastava märke langevarju passi ja kupli numbri juurde. Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Õhusõidukist langevarjuhüpete sooritamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri kehtestab õhusõidukist langevarjuhüpete sooritamise korra. Eeskiri ei kehti langevarjuhüpete kohta õhusõidukist avarii- või ohuolukorras. 2. Langevarjuhüpetega tegelevad ettevõtjad ja langevarjuritunnistusega isikud peavad olema registreeritud Eesti Lennuspordi Föderatsioonis. II. ÕHUSÕIDUKI KAPTEN JA ÕHUSÕIDUK 3. Langevarjuhüppelendude pädevusmärke saamiseks peab õhusõiduki kapteni lennukogemus olema vähemalt 200 lennutundi, millest vähemalt 75 lennutundi on antud liiki õhusõidukil (lennuk, kopter, purilennuk jne) ning vähemalt viis langevarjuhüppelendu vastava pädevusmärkega lennuõpetaja juhendamisel. 4. Langevarjuhüppelende sooritava õhusõiduki kaptenil peab olema ametlenduritunnistus (pädevus). Lennuklubisiseseid langevarjuhüppelende võib teha eralenduri pädevusega kapten, kellel on vähemalt 200 lennutunni kogemus ja kõik teised punkti 3 nõuded on täidetud. 5. Õhusõidukile esitatavad nõuded: 1) õhusõiduk peab olema varustatud ja ettevalmistatud langevarjuhüpeteks vastavalt lennukäsiraamatu nõuetele; 2) õhusõidukile langevarjuhüpeteks tehtavad ümberehitused tuleb kooskõlastada Lennuametiga. Sel juhul peavad lennutegevuskäsiraamatus või selle lisas olema: a) andmed õhusõiduki ümberehituse kohta; b) õhusõiduki lastimise juhend; c) piirangud langevarjuhüpetega seotud tegevuses; d) sidepidamise juhend piloodi ja langevarjurite vahel; 3) langevarjuhüpetel peab õhusõidukis olema käepärases kohas nuga, mis on kinnitatud vajaliku pikkusega reguleeritava lisaraskusega tropi külge; 4) kapteni istekoht peab olema varustatud turvavööga. Langevarjurite istekohtade suhtes see nõue ei kehti. Langevarjurite arv ei tohi ületada valmistajatehase poolt õhusõidukis ettenähtud istekohtade arvu; 5) langevarjuhüpete ajal ei tohi õhusõidukis olla langevarjuhüpetega mitteseotud isikuid. Langevarjuga mittevarustatud isikute istekohtadel peavad olema turvavööd; 6) kui langevarjuri kaal täies varustuses pole täpselt teada, loetakse õhusõiduki stardimassi arvestamisel langevarjuri kaaluks 85 kg; 7) kui lennud toimuvad visuaallennureeglite (VFR) järgi lennuvälja vahetus läheduses, peab õhusõidukil jätkuma kütust pärast langevarjuhüppelennu sooritamist veel vähemalt kolmekümneminutiseks lennuks. III. LANGEVARJURI VARUSTUS 6. Langevarjuri varustust kontrollib enne õhusõidukisse sisenemist ülevaatuspaigas hüppemeister. 7. Langevarjuhüppeid tohib sooritada langevarjuga, mille passis on kõlblikkusmärge ning mille põhi- ja varulangevari on kinnitatud ühise rippsüsteemi külge. 8. Tandemhüpeteks peab olema Lennuameti luba. Tandemhüpetel, langevarjurite (B-kategooria kaasa arvatud) koolitus- ja kujundhüpetel peab põhi- ja/või varulangevarjul olema automaatavaja. 9. Langevarjuhüpetel tuleb arvestada järgmist: 1) kõik langevarjurid peavad langevarjuhüppel kandma sobivaid jalatseid ja kaitsekiivrit; 2) riietus peab vastama aastaajale; 3) kui õhutemperatuur on hüppekõrgusel alla 5 oC, peavad langevarjuril olema käes sõrmkindad; 4) langevarjuri varustusse kuuluv spetsiaalne nuga peab olema vähemalt 1 m tropi otsas ja kinnitatud nii, et seda oleks hüppe ajal võimalik kohe kasutada kas parema või vasaku käega. Nuga ei ole nõutav esimesel viiel hüppel; 5) varustuse hulka peab kuuluma visuaalne kõrgusemõõtja ja/või stopper, kui hüpe toimub kõrguselt üle 1200 m; 6) langevarjur peab kandma päästevesti, kui maandumisplatsi või hüppekoha keskpunktist ühe kilomeetri raadiuses asub veekogu; 7) ilma päästevestita võib hüpata ülalmainitud olukorras, kui maandumisplats asub maapinnal ning lisaks käesoleva eeskirja punkti 17 nõuetele peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) langevarjur oskab ujuda; b) langevarjuril on C- või kõrgema kategooria pädevus; c) langevarjur kasutab laugurvarjutüüpi põhi- ja varulangevarju; d) langevarjur on saanud piisava koolituse eri kõrgustel ja erinevates ilmatingimustes hüpates. 10. Kui lennatakse kõrgusel üle 4000 m, peavad õhusõidukis olema hapnikuaparaadid. Lennul üle 6000 m peavad langevarjuritel olema individuaalsed hapnikuaparaadid nii õhusõidukis kui hüppe ajal. Langevarjul peab olema automaatavaja. IV. OHUTUSNÕUDED 11. Langevarjuhüppeid võib sooritada ainult õhusõidukist. 12. Hüppemeister informeerib langevarjureid hüpete järjekorrast ning annab juhtnööre vahetult enne lendu. 13. Sundavamisega langevarjuhüppel peab lennu kõrgus olema vähemalt 700 m, stabiilhüppel kestusega kolm sekundit, kui varulangevarjul kasutatakse avamisautomaati, peab lennu kõrgus olema vähemalt 800 m. Käsiavamisega hüppel, samuti stabiilhüppel peab langevari olema täielikult avatud vähemalt 700 m kõrgusel, tandemhüppel -- 1000 m kõrgusel. Hüpete sooritamiseks eespool nimetatud kõrgustest madalamal peab olema Lennuameti luba. 14. Langevarjuri maandumiskoht peab õhusõidukist olema nähtav. 15. Langevarjuhüppeid ei või sooritada alkoholi või narkootiliste ainete mõju all, samuti siis, kui langevarjuri füüsiline või psüühiline seisund ei luba ohutult hüpet sooritada. 16. Kui langevarjur kasutab hüppe ajal sellist lisavarustust nagu surfilaud, lumelaud jne, mis oluliselt mõjutab vabalangemist, peab hüppajal olema vähemalt 300 viithüppe kogemus. Varustus peab hüppe ajal avariiolukorras olema kergesti eemaldatav ja langeva varustuse poolt ohu vähendamiseks varustatud langemiskiirust pidurdava süsteemiga. Selliseid hüppeid ei tohi sooritada asustatud punktide ja rahvakogunemiste kohal. 17. Nõuded langevarjuhüpete maandumispaigale: 1) maandumispiirkond peab olema 150 m raadiuses vaba takistustest, mis võivad ohustada langevarjurite elu ja tervist. Laugurvarju kasutamisel võib maandumispiirkond olla väiksem, kui see ei ohusta langevarjureid; 2) maandumispaigas peavad olema tuule suunda ja tugevust näitavad vahendid ning maandumisring või -plats peab olema tähistatud; 3) peab olema tagatud esmaabi ja kannatanu transport sobiva liiklusvahendiga; 4) kui 1 km raadiuses õhusõidukist väljahüppekohast või maandumispaigast asub veekogu, peab seal valves olema mootorpaat koos päästjatega. Kui hüpped toimuvad maandumisega vette, peab mootorpaate ja abistajaid olema vastavalt vajadusele, kusjuures vee temperatuur ei tohi olla alla 17 oC; 5) langevarjuhüpete sooritamise ajal peab maandumispaigas olema häälevõimendi; 6) langevarjuhüpete sooritamisel ei tohi õhusõidukist väljahüppekoha ja võimaliku langevarjurite maandumispaiga vahelises õhuruumis viibida ühtegi teist õhusõidukit ning võimalikus langevarjurite maandumisalas ühtegi teist langevarjuhüpetega mitteseotud töötava mootoriga õhusõidukit. 18. Tuule kiiruse piirangud langevarjuhüpetel on järgmised: 1) öised hüpped -- 4 m/sek (8 sõlme); 2) õpilased esimese viie hüppe ajal -- 5 m/sek (10 sõlme); 3) päevased hüpped, B-kategooria kaasa arvatud -- 6m/sek (12 sõlme); 4) päevased hüpped, C- ja kõrgem kategooria -- 8m/sek (16 sõlme); 5) laugurvarjuga hüpped, kui langevarjuril on laugurvarjuga vähemalt 100 hüppe kogemus ning varulangevari on juhitav -- 10m/sek (20 sõlme). Märkus: tuule kiirust mõõdetakse 2,5 m kõrgusel. 19. Kujundhüppeid võib sooritada langevarjur, kellel on vähemalt 60 viithüppe kogemus ja oskab vabalangemisel manööverdada nii horisontaal- kui vertikaaltasapinnas. Kujundhüpete koolitusel on soovitav, et koolitajal või õpilasel oleks helisignaaliga varustatud kõrgusemõõtja. 20. Langevarjuhüpete sooritamine öösel: 1) öiseid langevarjuhüppeid võib sooritada Lennuameti loal; 2) langevarjuril peab olema C- või kõrgema kategooria pädevus; 3) langevarjurile peab olema kinnitatud maandumispaigast nähtav valgusallikas; 4) hüppajal peab olema valgustatud kõrgusemõõtja ja langevarjul automaatavaja; 5) maandumisplats peab olema valgustatud; 6) langevarjuril peab olema tropiga kinnitatud taskulamp langevarju kupli kontrollimiseks. 21. Demonstratsioonhüpete sooritamiseks näitustel ja rahvakogunemistel peab olema Lennuameti luba. Loa taotlemisel tuleb esitada hüppeprogramm harjutuste ja kõrgustega ning osavõtjate nimekiri koos pädevusmärgetega, samuti õhusõiduki tüüp, selle kapteni ja langevarjuhüpete juhataja nimi. 22. Langevarjuhüpetel tuleb järgida antud lennuvälja (platsi) kohta väljastatud määrusi ja lennuliiklusteenindusüksuse juhendeid, kui lennuliiklusolukord seda nõuab, siis on vajalik lennuliiklusteenindusüksuse luba langevarjuhüpeteks. Hüppeid tohib sooritada lennuliiklusteenindusüksuse poolt antud aja- ja kõrguspiiranguid arvestades. G+ õhuruumiklassis sooritatavatest hüpetest tuleb teatada lähimale lennuliiklusteenindusüksusele. V. OHUOLUKORRAST TEATAMINE 23. Lennuametile peab kirjalikult teatama järgmistest langevarjuhüpetel tekkinud olukordadest: 1) kui õhusõiduk, langevarjur või lennuliikluse turvalisus oli ohustatud; 2) kõikidest varulangevarju kasutamise juhtudest, v.a õppeotstarbelised juhud; 3) surma või vigastusega lõppenud hüpetest, kui langevarjurile osutati kohapeal arstiabi või ta saadeti haiglasse. 24. Teade tuleb koostada vahetult pärast juhtumit ja saata see 24 tunni jooksul Lennuametile. Teade koostatakse kirjalikult selleks ettenähtud blanketil «Teade intsidendist langevarjuhüpetel», mis on saadaval lennuklubides, lennuväljadel ja Lennuametis. Teate juhtumist langevarjukoolitusel koostab hüppemeister või klubi koolitusülem. Teate muudest ohuolukordadest võib koostada langevarjur ise või lennuklubi lennuohutuse eest vastutav isik. Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Langevarjurite koolitamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab koolitusnõuded langevarjuri pädevuse saamiseks. 2. Langevarjurite koolituseks on vajalik Lennuameti luba. Loa saamiseks peavad koolitusettevõtjal (koolitajal) olema õppetööks vajalikud ruumid, õppevahendid ja vastav koolituspersonal. 3. Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid: koolitus -- õppeprotsess, mis tagab langevarjuhüpeteks vajalikud teadmised ja kogemused; algkoolitus -- koolitus, mis tagab õpilasele A-kategooria pädevuse saamise; põhikoolitus -- koolitus, mis tagab õpilasele B-kategooria pädevuse saamise; täiendkoolitus -- põhikoolitusele järgnev koolitus, mis tagab koolitatavale järgnevate kõrgemate kategooriate saamise; hüppekoolitus -- õhusõidukist langevarjuga praktilise hüppamise õpetus; tandemkoolitus -- koolitus, kus koolitatav ja koolitaja hüppavad õhusõidukist koos ühe ja sama langevarjuga. II. KOOLITUSLUBA 4. Taotlus koolitusloa saamiseks esitatakse kirjalikult Lennuametile koos järgmiste andmetega: 1) taotleja nimi, aadress, isikut tõendav dokument või juriidilise isiku registreerimistunnistus; 2) koolitusprotsessi eest vastutav personal: a) koolitusülem -- kogu koolitusprotsessi eest vastutav isik, b) hüppemeister -- hüppekoolituse eest vastutav isik, c) langevarjude hooldustööde juhataja -- koolitusprotsessis kasutatavate langevarjude ja muu hüppeinventari hoolduse ja kõlblikkuse eest vastutav isik (langevarjuvarustuse hooldemeister); 3) alapunktis 2 toodud isikute vormikohased pädevustunnistused koos kirjaliku nõusolekuga töötamiseks vastaval ametikohal; 4) andmed koolitushüpete läbiviimise koha kohta; 5) andmed koolitusprotsessis vajalike õppeklasside ja -vahendite kohta; 6) koolitusprogramm, selle osade üksikasjalik kirjeldus, õppe- ja harjutustundide arv nende läbiviimise järjekorraga. 5. Enne koolituse algust peab koolitaja igale õpilasele teatama koolituse ajal kehtivatest kindlustustest või nende puudumisest. 6. Koolitusluba antakse kindlaks kursuseks või tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 7. Koolitusloa võib tühistada või selle kehtivuse peatada, kui: 1) koolitusprotsessi jooksul või langevarjuhüpete ajal ei täideta koolitusloa tingimusi või kehtivaid eeskirju; 2) koolitaja ei suuda koolitust läbi viia nõutud tasemel; 3) koolitusloa saamiseks vajalikud tingimused ja põhjendused on oluliselt muutunud. III. KOOLITUSETTEVÕTJA (KOOLITAJA) 8. Õppetööd läbiviiva koolitusettevõtja vastutav personal: 1) koolitusülem, kes vastutav kogu koolitusprotsessi eest. Ta on kohustatud kontrollima koolitusloas esitatud tingimuste ja langevarjuhüpete kohta käivate lennunduseeskirjade täitmist; 2) hüppemeister, kes vastutab hüppekoolituse ohutuse eest. Ta on kohustatud kontrollima, et hüppekoolituses osalejad täidaksid kõiki juhendeid ja eeskirju ning neil oleks piisav teoreetiline ja praktiline ettevalmistus. Hüppekoolituse eest vastutaval isikul peab olema kehtiv hüppemeistri pädevus; 3) hooldustööde juhataja, kes vastutab koolitusel kasutatava inventari ja langevarjude korrasoleku eest. Ta jälgib, et langevarjude pakkijatel, hooldus- ja remonttööde tegijatel oleks nõutud kvalifikatsioon ning nad täidaksid langevarjuhüpetealaseid juhendeid ja eeskirju. Hooldustööde juhatajal peab olema kehtiv hooldemeistri pädevus. 9. Vajaduse korral võib üks ja sama isik töötada üheaegselt mitmel ülalnimetatud ametikohal. 10. Maapealset koolitust võib läbi viia vastava väljaõppe saanud C- või kõrgema kategooria langevarjur. IV. HÜPPEKOHT, ÕPPEKLASSID JA -VAHENDID 11. Langevarjurite hüppekoolituses ettenähtud hüpped peavad toimuma Lennuameti poolt heakskiidetud hüppekohas. Lennuvälja kasutamine hüppekoolituseks toimub lennuvälja valdaja nõusolekul. Maandumisala peab olema ohtlikest takistustest vaba 150 m raadiuses. Hüppekoolituse ajal peab maandumispaik olema varustatud tuule suunda ja tugevust näitavate seadmetega ning tagatud vajalik pääste- ja arstiabi ning kannatanu transport sobiva liiklusvahendiga. 12. Koolitaja peab tagama õppeprotsessi läbiviimiseks vajalikud õppeklassid ja õppevahendid. V. KÕLBLIKKUSNÕUDED LANGEVARJUR-ÕPILASELE 13. Enne algkoolituse algust peab koolitusülem veenduma, et taotleja vastab langevarjur-õpilase kõlblikkusnõuetele. Õpilane võib osa võtta langevarjuri koolitusest vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja sooritada järelevalve all koolituses ettenähtud langevarjuhüppeid. Õpilase kõlblikkuse kohta tuleb teha sissekanne klassipäevikusse või välja anda eraldi tunnistus. Hüppekoolituse ajal hoitakse päevikut hüppepaigas. 14. Langevarjur-õpilane peab olema vähemalt 15 aastat vana ja esitama kirjaliku kinnituse oma tervisliku seisundi kohta (vt lisa 1). 15. Alla 18-aastased õpilased või langevarjurid peavad esitama oma vanemate või hooldaja kirjaliku nõusoleku hüppekoolituse alustamiseks. 16. Koolitaja võib kahtluse korral nõuda õpilaselt arstliku komisjoni läbimist, hoolimata kirjalikust kinnitusest tervisliku seisundi kohta. 17. Koolitaja peab koolituse ajal ja vähemalt 24 kuud pärast koolituse lõppemist säilitama õpilase esitatud kirjaliku kinnituse oma tervisliku seisundi kohta, samuti alla 18-aastase õpilase või langevarjuri vanemate või hooldaja kirjaliku nõusoleku hüppekoolituse alustamiseks. VI. KOOLITUSE KORRALDAMINE 18. Koolitusprogramm peab sisaldama vajalikul määral teoreetilise ja maapealse ettevalmistuse tunde ja hüppekoolitust. Teoreetiline ettevalmistus ja praktiline koolitus peavad moodustama ühtse terviku. 19. Langevarjur-õpilane, põhi- või täiendkoolituse saaja lubatakse eksamitele, kui ta on osa võtnud vähemalt kolmest neljandikust tundidest ja praktilistest harjutustest. 20. Teoreetilise ja praktilise väljaõppe lõppedes sooritab õpilane eksami või arvestuse ning need tulemused on kehtivad üks aasta sooritamise päevast arvates. 21. Algkoolituse käigus peab koolitaja pidama teoreetiliste ja praktiliste tundide kohta päevikut, kuhu märgitakse tundide läbiviimise aeg, kestvus, tunni teema, õpetaja ja tunnist osavõtnud õpilaste nimed. 22. Langevarjuri kategooria vormistamiseks annab koolitaja õpilasele tunnistuse õppeainete läbimise, praktiliste harjutuste ja hüpete sooritamise kohta. VII. NÕUDED JA EESKIRJAD JÄRELEVALVE KOHTA 23. Lennuameti poolt määratud isikutel on õigus kontrollida koolitusprotsessi läbiviimist ja kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist. 24. Koolitaja peab kahe aasta jooksul pärast koolituse lõppemist säilitama õppeprogrammid, eksamite materjalid ja muud koolitusega seotud andmed. VIII. ALGKOOLITUSE EESKIRJAD 25. Maapealse algkoolituse teoreetiline ja praktiline õpetus tuleb anda ühtse kursusena. 26. Enne esimest hüpet peab õpilane sooritama eksami teoorias, demonstreerima õhusõidukist väljumist, tegevust õhus ja maandumise oskust ning varulangevarju kasutamist simulaatoril. 27. Enne esimest käsiavamisega hüpet peab õpilane sooritama vähemalt viis sundavamisega hüpet või stabiilhüpet (langevarjuhüpe stabiliseerseadet omava langevarjuga), kusjuures kolme hüppe käigus õpilane imiteerib langevarju käsiavamist. Viimane sundavamisega hüpe käsiavamise imiteerimisega ja esimene käsiavamisega hüpe on soovitav sooritada ühe ja sama päeva jooksul. Vajaduse täiendavateks stabiil- või sundavamisega hüpeteks otsustab hüppemeister. 28. Õpilane peab kasutama langevarjuhüpeteks sobivaid jalatseid ja kiivrit. 29. Esimesel 50 hüppel peab langevarjuril olema automaatavajaga põhi- ja/või varulangevari. Koolitusülemal ja hüppemeistril on õigus nõuda automaatavaja olemasolu ka edasiste hüpete ajal. 30. Tuule kiirus maapinnal langevarjuhüpete ajal on lubatud esimesel viiel hüppel kuni 5 m/sek (10 sõlme). 31. Põhikoolitust saav õpilane peab pidama hüpperaamatut, kuhu ta märgib oma hüpped, millel on hüppemeistri allkirjaga kinnitatud hinnangud hüpete kohta. Lisa 1 langevarjurite koolitamise eeskirja juurde Meditsiinilised nõuded langevarjuritele Langevarjuritele on vastunäidustatud haigused, mis põhjustavad teadvuse kaotust, krampe või piiravad muul moel tegevusvõimet ning võivad tekitada langevarjuhüpete ajal ohtlikke olukordi (epilepsia, suhkruhaigus, kõrvalekalded psüühikas, puudulik nägemine ja kuulmine ning jäsemete funktsionaalsed häired jms).

Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Langevarjude hooldajate tunnistuste väljaandmise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab langevarjude pakkija, langevarjuvarustuse hooldemeistri ja langevarjude kontrollija tunnistuste väljastamise korra. 2. Koolitus ülalmainitud tunnistuste saamiseks toimub Lennuameti poolt heakskiidetud õppeprogrammide järgi ja koolitusettevõtja läbiviimisel. II. LANGEVARJUDE PAKKIJA 3. Nõuded langevarjude pakkijale. Lennuspordi Föderatsioon kui Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni liige väljastab langevarjude pakkija tunnistuse isikule, kes on vähemalt 18-aastane ja tal on: 1) nõutavad teadmised langevarjude eeskirjade ja teadete ning nende muudatuste kohta; 2) nõutavad teadmised langevarjude ehituse, pakkimise, hoolduse ja kontrollimise kohta; 3) piisavad langevarjuhüppealased teadmised -- eraldumine õhusõidukist, vabalangemine, avatud langevarju juhtimine ja maandumine; 4) taotlejal on C- või kõrgema kategooria langevarjuri eelnev kogemus või kehtiv pädevus; 5) sooritatud langevarju pakkimise ja kontrollimise arvestus. 4. Langevarjude pakkija õigused ja kohustused: 1) langevarjude pakkija tunnistusele märgitakse eraldi pädevus pääste- ja varulangevarjude kohta. Langevarju pakkijal on õigus pakkida iseseisvalt sellist tüüpi päästelangevarje, milles on saadud väljaõpe; 2) uute langevarjutüüpide kasutuselevõtmisel tuleb enne iseseisvat pakkimist sooritada kontrollpakkimine. Kontrollijal peab olema vastava langevarjutüübi pakkimise pädevus; 3) langevarjude pakkija peab kirjalikku arvestust pakitud langevarjude ja nende tüüpide kohta; 4) langevarjude pakkija kohustuseks on teavitada langevarjuvarustuse hooldemeistrit langevarjuvarustuse juures avastatud puudustest; 5) langevarjude pakkija tunnistus on kehtiv 24 kuud. III. LANGEVARJUVARUSTUSE HOOLDEMEISTER 5. Nõuded langevarjuvarustuse hooldemeistrile. Lennuspordi Föderatsioon väljastab langevarjuvarustuse hooldemeistri tunnistuse taotlejale, kes on vähemalt 18-aastane ja on saanud koolituse Lennuameti poolt heakskiidetud programmi järgi, tema teadmised vastavad käesoleva eeskirja punkti 3 nõuetele ja taotlejal on C- või kõrgema kategooria langevarjuri eelnev kogemus või kehtiv pädevus ning ta on sooritanud langevarjuvarustuse hooldemeistri eksami. 6. Langevarjuvarustuse hooldemeistri õigused ja kohustused: 1) langevarjuvarustuse hooldemeistril on õigus iseseisvalt pakkida langevarje ning teha langevarjude kontrolli ja parandustöid; 2) langevarjuvarustuse hooldemeister on kohustatud sekkuma langevarjuvarustuse juures avastatud puuduste kõrvaldamisse ja avastatud langevarjude vigastustest teatama Lennuspordi Föderatsioonile. 7. Langevarjuvarustuse hooldemeistri tunnistus kehtib 24 kuud. IV. LANGEVARJUDE KONTROLLIJA 8. Lennuspordi Föderatsioon väljastab langevarjude kontrollija tunnistuse isikule, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema vähemalt 18-aastane; 2) taotleja on saanud koolituse Lennuameti poolt heakskiidetud programmi järgi, mille põhjal tema teadmised peavad vastama käesoleva eeskirja punkti 3 nõuetele; 3) taotlejal peab olema koolitusprogrammile vastav langevarjude pakkimise, parandamise ja kontrollimise kogemus; 4) taotlejal on C- või kõrgema kategooria langevarjuri eelnev kogemus või kehtiv pädevus ning ta on sooritanud langevarjude kontrollija eksami. 9. Langevarjude kontrollija õigused ja kohustused: 1) langevarjude kontrollijal on õigus iseseisvalt pakkida pääste- ja varulangevarje ning teha langevarjude ja automaatavajate hooldustöid; 2) vastutus langevarjude korrasoleku ja puuduste kõrvaldamise eest lasub langevarjude kontrollijal. 10. Langevarjude kontrollija tunnistus kehtib 24 kuud. Kinnitatud teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 65 Langevarjuri pädevusnõuete kehtestamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab langevarjurite pädevusnõuete kehtestamise korra. 2. Langevarjurid liigitatakse järgmiselt: langevarjur-õpilane, tandem-õpilane, A-, B-, C-, D-, E-, F- ja G-kategooria langevarjur, hüppemeister ja tandemhüppemeister. 3. A-, B-, C- ja D-kategooria langevarjurile, hüppemeistrile ja tandemhüppemeistrile väljastab Eesti Lennuspordi Föderatsioon kui Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni liige tunnistuse (International Parachuting Certificate) koos vastava pädevusmärkega, kui taotleja vastab allpool toodud nõuetele. 4. E-, F- ja G-kategooria langevarjur-eksperdi pädevuse omistab Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (Federation Aeronautique Internationale -- FAI) rahvusvaheline langevarjukomisjon (International Parachuting Commission). 5. Langevarjuhüpete eriliigid langevarjuspordis on kujundhüpped (Formation Skydiving), kuppelakrobaatika (Canopy Formation), õhuballett (Freestyle Skydiving) ning õhussurfamine (Skysurfing), mille klassifikatsiooninõuete täitmine toimub vastavalt Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) rahvusvahelise langevarjukomisjoni nõuetele. Lennuamet koos Eesti Lennuspordi Föderatsiooniga otsustab loa andmise langevarjurite koolitusettevõtjale (koolitajale) ülalloetletud langevarjuhüpete eriliikide koolitamiseks. II. KOOLITUS 6. Langevarjurite koolituseks peab koolitajal olema Lennuameti luba ja Lennuameti poolt heakskiidetud õppeprogrammid. III. PÄDEVUSMÄRKED 7. Langevarjurid liigitatakse pädevusmärgete järgi: 1) langevarjur-õpilane -- algkoolitust saav isik; 2) tandem-õpilane -- tandemkoolitust saav isik; 3) A-kategooria -- põhikoolitust saav langevarjur, kes on sooritanud vähemalt kümme langevarjuhüpet, nendest kolm käsiavamisega, kelle oskused ja teadmised vastavad käesoleva eeskirja punkti 10 nõuetele, või langevarjur, kes on sooritanud vähemalt kümme langevarjuhüpet tandemõpilasena; 4) B-kategooria -- täiendkoolitust saav langevarjur, kes on sooritanud vähemalt 30 langevarjuhüpet, millest 20 on käsiavamisega, nendest omakorda 15 viithüpet viivitusega 5--30 sekundit, kelle oskused ja teadmised vastavad käesoleva eeskirja punkti 11 nõuetele; 5) C-kategooria -- langevarjur, kes on sooritanud vähemalt 60 langevarjuhüpet, neist vähemalt 50 käsiavamisega, nendest 30 viithüpet viivitusega 15--40 sekundit, kelle oskused ja teadmised vastavad käesoleva eeskirja punkti 12 nõuetele; 6) D-kategooria -- langevarjur, kes on sooritanud vähemalt 120 langevarjuhüpet, neist vähemalt 100 käsiavamisega, millest vähemalt 60 hüpet on viivitusega 20--50 sekundit, kelle oskused ja teadmised vastavad käesoleva eeskirja punkti 13 nõuetele; 7) E-kategooria -- langevarjur-ekspert, kes on sooritanud vähemalt 500 käsiavamisega langevarjuhüpet; 8) F-kategooria -- langevarjur-ekspert, kes on sooritanud vähemalt 1000 käsiavamisega langevarjuhüpet; 9) G-kategooria -- langevarjur-ekspert, kes on sooritanud vähemalt 5000 käsiavamisega langevarjuhüpet; 10) hüppemeister on langevarjur-õpetaja (instruktor), kellel on õigus läbi viia langevarjurite teoreetilist ja praktilist koolitust; 11) tandem-hüppemeister on langevarjur-õpeteja (instruktor), kellel on õigus õpetada hüppeid tandemlangevarjuga. 8. Langevarjur-õpilane: 1) õpilane peab olema vähemalt 15-aastane. Kui taotleja on noorem kui 18 aastat, tuleb tal esitada koolitajale vanema või hooldaja kirjalik nõusolek; 2) enne esimest hüpet peavad õpilasel olema piisavad oskused ja teadmised õhusõidukist väljahüppamise kohta, tegevusest õhus ja maandumisel, varulangevarju kasutamisest ning tegutsemisest ohuolukorras; 3) esimesed seitse langevarjuhüpet sooritab õpilane sundavamisega või stabiilhüpetena (stabiliseerseadet omava langevarjuga); 4) õpilane võib hüpata langevarjuga ainult hüppemeistri juhendamisel. 9. Tandem-õpilane: 1) tandem-õpilane peab vastama käesoleva eeskirja punkti 8 alapunkti 1 nõuetele; 2) enne esimest hüpet peavad tandem-õpilasel olema piisavad teadmised õhusõidukist väljahüppamise kohta, tegutsemisest vabalangemise ajal ning maandumisel; 3) tandem-õpilasel on õigus sooritada tandemhüppeid koos tandemhüppemeistriga. 10. A-kategooria langevarjur: 1) tunnistuse taotlejal peavad olema piisavad oskused ja teadmised: a) langevarju konstruktsioonist, langevarjuhüpetel kasutatavast varustusest, hüppetehnikast, langevarju juhtimisest, maandumisest ohuolukorras; b) varulangevarju kasutamisest; c) ettevaatusabinõudest õnnetuste vältimiseks ja tegutsemisest ohuolukorras; 2) A-kategooria langevarjuri tunnistuse taotleja peab olema sooritanud vähemalt kümme hüpet, sealhulgas kolm käsiavamisega, või sooritama vähemalt kümme tandemhüpet ja oskama õhus juhtida langevarju; 3) A-kategooria langevarjuril on õigus hüpata langevarjuga hüppemeistri juhendamisel. 11. B-kategooria langevarjur: 1) B-kategooria langevarjuri tunnistuse taotleja peab A-kategooria nõuetele lisaks: a) tundma langevarjuhüpete eeskirju; b) oskama pakkida, hooldada ja kontrollida langevarju; c) teadma vabalangemisasendeid, manööverdamist vabalangemisel ja erinevate hüppeliikide põhimõtteid; d) viithüpete vabalangemise koguaeg peab olema vähemalt kolm minutit; e) viiel järjestikusel täpsushüppel maanduma 20-meetrise raadiusega ringi; f) sooritama käesolevas punktis nõutavate oskuste ja teadmiste arvestuse; 2) B-kategooria langevarjur võib hüpata õhusõidukist iseseisva hüppearvestusega, kuid tema tegevust hüppeks valmistumisel, hüppe ajal ja maandumisel jälgib hüppemeister. Hüppemeister kontrollib õpetuse käigus varustust, annab juhtnööre hüppeks ja hinnangu sooritatud hüppele. 12. C-kategooria langevarjur: 1) C-kategooria langevarjuri tunnistuse taotleja peab olema vähemalt 16-aastane; 2) tunnistuse taotlejal peavad olema piisavad teadmised järgmistes valdkondades: a) lennundusseadus ja eeskirjad langevarjuhüpete kohta; b) langevarju ehitus, pakkimine, hooldus ja kontrollimine ning langevarjuhüpetel vajalik varustus; c) langevarju aerodünaamilised omadused ning nende kasutamine; d) hüppetehnika, vabalangemisasendid, manööverdamine vabalangemisel, laskumine avatud langevarjuga, langevarju juhtimine, maandumine erinevates tingimustes; e) varulangevarju kasutamine; f) langevarjuhüpete sooritamiseks vajalikud teadmised meteoroloogiast; g) põhiteadmised langevarjurit mõjutavatest psühho-füsioloogilistest teguritest; h) langevarjuhüpete sooritamine erinevates tingimustes ja eri aastaaegadel; i) ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks ja tegevus ohuolukorras; 3) tunnistuse taotleja peab olema sooritanud vähemalt 60 langevarjuhüpet, neist vähemalt 50 käsiavamisega, millest vähemalt 30 hüpet on viivitusega 15--40 sekundit. Viithüpete vabalangemise koguaeg peab olema vähemalt 13 minutit; 4) tunnistuse taotleja peab olema sooritanud järgmised katsed (eksamid): a) laugurvarju, varulangevarju ja koolitusel kasutatava õppelangevarju pakkimine ning kontroll; b) langevarjuvarustuse kontroll enne hüpet; c) iseseisev hüppemomendi määramine kümnel eri hüppel, kusjuures maandumiskoha kaugus maandumisringi keskpunktist võib olla kuni 10 meetrit; d) manööverdamine horisontaal- ja vertikaaltasapinnas vabalangemise ajal, mida kontrollib hüppemeister; e) akrobaatikahüpped vabalangemisel: spiraal -- 360o pööre horisontaaltasapinnas vasakule ja paremale, salto taha -- 360o pööre vertikaaltasapinnas; f) kolme langevarjuhüppega kolm kompleksi vastavalt Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) rahvusvahelise langevarjukomisjoni programmile. Iga kompleksi sooritamise aeg peab olema alla 20 sekundi, suurim lubatud kõrvalekalle spiraalil on 45 kraadi; 5) langevarjuritunnistus uuendatakse: a) kui on sooritatud viimase 12 kuu jooksul vähemalt kümme langevarjuhüpet, neist neli hüpet 20 sekundilise viivitusega ning üks viivitusega 30 sekundit koos ühe kompleksi sooritamisega; b) kui hüpete sooritamise vaheaeg ületab 12 kuud, siis tuleb täita käesoleva punkti alapunkti 5a nõuded hüppemeistri juhendamisel; 6) C-kategooria langevarjuril on õigus iseseisvalt sooritada langevarjuhüppeid ja pakkida seda tüüpi langevarje, milles ta on saanud vastava koolituse. 13. D-kategooria langevarjur: 1) D-kategooria langevarjuri tunnistuse taotlejal peab olema C-kategooria tunnistus. D-kategooria langevarjuri pädevuse saamiseks peavad olema täidetud täiendavad nõuded: a) vanus vähemalt 18 aastat; b) viithüpete vabalangemise koguaeg peab olema vähemalt 28 minutit; c) kümnel täpsushüppel maanduma viie meetri raadiusega ringi; d) käesoleva eeskirja punkti 12 alapunktide 4f ja 4e programmi järgi tehtud nelja eri langevarjuhüpete kompleksi sooritamisaeg peab olema alla 15 sekundi, suurim lubatud kõrvalekalle spiraalil on 45 kraadi; 2) D-kategooria langevarjuril on õigus sooritada iseseisvalt langevarjuhüppeid ja pakkida neid langevarjutüüpe, milles ta on saanud vastava koolituse. Tunnistuse uuendamiseks peab langevarjur viimase kuu jooksul sooritama vähemalt kümme langevarjuhüpet, neist viis maandumisega viiemeetrise raadiusega ringi ning kaks akrobaatikahüpet viivitusega 30 sekundit või eelnimetatud nõudmised täitma hüppemeistri juhendamisel, kui hüpete sooritamise vaheaeg on pikem kui 12 kuud. 14. Hüppemeister: 1) hüppemeistri tunnistuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane; 2) tunnistuse taotleja peab: a) vastama punkti 13 nõuetele; b) teadma hüppemeistri kohustusi ja vastutust hüpete ajal; c) tundma langevarjurite koolitusmetoodikat ja -programme; d) oskama kasutada langevarjuhüpetel ja koolitustegevuses vajalikke abivahendeid; 3) tunnistuse taotleja peab olema saanud vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud õppeprogrammile hüppemeistrikoolituse ja sooritanud D-kategooria langevarjuri eksamid; 4) taotlejal peab olema 300 käsiavamisega hüppe kogemus; 5) taotleja vabalangemise koguaeg peab olema vähemalt 40 minutit; 6) taotleja peab olema sooritanud vastava pädevusmärkega hüppemeistri juhendamisel: a) viis viithüpet viivitusega 10 sekundit vähemalt 1100 m kõrguselt iseseisva hüppearvestusega; iga hüppe maandumistäpsus peab olema 5 m raadiusega ringi; b) viis viithüpet viivitusega 30 sekundit vähemalt 2200 m kõrguselt, sealjuures nelja eri hüppe ajal sooritama käesoleva eeskirja punkti 12 alapunktide 4e ja 4f programmi kompleksid, kusjuures iga kompleksi sooritamisaeg peab olema alla 15 sekundi, suurim lubatud kõrvalekalle spiraalil on 45 kraadi; 7) kontrollhüppeid jälgib hüppemeister maalt optilise seadme abil ja kinnitab oma allkirjaga vastavad sissekanded hüpperaamatus; 8) tunnistuse taotleja peab esitama koolitajale arstitõendi oma tervisliku seisundi vastavusest meditsiinilise kõlblikkuse nõuete teisele klassile; 9) hüppemeistri tunnistus on kehtiv 24 kuud arvates arstliku komisjoni otsuse kuupäevast. Tunnistus uuendatakse, kui taotleja on sooritanud viimase 12 kuu jooksul vähemalt kümme hüpet, neist neli akrobaatikahüpet viivitusega 30 sekundit. Kui hüpete vaheaeg ületab 12 kuud, tuleb need hüpped sooritada hüppemeistri juhendamisel; 10) hüppemeistril on õigus anda nii maapealset teoreetilist kui ka praktilist hüppekoolitust koolitusloa alusel vastavalt õppeprogrammidele. 15. Tandem-hüppemeister: 1) tandem-hüppemeister peab vastama järgmistele nõuetele: a) tandem-hüppemeistri tunnistuse taotlejal peab olema kehtiv hüppemeistri tunnistus ja head teadmised tandemhüpete sooritamisest; b) taotlejal peab olema vähemalt 500 viithüppe kogemus ja läbitud tandem-hüppemeistri koolitus; c) taotleja peab olema sooritanud vähemalt viis tandemhüpet koos C- või kõrgema kategooria langevarjuriga; 2) tandem-hüppemeister peab olema teinud viimase 12 kuu jooksul vähemalt 50 käsiavamisega hüpet; 3) kui tandem-hüppemeister ei ole hüpanud ühtegi tandemhüpet viimase 90 päeva jooksul, siis peab ta sooritama vähemalt kolm tandem-treeninghüpet; 4) tandem-hüppemeistri tunnistus kehtib 24 kuud arvates arstliku komisjoni otsuse kuupäevast. IV. MEDITSIINILISED NÕUDED 16. Langevarjur-õpilane, A-kategooria langevarjur ja tandem-õpilane peavad esitama koolitajale elukohajärgses polikliinikus isiklikust meditsiinilisest kaardist tehtud väljavõtte põetud haiguste kohta või kirjaliku kinnituse oma tervisliku seisundi kohta (vt langevarjurite koolitamise eeskiri, lisa 1). 17. B- ja kõrgema kategooria langevarjurid, hüppemeister ja tandem-hüppemeister peavad läbima arstliku komisjoni meditsiinilise kõlblikkuse nõuete teise klassi järgi. 18. Langevarjurite tunnistus on kehtiv 24 kuud arvates arstliku komisjoni otsusest või tervisliku seisukorra kohta antud kirjaliku tunnistuse kuupäevast. V. HÜPPERAAMAT 19. Langevarjuril peab olema hüpperaamat, kuhu kantakse kõik sooritatud langevarjuhüpped. Kui sooritatakse koolitus-, kontroll- või muid hüppeid hüppemeistri kontrolli all, peavad need olema kinnitatud hüppemeistri allkirjaga. Raamatu leheküljed peavad olema nummerdatud ja neid ei tohi raamatust kõrvaldada. 20. Vastava kategooria saamiseks väljastab koolitaja pädevusnõuete täitmise kohta kirjaliku tunnistuse esitamiseks Lennuspordi Föderatsioonile. 21. Hüpperaamatusse kantakse: 1) langevarjuri ees- ja perekonnanimi, aadress ning telefoninumber; 2) kategooria; 3) hüpete jooksev number; 4) hüppe kuupäev; 5) hüppe sooritamise koht; 6) õhusõiduki tüüp, millest hüpe sooritati; 7) langevarju tüüp; 8) hüppe sooritamise kõrgus; 9) avamisviis (sund- või käsiavamine); 10) viivitus (sek); 11) hüpete tulemused (täpsus, viithüppe kompleksi sooritamise aeg); 12) märkused õppehüpete, viithüpete sooritamise kohta.