Türi Vallavolikogu — Särevere lasteaia "Kurepesa" arengukava kinnitamine — KO, 151, 1559

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, Türi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Särevere lasteaia «Kurepesa» arengukava vastavalt juuresolevale lisale 13 lehel. 2. Määrus jõustub 2. mail 2005. a. 3. Määrus avalikustatakse valla kantseleis, valla kodulehel ja elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Toomas ŠADEIKO Kinnitatud Türi Vallavolikogu 27. aprilli 2005. a määrusega nr 13 SÄREVERE LASTEAIA «KUREPESA» ARENGUKAVA 2005–2007 I. SISSEJUHATUS 1. Särevere lasteaed «Kurepesa» arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Särevere lasteaia «Kurepesa» arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 9 1 arengukavale esitatud nõuetest ja Türi valla arengukavast. II. ÜLDANDMED Särevere lasteaed «Kurepesa» moodustati 1993. a mais ja asukohaks sai üks Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ühiselamutest. 1995. a sügisel sai alguse Türi-Alliku lasteaed ning 1996. a algul Laupa, mis 1999. a laste vähesuse tõttu suleti. Algselt oli lasteaias l rühm 15 lapsega ning töötajaid 3, juhataja ja 2 lasteaia õpetajat. Hommikusöögi sõid lapsed kodus, lõuna toodi paarisaja meetri kauguselt Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli sööklast ning õhtuoode valmistati kohapeal. l994. a lisandus lasteaeda veel teinegi rühm, koos sellega ka 2 lasteaia õpetajat ning lasteaia õpetaja abi. Lapsi oli siis 32. Alates 1996. a sai lasteaed oma pangaarve ning raamatupidaja. Samast aastast kannab ta ka lähedalasuva kurepesa järgi «Kurepesa» nime. Alates 1998. aastast käis lasteaias juba 48 last ja töötajate arv oli tõusnud 9-ni. 1999. a otsustati Laupa lasteaed likvideerida, kuna 10-st nimekirjas olevast lapsest käis kohal 3–4. Laupa lapsed koos õpetajaga hakkasid käima Särevere lasteaias. 2003. a tähistas lasteaed oma 10. sünnipäeva. Aegade jooksul on toimunud terve hulk eredaid ja meeldejäävaid üritusi. Kui 1994. aastal saadeti kooli 2 esimest last, pandi alus puude istutamisele lasteaia õuealale, mis on kestnud tänase päevani ja saanud omaette toredaks traditsiooniks. 1994. a sügisel toimus õunanädala näitus, millest võtsid osa ka Türi Gümnaasiumi 4. klassi õpilased. Vahvaid elamusi jätkus terveks aastaks. Hästi õnnestus Türi-Alliku ja Särevere lasteaia vaheline võimlemispidu 1995. a. Väga meeldejäävaks kujunes emadepäev Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli suures saalis 1996. a kevadel. Suureks saavutuseks võib pidada Türi-Alliku ja Särevere lasteaia osavõttu Audentese Erakooli korraldatud vabariigi lasteaedade spordipäevast. Läbi aegade on lasteaiast sirgunud toredaid laululapsi, üheks eredamaks näiteks 1999. aastal Stef Klap, kes võttis osa «Laululinnu» võistlustest ja tuli oma vanuses Eesti televaatajate lemmikuks. Omaette traditsiooniks on ka kevadised piknikud Pärnu jõe kaldal ja ekskursioonid Eestimaa looduskaunitesse paikadesse või Sambliku loomaradade uurimuskäigud. Tänu Särevere mõisa headele akustilistele omadustele on lastel võimalik igakuiselt jälgida mõnd huvitavat teatrietendust, ühtlasi on aastaid toimunud nn. oma teatritegemise päev, mil Särevere ja Türi-Alliku lasteaed esinevad üksteisele. Lasteaias on palju mõeldud laste tervise edendamisele. On rahastatud mitmeid projekte, mis on suunatud ühele või teisele spordiüritusele. Lasteaia vanemal rühmal on aastaringselt võimalik käia ujumas Türi ujulas, kus lapsed saavad ka ujumise algõpetuse. Kena traditsioon on isadepäeva tähistamine Türi-Alliku ja Särevere ühise perepäevana. Hetkeseis Lasteaias on sel õppeaastal 3 rühma 43 lapsega, vanuses 2–7 a (tabel nr 1). Laste tase lasteaeda saabumisel on väga erinev. Kõige väiksemate laste rühmas peavad lapsed omandama esimese poolaasta lõpuks elementaarsed eneseteenindamise võtted ja harjumused. On hea, kui lapsed tulevad lasteaeda alustades väikeste rühmast, jõuavad keskmisesse rühma ja lõpetavad lasteaia. Läbides kogu meie õppekava saame me rääkida kooliküpsusest igal tasandil. Lapsed, kes tulevad vaid viimaseks aastaks või käivad lasteaias väga harva, ei saavuta koolivalmidust täiel määral. Palju oleneb laste sotsiaalsest ja rahvuslikust taustast. Muukeelse lapse puhul oleme seadnud eesmärgiks aastaga eesti keel selgeks õpetada. Probleemsetest peredest lastega tuleb rohkem tegeleda psühholoogilisel tasandil, et nad õpiksid lasteaeda usaldama ja tunneksid end siin turvaliselt. Kolmandik lapsi vajab vähemal või suuremal määral logopeedilist abi. Üha enam tuleb lasteaeda arenguliste erivajadustega lapsi, kes vajaksid õpetamist individuaalse õppekava järgi. Laste toitlustamiseks tuuakse lõunasöök Türi TMK sööklast. Kohapeal toimub toidu jagamine. Oode ja hommikusöök valmistatakse kohapeal. Probleem nr 1 on ruumide kitsikus (tabel nr 2). Täiesti puuduvad ruumid metoodiliste, spordivahendite, koristus- ja puhastusvahendite jaoks. Pole ühtegi riiete kuivatusruumi ja kolme rühma peale on üks väike riietusruum. Arvestades aga laste sündimust Särevere lasteaia teeninduspiirkonnas, peaksime kiiremas korras otsima võimalusi, kuidas lasteaiale ruume juurde saada (tabel nr 3). Tabel nr 1 Seisuga 01.03.2005 Vanus Rühma suurus 01.03.2005 Keskmine kohalkäimise % Mahutavus Tegelik Väikeste rühm 2-a–2 3-a–6 4-a–1 9 10 80% Keskmine rühm 4-a–9 5-a–7 16 16 89% Vanem rühm 5-a–7 6-a–8 7-a–2 17 17 87% Tabel nr 2 Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 64 «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise...jne» ütleb: (mõned näited ruumide suuruse kohta) Ruumi nimetus Ruumi suurus m2 Rühma suurus Ruumi ühele lapsele m2 Norm Tegelik Mahutavus Tegelik 01.01.2005 Norm Tegelik Väikeste rühm 10 9 riietusruum riietusruum 9 12,8 10 9 1,0 lasteaia peale üks 0,2 mänguruum 27 25,4 10 9 2,5–3,5 2,8 magamisruum 18 12,6 10 9 2,0 1,4 tualettruum 9 2,8 10 9 1,0 0,3 Keskmine rühm 16 16 riietusruum 16 16 16 1,0 mänguruum 48 32,2 16 16 2,5–3,5 2,0 magamisruum 32 16,2 16 16 2,0 1,0 tualettruum 16 2,2 16 16 1,0 0,1 Suurte rühm 17 17 riietusruum 17 17 17 1,0 mänguruum 51 37 17 17 2,5–3,5 2,1 magamisruum 34 12,7 17 17 2,0 0,7 tualettruum 17 4,0 17 17 1,0 0,2 õueala 300 7,2 1400 Tabel nr 3 Laste arv ja vanuseline koosseis ja muutumistendentsid Särevere lasteaia reaalses teeninduspiirkonnas M – mees (poiss) N – naine (tüdruk) K – kokku Vanus Sünni- aasta JÄNDJA KOLU LAUPA KARJA- KÜLA PÕIKVA SÄRE- VERE VILITA Kokku M N M N M N M N M N M N M N M N K 1 2004 0 1 1 0 0 2 0 0 1 0 5 5 0 0 7 8 15 2 2003 0 0 0 0 0 2 0 1 0 0 4 5 0 0 4 8 12 3 2002 0 0 1 0 a1 1 0 0 0 1 0 4 0 0 2 6 8 4 2001 0 0 1 1 3 0 0 1 0 0 6 8 0 0 10 10 20 5 2000 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 6 2 0 0 8 2 10 6 1999 0 0 1 0 1 0 1 0 1 0 4 7 0 0 8 7 15 7 1998 0 0 1 0 2 0 1 0 0 0 4 3 0 0 8 3 11 III. SÄREVERE LASTEAIA PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. LASTEAIA VALDKONNAD JA INDIKAATORID Lasteaia arenduse valdkondi kajastavad põhitegevused ja neid iseloomustavad indikaatorid tulenevad dokumendist: «Särevere lasteaia «Kurepesa» läbiviimise kord ning lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid». 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava b. Aasta tegevuskava c. Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Lasteaia õppekava üldosa b. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine c. Õpetamine, kasvatamine d. Mängimine, õppimine 5) Lapse toetamine a. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Lapse toetamine 6) Haridustulemuse saavutamine a. Koolivalmidus 3.2. SÄREVERE LASTEAIA «KUREPESA» MISSIOON Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: a) luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; b) soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsuste ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks teisi arvestavaks, tundlikuks ja koostöövalmis inimeseks; c) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel: d) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 3.3 . SÄREVERE LASTEAIA «KUREPESA» VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Lasteaia missiooni elluviimine eeldab organisatsiooni kogu personalilt sellist käitumist ja koostoimet, mis looks tingimused kõigi laste arenguks soovitud suunas. Lasteaia visioon on kirjeldatud dokumendis «Särevere lasteaia «Kurepesa» sisehindamise läbiviimise kord ning lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid». Lasteaia visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. Kogu personali ülesandeks on järjepideva arendustegevuse kaudu kujundada lasteaed selliseks, nagu seda kirjeldab lasteaia visioon. Lasteaia visioon on lasteaia eri valdkondades alljärgnev: Strateegiline juhtimine Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus. Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt, lasteaia personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse lasteaias järjepidevalt sisehindamisetulemustest. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning aasta tegevuskava kavandamisel lähtutakse lasteaia sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab lasteaia eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse lasteaias põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel. Sisekontroll lasteaias tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Lasteaia juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. Personali juhtimine ja koostöö Personali täienduskoolituse kavandamine lasteaias tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Lasteaias hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Lasteaias on toimiv personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on lasteaias süsteemne. Kasvukeskkonna kujundamine Lasteaia personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna, kuid igal lapsel võiks olla töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Lasteaia õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning lasteaia maa-ala on heakorrastatud. Lasteaias on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Lasteaias on olemas alternatiivsed õppevahendid ja -materjalid. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Lasteasutuse õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära. Lasteasutuse õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. 3.4. ARENGUKAVA VALDKONNAD Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 1) Õppekava a. Õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted b. Lasteasutuse liik ja eripära c. Lasteasutuse tegevuskava aasta vältel d. Rühmade õppe- ja kasvatuskorraldus, sealhulgas rühmade tegevus- ja päevakavad e. Lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus f. Koostöö lastevanematega 2) Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine a. Rühma õppe-kasvatustegevuse plaanid b. Õppe-kasvatustöö päevik 3) Õppe-kasvatusprotsessi läbiviimine a. Õppeprotsessis arvestatakse laste individuaalsusega b. Õppeprotsess toetub laste arengule c. Õppeprotsess liitrühmas d. Õppeprotsessis arvestatakse laste sooliste iseärasustega e. Õppeprotsessis arvestatakse laste rahvuslike ja piirkondlike iseärasustega f. Aktiivne mõtestatud õppimine g. Õppe-kasvatustegevuse valdkondade integratsioon 4) Lapse arengu hindamine a. Lapse arengu jälgimise protsess b. Info edastamine lapsevanemale c. Info kogumine lapsevanematelt d. Lapse arengu analüüsi tulemuste kasutamine e. Logopeedilise töö korraldamine 5) Õpikeskkond a. Ohutu ja laste arengut soodustav keskkond b. Individuaalsete vajadustega arvestav c. Arenguliselt sobivad õppevahendid 6) Koolivalmidus a. Õppekava b. Koolieelikute rühma tegevuskava 7) Koostöö partneritega (lastevanemad, kool) a. Koostöö lastevanematega b. Koostöö kooliga 8) Erivajadusega lapsed a. Koolipikendus 9) Lasteasutuse ja lapsevanema vaheline infovahetus a. Lasteasutuse tutvustus b. Lastevanemate aktiivsus c. Lastevanemate koosolekud 10) Hoolekogu a. Hoolekogu tegevuse tulemused 11) Lastevanemate koolitus a. Lastevanemate koolituse tulemuslikkus 12) Sisekontrollisüsteem a. Sisekontrolli süsteemsus ja tulemuslikkus b. Sisekontrolli tulemuste rakendamine 13) Õppe-kasvatustegevuse analüüs a. Õppe-kasvatustegevuse analüüs b. Pedagoogiline nõukogu 14) Enesehindamine IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. SÄREVERE LASTEAIA «KUREPESA» KOOLITUSPRIORITEEDID 2005–2007 4.1.1. Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne: 1) kogu personali haridustase (üldharidus, erialane tasemekoolitus, täienduskoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt; 2) koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan). 4.1.2. Koolituse mõjususe tõstmine personali arendamise kaudu 1) koolitust korraldatakse kolmel tasandil: • asutuse tasand – juhataja korraldab arengukoosolekuid töötajate koolitamiseks lähtuvalt arenguvajadustest; • õpetaja tegevus koolitajana: ainekomisjonides osalemine: • koolitustest tagasiside andmine pedagoogide nõupidamistel; • praktilise õppuse korraldamine teistele õpetajatele meie majas (metoodiliste vahendite tutvustus, töövõtete õpetamine); • praktilise õppuse või loengu korraldamine teiste lasteasutuste pedagoogidele (vanemõpetaja kandidaat); • lastevanemate koolitamine, õpetaja tegevus rühmakoosolekul; • individuaalse enesetäiendamisteema valimine ja teistele selle tutvustamine, mis võrdsustatakse väliskoolitusel osalemisega 10–40 tunniga; 2) maakonna ja riiklik tasand – osaleda maakonna ja riiklike koolitusasutuste poolt korraldatud koolitusel. KOOLITUSVAJADUSE MÄÄRATLEMISE ALUSED 1) Arenguvestlus juhatajaga, millele eelneb töötaja kirjalik tööalane eneseanalüüs 2) Asutuse sisehindamise tulemused (sisehindamissüsteem: küsitlused lapsevanematele, sisekontroll, küsitlused töötajate eri gruppidele). KOOLITUSE EESMÄRK KOOLITUSE VALDKOND/TEEMA SIHTGRUPP 1. Tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest Õpetaja tasemekoolitus erialase hariduse vastavusse viimiseks nõutuga Lähtuvalt uuenenud nõuetest, kõik pedagoogilised töötajad 2. Kindlustada õpetajate koolituse raamnõuete täitmine 160 tundi koolitust igale õpetajale 5 aasta jooksul (riigi koolitusraha) Lasteaiaõpetajad 3. Koolitada töötajaid vastavalt 1. Teema: esmaabi 2. Teema: töökohustuse ja tervishoiu täiendusõpe Kogu personal, lastega Juhataja ja töökaitsevolinik 5 aasta jooksul 1 kord 4. Lasteaia pedagoogilise personali suunamine lasteaias rakendatavate eripedagoogikaalaste teadmiste ja õpetamisoskuste täiendamiseks 1. Teema: loodusõpetus, keskkonnakaitse, looduslikud materjalid 2. Teema: Montessori pedagoogika Pedagoogiline personal 5. Õpetaja abide ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine 1. Teema: õpetaja abi roll lasteaias (pedagoogika, suhtlemispsühholoogia jne) 2. Teema: tervisekaitse ja toiduhügieen Õpetaja abid. Õpetaja abid, käitlemisettevõtte töötaja 4.2. ASUTUSE RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISE STRATEEGIA EESMÄRK: MUUTA SÄREVERE LASTEAED ESTEETILISELT MEELDIVAKS, TURVALISEKS, NORMAALSEID OLME- JA TÖÖTINGIMUSI PAKKUVAKS ASUTUSEKS. Momendi seis: 2002., 2003., 2004. aastal vahetatud lasteaia aknad esimesel ja teisel korrusel, tehtud täielik remont 2003. a saalis (uus põrand, aknad), 2002. a remonditud lasteaia keskmise rühma õpperuumid, 2003. a ehitatud kaasaegne pesuruum kõige väiksematele, ehitatud varjualune ja panipaik Probleemid, mis vajavad lahendamist: 1) maja trepikoda vajab hädasti remonti; 2) välistrepp vajab uuendamist; 3) ruumipuudus: saal liiga väike, puuduvad kõrvalruumid ja laoruumid. Koolieelikute õppe- ja mänguruumid vajavad sanitaarremonti, aknad vajavad vahetamist. Õueala vajab väikest spordirajatist ja vahendid vahetamist. Kõik probleemid lahendaks ühekorraga lasteaiale omaette ruumide leidmine, kas siis uue hoone ehitamise teel või kapitaalremonditud hoone näol. TEGEVUSKAVA 2005–2007 ÕPPEAASTAKS 4.2.1. TEGEVUSKAVA RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISEKS VASTAVALT ERALDATUD VAHENDITELE VALDKOND, TEGEVUSED I. valdkond. Kapitaalremont 2005 2006 2007 1. Trepikoja remont, välistrepp xxx 2. Koolieelikute rühma remont xxx 3. Mänguväljaku uuendamine xxx II. valdkond. Jooksev remont 2005 2006 2007 1. Rühmaruumide remontimine: mööbli uuendamine, WC ja pesuruumide sanitaarremont xxx xxx III. valdkond. Perspektiivne arendustegevus 1. Toitlustuskorralduse sotsiaal-majanduslik analüüs ja põhjendatuse puhul ümberkorraldused koos vajalike investeeringute ja kaadrimuudatustega xxx 4.3. TEGEVUSKAVA PERSONALI ARENDAMISE STRATEEGIAS 4.3.1. Personali ametialase kompetentsuse tõstmine Lasteaias töötab lastega 6 õpetajat, 3 õpetaja abi, muusikaõpetaja (0,3 ametikohta) Probleem nr 2 Konkurssidele ei tule piisavalt kandidaate (väga kõrged ja kitsalt eelkoolipedagoogikat nõudvad kvalifikatsiooninõuded ja samas õpetajate madalad palgad). Lasteaias peaks töötama logopeed ja meditsiiniõde, kes regulaarselt jälgiks laste tervist. Täienduskoolitus 2005 2006 2007 Õpetajad xxx xxx xxx Õpetaja abid x Muu personal x 4.3.2. Vastavalt võimalustele taotleda logopeedi (0,25) ja juhataja asetäitja õppekasvatustöö alal (0,25) ametikohta. 4.3.3. Tõsta töötajate palkasid alates 2005 aastast. 4.3.4. Luua personalile ühtne motiveerimissüsteem toimiva sisehindamissüsteemi abil. 4.3.5. Töötada välja töötajate tunnustamise kord. 4.4. TEGEVUSKAVA HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMISEKS VALDKOND, TEGEVUS Planeeritav teostusaeg Vastutaja/partnerid 1. Tagada süsteemne alushariduse andmine a. asutuse õppekava pidev uuendamine, täiustamine b. töö ainekavadega: loodusõpetus – kodulugu matemaatika emakeel käeline tegevus muusika/liikumine c. uute ainekavade loomine ja laste süvendatud suunamine pidev pidev pidev pidev pidev pidev 2006 2006 juhataja õpetajad õpetajad õpetajad õpetajad õpetajad muusikaõpetaja õpetajad/õpetaja abid 2. Draamakasvatus: rollimängud ja lavastused 2005–2007 õpetajad, abid ja juhataja 3. Laste õppekeskkonna arendamine: Montessori pedagoogika Selleks: töötajate pidev koolitus, metoodiliste õppevahendite valmistamine ja hankimine, rühmaruumi kujundamine 2006–2007 juhataja/õpetajad Loodusõppematerjalide täiendamine, õppetegevuste korraldamine kogu majale pidev õpetajad – laste õuemänguväljak: spordirajatiste täiendamine pidev õpetajad – liikumis- ja sportlike tegevuste edasiarendamine (matkad, looduses käigud) pidev õpetajad, lapsevanemad ja juhataja 4.5. TEGEVUSKAVA ASUTUSE JUHTIMISEKS JA ARENDAMISEKS VALDKOND Planeeritav teostusaeg Vastutaja/partnerid Kujundada Särevere lasteajast avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus, tulemuslikult toimiv organisatsioon 2006 kogu personal 1. Lasteaia sise- ja enesehindamissüsteemi täiustamine – hindamise valdkondade määramine – hindamise põhimõtete määramine – lastevanematelt hinnangu saamine 2005 juhataja 2. Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine – infosüsteemide arendamine: interneti püsiühenduse kasutamine lasteaias, s.o juurdepääs uutele seadustele, määrustele ja õppematerjalidele operatiivselt Sihtgrupp: asutuse personal – lasteaia oma kodulehekülje loomine Sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus 2005 pidev juhataja juhataja/õpetajad 3. Lasteaia tegevuse, alushariduse põhimõtete tutvustamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine – asutuse infobukletid (igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne) – lasteaia tegevuse tutvustamine ajakirjanduse vahendusel, avalikud publikatsioonid – lahtiste uste päevade korraldamine lastega peredele – koolituste, õppepäevade korraldamine teistele lasteaednikele – õppekäikude korraldamine meie lasteaia personalile teistesse haridusasutustesse uute teadmiste ja ideede saamiseks pidev pidev pidev iga aasta kevadel pidev 1 õppeaasta juhataja/õpetajad juhataja juhataja/õpetajad juhataja, rühma õpetaja juhataja juhataja 4. Lasteaia ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine – pidev infovahetus lapse arengu kohta (õpetajad, pere, tervishoiutöötaja) – lapsevanema juurdepääs oma lapse arengu analüüsile, sisulise töö tulemustele – arenguvestluste süsteemi juurutamine pidev 1 x aastas 2006 rühma õpetajad õpetajad 5. Lasteaja töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine ja kaasajastamine – tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust, selleks: viia lahku järgmised nõupidamised: – pedagoogilised nõupidamised – organiseeritud arengunõupidamised – infotunnid – sisekorraeeskirjade uuendamine – töölepingute vastavusse viimine uute muudatustega – organisatsiooni sisehindamissüsteemi juurutamine – lasteaia põhimääruse uuendamine 2006 2006 2007 2005 2006 2005 juhataja juhataja V. ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD 1. Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogide nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused ning lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks. 2. Arengukava täitumisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: • täidetud eesmärkide osakaalust • lapsevanemate rahulolu uuringutest • personali analüüs-hinnang tegevusest (SWOT-analüüs jt) 3. Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris: • lähtuvalt eelmise perioodi analüüsi-hinnangu tulemustest • Türi valla arengukava muudatustest 4. Lasteaia pedagoogide nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused. 5. Arengukava kinnitab Türi Vallavolikogu.