Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla korra eeskirja kinnitamine — RTL, 3, 37

Hummuli valla korra eeskirjade kinnitamine Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) paragrahvi 6 lõike 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783) paragrahvi 2 lõike 2, elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 punkti 2, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada: 1.1. Hummuli valla heakorra eeskiri vastavalt lisale 1; 1.2. Hummuli valla avaliku korra eeskiri vastavalt lisale 2; 1.3. Hummuli valla eluruumide kasutamise eeskiri vastavalt lisale 3; 1.4. Hummuli valla koerte ja kasside pidamise eeskiri vastavalt lisale 4; 1.5. Hummuli valla raiemäärus vastavalt lisale 5. 2. Tunnistada kehtetuks Hummuli valla avaliku korra ja heakorra eeskirjad 13. maist 1993. a. 3. Määrus jõustub Riigi Teataja Lisas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Arno LOORIST Lisa 1 Hummuli Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusele nr 31 Heakorra eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Heakorra eeskiri sätestab Hummuli valla territooriumil asuvate hoonete, rajatiste, õuede ja teiste avalike kohtade korrashoiu ja keskkonnaohutuse. Iga isiku kohustuseks on hoida puhtust ja heakorda vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele. II. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 2. Kinnisvara, territooriumide, hoonete ja rajatiste valdajad ja omanikud on kohustatud: -- heiskama riigilipu vastavalt kehtestatud korrale; -- aastaringselt korras hoidma ja puhastama oma puhastusala. Puhastusala hõlmab krundiga piirneva territooriumi ristisuunas krundi piirist tänava või tee telgjooneni. Kui ehitised või kasutatavad maa-alad on ainult ühel pool teed, siis peavad ehitiste valdajad või nende maa-alade kasutajad korras hoidma nii sõidutee kui ka mõlemapoolsed kõnniteed või teepeenrad ning majapidamise juurde viiva tee. Kui puhastusalaga piirneb maa-ala, millel puudub valdaja (reservmaa) hoitakse see korras oma piiridest ristisuunas üldjuhul viie meetri ulatuses. Vaidluse korral määrab puhastusala piirjooned vallavalitsus. 3. Elamukruntide, tänavate, teede ja õuede puhastamine ja korrastamine (ka muru niitmine) krundi piirist ühe meetri kaugusel on tänavate ja teede ääres asuvate kruntide ja ehitiste omanike kohustus. Ürituste korraldamisel avalikus kohas on korraldav isik kohustatud need puhastama 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 4. Elamute ja kõrvalhoonete fassaadid peavad olema korras. Elamukruntide piirdeaiad peavad olema värvitud (võimalusel) ja korras. 5. Hoonete valdajad või omanikud peavad likvideerima oma territooriumil lagunenud hooned ja ehitusloata püstitatud ehitised vallavalitsuse loas või ettekirjutuses määratud ajal, samuti lagunenud piirdeaiad, varemed ja prügihunnikud. 6. Paljukorterilistes elamutes hoidma korras üldkasutatavad trepikojad ja koridorid, need pimedal ajal valgustama, nummerdama korterid ja panema trepikotta korterivaldajate nimekirjad. 7. Paigutama küttepuud, ehitusmaterjali jms korralikult virnastatult ainult oma krundile. 8. Rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning juurdepääsuteed nendele. Konteineritesse on keelatud visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, samuti toksilisi ja keskkonnaohtlikke aineid. 9. Kauplemise või toitlustamisega tegelevad isikud ja firmad on kohustatud hoidma müügikohad puhtad ja paigaldama sinna vajalikul arvul prügikaste ning organiseerima nende tühjendamise; kategooriliselt on keelatud pakkepaberi põletamine prügikastides. 10. Üldkasutatavate hoonete omanikel või haldajatel tuleb talvisel ajal puhastada kõnniteed ja välistrepid lumest ja jääst. 11. Kaevamistööde tegemiseks ja truupide paigaldamiseks ning kraavide torustamiseks või nende kinniajamiseks peab olema vallavalitsuse luba. 12. Elamute ja tootmishoonete juures olevad sanitaarseadmed peavad olema veekindlad ega tohi reostada maapinda ja kaevusid (käimlad, prügikastid, reovee kogumis- ja virtsakaevud). Väetiste hoiukohad peavad olema ehitatud selliselt, et oleks välditud kemikaalide sattumine veekogudesse. Sanitaarseadmed ja kompost peavad asuma elamust ja kaevust vähemalt 20 m kaugusel. Nende platside ja juurdepääsuteede hooldamise ja korrashoiu eest vastutab majavaldaja. 13. Loomapidamishooned peavad vastama sanitaarnõuetele, hoonete ümbrus peab olema korrastatud, söödad korralikult paigutatud ning välditud ümbruse saastamine virtsa ja sõnnikuga. Sõnniku- ja virtsaveol tuleb vältida avalike teede ja avalike kohtade reostamist. Koresöödakuhjad peavad olema hoonetest vähemalt 30 m kaugusel ja elektriliinidest 1,5 postikõrguse kaugusel. 14. Tahkete mittemürgiste jäätmete mahapanek on lubatud ainult looduskaitse- ja sanitaarorganisatsioonidega kooskõlastatud kohtadesse. 15. Joogivee saastamise ärahoidmiseks tuleb kaevud katta kaanega, nende ümbrus täita ja sillutada. 16. Puurkaevudele peavad olema rajatud 50-meetrise raadiusega heakorrastatud kaitsetsoonid. Kaitsetsoone pole lubatud kasutada peenramaana. 17. Hoonete ja maavalduste omanikud on kohustatud kärpima puuoksi ja puid, mis kasvavad elektri- või sideliinide läheduses nende territooriumil. 18. Elektriliinide vigastusest, eriti elektrijuhtmete mahakukkumisest, tuleb teatada elektrivõrgu dispetðerile. 19. Valla teede kasutamine transpordivahenditega, mille tegelik mass ületab 8 tonni, on teede lagunemise ajal lubatud ainult vallavalitsuse loal. Teede lagunemise periood piiritletakse vallavalitsuse määrusega. Loa taotleja kohustub kasutatud teelõigud remontima omal kulul. 20. Keelatud on: 20.1. prügi mahapanemine kraavidesse ja metsa; 20.2. teede reostamine veoautode, traktorite ja muude põllutöömasinatega; 20.3. liikumine teedel raskete traktoritega, mis lõhuvad teekatet; 20.4. hoonete ehitusloata paigaldamine ja ehitamine; 20.5. sõidukite parkimine selleks mitte ettenähtud kohas; 20.6. mitmekorterilistes elamutes isiklike asjade hoidmine trepikodades; 20.7. koduloomade hulkuma laskmine. III. VASTUTUS 21. Eeskirja rikkuja kannab haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõike 1 järgi. 22. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud või Hummuli Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Lisa 2 Hummuli Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusele nr 31 Avaliku korra eeskiri 1. Üldkohustuslikud korranõuded 1.1. Käesolev eeskiri kehtib Hummuli valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik täitmiseks kõigile kodanikele ja juriidilistele isikutele, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 1.2. Avalik koht on territoorium, hoone või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, näiteks tänavad, pargid, kohvikud, baarid, kauplused, ettevõtted, elamute trepikojad jne. 1.3. Hummuli vallas on igaühe kohustuseks käituda nii, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 1.4. Öörahu vallas kehtib kella 23.00-st kuni 6.00-ni. 1.5. Ettevõtlusalane tegevus vallas ei tohi häirida kaaskodanike rahu. 1.6. Massiüritusi (rongkäigud, avalikud vabaõhu kultuuriüritused, spordivõistlused jne) tohib korraldada ainult vallavalitsuse loal, tema tingimusi arvestades ja kooskõlastatult politseiga. Vastav luba peab olema taotletud vähemalt viis päeva enne ürituse algust, näidates kirjalikus taotluses ära ürituse toimumise algus- ja lõpuaja, ürituse sisu, organiseerimise ja korra eest vastutavate isikute nimed. Vastutus ürituse kulgemise eest (avalik kord ja heakord) lasub ürituse korraldajatel. Ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud alad (ruumid) korrastama hiljemalt 12 tundi pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks. 1.7. Massiürituste korraldamiseks, millega kaasneb liikluse häirimine või sulgemine, on vajalik vallavalitsuse luba ning politsei, samuti tuletõrje ja metsaameti informeerimine. 1.8. Lõkete ja muude tuletööde tegemine selleks ettenähtud kohtades on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 m hoonetest, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi ja tuule suunda. 1.9. Transpordivahendite peatumine ja parkimine toimub selleks ettenähtud kohtades, kooskõlas liikluseeskirjaga. 1.10. Töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjas kehtestatud päevase olmemüra norme, võib teha ajavahemikul kella 8.00-st 21.00-ni. Erandina ei kehti see nõue avariide ja õnnetuste likvideerimisel. 1.11. Avalikes kohtades kaubelda ja avada teenuspunkte võib ainult vallavalitsusega kooskõlastatult ja müügikoha eest eelnevalt vallavalitsusele makstes. 2. Keelatud on: 2.1. kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, huligaansus ja kodanike sündsustunnet riivavad ja ühiselu reegleid rikkuvad teod; 2.2. rikkuda öisel ajal kella 23.00-st 6.00-ni inimeste rahu müra tekitamisega või mõnel muul viisil avalikes ja üldkasutatavates kohtades; 2.3. pinkide, piirete, prügikastide, majaseinte, postkastide, bussipeatuste, kuulutustetahvlite, liiklusmärkide ning igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ja määrimine; 2.4. avalikus kohas ebakaines olekus viibimine, joovastavate ainete kuritarvitamine ning nendega äritsemine, tubakatoodete, alkohoolsete jookide, sealhulgas õlle müümine või ostmine alaealistele; 2.5. tuleohutuseeskirja rikkumine; 2.6. kulu ja prahi põletamine alates 1. maist kuni 15. septembrini; 2.7. suitsetamine selleks mitteettenähtud kohtades (laste mänguväljakud, ühissõidukid, ravi-, haridus- ja kultuuriasutused); 2.8. määrivate ja haisevate riiete ning jalanõudega sisenemine ameti- ja üldkasutatavatesse ruumidesse; 2.9. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide, joovastavate ainete ja tubakatoodete müümine või alaealiste abistamine nende ostmisel; 2.10. pürotehniliste toodete müümine, kasutamine ja ilutulestike korraldamine ilma sellekohase loata; 2.11. territooriumi kõikvõimalik reostamine (prahi, suitsukonide, paberi jm prahi mahaloopimine); 2.12. telkimine ja lõkete tegemine selleks mitteettenähtud kohtades; 2.13. puude, põõsaste, lillede, õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 2.14. transpordivahenditega liiklemine haljasaladel, laste mänguväljakutel, kõnniteedel, spordiväljakutel jm selleks mitteettenähtud kohtades; 2.15. tülitada pahatahtlikult inimesi ja riivata oma tegevusega teiste inimeste sündsustunnet; 2.16. siseneda ja viibida omaniku või valdaja loata võõras valduses (sh majade katustel, keldrites ja soojasõlmedes; ehituste maa-aladel, tellingutel, samuti varisemisohtlikes kohtades, karjäärides, kaevistes jne); 2.17. viibida supelkohtades ebakaines olekus, kasutada ujumiseks palke, laudu jm selleks mitteettenähtud vahendeid, reostada vett, loopida maha prahti. 3. Alaealistel on keelatud: 3.1. alla 18-aastastel külastada ilma lapsevanema või teda asendava seadusjärgse hooldajata restorane, baare, kohvikuid ning osaleda tema eale mittevastavatel üritustel (müüakse ja tarbitakse alkohoolseid jooke) pärast kella 22.00; 3.2. alla 18-aastastel isikutel mängida avalikes kohtades rahaliste võitudega mänguautomaatidel, kohustades ettevõtteid, kelle ruumides asuvad mänguautomaadid, vastavad teated välja panema; 3.3. alla 18-aastastel viibida ilma lapsevanema või teda asendava seadusjärgse hooldajata avalikes kohtades kella 23-st kuni kella 6.00-ni, ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini kella 00.00-st kuni 06.00-ni; 3.4. mängida, kelgutada, uisutada sõidu- ja kõnniteel ning teistes selleks mitte ettenähtud kohtades; 3.5. teha lõket (põletada prahti jne) ilma täiskasvanute juuresolekuta; 3.6. alla 10-aastastel sõita jalgrattaga sõiduteel; 4. Vastutus Haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 142 järgi määratakse avaliku korra eeskirjade rikkumise eest rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses. 5. Kontrolli tagamine Avaliku korra eeskirja rikkumise protokolli on volitatud koostama, asja arutama ning halduskaristust määrama vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvile 188 vallavolikogu poolt volitatud ametnikud; valla konstaabel ja politseiametnikud vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvile 189. Lisa 3 Hummuli Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusele nr 31 Eluruumide kasutamise eeskiri I. SUBJEKTIDE RING Käesolev eeskiri kehtib kohaliku omavalitsuse ja teiste üürileandjate eluruumide üürnike ning valla osaühinguga elamute teenindamise osas lepingulistes suhetes olevate korteriomanike kohta. II. ELURUUMIDE KASUTAJA VÕI KORTERIOMANIKU KOHUSTUSED Eluruumide kasutaja või korteriomanik on kohustatud: kasutama eluruume sihipäraselt ja hoidma neid tehniliselt ja sanitaarselt korras; teatama elamus tekkinud avariidest, riketest ja avariiohtlikest olukordadest kohe üürileandjale või kommunaalteenuseid osutavale ettevõttele; küttekollete kasutamisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel täitma tuleohutuseeskirja; tihendama soojusenergia kokkuhoiu eesmärgil uksi ja aknaid; tekkinud vajadusel lubama kontrollida omanikul või teenuseid osutaval ettevõttel eluruumide tehnilist või sanitaarset seisukorda; hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides; hoidma korras prügikastide ümbruse; täitma Hummuli Vallavolikogu poolt kinnitatud heakorraeeskirja; paigaldama trepikodadesse nimesiltidega varustatud postkastid. III. ELURUUMIDE KASUTAJAL VÕI KORTERIOMANIKUL ON KEELATUD: tekitada müra või häirida naabreid ajavahemikus kella 23.00-st kuni 6.00-ni; hoida korterites, hoone üldkasutatavates kohtades ohtlikke esemeid ja aineid; lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid ja muid esemeid, mis tekitavad kanalisatsioonis ummistusi; pidada korteris koeri, kasse ja teisi loomi, kui sellega rikutakse sanitaar- ja hügieeninõudeid; omavoliliselt ümber ehitada vee- ja kanalisatsioonisüsteeme või paigutada elektrijuhtmestikku; omavoliliselt ümber ehitada küttesüsteemi. Tsentraalküttest väljamineku tehnilised tingimused ja uue kütmisviisi võimalikkuse selgitab välja teenuseid osutav ettevõte, kui avaldus on esitatud enne kütteperioodi lõppu. Kõigile teistele korteriomanikele peab olema tagatud häireteta tsentraalkütte kasutamine ja ühiskoridoride soojus ning süsteemist väljumine ei tohi põhjustada edaspidi maja tehnilise seisukorra halvenemist. Täiendavalt tuleb süsteemist väljunud korteriomanikul tasuda ühiskoridoride soojuse ja korterit läbivate soojatorude eest. Ruumide viimisel elektriküttele on vajalik kooskõlastus elektrimüüja ja elamu kaasomanikega ning majavaldaja nõusolek; omavoliliselt ümber ehitada või lammutada seinu korterites või koridorides, mille tagajärjel võib tekkida avariiohtlik olukord. IV. ELURUUMI KASUTAJA (ÜÜRNIKU) ÕIGUSED Eluruumide kasutajal on õigus: majutada eluruumi üürniku perekonnaliikmeid; kasutada abiruume (kelder jm) vastavalt vajadusele. V. VASTUTUS ELURUUMI KASUTAMISE EESKIRJA RIKKUMISE EEST Eluruumi kasutamise eeskirja rikkumise eest määratakse rahatrahv vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvile 166 kuni 50 päevapalga ulatuses. Eluruumi üürile andja võib nõuda kohtu korras eluruumist väljatõstmist ilma teist eluruumi vastu andmata või omanikult vara sundvõõrandamist, kui: -- üürnikul on tekkinud kommunaalteenuste osas võlg kolme kuu ulatuses; -- üürnik on andnud ilma omaniku nõusolekuta eluruumi allüürile; -- üürnik on tahtlikult rikkunud üürile antud vara. Käesoleva eeskirja rikkumisega seotud kulud hüvitab süüdlane, kelle süülise tegevuse tagajärjel tekkis kahju eluruumile, abiruumile või elamule. Eluruumi kasutamise eeskirja rikkumise protokolli koostama, asja arutama ja halduskaristust määrama on vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvile 188 volitatud vallavolikugu poolt määratud isik (praeguse seisuga ehitusnõunik). Lisa 4 Hummuli Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusele nr 31 Koerte ja kasside pidamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Hummuli valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. 2. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163), veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163), muudest riigi õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. II. LOOMADE PIDAMISE KORD 3. Üldised nõuded: 3.1. koera ja/või kassi on lubatud pidada korteris, individuaalelamus, ettevõttes ning kinnisel territooriumil (aiad, tarastatud hoovid jne) nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja kaaselanike rahu rikkumine; 3.2. koeri võib viia jalutama hoovidesse, tänavatele, haljasaladele jm kohtadesse, mis ei ole rahvarohked. Koerad peavad olema rihma otsas ja tigedad koerad suukorviga. Ilma rihma ja suukorvita võib välja lasta ainult eriülesandeid täitvaid koeri ja jahikoeri jahipidamisel; 3.3. ühiskorteris võib koera või/ja kassi pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul; 3.4. mitmekorterilises elamus on lubatud koera või/ja kassi pidamine naaberkorterite täiskasvanud elanike nõusolekul; 3.5. looma pidamisel on keelatud tema vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 4. Koera omanik on kohustatud: 4.1. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 4.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 4.3. varustama koera kaelarihmaga, millel on omaniku nimi ja aadress. 5. Koera ja/või kassi hukkumisel teadmata põhjusel tuleb omanikul pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuse selgitamiseks. 6. Inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud: 6.1. kohe sellest teatama vallaarstile ja veterinaararstile; 6.2. vajadusel hoidma koera või kassi kümme päeva karantiinis (isoleeritult inimestest ja teistest loomadest), seejärel teatama tervislikust seisundist veterinaararstile. 7. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 7.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (supelrand, spordi- ja laste mänguväljak jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 7.2. ujutada koera või kassi supelrannas; 7.3. lasta koeral või kassil reostada koridori, treppi, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud selle kohe koristama. 8. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik teenistusrelvast ja/või relvaomanikust Eesti Jahiseltsi liige kohapeal hukata. 9. Tiheasustusalal on koeraomanik kohustatud pidama oma koeri selliselt, et koerte haukumisega ei rikutaks kaasinimeste öörahu. III. VASTUTUS 10. Looma omanik, samuti isik, kelle hoole all loom on, kannab käesoleva eeskirja rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 11. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud või Hummuli Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. Lisa 5 Hummuli Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrusele nr 31 Hummuli valla raiemäärus 1. Raiemäärus on kehtestatud Hummuli vallas põlishaljastuse (puude grupid, puiesteed, üksikpuud ja teised haljastuselemendid) rajamise, hooldamise, kaitse ja likvideerimise ning okste kärpimise otsustamiseks, valla haljastusele tekitatud kahju hüvitamiseks ning kehtib füüsilistest ja juriidilistest isikutest maaomanikele, ajutistele ja lepingulistele maakasutajatele. 2. Raiemäärus ei kehti metsakorraldusega korraldatud metsa kohta. 3. Raie- ja haljastusküsimuste otsustamine toimub järgmiselt: 3.4. igasugune raie (v.a viljapuud) Hummuli vallas võib toimuda raieorderi olemasolul; 3.5. raiedokumendiks on raieorder ja vajaduse korral raie asukoha skeem, millel raie nimetatakse tegeliku nimetusega ning fikseeritakse puude arv, kännu läbimõõt, asukoht ja järeltööd; 3.6. mahukate raiete otsustamiseks on vajalik projekt ja planeerimiskava, mis peab olema avalikustatud, kinnitatud vallavalitsuse poolt ja fikseeritud protokollilise otsusena; 3.7. kui raie asukoht on looduskaitsealal ja/või juhul, kui raie asukoht on erikaitsereþiimi piirkonnas (näiteks veekaitsevöönd, pinnakaitsemets), on raie otsustamiseks nõutav Hummuli Vallavalitsuse maakorraldusnõuniku kooskõlastus; 3.8. raieorderi väljastab esitatud avalduse põhjal metsakonsulent. 4. Hummuli Vallavalitsus vaatab läbi ja teeb otsuse kõigi raie ja haljastusega seotud projektide ja planeerimiskavade kohta ning lahendab üleskerkivad haljastusega seotud vaidlusküsimused. 5. Haljastuse taastamistasu suuruse ja rakendamise korra kehtestab Hummuli Vallavalitsus. 6. Omavoliline puude (v.a viljapuud) maharaiumine ja/või kärpimine on keelatud ja tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määrusele nr 377 «Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrad ja kord». 7. Raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha tähtajaks puhastamise eest vastutab raieloa saaja. Nimetatud nõuete täitmata jätmisel karistatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõike 1 kohaselt. 8. Taastamistasudest laekunud raha kasutatakse haljastuse rajamiseks lisaks aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditele. Haljastuse taastamistasu määrad ja rakendamise kord 1. Käesolev kord on aluseks Hummuli vallas haljastusele tekitatud kahju hüvitamiseks taastamistasu määramisel. 2. Taastamistasu makstakse mahavõetavate puude (v.a viljapuud) eest, mille diameeter on 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast (rinnasdiameeter) 8 cm või rohkem. 3. Puude mahavõtmisel kehtib järgmine taastamistasu ühe mahavõetava puu kohta: 3.1. kõik okaspuud (v.a harilik kuusk ja harilik mänd), kõik väärispuud, mis on võõrpäritoluga või valla haljastuses väheesinevad, näiteks hõbevaher, amuuri korgipuu jms -- 1500 krooni; 3.2. harilik kuusk, harilik mänd, kõik väärtuslikud lehtpuud (tamme, pärna, kase, vahtra, hobukastani ja pähklipuu liigid ning pooppuu) -- 700 krooni; 3.3. enamkasutatavad tavalised lehtpuud (saare, toominga, jalaka, remmelga ja haava liigid, saar, vaher, sanglepp jms) -- 300 krooni; 3.4. vesi- ja vitspaju, hatusviljalise papli ja halli lepa eest taastamistasu ei võeta. 4. Tasu ei võeta, kui puud on: 4.1. murdumisohtlikud või tugevasti haigestunud; 4.2. kasvanud looduslikult ebasobivasse kohta (lähemal kui 3 m hoone vundamendist, elektri- ja sideliinidel ning trassidel). 5. Hummuli Vallavalitsuse tellimusel tehtavatel raietöödel taastamistasu nõuet ei rakendata, raieorderi olemasolu on kohustuslik. 6. Mahavõetavate puude suhtes, mis asuvad esimese klassi haljasaladel ja peatänavate ääres, rakendatakse taastamistasu koefitsiendiga 1,25. 7. Haljastuse taastamistasu määramisel tekkivaid vaidlusi lahendab Hummuli Vallavalitsus, kel on õigus teha täiendavaid soodustusi 50% ulatuses, arvestades igal üksikjuhul konkreetseid asjaolusid.